Osaühing KAUR TRADE hagi Luminor Liising AS vastu lepingust tuleneva kohustuse täitmise ja viivise nõudes ning Aktsiaselts Wermo vastuhagi rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
95 439 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing KAUR TRADE (registrikood 10213317), asukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Marko Paabumets, e-post: [email protected] Kostja: Luminor Liising AS (registrikood 10237140), asukoht Liivalaia tn 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected] Kolmas isik (vastuhageja): Aktsiaselts Wermo (registrikood 10051010), asukoht Põllu 12, Võru linn, Võrumaa, 65606, epost: xxx; juhatuse liige T. K. (isikukood xxx) Kostja ja kolmanda isiku lepinguline esindaja: J. S., e-post: xxx
Asja läbivaatamine
Istungid 06.05.2019 ja 03.09.2019
RESOLUTSIOON
Rahuldada Osaühing KAUR TRADE hagi Luminor Liising AS vastu osaliselt.
Välja mõista Luminor 20 284,56 eurot.
Jätta põhihagi menetlemisega seotud menetluskulud 51%ulatuses Luminor Liising AS ja 49% ulatuses Osaühing KAUR TRADE kanda.
Rahuldada Aktsiaselts Wermo vastuhagi osaliselt.
Välja mõista Osaühingult KAUR TRADE Aktsiaselts Wermo kasuks 9 988,28 eurot.
Jätta vastuhagi menetlemisega seotud menetluskulud 18% ulatuses Osaühingu KAUR TRADE kanda ja 82% ulatuses Aktsiaseltsi Wermo kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing KAUR TRADE (müüja) ja Aktsiaselts Wermo (liisinguvõtja) sõlmisid 09.06.2015 ostu-müügi lepingu nr 143/2015 Biesse S.p automaatse servapealistusseadme STREAM A 6.5 omandamiseks.
2.Osaühing KAUR TRADE kui müüja, Aktsiaselts Wermo kui liisinguvõtja ning AS N kui ostja sõlmisid 03.07.2015 ostu-müügilepingu nr 2015112522, millega Osaühing KAUR TRADE müüs AS-le N automaatse servapealistusseadme STREAM A 6.5. Lepingu punkti 1.1. kohaselt kohustus ostja andma Seadme Liisinguvõtjale Aktsiaseltsile Wermo liisingulepingu nr 201511252 alusel kasutada.
3.Lepingu punkti 3.1. kohaselt pidi müüdud vara eest tasumine toimuma järgnevalt: 10% hinnast, s.o. 11 268,20 eurot, millele lisandub käibemaks, on liisinguvõtja poolt müüjale lepingu sõlmimise hetkeks tasutud; 75% hinnast, s.o 84 519,00 eurot, millele lisandub käibemaks, tasub ostja müüjale enne vara tarnet Itaalia tehasest müüja vastavasisulise kirjaliku kinnituse saamisel; 15% hinnast, s.o 16 903,80 eurot, millele lisandub käibemaks, tasub ostja müüjale 5 pangapäeva jooksul pärast vara installeerimist ja vara vastuvõtuakti saamist, mille kohaselt vara valdus on müüjalt üle läinud liisinguvõtjale ja liisinguvõtjal ei ole vara suhtes pretensioone.
4.19.01.2016 saatis Aktsiaselts Wermo Osaühingule KAUR TRADE teate viimase tähtaja määramise ja hoiatuse lepingust taganemise kohta. Teate kohaselt ei olnud vaatamata korduvatele katsetele Seadet nõuetekohaselt tööle saada õnnestunud, mistõttu andis Aktsiaselts Wermo Osaühingule KAUR TRADE viimase tähtaja seadme töökorda viimiseks 25.01.20153.
5.29.02.2016 saatis Aktsiaselts Wermo Osaühingule KAUR TRADE pretensiooni kahju hüvitamise nõudes, tasaarvestusavalduse ja ettepaneku kompromissiks. Aktsiaselts Wermo leidis, et temale on Osaühingu KAUR TRADE tõttu tekkinud kahju kokku ca 37 000 euro ulatuses ning
esitas tasaarvestusavalduse tasaarvestamaks selle nõude Osaühingu KAUR TRADE nõudega ostu-müügi lepingu kohase viimase osamakse tasumiseks summas 20 284,56 eurot.
6.08.03.2016 edastas AS Wermo esindaja D. P. tehingu akti ja teatas, et kliendiga kokkuleppel vormistatakse tehing 85% ulatuses. Samuti teatas ta, et viimane osamakse jääb Ostja poolt tasumata.
7.09.03.2016 edastas Osaühing KAUR TRADE N AS-le pretensiooni, milles avaldas, et ei nõustu ostja sellise avaldusega ning on seisukohal, et ostja on rikkunud ostu-müügi lepingu nr 201511252 tingimusi. Koos pretensiooniga edastas müüja ostjale ka vara vastuvõtuakti nr 2015112527 allkirjastamiseks.
8.17.03.2016 saatis ostja vastuse müüja pretensioonile, milles ostja müüja pretensiooniga ei nõustunud ning palus müüjal ja liisinguvõtjal lahendada vara puudustega seotud vaidlus omavahel ilma ostjat kui finantseerijat sellesse kaasamata. Käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga on N AS jätnud Osaühingule KAUR TRADE tasumata lepingu nr 201511252 p-s 3.1. nimetatud viimase osamakse summas 20 284,56 eurot (16 903,80 eurot + käibemaks 3 380,76 eurot).
9.Osaühing KAUR TRADE palus mõista N AS-lt Osaühingu KAUR TRADE kasuks välja põhivõlgnevuse 20 284,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12 191,02 eurot, kokku 32 475,58 eurot. Mõista AS-lt Osaühingu KAUR TRADE kasuks välja TsMS § 367 alusel viivis ostu-müügilepingu nr 201511252 p 3.2. sätestatud määras (0,1% päevas põhinõudelt summas 20 284,56 eurot), st 20,28 eurot päevas kuni 11.01.2017. Alates 12.01.2017 mõista N AS-lt Osaühingu KAUR TRADE kasuks välja TsMS § 367 alusel viivis otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8% aastas põhinõudelt summas 20 284,56 eurot), st 4,45 eurot päevas. Lisaks mõista N AS-lt Osaühingu KAUR TRADE kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (8% aastas põhinõudelt summas 20 284,56 eurot), st 4,45 eurot päevas kuni N AS poolt kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastus
10.Luminor Liising AS ei nõustu Osaühing KAUR TRADE seisukohaga, et tasumata on 20 284,56 eurot. Temale teadaolevalt on Aktsiaselts Wermo tasunud kokkuleppel Osaühinguga KAUR TRADE 29.08.2016 otse Osaühingule KAUR TRADE pool müügihinna viimasest osamaksest s.o. 10 142,28 eurot. Seega saaks olla võimalik kohustuse summa üksnes 10 142,28 eurot, mitte aga 20 284,56 eurot.
11.Müügilepingu nr. 201511252 järgne müügihind ei ole muutunud viimase osamakse osas sissenõutavaks. Müügilepingu nr 201511252 punktis 3.1. on lepitud kokku, et viimane osa hinnast so. 16 903,20 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 20 284,56 eurot) tasutakse peale seda, kui vara on installeeritud ning vara valduse üleandmise kohta on allkirjastatud akt, mille kohaselt liisinguvõtjal ei ole vara suhtes pretensioone. Seega on pooled kokku leppinud (määranud kindlaks) kohustuse (viimase osamakse) tasumise aja – 5 pangapäeva jooksul peale vara installeerimist ja akti väljastamist, milles on fikseeritud pretensioonide puudumine liisinguvõtja poolt.
12.Arvestades asjaolu, et Aktsiaselts Wermo poolt esitatud pretensioonid on käesoleva ajani kõrvaldamata ei ole ka 15 % müügihinnast müügilepingu p 3.1. kohaselt muutunud veel sissenõutavaks ja Osaühingul KAUR TRADE ei ole õigust nõuda nimetatud kohustuse täitmist.
13.Kuna kreppliistu panemise võimekus saavutati augustis 2016, siis 29.08.2016 tasus Aktsiaselt Wermo kokkuleppel Osaühinguga KAUR TRADE otse Osaühingule KAUR TRADE 50% lõplikust müügihinnast s.o. 10 142,28 eurot, seda vaatamata asjaolule, et müügilepingu punkt 3.1. kohaselt ei olnud 15 % müügihinnast s.o. 20 284,56 eurot veel muutunud sissenõutavaks.
14.Luminor Liising AS on seisukohal, et Osaühing KAUR TRADE viivisenõue on alusetu, kuna Luminor Liising AS ei ole rikkumises Osaühing KAUR TRADE ees, 15 % müügihinnast ei ole veel muutunud sissenõutavaks, kuna liisinguvõtjal esinevad vara osas pretensioonid. Isegi, kui lugeda müügihind sissenõutavaks (mida Luminor Liising AS ei mööna), siis on Aktsiaselt Wermo tasunud 10 142,28 eurot, mistõttu ei ole Osaühingu KAUR TRADE viivisearvestus õige. Luminor Liising AS juhib tähelepanu asjaolule, et Osaühing KAUR TRADE viivisenõue ületab müügilepingu p-s 3.2. kokkulepitud maksimumsuurust, milleks on 10 % vara hinnast. Osaühing KAUR TRADE palub viivise väljamõistmist lepingus kokkulepitud piiri ületavalt osalt protsendina seadusest tulenevas suuruses. Olukorras, kus pooled on lepingus leppinud kokku viivise maksimum suuruse ei ole Osaühing KAUR TRADE õigustatud maksimum suurust ületavas osas nõudma lepingulise viivise asemel seadusest tulenevat viivist.
15.Osaühing KAUR TRADE on viivitanud seadme üleandmisega Aktsiaseltsile Wermo ning on rikkunud sellega poolte vahel sõlmitud müügilepingut. Müügilepingu p-s 4.3. on kokku lepitud, et Osaühing KAUR TRADE annab vara valdus üle liisinguvõtjale hiljemalt 43. nädalal 2015. aastal ehk siis hiljemalt 25.10.2015. Osaühing KAUR TRADE ei ole seda teinud ja nähtuvalt enda poolt allkirjastatud aktist on seda teinud alles 09.03.2016 ehk 4,5 kuud hiljem. Tegelikkuses aga veelgi hiljem, sest seade saadi alles töökorda alles 2016 III kvartalis ning seadme koolitus on jätkuvalt tegemata. Sisuliselt kestab Osaühing KAUR TRADE viivitus siiani. Luminor Liising AS tegi enda vastuses hagile menetlusliku tasaarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hagi kuulub kasvõi osaliselt rahuldamisele. Müügilepingu p-de 6.2.3. ja 6.2.4. kohaselt tuleb vara toimetada kohale tähtaegselt, pakkumises kokkulepitud komplektsuses ja tavapärase kvaliteediga. Osaühing KAUR TRADE enda poolt esitatud aktist nähtub, et vara valdus anti üle alles 09.03.2016 s.o. 135 päeva hiljem ning ka siis esinesid veel varal märkustes kirjeldatud puudused. Seega on Osaühing KAUR TRADE rikkunud müügilepingu p-des 6.2.3. ja 6.2.4. sätestatut.
16.Müügilepingu nr. 201511252 punkt 6.3 annab Luminor Liising AS-le õiguse nõuda sellise rikkumise korral viivist suuruses 0,1% vara hinnalt, kuid mitte rohkem, kui 10 % vara maksumusest. Osaühing KAUR TRADE rikkumine kestis rohkem, kui 135 päeva (s.o. 25.10.2015 kuni 09.03.2016). Viivise suurus päevas on 135,23 eurot ( vara hind 135 230,40 eurot * 0,1% päevas). Seega on viivise suurus seisuga 09.03.2016 kokku 18 256,05 eurot (135 päeva * 135,23 eurot), mis ületab lepingus kokkulepitud piirmäära 13 523,00 eurot ( 10 % * 135 230,40 eurot). Luminor Liising AS esitab Osaühingule KAUR TRADE menetlusliku tasaarvestuse ning juhuks, kui kohus peaks Osaühing KAUR TRADE nõude kasvõi osaliselt rahuldama tasaarvestab Luminor Liising AS oma nõude summas 13 523,00 eurot Osaühing KAUR TRADE hagis esitatud nõudega.
Vastuhagi
17.Vastavalt Osaühing KAUR TRADE ja Luminor Liising AS vahelisele müügilepingule kohustus Osaühing KAUR TRADE üle andma automaatse servapealistusseadme STREAM A6,5 hiljemalt 25.10.2015 sh. viima läbi kahepäevase koolituse seadme kasutamiseks.
18.Osaühing KAUR TRADE on viivitanud seadme üleandmisega ning on rikkunud sellega müügilepingut. Aktsiaseltsil Wermo tekkis rikkumisest kahju.
19.Aktsiaselts Wermo palus mõista Osaühingult KAUR TRADE Aktsiaseltsi Wermo kasuks välja kahjuhüvitis 46 417,28 eurot ja mõista Osaühingult KAUR TRADE Aktsiaseltsi Wermo kasuks välja õigusliku aluseta saadu 10 142,28 eurot. Vastus vastuhagile
20.Osaühing KAUR TRADE vaidles vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kohtu põhjendused
21.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi jätta rahuldamata.
22.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas müügilepingu järgse viimase osamakse tasumise kohustus on muutunud sissenõutavaks, sh kas Osaühing KAUR TRADE on enda kohustused Aktsiaselts Wermo ees kohaselt täitnud - kas müüdud asi vastab lepingutingimustele; kas tasunõue on muutunud sissenõutavaks; kas Osaühing KAUR TRADE müüjana on müügilepingut rikkunud; müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse korral, kas esineb müüja vastutusest vabanemise aluseid; kui müüdud asi lepingutingimustele ei vasta, siis kas ostjal on tekkinud kahju, milline on kahju koosseis ja suurus. Hagi lahendamine
23.Alljärgnevalt analüüsib kohus poolte väiteid ja vastuväiteid ning lahendab hagi. Esmalt peab kohus tuvastama, millisest lepingust tuleb poolte õigussuhte määratlemisel lähtuda (pooled vaidlevad selle üle).
24.Pooled on sõlminud sama müügieseme müügiks kaks lepingut. Esimese sõlmisid 09.06.2015 Osaühing KAUR TRADE ja Aktsiaselts Wermo (kd I, tlk 8-10). Teise sõlmisid 03.07.2015 Osaühing KAUR TRADE, Aktsiaselts Wermo ja AS N (kd I, tlk 11-12). Pooled kinnitasid asjas toimunud istungil, et nad selle asjaolu üle ei vaidle (kd I, tlk 139 pöördel).
25.Osaühing KAUR TRADE hinnangul tühistas hilisem leping algse lepingu ja poolte õigustekohustuste määratlemisel tuleb lähtuda viimasest ehk 03.07.2015 sõlmitudlepingust. Luminor Liising AS seevastu leidis, et tuleb lähtuda mõlemast lepingust. Hilisema lepinguga ei ole tema hinnangul varasemat tühistatud ja müüja kohustused tulenevad esimesena sõlmitud ehk 09.06.2015 lepingust, mida tuleb kasutada hiljem sõlmitud lepingu tõlgendamisel. Luminor Liising AS täpsustas, et peab 09.06.2015 sõlmitud lepingut sisuliselt eellepinguks, millest nähtuvad hiljem sõlmitud lepingu osas peetud lepingueelsed läbirääkimised ja müüja kohustused. Ta oli seisukohal, et kõik tingimused ei ole hilisemas müügilepingus kirjas, vaid osaliselt tulenevad ka varasemast lepingust.
26.Kohus selgitas pooltele asjas toimunud istungil, et üldjuhul hilisem kokkulepe tühistab varasema. Varasemat kokkulepet on põhimõtteliselt võimalik käsitleda eellepinguna. Tõlgendamise osas on seda võimalik kasutada, et poolte tahet välja selgitada. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Pooled ei vaidle selle üle, et Osaühing KAUR TRADE müüs Luminor Liising AS-le ühe servapalistusseadme ja mõlemad lepingud on sõlmitud sama lepingueseme müügiks. Hilisem tehing tühistab varasema, mistõttu kehtib hilisem ehk 03.07.2015 sõlmitud leping. Kohus lähtub edaspidi müügilepingu osas viimasest ehk 03.07.2015 sõlmitud lepingust.
27.Varasemat lepingut käsitleb kohus lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokkulepituna – sisuliselt eellepinguna. Riigikohus on mitmetes lahendites (tsiviilasjades nr 3-2-1-111-07, p 14, nr 3-2-1-43-15 p 14, nr 3-2-1-50-15, p 18) sedastanud, et lepingueelsete läbirääkimiste osas tuleb VÕS § 14 lg-t 1 ja 2 kohaldada koosmõjus TsÜS §-ga 95 (tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused). Ühtlasi on Riigikohus rõhutanud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist (vt nt Riigikohtu lahendeid tsiviilasjades nr 3-2-1-111-07, p 14; nr 32-1-62-13, p 14, nr 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda, mitte ainult esitada VÕS § 115 alusel kahju hüvitamise nõuet. Kuivõrd pooled on erineval seisukohal müüja kohustuste tõlgendamise osas, saab kohus seega varasemat (09.06.2015 sõlmitud lepingut) vajadusel vaadelda kui lepingueelsetel läbirääkimistel kokkulepitut ja kasutada hilisema (03.07.2015) lepingu tõlgendamisel.
28.VÕS § 217 lg-s 1 on sätestatud, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele. VÕS 217 lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 77 lg 1 alusel peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg-s 7 on sätestatud, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Pooled vaidlevad selle üle, kas viimane osamakse on muutunud sissenõutavaks. Müügilepingu p-s 3.1. on pooled kokku leppinud, et viimane osa hinnast so. 16 903,20 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku 20 284,56 eurot) tasutakse peale seda, kui vara on installeeritud ning vara valduse üleandmise kohta on allkirjastatud akt, mille kohaselt liisinguvõtjal ei ole vara suhtes pretensioone. Seega on pooled kokku leppinud (määranud kindlaks) kohustuse (viimase osamakse) tasumise aja – 5 pangapäeva jooksul peale vara installeerimist ja akti väljastamist, milles on fikseeritud pretensioonide puudumine Aktsiaselts Wermo poolt.
29.Kohus tuvastas, et 09.03.2016 vara vastuvõtuaktis nr 201511252 (kd I, tlk 27) kinnitab Aktsiaselts Wermo (lahtris „vara vastuvõtja märkused“): „Liisinguvõtja Vara suhtes (sh. Vara kvaliteedi, koguse, komplektsuse, laitmatu funktsioneerimise, dokumentatsiooni suhtes) mingeid pretensioone ei oma, väljaarvatud järgmised märkused: Koolitus on läbi viimata. Seadmel puudub 22mm puitkrepi panemise võimekus. Seadmel esinenud mitmete ja korduvate puuduste tõttu tekkis
AS-l Wermo varaline kahju, millest lähtuvalt esitas Aktsiaselts Wermo 29.02.2016.a kirjas OÜ Kaur Trade vastu kahjunõude ning teostas sama kirja p-s 3 tasaarvestuse oma kahjunõude ja OÜle Kaur Trade kuuluva nõudeõiguse vahel seadme viimase osamakse tasumiseks summas 20 284,56 eurot. Vastava tasaarvestuse tulemusena on Aktsiaselts Wermo täielikult täitnud seadme eest viimase osamakse tasumise kohustuse ning see ei kuulu Müüjale eraldiseisvalt tasumisele ei Liisinguandja ega Liisinguvõtja poolt.“ Osaühing KAUR TRADE leiab, et Aktsiaselt Wermo märkused ei ole pretensioonid, mis välistaksid lepingu p.3.1 alusel tasu maksmise. Luminor Liising AS seevastu on seisukohal, et Osaühing KAUR TRADE väide, et aktis on tegemist märkuste, mitte pretensiooniga on ainetu ja otsitud sõnade mäng. Vastuvõtu aktis märgitu on üheselt mõistetavalt liisinguvõtja pretensioon liisingueseme suhtes. Kohus nõustub Luminor Liising AS seisukohaga, et olenemata sellest, kas väidetavad puudused on välja toodud märkuste või pretensioonidena, on selgelt tegu puudustele viitamisega müügilepingu p 3.1 mõttes. Samas on ilmne, et Osaühing KAUR TRADE tasunõude välistamiseks ei piisa vaid pretensioonide esitamisest, vaid Osaühing KAUR TRADE poolt viidatud täitmise puudused peavad ka reaalselt esinema. Kohus analüüsib puuduste olemasoluga seonduvat alljärgnevalt.
30.Aktsiaseltsil Wermo esines vara suhtes kaks pretensiooni – seadme kasutamise koolitus oli läbi viimata ning puudus 22 mm puitkrepi panemise võimekus. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi VÕS § 217 lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele. Asi ei vasta VÕS § 217 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Pooled vaidlevad selle üle, kas Osaühing KAUR TRADE kui müüja täitis kõik enda tasunõude eelduseks olevad kohustused. Konkreetselt vaidlevad pooled, kas müüdud seade pidi lepingu kohaselt võimaldama 22mm kreppliistu paigaldamist ja kas see seda ka tegelikkuses võimaldas ning millise koolituse pidi Osaühing KAUR TRADE läbi viima ja kas ta vastava kohustuse ka täitis.
31.Vastavalt müügilepingu p-le 1.2. oli vara spetsifikatsioon ja hind vastavalt liisinguvõtja poolt aktsepteeritud 18.05.2015.a müüja pakkumisele nr.D. Hinnapakkumise (kd I, tlk 30-39) lk 9 on märgitud, et seade võimaldab paigaldada servapalistusmaterjali 14-64 mm, rullis servapalistusmaterjali 0,4-3 mm ja ribades servapalistusmaterjali 0,4 kuni 22 mm (viimase juures täiendavalt märge „sõltuvalt valitud seadmest“). Hinnapakkumise lk 11 ülemisel joonisel p-s 4 on märge „opt 22mm“. Kohus kuulas tunnistajana üle R. V., kes andis muu hulgas ütlusi selle kohta, et müüja esindaja U. V. lubas talle lepingueelsetel läbirääkimistel puitkrepi panemise võimekust kuni 22 mm. Kohus kuulas tunnistajana üle ka U. V.. U. V. andis järgnevaid ütlusi: „Seadme konstruktsioonil oli müügi hetkel võimekus panna kreppi 22 mm, kuid see eeldas lisaseadme olemasolu. Kostja soov oli välistada tööüksus, (lisaseade), mis võimaldab panna kreppi 22 mm. Kui arvestada elimineeritud üksust, oli võimekus müügi hetkel 12 mm.“ Kohus, hinnanud tõenditena U. V. ja R. V. ütlusi, müügilepingut ja hinnapakkumist, on seisukohal, et pooled leppisid kokku kuni 12 mm servapalistusmaterjali paigaldamise võimekuses. Kohus tugineb selle asjaolu osas U. V. ütlustele ja hinnapakkumise lk-l 9 ja lk-l 11 märgitule, millel esitatud ülemisel joonise p-st 4 nähtub, et seade võimaldas paigaldada puitkreppi laiusega kuni 12 mm. Joonisel on märge „opt 22mm“, mis viitab kohtu hinnangul (hinnates seda koos U. V. ütlustega), et soovi korral ja lisaüksuse paigaldamisel on võimalik viia masin võimekusele paigaldada kuni 22 mm puitkreppi. Täiendavalt hindas kohus tõendina lepingueelsetel läbirääkimistel esitatud Aktsiaselts Wermo esmaseid nõudeid kandimasinale, mille p-des 1 ja 2 on Aktsiaselts Wermo esitanud nõude, et seade peab võimaldama 12 mm kreppliistu võimekust (mitte 22 mm võimekust). Luminor Liising AS ei ole tõendanud, et Aktsiaseltsil Wermo oli reaalne vajadus 22 mm puitkrepi
paigaldamiseks, et ta oleks sellist soovi müüjale selgelt avaldanud ja et pooled oleksid kokku leppinud sellise võimekusega seadme üleandmises.
32.Teine Aktsiaselts Wermo etteheide seondub Osaühing KAUR TRADE poolse koolituse läbi viimisega. Poolte kokkulepet väljaõppe osas tõendab hinnapakkumise viimasel lehel olev tingimus, mis räägib väljaõppe protokolli allkirjastamisest (kd I, tlk 39 pöördel). Osaühing KAUR TRADE on hagis omaks võtnud, et pidi läbi viima seadme väljaõppe, kuid on leidnud, et tegemist ei ole koolitusega. Asjaolu osas, millise koolituse pidi Osaühing KAUR TRADE Aktsiaseltsile Wermo tegema, on kohtule esitatud tõendina 09.06.2015 sõlmitud eelleping (kd I, tlk 8-10). Selle p-s 2.8 on sätestatud, et seadme paigaldamise järgselt teostab müüja kuni kahepäevase seadme kasutamise koolituse Ülal viidatud tõendi alusel tuvastab kohus, et pooled leppisid kokku koolituses kestusega kuni kaks päeva.
33.Asjaolu osas, milline koolitus läbi viidi on kohtule tõenditena esitatud dokumentaalsete tõenditena Aktsiaselt Wermo 19.01.2016 pöördumine Osaühingule KAUR TRADE (kd I, tlk 1314), Aktsiaselts Wermo 29.02.2016 kiri Osaühingule KAUR TRADE (kd I, tlk 15-17), tunnistaja R. V. ütlused (kd I, tlk 177-178) ja tunnistaja U. V. ütlused (kd I, tlk 181-182). U. V. ütlused on umbmäärased ja ei haaku teiste tõenditega. Samuti nähtub tema ütlustest, et ta ei viibinud isiklikult koolituste läbiviimise juures ja tema ütlused saavad seega olla vaid kaudseks tõendiks. Kohus tugineb tunnistaja R. V. ütlustele põhjusel, et need on U. V. ütlustest oluliselt detailsemad, kirjeldavad sündmust täpsemini. Ühtlasi nähtub ütluste võrdlemisel, et R. V. oli koolitusega seonduvate asjaoludega paremini ja isiklikult kursis. Tema ütlused haakuvad ka dokumentaalsete tõenditega (Aktsiaselts Wermo kirjad Osaühingule KAUR TRADE). Luminor Liising AS on omaks võtnud väite, et Itaaliast Osaühing KAUR TRADE poolt saadetud spetsialist koolitas Aktsiaseltsi Wermo töötajaid seadmega töötama. Samuti on kohtule esitatud remondi- ja hooldustööde protokollid 13.11.2015 nr 3784 ja 16.06.2016 nr 3963, millest nähtuvalt Osaühing KAUR TRADE on osutanud Aktsiaseltsile Wermo teenust „install ja koolitus“ ning „koolitus“ (kd I, tlk 126, 129), kokku vastavalt 74,5 ja tundi ja 130 tundi. Paraku ei selgu nendest protokollidest, kui palju aega kulus koolitustele ja kui palju seadme installeerimisele ja muudele tegevustele. Kohus on aga seisukohal, et kuivõrd pooled leppisid kokku koolituses mahuga kuni 2 päeva, teostati koolitust igal juhul poolte vahel lepingueelsetel läbirääkimistel kokku lepitud mahus. Kohus tuvastab tunnistaja R. V. ütluste ja eelnevalt viidatud dokumentaalsete tõendite alusel (Aktsiaselts Wermo kirjad Osaühingule KAUR TRADE), et Osaühing KAUR TRADE teostas koolitust poolte vahel kokkulepitud mahus (kuni 2 päeva). Seega ei andnud vastav etteheide Luminor Liising AS-le õigust keelduda lepingu järgse viimase osamakse tasumisest.
34.Eeltoodu alusel tuvastas kohus, et lepingu p-s 3.1. kolmandas lauses kokku lepitud Osaühing KAUR TRADE tasunõue 15% ulatuses müügihinnast (koos käibemaksuga 20 284,56 eurot) muutus sissenõutavaks 5 pangapäeva jooksul vara vastuvõtuakti nr 201511252 allkirjastamisest ja esitamisest 09.03.2016.
35.Osaühing KAUR TRADE on esitanud hagis lisaks põhinõudele ka viivisenõude viimase osamakse tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu p 3.2. kohaselt on Osaühingul KAUR TRADE vara hinna tasumisega
viivitamise korral õigus nõuda Luminor Liising AS-lt viivist, mille määraks on 0,1% päevas tasumata vara hinnast, kuid mitte rohkem kui 10% vara hinnast.
36.Viimase osamakse (20 284,56 eurot) tähtajaks oli müügilepingu p 3.1. kohaselt 5 pangapäeva pärast vara installeerimist ja vara vastuvõtuakti saamist, mille kohaselt vara valdus on müüjalt üle läinud liisinguvõtjale ja liisinguvõtjal ei ole vara suhtes pretensioone. Vara vastuvõtuakt allkirjastati 09.03.2016 (kd I, tlk 27). Viimase osamakse tasumise tähtajaks oli seega 16.03.2016. Kohustus muutus sissenõutavaks ja viivise arvestus algas 17.03.2016. Eeltoodust tulenevalt on viivise summaks hagi esitamise seisuga 20 284,56 * 0,1% * 601 päeva = 12 191,02 eurot. Kohus rahuldab nõude.
37.Osaühing KAUR TRADE on nõudnud ka edasiulatuvat viivist alates hagi esitamisest kuni 11.01.2018 lepingu p-s 3.2. sätestatud määras (0,1% päevas põhinõudelt) pärast mida ületab viivisenõue 10% vara hinnast. Viivisenõue 11.01.2018 seisuga on 20 284,56 * 0,1% * 65 päeva = 1 318,50 eurot. Kohus rahuldab nõude.
38.Lisaks ülalmärgitule nõuab Osaühing KAUR TRADE viivist seadusjärgses määras alates 12.01.2018 kuni põhinõude tasumiseni. Pooled on piiranud AS Luminor Liising vastutust 10 %ga vara väärtusest (13 509,52 eurot). Kuivõrd pooled on maksimaalset viivise summat kokkuleppel piiranud, ei saa Osaühing KAUR TRADE nõuda AS-lt Luminor Liising seda ületavas osas lepingus kokkulepitud ega ka seadusjärgset viivist. Kohus jätab nõude rahuldamata.
39.AS Luminor Liising on esitanud Osaühing KAUR TRADE viivisenõudele tasaarvestusvastuväite. VÕS § 197 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Pooled on lepingu p-s 4.3. kokku leppinud, et Osaühing KAUR TRADE annab vara valdus üle liisinguvõtjale hiljemalt 43. nädalal 2015. aastal ehk hiljemalt 25.10.2015. Osaühing KAUR TRADE ei ole seda teinud ja nähtuvalt enda poolt allkirjastatud aktist on seda teinud alles 09.03.2016.a. ehk 4,5 kuud hiljem (s.o. 135 päeva hiljem). AS Luminor Liising tegi menetlusliku tasaarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et hagi kuulub kasvõi osaliselt rahuldamisele. Seega on Osaühing KAUR TRADE rikkunud müügilepingu p-des 6.2.3. ja 6.2.4. sätestatut (koosmõjus p-ga 4.3.). Müügilepingu p 6.3 annab Luminor Liising AS-le õiguse nõuda sellise rikkumise korral leppetrahvi (lepingus nimetatud viivis) suuruses 0,1% vara hinnalt, kuid mitte rohkem, kui 10 % vara maksumusest. Osaühing KAUR TRADE rikkumine kestis 135 päeva (s.o. 26.10.2015.a. kuni 08.03.2016.a.). Seega on Luminor Liising AS-l õigus nõuda Osaühing KAUR TRADElt leppetrahvi 135 230,40 * 0,1% * 135 päeva = 18 256,10 eurot, mis ületab lepingus kokkulepitud piirmäära 13 523,00 eurot ( 10 % * 135 230,40 eurot). Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus lepingus kokku lepitud piirmäärast ja leiab, et Luminor Liising AS-l on õigus nõuda leppetrahvi 13 523,00 eurot. Kohus tasaarvestab Osaühing KAUR TRADE nõude AS Luminor Liising nõudega, mille tulemusena on Osaühing KAUR TRADE viivisenõue Luminor Liising AS vastu täies ulatuse tasaarvestatud: 13 523,00 13 523,00 = 0 eurot.
Vastuhagi lahendamine
40.Aktsiaselts Wermo on esitanud kohtule vastuhagi, milles esitatud nõudeid analüüsib kohus alljärgnevalt.
41.Müügilepingu p 4.3. alusel tuvastas kohus, et Osaühing KAUR TRADE pidi Aktsiaseltsile Wermo hiljemalt 44. nädalaks (s.o. 25.10.2015.a.) üle andma veatult töötava seadme. Aktsiaselts Wermo esitas enda hagis väite, et hageja rikkus enda kohustusi.
42.Osaühing KAUR TRADE on esitanud kohtule tõendina vara üleandmise akti (kd I tlk 27), millest nähtuvalt on Osaühing KAUR TRADE vara valduse Aktsiaseltsile Wermo üle andnud alles 09.03.2016, s.o. 4,5 kuud peale kokkulepitud tähtaega. Kusjuures ka siis esinesid varal jätkuvalt puudused (viita tõenditele). Aktsiaselts Wermo on esitanud väite, et lõplikult saadi seade veatult ja kokkulepitud komplektsuses tööle 2016 aasta augusti lõpuks. Kohus loeb selle asjaolu tõendatuks alljärgnevate tõendite alusel: Aktsiaselt Wermo 19.01.2016 pöördumine Osaühingule KAUR TRADE (kd I, tlk 13-14), Aktsiaselts Wermo 29.02.2016 kiri Osaühingule KAUR TRADE (kd I, tlk 15-17), tunnistaja R. V. ütlused (kd I, tlk 177-178), A. P. ütlused (kd II, tlk 7). Sealjuures ei pea kohus silmas 22 mm puitkrepi paigaldamise võimatust, vaid pidevaid probleeme ja puudusi masinaga töötamisel.
43.VÕS § 115 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-s 1 on sätestatud, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt peab kahju olema ettenähtav ja lg 4 kohaselt rikkumisega põhjuslikus seoses.
44.Aktsiaselts Wermo nõuab kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist summas 1 210,00 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks kantud kulusid. Aktsiaselts Wermo selgitab, et kulud olid vajalikud selleks, et sundida Osaühing KAUR TRADEt oma lepingulisi kohustusi täitma. Kui Osaühing KAUR TRADE oleks andnud üle Aktsiaseltsile Wermo liisinglepingu eseme lepingus kokkulepitud ajal ja töökorras, ei oleks sellist kahju tekkinud. Seega on kahju ja rikkumise vahel põhjuslik seos. Ka on tegemist kahjuga, mida Osaühing KAUR TRADE oleks pidanud igal juhul ette nägema ja mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Majandus– ja kutsetegevuses tegutsev isik peab ette nägema seda, et tema rikkumise korral võib teine pool kasutada oma õiguste kaitseks kolmandate isikute abi, mis tuleb ka rikkujal hüvitada. Aktsiaseltsile Wermo on osutatud kohtueelselt õigusabiteenust summas 1 210 eurot (kd I, tlk 1323, 104-107). Kohus peab eelnimetatud Aktsiaselts Wermo kulusid VÕS § 128 lg 3 kohaselt põhjendatuks, mistõttu tuleb kantud kulu Osaühingult KAUR TRADE välja mõista.
45.Aktsiaselts Wermo nõuab OÜ-le E tasutud 8 778,28 euro hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Aktsiaselts Wermo on esitanud kohtule tõendina OÜ E arve
(kd I, tlk 112). Samuti on Aktsiaselts Wermo esitanud tõendina OÜ E juhatuse liikme A.P. adresseeritud selgituse(kd II, tlk 7). See tõend on Riigikohtu praktika kohaselt hinnatav dokumentaalse tõendina. Arve nr 5039 on Aktsiaseltsile Wermo esitatud seoses oktoober 2015 kuni august 2016 Võrus toimunud servapalistusseadme Biesse Stream A6.5 paigalduse ja seadistamise ning nõustamise eest seoses sellega, et seadme Biesse Stream A6.5 seadistamine kestis kuni 2016 aasta augusti kuuni ja sel perioodil esinesid seadme töös iganädalased probleemid ning seade vajas pidevat ümberseadistamist, mistõttu pidi ka A. P. osalema Võrus toimuvatel projekti koosolekutel ja nõustama Aktsiaseltsi Wermo kui ka osaühingu KAUR TRADE töötajaid. Lähtudes müügilepingu p-s 2.4 kokkulepitust pidi seadme seadmistamine kestma 1 nädala. Aktsiaselts Wermo oli konsultandi teenust tellides arvestanud just sellise kuluga, kuid tänu sellele, et seadme töökorda saamine kestis 2016 aasta augustini (1 nädala asemel 10 kuud) tekkis Aktsiaseltsil Wermo sellest lisakulu nõustajale makstava tasu näol summas 8 778,28 eurot. Kui Osaühing KAUR TRADE oleks andnud üle Aktsiaseltsile Wermo liisinglepingu eseme lepingus kokkulepitud ajal ja töökorras, ei oleks sellist kahju tekkinud. Seega on kahju ja rikkumise vahel põhjuslik seos. Ka on tegemist kahjuga, mida Osaühing KAUR TRADE oleks pidanud igal juhul ette nägema ja mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse eesmärgiga. Majandus– ja kutsetegevuses tegutsev isik peab ette nägema seda, et tema rikkumise korral võib teine pool kasutada oma õiguste kaitseks kolmandate isikute abi, mis tuleb ka rikkujal hüvitada.
46.Aktsiaselts Wermo on esitanud saamata jäänud tulu nõude summas 36 429 eurot. Nimelt selgitab ta, et Aktsiaselts Wermo on esitanud tõendina A. P. selgituse (kd II, tlk 7), mis kinnitab, et seadme töös olid iganädalased seisakud. Samuti on kohtule esitatud tõendina K. M. arvamus, milles on avaldatud, et vastava seadme (Biesse Stream A) seiskumine, aeglane või kvaliteeditingimustele mittevastav töö mõjutab negatiivselt ja otseselt toodete valmimist ja ettevõtte majandustulemusi. Kokkuvõtteks - kui servapealistusliin seisab, seisab kogu tootmine (kd II, tlk 8). Kohus hindab neid dokumentaalsete tõenditena ja loeb ülal märgitud asjaolud nende tõendite alusel tuvastatuks. Aktsiaselts Wermo esitas ka audiitori järelduse, et Aktsiaselts Wermo juhatuse poolt tööseisakutest tekkinud kahju on korrektselt arvestatud (kd II, tlk 9). Kuigi juhatuse poolt arvestatud kahju on suurem jääb Aktsiaselts Wermo algselt esitatud tööseisakutest tingitud kahju suuruse juurde, milleks on 36 429,00 eurot. Aktsiaselts Wermo sisustab kahju asjaoluga, et nähtuvalt Aktsiaselts Wermo majandusaasta aruannetest langes 2016. majandusaastal s.o. ajal, kui esimese kolme kvartali jooksul esinesid puudused seadme töös, müügikäive võrreldes eelmise aastaga 170 717 euro võrra ja brutokasum 145 716 euro võrra (kd I, tlk 113). Nähtuvalt 2017. majandusaasta aruandest on peale seadme tööle saamist Aktsiaselts Wermo majandusnäitajad taastunud endisele tasemele või isegi suurenenud. Aktsiaselts Wermo leiab, et seega on müügikäibe ja brutokasumi langus samas perioodis, kui Osaühing KAUR TRADE poolt müüdud seadmel esinesid puudused, mis kinnitab seost puudustega seadme ja langenud majandustulemuste vahel. Aktsiaselts Wermo on seisukohal, et majandusnäitajate langus oli vähemalt veerandi ulatuses tingitud probleemsest seadmest, mistõttu Osaühing KAUR TRADE lepingurikkumisest tingitud saamatajäänud tuluks on 36 429 eurot (145 716*25%). Kohus leiab, et ainuüksi asjaolust, et Aktsiaselts Wermo majandusnäitajad langesid, ei saa teha kohest järeldust, et see tekkis vaidlusaluse seadme ja selle seisakute tõttu. Äriühingu majandusnäitajaid mõjutavad väga mitmed asjaolud, sh turul toimuv. Kohus leiab, et kahju teke on tõendamata ja jätab nõude rahuldamata.
47.Aktsiaselts Wermo on esitanud ka hagi õigusliku alusetu saadud 10 142,28 euro välja mõistmiseks. Aktsiaselts Wermo põhjendab nõuet sellega, et 29.08.2016 tasus Aktsiaselts Wermo Osaühingule KAUR TRADE 10 142,28 eurot seadme Biesse Stream A6.5 viimase osamakse osana vastavalt 28.04.2016. kokkuleppele ning tegemist ei olnud lisatööde eest tasumisega.
Aktsiaselts Wermo kinnitab, et ei ole tellinud Osaühingult KAUR TRADE mistahes lisatöid. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et Aktsiaselts Wermo poolt tasutud 10 142,28 eurot ei ole tasutud liisingueseme Biesse Stream A6.5 viimase osamakse osana, siis on tegemist Osaühingule KAUR TRADE õigusliku aluseta tasutud summaga, mis kuulub VÕS § 1027 ja § 1028 alusel tagastamisele. Vältimaks võimalikku nõude aegumist on Aktsiaselts Wermo sunnitud selles osas esitama Osaühingu KAUR TRADE vastu haginõude ja suurendama seoses sellega juba varasemalt esitatud haginõuet. Kohus, hinnanud tõendeid leiab, et ei ole tuvastatud, et see makse oleks tehtud lepingujärgse maksena, vaid see on tasutud lisatööde eest. Kohus tugineb U. Välja ja R. Vene ütlustele (kd I, tlk 177-183), millest ilmneb, et Osaühing KAUR TRADE lisas hiljem seadme, mis võimaldas paigaldada 22 mm kreppi (milles ei olnud algselt kokku lepitud – nagu kohus eelnevalt tuvastas). Samuti nähtub Osaühing KAUR TRADE arvelt (kd I, tlk 128), mis on tasutud 29.08.2016 (kd I, tlk 79), et tegu oli kandimasinale tehtud lisatöödega. Eeltoodu alusel oli makse tehtud õiguslikul alusel – lisatööde ja -seadme eest ja kohus jätab Aktsiaselts Wermo nõude rahuldamata. Menetluskulud
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
49.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest põhihagi osas (20 284,56 : 39 879,44 = 0,51) 51% ulatuses AS Luminor Liising kanda ja 49% ulatuses Osaühing KAUR TRADE kanda.
50.Vastuhagi osas jätab kohus menetluskulud tulenevalt vastuhagi rahuldamise ulatusest (9 988,28 : 56 559,56 = 0,18) 18% ulatuses Osaühingu KAUR TRADE kanda ja 82% ulatuses Aktsiaselts Wermo kanda.
51.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
52.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm Kohtunik
Osaliselt tühistatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.