lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1900/35

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-1900/35
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1671
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 148 lg 1, 4Asja läbivaatamise kulude tasumineTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 143 lg 1Asja läbivaatamise kuludTsMS § 146 lg 1Menetluskulude kandjadTsMS § 151 lg 1Tunnistajale, eksperdile ja tõlgile makstav tasuTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinna Vangla70001113(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anu Vismann

Kohtujurist

Diana Endoja

Tsiviilasja number

2-19-1900

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

E O (O) hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine, hageja 03.03.2020 ja 31.07.2020 taotluste lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E O (isikukood xxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi D V; Kostja: Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu, registrikood 70001113), lepinguline esindaja M R.

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata E O 31.07.2020 taotlus pikendada korduvalt eksperditasu tasumise tähtaega.
2.Jätta rahuldamata E O 03.03.2020 taotlus ekspertiisi määramiseks.
3.Jätta E O hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.
4.Jätta menetluskulud E O kanda. E Ole riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtumääruse resolutsiooni p 4 menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtumääruse resolutsiooni p 1-2 peale määruskaebust esitada ei saa. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 2Tsiviilkohtumenetluse ülesanne
TsMS § 200 lg 4Menetlusosalise kohustused
TsMS § 3 lg 1Õigus pöörduda kohtusse
TsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused
TsMS § 426 lg 1Hagi läbivaatamata jätmise tagajärjed
TsMS § 435 lg 1Otsuse tegemine
TsMS § 5 lg 1Menetluse toimumine poolte esitatu alusel
TsMS § 64 lg 1Tähtaja muutmine
1.Harju Maakohtu menetluses on E O hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 2018. aasta juulikuus (vahemikus 24.07-28.07.2018) Tallinna Vangla meditsiinitöötaja poole pöidlavalu kaebusega. Kuna valu iseenesest ei taandunud, siis pöördus hageja perearsti poole kaebusega, et pöial on valus ja turses, röntgenit ei tehtud, raviks määras arst Diclac geeli. 12.09.2018 pöördus hageja taas perearsti poole pöidlavalust tuleneva kaebusega, perearst kinnitas, et valu ei lähegi kiiresti üle. 26.10.2018 pöördus hageja taaskord meditsiiniõe poole pöidlavalust tingitud kaebusega, mille tulemusena tehti 23.10.2018 pöidlale röntgenpilt, vastusest nähtub, et pöial on valesti kokku kasvanud. Hageja on seisukohal, et juhul, kui arst oleks õigeaegselt ravinud hageja pöialt ei oleks hagejale

tervisekahju pöidlaluu valesti kokku kasvamise näol tekkinud. Kostja pidi mõistma, et turses pöial ka 1 kuu hiljem viitab tõsisele terviseveale. Tegemist on nii diagnoosi- kui raviveaga. Kostja pidi mõistma, et vajalikul määral tervishoiuteenuse osutamata jätmine (kohustuse rikkumine) ei võimalda hagejale tavapärast elukvaliteeti, tema pöidla loomulik liikuvus on lakanud ning valud pöidlas tekitavad talle valu, halba enesetunnet ja meeleoluhäireid. Hageja on seisukohal, et tegemist võib olla püsiva tervisekahjustusega, sest tekkinud on artrootilised muutused. Hageja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju 1000 eurot.

3.Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. Kostja on seisukohal, et ei ole rikkunud tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevat kohustust ning käesoleval juhul ei ole hagejale kostja tegevuse tagajärjel ka mingit mittevaralist kahju tekkinud. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et talle Tallinna Vanglas osutatud tervishoiuteenus ei olnud nõuetekohane. Alles 19.10.2018 toimunud vastuvõtul (haigusjuht nr xxx 2018) kaebas hageja pöidla kõverust ja liigese vähest turset ning arst näidustas hagejale röntgenkontrolli. Röntgenuuringul 23.10.2018 on radioloog kirjeldanud, et küüslüli peopesapoolsel küljel on näha kaks vana avulsioonfragmenti (luukillud, mis liigese ülevenituse tõttu eemalduvad põhiluu küljest). Meditsiiniosakonna juhataja 12.12.2018 selgituste kohaselt on hageja vigastuse näol tegemist väikese fragmendi eemaldumisega avulsioonmurruga, mis paraneb ise. Hageja pöidlaluu luufragmendid ei vaja operatiivset ravi ning taolise avulsioonmurru korral ei paigaldata kipsi ega lahast. Esmaabina teostatakse külmaaplikatsioone, liigese fikseerimist sidemega, vajadusel määratakse valuvaigisteid, näidustatud on rahulik režiim. Kuna hageja ei pöördunud trauma saamisel kohe meditsiiniosakonna poole, ei soovinud vigastuse fikseerimist ega esmaabi, ei ole meditsiinitöötajad olnud hagejale ravi määramisel tegevusetud. Samuti ei ole ca 4 kuud peale traumat võimalik avulsioonmurdu ortopeedi poolt n-ö lahti murda ega saa väikeseid luufragmente ka operatiivselt fikseerida. Asjas ei ole tõendatud kostja diagnoosi- või raviviga ja ka tavapärase raviga ei oleks kostja saanud ligi kuu aega peale väidetava vigastuse saamist mõjutada hageja luumurru kokku kasvamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja tervist kahjustanud, kuid milles kostja poolne hageja tervise kahjustamine seisneb, hagiavaldusest ei selgu. Hageja ei ole oma väidet tõendanud, vaid on piirdunud üksnes üldsõnalise väitega. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata.
4.Hageja esitas kohtule 03.03.2020 taotluse määrata tsiviilasjas ekspertiis eesmärgiga selgitada välja, kas kostja poolt on hagejale tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- ja raviviga ning selle põhjuslik seos tekkinud terviserikkega.
5.02.06.2020 esitas kostja oma seisukoha hageja taotlusele, mille kohaselt ei vaidle kostja vastu vajadusele tsiviilasjas arstlik ekspertiis määrata.
6.01.07.2020 kohtumäärusega kohustas kohus hagejat tasuma ette eksperditasu summas 84 eurot. Kohus hoiatas hagejat, et eksperditasu ettemakse tasumata jätmisel kohus ekspertiisi ei määra.
7.02.07.2020 e-kirjas palus hageja esindaja riigi õigusabi korras pikendada eksperditasu tasumise tähtaega. Hageja esindaja riigi õigusabi korras selgitas, et hageja lubas peale vanglast vabanemist esindajaga ühendust võtta, muid kontakte esindajal hagejaga ei ole. Selleks ajaks selgub, kas hagejal on endal vahendeid või tuleb esitada riigi õigusabi taotlus kulude kandmiseks.
8.02.07.2020 rahuldas kohus hageja tähtaja pikendamise taotluse kuni 31.07.2020.
9.31.07.2020 saatis hageja esindaja riigi õigusabi korras kohtule e-kirja, milles palus korduvalt pikendada ekspertiisitasu tasumise tähtaega. Hageja esindaja riigi õigusabi korras selgituste kohaselt ei ole E O peale vanglast vabanemist ühendust võtnud. Kuna kontakt hagejaga puudub,

siis ei oska hageja esindaja riigi õigusabi korras öelda, mis olukord kliendil on.

10.Kohus edastas hageja 31.07.2020 taotluse pikendada korduvalt eksperditasu tasumiseks määratud tähtaega seisukoha esitamiseks kostjale.
11.24.08.2020 esitas kostja seisukoha hageja 31.07.2020 taotlusele. Kostja on seisukohal, et puudub mõistlik põhjus hagejale antud eksperditasu tasumise tähtaja pikendamiseks. Kohtumääruse põhjendused
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt võib kohus tähtaega korduvalt pikendada üksnes vastaspoole nõusolekul. Kohus selgitab, et tähtaja korduvaks pikendamiseks on TsMS § 64 lõike 1 teise lause kohaselt vajalik vastaspoole nõusolek. Nõusoleku andmise kohustust vastaspoolele seadusest ei tulene. TsMS § 151 lg 1 järgi makstakse menetluses osalenud eksperdile tasu. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 143 lg 1 on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud. TsMS § 146 lg 1 p 1 järgi menetluskulud kannab menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik. TsMS § 148 lg 1 kohaselt tasub asja läbivaatamise kulud kohtu määratud ulatuses ette menetlusosaline, kes esitas taotluse, millega kulud kaasnevad, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 148 lg 4 kohaselt juhul, kui pool, kes pidi ette maksma TsMS § 148 lg 1 nimetatud kulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata. Tsiviilasja materjalide järgi ei ole hageja peale vanglast vabanemist oma huvi tsiviilasja menetluse osas üles näidanud, hageja esindajal riigi õigusabi korras puudub hagejaga kontakt. Samuti ei ole kostja 24.08.2020 kohtule esitatud vastuses oma nõusolekut tähtaja pikendamiseks andnud, kostja on seisukohal, et puudub mõistlik põhjus hagejale antud eksperditasu tasumise tähtaja pikendamiseks, kuna hageja ei ole ca kahe kuu kestel võtnud oma esindajaga ühendust, millest järeldub, et hageja on kohtuasja vastu huvi kaotanud ning seega ekspertiisitasu tasumise tähtaja täiendav pikendamine vaid venitaks põhjendamatult tsiviilasja lahendamist. Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes TsMS § 64 lg 1, TsMS § 148 lg 4 sätestatust asub kohus seisukohale, et hageja 31.07.2020 taotlus pikendada korduvalt eksperditasu tasumise tähtaega ning 03.03.2020 taotlus ekspertiisi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on tsiviilasja menetluses korra pikendanud eksperditasu tasumise tähtaega, teistkordne tähtaja pikendamine jääks ilmselgelt samuti tulemusteta hageja huvi puudumise tõttu. 01.07.2020 kohtumääruse järgi ei määra kohus ekspertiisi, kui hageja jätab eksperditasu ettemakse tähtaegselt tasumata. Eksperditasu on hagejal jäänud tähtaegselt tasumata ning eksperditasu tasumine ei nähtunud ka kohtupoolsel elektroonilisel kontrollimisel. Seega jätab kohus ekspertiisi määramata.
13.TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. TsMS § 2 kohaselt on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja m.h lähtudes menetlusökonoomia printsiibist. TsMS § 200 lg 4 kohaselt peab menetlusosaline kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel. TsMS § 423 lg 2 punkti 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hagi esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Hageja ei ole tsiviilasja menetluse suhtes alates vanglast vabanemisest 03.07.2020 huvi tundnud ega oma kontaktandmeid TsMS § 200 lg 4 kohaselt kohtule edastanud, nii kohtul kui ka hageja esindajal riigi õigusabi korras puudub hagejaga kontakt. Käesolev tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, asja ei ole arutatud ammendavalt ja see ei ole TsMS § 435 lg 1 kohaselt lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Samas puuduvad kohtul TsMS § 5 lg 1 kohaselt asja menetlemiseks vajalikud hageja poolt eelmenetluse käigus esitatavad taotlused ja seega võimalus viia läbi nõuetekohane eelmenetlus. Hageja esindaja riigi õigusabi korras on korduvalt kohtule kinnitanud, et tal puudub hagejaga kontakt tsiviilasjas esindusõiguse teostamiseks. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 423 lg 2 p-ile 2 jätab kohus tsiviilasjas 2-19-1900 E O hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks läbi vaatamata, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Antud juhul ei tunne hageja ise oma kohtuasja menetlemise vastu huvi, hagiasjas ei ole ka kohtul kohustust ise selgitada asjaolusid ja koguda vajalikke tõendeid.

14.Tulenevalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Kohus lõpetab menetluse määrusega, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta hageja kanda, kuna käesolevas asjas ei esine TsMS § 168 lõigetes 3-5 sätestatud asjaolusid. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja