Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu
Menetlusosalised
Võlausaldaja: Bliss OÜ (registrikood 11343045, asukoht A. Adamsoni tn 2, 1013 Tallinn); Võlausaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid T V ja T V (Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, e-post: xxx); Võlgnik: M M (isikukood xxx, elukoht xxx); Ajutine haldur: Jüri Truuts (Jõe 2, II korrus, 10151,Tallinn, e-post: [email protected]).
Avalduse läbivaatamine
13.08.2020 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Bliss OÜ poolt M M’a (isikukood xxx) suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Vabastada Jüri Truuts võlgniku M Ma ajutise halduri kohustustest.
3.Tühistada võlgniku suhtes 12.06.2020 määrusega seatud kogu vara käsutamise keeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine.
5.Määrata ajutise halduri Jüri Truuts’i tasu suuruseks 1260 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu).
1 (5)
2-20-6502
6.Ajutise halduri tasu 1260 eurot maksta välja võlausaldaja Bliss OÜ poolt 18.05.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr xxx.
7.Avaldada teade menetluse lõpetamise ja käsutuskeelu tühistamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Bliss OÜ esitas 04.05.2020 Harju Maakohtule avalduse M Ma pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid 29.09.2017.a Bliss OÜ (Võlausaldaja), xxx OÜ (Müüja 2), xxx OÜ (Ostja), xx OÜ (Üürnik), M M (Võlgnik) ja V V (Käendaja 2) müügilepingu, kohustusega ühinemise lepingu ja käenduslepingu (edaspidi Leping,). Vastavalt Lepingu punktile 5.1. tasus Võla-usaldaja xxx AS (Üürileandja) kontole Üürniku eest tema üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagatiseks Lepingu sõlmimise päeval 47 902,50 eurot. Kooskõlas Lepingu punktiga 5.2. asendas Võlausaldaja Lepingu punktis 5.1. nimetatud tagatise Üürileandja poolt aktsepteeritud tingimustel pangagarantiiga summas 47 902,50 eurot. Lepingu punkt 5.5. sätestab, et mis tahes kahju seoses Üürniku kohustuste tagamise või krediidiasutuse väljastatava garantiikirjaga Võlausaldajale hüvitab Üürnik. Juhul, kui krediidiasutus debiteerib seoses garantiikirjaga mistahes ulatuses Võlausaldaja arvelduskontosid, kohustub Ostja hüvitama vastavad kulud hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest Võlausaldajalt teates näidatud arvelduskontole. Lepingu punkti 7.1. kohaselt andsid Võlgnik ja Käendaja 2 isikliku käenduse Võlausaldaja ees Üürniku Lepingu 5. peatükist tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise tagamiseks. 15.01.2020.a. edastas Swedbank AS kui Lepingu punktis 5.2. nimetatud garantiikirja väljastanud krediidiasutus Võlausaldajale teatise, milles avaldas, et Üürileandja on esitanud garantiikirja alusel maksenõude summas 47 902,5 eurot. Üürileandja poolt edastatud info kohaselt oli Üürnikul Üürileandja ees täitmata kohustusi ning ainuüksi Üürniku põhivõlgnevus Üürileandja ees moodustas 13.01.2020.a. seisuga 172 051,73 eurot.20.01.2020.a. saatis Võlausaldaja Üürnikule rahalise kohustuse täitmise nõude, milles esitas Üürnikule nõude garantiikirjast ja Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks summas 47 902,50 eurot hiljemalt 27.01.2020.a. Kuna Üürnik võlgnevust ei tasunud, esitas Võlausaldaja 25.02.2020.a. Ostjale, Võlgnikule ja Käendajale 2 nõude garantiikirjast ja Lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmiseks summas 47 902,50 eurot Võlausaldaja arvelduskontole nr xxx hiljemalt 06.03.2020.a.. Ostja ega Käendajad võlgnevust ei tasunud.
1.9.09.04.2020.a. saatis Võlausaldaja Võlgnikule pankrotihoiatuse, milles esitas Võlgnikule nõude võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 27.04.2020.a. Võlgnik ei ole pankrotihoiatusele vastanud ning võlgnevus on tervikuna tasumata. Võlausaldaja palub rahuldada pankrotiavaldus ning kuulutada välja M Ma pankrot.
2.Kohus võttis 07.04.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 18.05.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 19.05.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ja pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 09.06.2020. 2 (5)
2-20-6502
3.Kohus viis 09.06.2020 asjas läbi eelistungi, kus määras otsustada ajutise halduri nimetamine ilma võlgniku osavõtuta. Võlausaldaja jäi enda avalduse juurde ning palus nimetada võlgnikule ajutine haldur. Kohus määras, et nimetab võlgniku suhtes ajutise halduri ja vormistab selle kohta kirjaliku määruse.
4.Võlgnik esitas 09.06.2020 (pärast eelistungi toimumist) kohtule oma vastuse, milles palub jätta Bliss OÜ pankrotiavaldus rahuldamata ning ajutine pankrotihaldur määramata ja lõpetada asja menetlus. Võlgnik toob välja, et tema alaliseks elukohaks on alates 29.02.2020, xxx mistõttu ei saa võlgniku vastu pankrotiavaldust esitada Eesti Vabariigi kohtusse. Lisaks toob võlgnik välja, et avalduses viidatud müügilepingu kohaselt peab võlausaldaja (müüja 1) üürniku vastu nõude esitamiseks tõendama, et tema arvelduskontot on debiteeritud üürileandjale antud garantiiga seoses. Tõendit eelneva kohta ei ole võlausaldaja kohtule esitanud. Swedbank AS 15.01.2020 kirjas antakse ainuüksi teada, et pank kaalub maksenõude aktsepteerimist ning Swedbank tõendis kinnitatakse, et võlausaldaja on tagastanud pangale laenu, samas puudub Müügilepingu p 5.5. ette nähtud tõend (et võlausaldaja arvelduskontot on debiteeritud üürileandjale antud garantiiga seoses). Lisaks on võlgnik seisukohal, et võlausaldaja ei ole maksejõuetust põhistanud, sest ei ole pankrotihoiatust kätte saanud. Samuti ei ole võlgnik oma vara peitnud.
5.Kohus tegi 12.06.2020 määruse, millega nimetas võlgniku suhtes ajutiseks halduriks Jüri Truuts’i ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 13.08.2020 kell 10:00.
6.Jüri Truuts esitas 10.08.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnik ajutisele haldurile avaldanud, et tema elukoht on siiski Eestis. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt 820 838,51 euro ulatuses, mis on valdavas osas muutunud ka sissenõutavaks. Võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et tema ainsa sissetuleku moodustab peretoetus kokku summas 596,72 eurot. Võlgniku osalused äriettevõtetes on väärtusetud, kuna need äriühingud eeldatavasti ei tegutse, varade olemasolu ei ole teada ja äriühingutel on suured kohustused, mis on tagatud võlgniku poolt. Võlgnikul on kolm last. Võlgnik on võtnud hulgaliselt laene ning käendanud enda äriühingute poolt võetud laenukohustusi. Mille arvelt oleks võlgnik käendatavaid kohustusi tasunud, jääb ajutisele haldurile selgusetuks, võlgnikul puudus selline vara, mille realiseerimisest oleks saanud piisaval hulgal rahalisi vahendeid nõuete tasumiseks võlgniku vara ja (võimaliku tekkiva) jooksva sissetuleku arvelt ei ole võimalik täita võlgniku kohustusi. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku alalise maksejõuetusega. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul piisavalt läbimõtlemata käenduslepingute sõlmimine. Võetud kohustuste tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõukäivaks. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul 2019 - 2020 aastatel. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku võimetus realistlikult analüüsida oma majanduslikku olukorda ja suutmatus tagasi maksta võetud kohustusi. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et plaanib kohtule esitada kohustustest vabastamise menetluse avalduse, ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada.
7.Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 14 tundi arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt
3 (5)
2-20-6502 on ajutise halduri tasu 1260 eurot (käibemaks ei sisaldu ega lisandu). Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja maksta võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvelt.
8.13.08.2020 toimunud kohtuistungile võlgnik ei ilmunud. Võlausaldaja jäi avalduse juurde. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, kuid leidis, et tuleks määrata deposiit 2000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras teha ettepaneku võlausaldajatele, võlgnikule või kolmandatele isikutele tasuda hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Rahandusministeeriumi võlgniku pankrotimenetluse jätkamiseks 2000 eurot.
9.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.08.2020. Kohus pikendas võlausaldaja taotlusel deposiidi tasumise tähtaega kuni 25.08.2020. Määratud tähtajaks ei ole Rahandusministeeriumi tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat tasutud.
10.Kohus edastas 27.08.2020 võlgnikule kirja, milles palus võlgnikul teatada, kas ta soovib esitada kohtule avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik teatas 02.09.2020 kohtule, et ei soovi esitada avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohtumääruse põhjendused
11.Pankr) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 171 lg 11 ütleb, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
12.Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 820 838,51 euro ulatuses. Võlgnikul puudub seega ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Samuti puuduvad esialgsetel andmetel vara tagasivõitmise võimalused. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus nõustub ajutise haldur järeldusega, mille kohaselt võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgnik on kohtule teatanud, et ta ei soovi enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus lõpetab seega võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
13.Kohus tühistab ühtlasi ka võlgniku suhtes 12.06.2020 määrusega seatud kogu vara käsutamise keelu ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamise.
4 (5)
2-20-6502
14.Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 4 alusel pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
15.PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
16.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega ning ajutise halduri tunnitasu summas 96 eurot jääb seaduses sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri Jüri Truuts’i tasu suuruseks 1260 eurot (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). Ajutise halduri tasu 1260 maksta välja võlausaldaja Bliss OÜ poolt 18.05.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud summa arvelt OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole nr xxx. Võlausaldajal on õigus esitada taotlus deposiidi jäägi tagastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) V Brügel Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.