Otsuse tegemise aeg ja koht 13.05.2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-11282
Tsiviilasi
R Hi hagi K K vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja: R H (isikukood xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv esindajad (Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, Parda 8, Tallinn 10151; telefon: 56601177; e-post: [email protected]); Kostja: K K (isikukood xxxx, xxxx, e-post: xxxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada ja mõista kostjalt K Klt (isikukood xxxx) hageja R Hi (isikukood xxxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 (kakssada) eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 28.02.2019 kell 08:40:11 AS Xxxx portaalis artikli „Endine kriminaalkorras karistatud xxxx liige ähvardas seksuaalkasvatajat R Hi: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures hageja suhtes laimava sisuga kommentaar: „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha. Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga. Mina teda ei usaldaks.“
2.Tsiviilasjas nr 2-19-7234 tuvastati, et eelnimetatud oli kirjutatud K P kuuluvalt IP-aadressilt. Hageja edastas K Ple nõudekirja kahju hüvitamise nõudes. K P vastas nõudekirjale, et tema kommentaari ei kirjutanud ning kommentaari kirjutas kostja. Kostja nõustus, et ta on kommentaari autor. Kohtuvälisest kokkuleppest kostja keeldus ja naeruvääristas hagejat täiendavalt.
3.Hageja leidis, et kostja avaldatud kommentaar on laimava sisuga. Kommentaari eesmärgiks oli hagejat alavääristada. Kostja avaldatud kommentaari tuleb hinnata koos teiste avaldatud kommentaaridega. Kostja avaldatust võib järeldada, et hagejal polnud luba näidistundi teha, ta tuli lapsevanemate teadmata lasteaeda õpetama ning kuna hageja tegeleb millegi ebamoraalsega, tuleb tema isikut halvustada. Kostja viitas „Xxxx“ saatele ja soovis luua mulje, justkui suruks hageja ebamoraalseid ja kõlvatuid õpetusi lastele tahtevastaselt peale. Kostja soovis jätta muljet, et tema väited põhinevad saatest nähtud faktidel. Kostja soovis jätta muljet, et hagejal ei olnud lapsevanemate luba. Hageja pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku teemadel. Lasteaed vastas, et kõik lapsevanemad ning lasteaed andsid enda nõusoleku näidistunnis osalemiseks.
4.Hageja pidas ebakohaseks kostja väärtushinnangut „tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“. Väärtushinnangut pole objektiivselt võimalik põhjendada. Kostja on jätnud mulje, nagu oleksid talle teada faktid väärtushinnangu avaldamiseks. Väljend „vaimse kiiksuga“ tähendab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ valguses negatiivse alatooniga puudujääki, veidrust. Tegemist on kõnekeeles selgelt halvustava väljendiga, millega tavaliselt solvatakse inimest. Sõna „pöörane“ tähendab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt ohjeldamatut, taltsutamatut, metsikut; meeletut, hullu, jaburat, sõgedat.
5.Väljendiga „mina teda ei usaldaks“ soovis kostja jätta muljet, et talle on teada faktid, milliste kohaselt võib hagejat mitte usaldada. „Usaldama“ tähendab „Eesti keele seletava sõnaraamatu“ kohaselt kelleski kindel olema, mitte kahtlema kellegi aususes, heatahtlikkuses, tarkuses jne. Kostja avaldas, et hageja osas puudub kindlustunne, kas hageja on aus või heatahtlik. Kuna hageja töötab lastega, tähendab kostja avaldatu, et hagejale pole võimalik lapsi usaldada, et sest hageja heatahtlikkuses või aususes võib tugevalt kahelda. Kostja avaldatu maalib hagejast äärmiselt ebaõige ja inetupildi, sest hageja on tunnistatud xxxx õppeasutuse poolt pädevaks koolitajaks.
6.Keskmisele mõistlikule lugejale jäi avaldatust ekslik mulje, justkui oleks hageja ebamoraalne ja vaimse puudega inimene, kes tegeleb laste „seksualiseerimise“ või „ahistamisega“ oma väidetava „pöörasuse“ ja vaimse puude tõttu. Tegelikult on hageja töötanud lasteaias kümneid aastaid nii kasvataja kui juhatajana ja kellelgi pole olnud tema suhtes pretensioone. Hageja on vaimselt terve inimene, kes omandas xxxx uued ja kasulikud oskused ning soovis Eesti ühiskonnas laste vastu suunatud füüsilist vägivalda ära hoida.
7.Laimava kommentaari avaldamise tõttu peab kostja hüvitama hagejale tekkinud kahju. Hagejale on tekkinud mainekahju. Ükski isik ei pea taluma tema suhtes avaldatud ebaõigeid andmeid või põhjendamatuid hinnanguid. Au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki. Kostja avaldatud kaudsed faktiväited võimaldavad väärtustada hagejat negatiivselt. Kostja avaldatu tõttu on hageja pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Keskmisele mõistlikule lugejale jäi ekslik mulje, justkui oleks hageja ebamoraalne ja vaimse puudega inimene, kes tegeleb laste „seksualiseerimise“ või „ahistamisega“. Hageja tervis sai laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus. Kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda. Kui panna hageja nimi Interneti otsingumootorisse, on iga artikli juures näha midagi solvavat.
8.Kostja osales nn karjaefekti tekitamises, kus sajad inimesed rikkusid hageja isiklikke õigusi. Seega on kostja süü suur juba selle tõttu, et ta andis enda õigusvastase kommentaariga hageja vastu suunatud laimutegevusele hoogu juurde. Hagejast on saanud kostja laimu tulemusel Eestis üks enim laimatud inimene. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning teiste inimestega suheldes. Viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu elamist. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja laimutegevusega. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone. Hageja on pidanud korduvalt selgitama kostja avaldatud andmete ebaõigsust. Moraalset kahju on põhjustatud hageja perekonna liikmetele.
9.Kuna kostja avaldatud fakte ei kontrollinud, oli tal kavatsus tekitada hagejale moraalset kahju. Hagiavalduse esitamise ajaks olid andmed üleval enam kui neli kuud. Kostja pole ise kommentaari maha võtnud ega pöördunud kommentaariumi pidaja poole selle eemaldamiseks. Kostja madalat motiivi näitab asjaolu, et kostja ei julgenud kommentaari avaldada enda nime all. Kostja ei mõistnud ka pärast nõudekirja saamist, et ta on valesti käitunud. Kostjalt tuleb välja mõista hüvitis ja see ei avalda tema majanduslikule seisundile pöördumatuid tagajärgi, sest kostjale kuuluvad mitmed kinnistud.
10.Kohus ei saa käesolevas asjas jääda varasemas kohtupraktikas välja mõistetud hüvitiste summade juurde. Kohtute seni välja mõistetud hüvitised ei ole mõjutanud laimajaid õigusvastasest tegevusest hoiduma. Kohus peab saatma hüvitisega sõnuma kostja sugustele laimajatele, sest hüvitised ei teeni üldpreventiivset huvi. Kui kohtusüsteem tahab anda enda panuse avaliku laimu väljasuretamisse, peab kohus mõistma välja kõrgemaid kahju hüvitisi. Ükski lasteaed ei julge kostja ja teiste laimamise tõttu hagejaga koostööd teha. Kostjasuguste laimajate õigusvastane tegevus on hävitanud hageja maine koolitajana ning hageja maine kahjustamise tõttu on hageja sissetuleku teenimise võimalused oluliselt vähenenud. Hageja viitas VÕS § 134 lõikele 6. Hageja ise pidas õiglaseks hüvitiseks vähemalt 700 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista ka eeltõendamismenetlusega seotud kulud 826,90 eurot koos käibemaksuga.
11.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja ei ole nõudnud kostjalt ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, mistõttu pole oluline eristada faktiväiteid ja väärtusotsustusi. Samas hageja nõustus, et kostja lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ sisaldab faktiväidet. Tegu on kaudse faktiväitega, milles on avaldatud, et hageja andis tundi ilma luba küsimata. Kostja avaldatud lauset ei saa mõista viisil, kus hageja oleks luba küsinud. Kostja lause heidab hagejale ette loa mitteküsimist. Kuna hagejal oli olemas luba tunni läbiviimiseks, on kostja avaldatud faktiväide ebaõige.
12.Hageja leidis, et kontekstist väljarebituna ja eraldiseisvalt ei riku lause hageja õigusi. Hageja leidis, et lauset ei saa hinnata eraldi, vaid tuleb analüüsida koos artikliga „Endine
kriminaalkorras karistatud xxxx liige ähvardas seksuaalkasvatajat R Hi: kägistan su raipe oma kätega ära“ ning koos teise kahe kostja avaldatud lausega.
13.Hageja nõustus, et ilma loata on lastega seksuaalsuse teemal rääkimine taunitav. Taunitav on seksuaalkasvatuse läbiviimine inimese poolt, kes on „pöörane“ ja „vaimse kiiksuga“, keda ei saa usaldada. Kolmest lausest koos tuleneb hageja au teotav väärtushinnang, mis teeb kogu kommentaari hageja au teotavaks.
14.Hageja nõustus, et väljend „mina teda ei usaldaks“ on väärtushinnang. See väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangud ei või olla täielikult spekulatiivsed. Kostja avaldas ilma faktidele tuginemata spekulatiivse väärtusotsustuse, et hagejat ei tohiks usaldada. Kellegi suhtes usaldamatuse tekitamine teotab selle inimese au ning on tema jaoks solvav.
15.Oma väidete täiendavaks tõendamiseks esitas hageja väljavõtted sadadest tema kohta esitatud au teotavatest kommentaaridest ning Facebooki lehest. Hageja tegevust kajastasid mitmed ajakirjandusväljaanded, mille kohta esitas hageja tõendid. Lisaks esitas hageja väljavõtted „Eesti keele seletavast sõnaraamatust“ ning kommentaaride väljavõtte.
16.25.02.2020 seisukohas leidis hageja, et tähtsust ei oma see, mida kostja ise avaldamisel silmas pidas, vaid seda, kuidas avaldatut tajuvad kolmandad isikud. Mõistlik kolmas isik sai kostja avaldatust aru, et hageja ei küsinud lapsevanemate luba. Ebaõige on kostja väide, et kommentaar ei ole au teotav. Ilma loa puudumise süüdistuseta ei oleks kommentaar olnud niivõrd halvustav.
17.Kostja ei ole hageja kompromissettepanekutele vastanud. Esitatud tõendite asjakohasust ei ole kostja põhistanud. Kostja esitatud tõendid tuleb jätta arvestamata. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista 3894,90 eurot ning viivise seadusjärgses määras. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 180 eurot koos käibemaksuga ja kogusummas 2760 eurot. Sellele lisandub rahvastikuregistri päringu riigilõiv 5 eurot ja kinnistusraamatu väljatrüki riigilõiv 3 eurot. Lisaks on hageja menetluskuludeks eeltõendamismenetluse kulud, milleks on õigusabikulud 4 h 35 minuti eest summas 826,90 eurot ja riigilõiv 300 eurot. Hageja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga.
18.Lõplikes seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Kostja on avaldanud, et hageja on ebausaldusväärne isik, kes käib ilma loata lastele seksuaalkasvatust tegema ning on pöörane ja vaimse kiiksuga.
KOSTJA VASTUVÄITED
19.Kostja vaidles hagile vastu. Ebaõiged on hageja esindaja väited, et kostja on hagejaga ebaviisakalt käitunud, sest kostja ei ole kunagi kohtunud hageja ega tema esindajaga. Suhtlus toimus e-kirjade teel. Kostja ei nõustunud hageja väljapressimisega.
20.Kostja pidas arusaamatuks hageja väiteid, et kommentaar oli hagejat naeruvääristav. Teiste isikute kommentaaride eest ei ole kostja vastutav. Paljude kommentaaride avaldamine näitab siiski ühiskondlikku arvamust. Kostja leidis, et lastega tegelev isik peab olema usaldusväärne ühiskonnale tervikuna, samuti laste vanematele. Tema taust peab olema laitmatu ja ta peab omama ühiskonnas aktsepteeritud moraalseid väärtusi.
21.Hageja ei saa teada, millisel põhjusel kostja oma kommentaari avaldas. Kostja soovis osaleda diskussioonis ja teha oma häält kuuldavaks ning see oli kostjale ainus võimalik viis. Ebakohaseid muljeid ei ole kostja avaldanud ning tegu on hageja väljamõeldisega. Väikelapsed ei ole
võimelised enda eest seisma ning seda teevad nende eest vanemad. Lause „Ennem peaks ikka lastevanematelt luba küsima“ oli sissejuhatus kostja kommentaarile, milles ta viitas üldlevinud ühiskondlikule arusaamale ja mille põhjal ta avaldas järgimisi mõtteid. Kuna hageja on teatanud, et tal oli lapsevanemate nõusolek, ühtib see kostja seisukohaga.
22.Kommentaaris avaldas kostja oma muljeid nii telesaate kui artikli kohta. Muljeid ja emotsioone on raske põhjendada, need on iga isiku sisetunde küsimus. Kostja pidas arusaamatuks, miks ta ei võinud anda hinnanguid saadetele ja seal esinejatele. Avalik diskussioon on Eestis lubatud. Kostja järeldused olid tehtud saate ja artikli alusel. Sõnaraamatu kohaselt ei ole sõnal „kiiksuga“ negatiivset tähendust. Väljendiga „pöörane“ pidas kostja silmas seda, et hageja ajab oma asja fanaatilise kirega. Igal inimesel on õigus teist usaldada või mitte ning arvamust võib vabalt väljendada. Kostja leidis jätkuvalt, et ta ei usalda hagejat ning seda eriti pärast hagi esitamist. Tänapäeval peab lastega olema väga tasakaalukas ja solvumistunnet alla neelama.
23.Sõna „kiiksuga“ ei tähendanud vaimset puuet, vaid iseärasust. Kostja ei kasutanud seda sõna kindlas sõnaviisis, vaid lisas väljendi „justkui“, mis tähendab teatavat kahtlust. Hageja valulävi on liiga madal ja solvumise tunne liiga kõrge, mida näitab valulik reageerimine kostja kommentaarile. Kuna Xxxx pakkus võimalus anonüümselt kommentaare avaldada, kasutas kostja seda võimalust ja hageja esindaja etteheiteid pidas kostja arusaamatuteks. Kommentaari maha võtmisega tegeleb Xxxx toimetus. Kui kommentaari pole eemaldatud, vastab see järelikult kommenteerimise heale tavale ja Xxxx reeglitele.
24.Kui hageja läks avalikku inforuumi esinema, pidi ta olema teadlik, et tema sõnavõttu hakatakse arvutama nii hea kui halvas. See ei saanud tulla hagejale üllatuseks. Üldine negatiivne arvamus hagejast ei ole põhjustatud kostjast, vaid hagejast endast. Kostjale jättis veidra mulje lauluke, mida hageja välja pakkus ja kostja ei ole ainus. Hageja menetluskulusid pidas kostja ülemäära kõrgeteks võrreldes nõutud hüvitise summaga.
25.23.02.2020 seisukohtades leidis kostja, et lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ ei ole kaudne faktiväide, vaid kostja maailmavaateline veendumus. Hageja püüd seostada kommentaari lasteaialt loa küsimusega on ebaõige ja meelvaldne. Kostja ei ole viidanud, et hagejal ei olnud lasteaia luba. Hageja esitatud tõend on asjakohatu. Kostja pidas ebaselgeks, kuidas see lause põhjustab hagejale kannatusi.
26.Kostja selgitas, et jälgis huviga meediakajastusi hageja tegevusest. Hageja väitis, et ta õppis xxxx seksuaalkasvatajaid ja -nõustajaid koolitava ühingu xxxx kursustel ja asus praktikaid läbi viima Eesti lasteaedades. Samal ajal propageeris ta enda tegevust ajalehes. Kostja leidis, et enne uue õpetusega alustamist oleks tulnud saada Haridusministeeriumilt luba. Alles siis, kui õpetus ja selle meetodid on võetud riiklikku õppekavasse, saab õpet jagada. Kostja lisas oma väidete tõendamiseks artikli „Xxxx“. Ühiskonnas on antud teema veel analüüsimata, õppekavadesse lisamata ja sobivad ning sündsad meetodid välja töötamata.
27.Kostja pidas arusaamatuks, milline väljend teotas hageja au ja väärikust. Väljend „pöörane“ on mitmetähenduslik rahvapärane väljend. Kogu eelnevat selgitust kokkuvõttes on ju üsna selge, et hageja tegutsemine on olnud vägagi pöörane, uljalt lennukas ja justkui vaimse kiiksuga. Kuna kostja avaldas „justkui vaimse kiiksuga“, ei ole ta avaldanud, et hageja on vaimse kiiksuga.
28.Lause „mina teda ei usaldaks“ tähendabki seda, et kostja hagejat ei usaldaks. Kostja jäi selle juurde. Kostja ei ole õhutanud kedagi teist hagejat mitte usaldama. Tegemist oli kostja isikliku arvamusega, mis peaks olema demokraatlikus ühiskonnas lubatud. Kostja ei nõustunud, et
kellegi suhtes usaldamatuse ülesnäitamine teotab inimese au ja on solvav. Kostja viitas näitena ministrite umbusaldamisele. Usaldus teenitakse välja pikemas protsessis ja kohene võõra inimese usaldamine on rumalus.
29.Hageja maine kujunemine ei ole seotud kostja tegevusega. Hagejal tuleks analüüsida oma senist tegevust ning tema välja pakutud meetodeid. Kompromissi ei ole hageja kostjale pakkunud. Kostjale ei ole hageja ühtegi nõudekirja ega ettepanekut saatnud. Hageja saatis nõudekirja K Ple, keda hageja esindaja ähvardas. Kostja ei ole hageja üle naernud.
30.Lõplikes seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Hageja mõttekonstruktsioonidel ei ole vaidlusega seost. Hageja on viidanud kolmandatele isikutele, kuid ei ole selge, milliste kolmandate isikutega on tegu. Hageja väited on spekulatiivsed. Kostja pidas arusaamatuks, miks on väljend „tädi“ hageja arvates solvav. Hageja nõuab suurt kahjutasu, kuid tegu ei ole tema au ja väärikuse teotamisega. Hageja esindaja menetluskulud on ülepaisutatu. Hageja vastused kohtule sisaldavad suures osas asjasse mittepuutuvat teksti. Samuti on esitatud asjaga mitte seotud materjale. Demokraatlikus ühiskonnas on sõnavabadus.
KOHTU PÕHJENDUSED
31.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub küll rahuldamisele, kuid mitte kõigi hagi aluseks olevate asjaolude suhtes. Samuti ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitist hageja soovitud suuruses.
32.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kostja avaldas 28.02.2019 AS Xxxx veebilehel artikli „Endine kriminaalkorras karistatud xxxx liige ähvardas seksuaalkasvatajat R Hi: kägistan su raipe oma kätega ära“ juures kommentaari: „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha. Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga. Mina teda ei usaldaks.“
33.Pooled vaidlevad selle üle, kas kõik kommentaaris sisalduvad laused on hageja au teotavad ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Hageja palus kohtult mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel, kuid leidis, et põhjendatud hüvitise suurus on vähemalt 700 eurot.
34.Hageja leidis, et kostja avaldatud kommentaari tuleb hinnata koos teiste kommentaaridega ja hageja suhtes toimuva laimukampaaniaga. Kostja avaldas, et hagejal ei olnud luba tundi teha ning ta surub lastele peale kõlvatuid õpetusi. Kostja väärtushinnangud on hagejat halvustavad. Samuti soovis kostja jätta muljet, et talle on teada faktid, milliste kohaselt ei saa hagejat usaldada. See on solvav. Kostja avaldas, et hageja on ebamoraalne ja vaimse puudega isik. Kuigi eraldiseisvalt iga lause hagejat ei puuduta, tuleb neid analüüsida koos artikliga.
35.Kostja leidis, et ta ei vastuta teiste isikute kommentaaride eest. Kostjal oli õigus avaldada oma arvamust. Sõnadel „kiiksuga“ ja „pöörane“ ei ole negatiivset tähendust. Kostja ei kasutanud kindlalt sõnaviisi, vaid lisas väljendi „justkui“. Kostja ei ole avaldanud, et hagejal ei olnud lapsevanemate luba. Kostjal oli õigus avaldada, et ta hagejat ei usalda, sest ühiskonnas oli teema analüüsimata ning õpe lisamata riiklikkusse õppekavasse. Kedagi teist ei ole kostja õhutanud. Usaldus tuleb välja teenida ning kellegi umbusaldamine ei ole solvav.
36.Esmalt leiab kohus, et kostja avaldatu hindamisel tuleb eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Seega lasub avaldajal kohustus tõendada, et tema
avaldatud faktiväited vastavad tõele. Samas ei ole tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine õigusvastane isegi siis, kui see kahjustab kannatanu mainet (RK TKo 3-2-1-153-16, p 31).
37.VÕS § 1046 lg 1 näeb ette, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
38.Faktiväiteks on isiku kohta avaldatud lause, mis sisaldab faktilisi andmeid. Faktiväite õigsus on põhimõtteliselt kontrollitav. Väärtushinnang aga seisneb isikule antud hinnangus. Väärtushinnang ei ole kohane, kui see oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuuriruumis halvustava tähendusega (RK TKo 3-2-1-11-04, p 10). Väärtushinnangut on võimalik põhjendada, kuid ei ole võimalik tõendada selle sisu tõesust või väärust (RK TKo 3-2-1-161-05, p 10). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest ehk sellest, kui avaldaja on kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt. Väärtushinnangu ebakohasus võib ilmneda ebasündsast väljendusviisist (RK TKo 3-2-1-67-10, p 20, 3-2-1-161-05, p 12). Samas võib olla isiku mainet kahjustav väärtushinnang kohane, kui väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees negatiivselt kajastada (RK TKo 3-2-1-161-05, p 12).
39.Esmalt osundab kohus, et kostja võttis omaks vaidlustatud kommentaari avaldamise. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ajalehe „Xxxx“ veebiversioonis avaldati 27.02.2019 artikkel „Endine kriminaalkorras karistatud xxxx liige ähvardas seksuaalkasvatajat R Hi: kägistan su raipe oma kätega ära“ (toimiku lk 8-9). Artikli juures avaldas kostja nime „xxxx“ all 28.02.2019 vaidlustatud kommentaari.
40.Tsiviilasjas nr 2-19-7234 tehtud päringule vastas Xxxx AS (toimiku lk 11-12), milliselt IP aadressilt kommentaar postitati. Vastuse kohaselt kuulus IP aadress K P nimelisele isikule. Hageja esindaja e-kirjade vahetusest K P ja kostjaga (toimiku lk 13-14, lk 137-138) nähtub, et K P eitas kommentaari avaldamist Xxxx AS vastuses viidatud IP aadressi kaudu. Kostja tunnistas hageja esindajale 18.07.2019 saadetud e-kirjas, et kommentaari kirjutas tema. Kostja võttis ka käesoleva asja menetluses iseenesest omaks, et tema oli vaidlustatud kommentaari avaldajaks. Seega puudub vaidlus asjaolu üle, et kostja oli kommentaari avaldajaks.
41.Vaidlustatud kommentaar koosneb kolmest lausest. Vaidlustatud kommentaari esimene lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ kujutab kohtu hinnangul endast faktiväidet. Hageja ei ole iseenesest vastu vaielnud avaldatud väitele, et lastele seksuaalkasvatuse läbiviimiseks peab olemas olema lapsevanemate luba. Hageja väitis, et tal oli õppe läbiviimiseks olemas lapsevanemate luba ning esitas Xxxx Xxxx direktori vastuse päringule 22.07.2019 (toimiku lk 15, lk 80), mille kohaselt olid kõik õppetunnis osalenud lapsevanemad olid andnud nõusoleku, samuti oli andnud nõusoleku lasteaed.
42.Kohtu hinnangul tuleb avaldatud faktiväidet hinnata nii, nagu kolmas mõistlik isik avaldatust aru saaks. Tähtsust ei oma see, mida kostja avaldamisel silmas pidas ega ka see, kuidas hageja avaldatust aru sai või mida täiendavat võis tema arvates avaldatust järeldada. Kohus ei nõustu hageja väitega, et vaidlustatud lause hindamisel tuleks arvestada artiklit, mille juures kommentaar avaldati, teisi kommentaare või seda, kuidas hagejat üldiselt avalikus meediaruumis kujutatud on.
43.Kohus leiab, et lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ ei puuduta hagejat ega saa olla tema suhtes au teotav. Kostja ei ole antud
lauses avaldanud, et hagejal puudus õppe läbiviimiseks lapsevanemate luba. Tegemist on hageja meelevaldse järeldusega. Hageja isikule või tema nimele ei ole antud lauses viidatud. Kostja ei ole erinevalt hageja väidetest avaldanud, et hagejal mõnes konkreetses lasteaias õppe läbiviimiseks vanemate luba puudus. Hageja ei saa asuda kostjale tegema etteheiteid selle eest, mida kostja ei avaldanud. Hageja ei saa meelevaldselt täiendada kostja avaldatut ning nõuda seetõttu kostjalt kahju hüvitamist.
44.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Eeltoodust tuleneb muuhulgas, et au teotavate faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute vaidlustamisel saab isik kohtusse pöörduda juhul, kui vaidlustatud väited teda ennast puudutavad. Väiteid, mis hagejat ei puuduta, kohtus vaidlustada ei saa. Kohus selgitas hagejale 23.12.2019 pöördumises (toimiku lk 73) vajadust tuua iga vaidlustatud lause puhul välja, millisel viisil on rikutud tema subjektiivseid õigusi. Kohus selgitas hagejale, et lauses „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ ei ole avaldatud ühtegi faktiväidet hageja kohta. Kohus osundas, et kostja ei ole avaldanud, et hagejal puudus tunni läbiviimiseks luba. Vaatamata kohtu selgitustele ei põhistanud ega tõendanud hageja täiendavalt, et kostja oleks vaidlustatud lauses avaldanud mõne faktiväite hageja kohta. Eeltoodut kokku võttes ei nõustu kohus hagejaga, et lause „Ennem peaks ikka lapsevanematelt luba küsima, kas võib nende lastele seksuaalkasvatust teha“ avaldamisega on kostja teotanud hageja au.
45.Vaidlustatud kommentaari teine lause „Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“ on kohtu hinnangul faktiväiteks osa, mis puudutab televisioonisaate vaatamist ning väärtushinnanguks osa, kus kostja on hagejat nimetanud „tõesti pööraseks“ tädiks, kes on „justkui vaimse kiiksuga“. Hagejat puudutab lause teine osa, mida võib pidada väärtushinnanguks. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebatsensuurse hinnanguga, küll aga Eesti kultuurikeskkonnas halvustava tähenduse hinnanguga. Seetõttu on hinnang ebakohane ja sellisele järeldusele jõudmiseks ei ole vaja analüüsida hageja esitatud väljavõtteid Eesti keele seletavast sõnaraamatust (toimiku lk 127-129) sõnade erinevate tähenduste kohta.
46.Kohtu hinnangul võib kolmas mõistlik isik vaatamata väljendi „justkui“ kasutamisele kostja avaldatust järeldada, et hageja tegevus on tavapärase isiku tegevusest hälbiv, mis võib viidata tema vaimse tervise häirele. Kuigi kostja on menetluses väitnud, et ta tugines hinnangu kujundamisel „Xxxx“ saates avaldatule, ei ole kostja esile toonud ega tõendanud fakte, mis oleksid õigustanud tema avaldatud hinnangu avaldamist. Kohus selgitas kostjale 23.12.2019 pöördumises (toimiku lk 73) vajadust välja tuua ja tõendada faktiväiteid, millele tuginedes ta hinnangu andis. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja vastavaid faktilisi asjaolusid välja toonud ega tõendanud. Kohtu hinnangul on kostja seega avaldanud meelevaldselt hinnangu, mis seab kahtluse alla hageja vaimse tervise. Kostja hinnang on halvustav ega ole Eesti kultuurikeskkonnas üldiselt tunnustatud käitumisreeglite kohaselt aktsepteeritav. Seega leiab kohus, et lauses „Vaatasin teda TVst ja tädi on tõesti pöörane, justkui vaimse kiiksuga“ on kostja avaldanud hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu.
47.Avaldatud kommentaari viimane lause „Mina teda ei usaldaks“ näol on kohtu hinnangul tegemist samuti väärtushinnanguga. Kohus leiab, et kolmanda mõistliku isiku seisukohalt ei ole tegemist ebatsensuurse, ebaviisaka ega halvustava hinnanguga. Kohus ei nõustu hageja väitega, et avalikkus ja kõik kolmandad isikud, sealhulgas kostja, on kohustatud hagejat ja tema tegevust igal juhul usaldama ning usaldamatuse korral on tegemist hageja halvustamisega. Seejuures ei oma tähtsust see, milliseid erinevaid tähendusi on väljendil „usaldama“.
48.Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-de 40 ja 41 kohaselt on Eestis mõtte- ja arvamusvabadus. Seega võivad isikud avaldada vabalt arvamust selle kohta, kas nad kedagi usaldavad või mitte,
kui arvamust avaldatakse kultuurikeskkonda arvestades viisakalt ning teiste isikute põhivabadusi ja isiklikke õigusi arvestavalt. Kellelgi ei ole subjektiivset õigus nõuda kõigilt kolmandatelt isikutelt enda suhtes tingimusteta lugupidamist ja usaldamist.
49.Kohus selgitas hagejale 23.12.2019 pöördumises (toimiku lk 73) vajadust välja tuua, milles seisneb kostja avaldatud väärtushinnangu „Mina teda ei usaldaks“ ebakohasus. Vaatamata kohtu selgitustele hageja seda ei põhistanud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et tegemist olevat üksnes kostja spekulatsiooniga, mis millelgi ei põhinenud. Kostja esitas kohtule ajalehes „Xxxx“ ilmunud artikli koos kommentaaridega (toimiku lk 135-136). Esitatud artiklis ei pidanud kasvatusteadlane M T põhjendatuks seksuaalkasvatust lasteaias. M T leidis, et lasteaias ei ole seksuaalkasvatust vaja, sest sellise kasvatuse eesmärgid on nagunii saavutatud riikliku õppekava raames läbi viidava tervise- ja tundekasvatuse käigus. Tema arvamust toetasid mitmed artiklile lisatud kommentaarid. Lisaks viitas kostja sellele, et õpe, mida hageja viis lasteaedades läbi, ei ole hõlmatud riiklikusse õppekavasse.
50.Kohus leiab, et kostja on välja toonud faktilised asjaolud, millistele tuginedes võis ta avaldada arvamuse, et ta hagejat ei usalda. Kohus nõustub kostja väitega, et kostja ei ole soovitanud ühelgi kolmandal isikul hagejat mitte usaldada, vaid tegemist on kostja subjektiivse arvamusavaldusega. Tegemist ei ole hageja au teotava väärtushinnanguga. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et kostja viidatud faktilised asjaolud on ebaõiged ning kostjal puudus alus nendele tugineda. Hageja ei ole tõendanud, et tema läbi viidud õpe on lasteaedades vajalik, üldiselt kasvatusteadlaste poolt tunnustatud ning hõlmatud riiklikus õppekavas. Hagejal tuli kohtu hinnangul seega arvestada, et avalikkus võib tema tegevust ka kritiseerida ning selle osas arvamust avaldada. Iga arvamuse avaldus, mis hagejale ei meeldi, ei ole automaatselt tema au teotav. Seega leiab kohus, et lause „Mina teda ei usaldaks“ ei ole hageja au teotav.
51.Hageja nõudis kostjalt kolme kommentaaris avaldatud lause eest mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. VÕS § 134 lg 2 näeb ette, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Seega on mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise eelduseks kahju hüvitamise kohustuse olemasolu, mida tuleb jaatada olukorras, kus kannatanu au on teotatud. Käesoleval juhul on hageja au teotatud kolmest avaldatud ja vaidlustatud lausest ühega.
52.VÕS § 134 lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 6 kohaselt võib kohus isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel lisaks VÕS § 134 lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
53.Hageja nõudis kostjalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist vähemalt 700 euro ulatuses ning leidis, et kohtute poolt varasemalt välja mõistetud hüvitised ei ole piisavad. Kohus selgitas hagejale 23.12.2019 pöördumises (toimiku lk 73) vajadust põhistada ja tõendada soovitud hüvitise suurust õigustavaid asjaolusid. Vaatamata kohtu selgitustele hageja hüvitise suurust põhistavaid asjaolusid välja ei toonud ega tõendanud.
54.Hageja väitis, et kostja avaldatu tõttu sai kahjustada tema tervis, hageja pidi korduvalt jagama seoses kostja avaldatuga selgitusi ning ükski lasteaed ei soovi temaga koostööd teha,
kuid väidete tõendamiseks ei esitanud hageja ainsatki tõendit vaatamata kohtu selgitustele. Tegemist on hageja paljasõnaliste väidetega. Hageja väited selle kohta, et kostja avaldatu tõttu on kahjustada saanud hageja lähedased, on hüvitise väljamõistmisel asjakohatud, sest hageja saab nõuet esitada üksnes enda õiguste rikkumise tõttu. Lisaks on ka need väited tõendamata.
55.Hageja väitis, et kostja tegevuse tõttu on hageja Eestis üks enam laimatuid isikuid ning kostja osales karjaefekti tekitamises. Hageja asus seisukohale, et hüvitisega peab kohus saatma sõnumi kostja sugustele laimajatele ning hüvitis peaks olema varamast suurem, et see omaks üldpreventiivset toimet. Kohtu hinnangul on needki hageja väited tõendamata ning asjakohatud.
56.Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et nimelt kostja avaldatud kommentaar tõi kaasa selle, et hageja õigusi asusid hulgaliselt kahjustama kolmandad isikud. Tegemist on spekulatiivse väitega, mille osas ei ole hageja isegi põhistanud võimalikku kostjale etteheidetavat tegu ega põhjuslikku seost, rääkimata väidete tõendamisest.
57.Hageja esitas kohtule tõendi, mida ta ise nimetas „laimulaviini väljavõtteks“ (toimiku lk 81126). Tegu on erinevatel veebilehtedel avaldatud kommentaaridega, kuid mida täpselt kommenteeritud on, ei ole hageja tõendi esitamisel välja toonud. Suur osa kohtule esitatud kommentaaridest ei puuduta hagejat. Kommentaare ei ole hageja ühelgi viisil seostanud kostjaga. Lisaks esitas hageja kohtule erinevates Interneti portaalides avaldatud artiklite pealkirju, mis samuti ei puuduta hagejat ega kostjat. Hageja on esitanud Interneti portaalides avaldatud artikleid, kuid ei ole põhistanud tõendite esitamist. Hageja esitas kohtule ka ajalehe „Xxxx“ veebiversioonis avaldatud kommentaarid (toimiku lk 130), mida ta on samuti nimetanud „kommentaariumi väljavõtteks“, kuid ei ole põhistanud, milliseid vaidlusaluseid asjaolusid ta tõendiga tõendada soovib.
58.Hageja on kohtu hinnangul ekslikult järeldanud, et kui tema suhtes on kommentaare avaldanud mitmed isikud, on kostja vastutav teiste kommenteerijate tegevuse eest, millest tulenevalt on ainuüksi kommentaaride arvust tulenevalt põhjendatud senise kohtupraktikaga võrreldes suurema hüvitise väljamõistmine. Eesti õiguskord ei näe isikutele ette abstraktset ja piiritlemata kollektiivset vastutust. Lisaks ei saa kohus ise asuda hageja esitatud tõenditest asjaolusid otsima ega omal algatusel tuvastama, kas või millised kommentaarid võisid veel olla hageja au teotavad. Hageja väited selle kohta, et kostja tegevuse või kaasa aitamise tulemusena on hagejast saanud Eestis enim laimatud isik, on paljasõnalised.
59.Hageja heitis hüvitise suuruse põhistamisel kostjale ette, et viimane ei ole ise avaldatud kommentaari eemaldanud. Hageja on jätnud põhistamata ja tõendamata, kuidas veebiportaalis, kus kostja kommentaari avaldas, oleks kostjal olnud pärast avaldamist võimalik kommentaari iseseisvalt muuta või eemaldada. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ta pöördus veebiportaali haldaja poole palvega ebakohased kommentaarid eemaldada või mitte. Hageja ei ole pöördunud eemaldamise ettepanekuga kostja poole. Seega on hageja etteheited asjakohatud.
60.Hageja viitas hüvitise suurust õigustava asjaoluna sellele, et kostja ei reageerinud tema nõudekirjale ega sõlminud temaga kompromissi. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjale saatnud mõne nõudekirja või teinud ettepanekuid vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks. Nii ei nähtu hageja esindaja e-kirjade vahetusest K P ja kostjaga (toimiku lk 1314, lk 137-138), et hageja oleks kostjale saatnud nõudeid või ettepanekuid vaidluse lahendamiseks. Ka kohtu palvele esitada kostjale kompromissettepanek hageja esindaja sisuliselt ei reageerinud. Seega saa hageja väita, et kostja oleks tema soove ja ettepanekuid vaidluse lahendamiseks ignoreerinud ja hagejasse naeruvääristavalt suhtunud. Olukorras, kus hageja ei selgitanud kostjale, millise nõudega ja millisel põhjusel ta kohtusse soovib pöörduda ja mida täpselt peab kostja kohtuvaidluse ärahoidmiseks tegema, ei saanud hageja eeldada kostja soovi
tasuda talle mistahes summas hüvitist omal äranägemisel. Kohtumenetluse käigus ei teinud hageja samuti ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissi teel.
61.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja ei ole õigustanud soovi mõista kostjalt välja tavapärasest suurem hüvitis. Hageja ei saa hüvitise suurust õigustada põhistamata ja tõendamata väidetega, et varasemad hüvitised ei ole laimamist ühiskonnas üldiselt kõrvaldanud. Kohtu hinnangul saab hüvitise suuruse määramisel arvestada varasemat kohtupraktikat (sh Riigikohtu kodulehel avaldatud kohtupraktika analüüsis märgitud hüvitisi). Kostja avaldatud ja vaidlustatud kommentaarist kujutas üks lause endast ebakohast väärtushinnangut. Väärtushinnang oli küll halvustav, kuid ei olnud otseselt ebatsensuurne. Seda, et kostja avaldatud kommentaar oleks tegelikult leidnud avalikku vastukaja ning seda oleks lugenud suurel arvul isikuid, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, mistõttu ei saa järeldada, et tegu oli laialdast vastukaja omanud postitusega, mis omakorda mõjutas teisi kommenteerijaid ja omas hageja edasisele elukäigule mistahes sisulist mõju.
62.Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud muid negatiivseid tagajärgi peale emotsionaalse üleelamise ning hageja ise ei võtnud ette adekvaatseid samme selleks, et vaidlust kohtuväliselt lahendada, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatud mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 200 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks hüvitisena välja mõista 200 eurot.
63.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas tuleneb TsMS § 162 lõikest 4, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et vaatamata hagi rahuldamisele tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, sest menetluskulude väljamõistmine kostjalt on ebamõistlik.
64.Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis kostjalt mittevaralise hüvitise väljamõistmist tuginedes kolmele avaldatud lausele, millistest tegelikult rikkus hageja subjektiivseid õigusi vaid üks, on tegemist siiski hagi osalise rahuldamisega võrreldava olukorraga. Lisaks ei nähtu asjas kogutud tõenditest, et hageja oleks teinud mõistlikke pingutusi vaidluse kohtueelseks lahendamiseks. Vaatamata kohtu soovitusele ei teinud hageja kostjale ettepanekuid vaidluse lahendamiseks kompromissi teel ka kohtuvaidluse käigus. Mõistlikuks kompromissettepanekuks ei saa pidada hageja soovi, et kostja tasuks hagis nõutud hüvitise maksegraafiku alusel.
65.Ühtlasi nõustub kohus kostja väitega, et hageja esindaja menetluskulud on ebamõistlikult suured, arvestades vaidlus sisu ja keerukust. Eeltõendamismenetlusega seotud kulude osas soovis hageja kostjalt 826,90 euro väljamõistmist, kuid esitatud õigusabi arvest (toimiku lk 17) ei ole võimalik mõista, kuidas on kulud kujunenud. Eeltõendamismenetluses soovis hageja kohtult teavet suure hulga kommentaaride avaldajate kohta ning kostja avaldatud kommentaar oli vaid üks paljudest. Lisaks pidi kohus avalduse selles esinevate puuduste tõttu käiguta jätma.
66.Käesoleva asja menetlemisel on hageja esindajal kulunud aega muuhulgas alusetu vastuväite koostamiseks kohtule, samuti kostja asendamise taotluse koostamiseks, milliste kulude eest hüvitise nõudmine kostjal ei ole põhjendatud. Hageja esindaja menetlusdokumendid sisaldavad palju kordusi ning asjakohatuid abstraktseid mõttekäike, millistel ei ole asjaga seost. Hageja esindaja kulud on ebamõistlikult suured võrreldes vaidluse sisuga, mistõttu ei pea kohus kokkuvõttes põhjendatuks ega mõistlikuks nende väljamõistmist kostjalt. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2020 kohtuotsesega täiendati Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13.05.2020 kohtuotsust.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.