Hageja: X X (isikukood xxx, aadress: xxx) Kostja: Z Z (isikukood xxx, aadress: xxx) Kostja lepinguline esindaja: Aivar Haava (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X X hagiavaldus osaliselt.
2.Välja mõista Z Zlt X X kasuks võlgnevus 400 (nelisada) eurot.
3.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud osaliselt kostja kanda.
4.Välja mõista Z G X X kasuks 100 (ükssada) eurot menetluskulu.
5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Kostja kohustub tasuma hagejale võla 400 eurot ja 100 eurot menetluskulusid igakuiste maksetena 100 eurot iga kuu 10. kuupäevaks.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
2-20-106457
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus ja hageja seisukohad
1.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt tekkisid hagejal ja kostjal sõbralikud suhted alates 08.10.2019. Koos plaaniti sõitu Rootsi ning kuna summa ei olnud liiga suur - 40 eurot -, kandis hageja selle Z arvele selgitusega, et see on kingitus. 30.10.2019 kuni 02.12.2019 suhtles hageja kostjaga pidevalt. Kord soovis kostja ka Venemaalt juveele osta, mida hageja ka lubas ja selgitas, et see on kingitus. 12.11.2019 kirjutas Z, et tal oleks kiiresti vaja 400 eurot õppimiseks, lubades raha tagastada hiljemalt veebruarikuu jooksul. Hageja tegi ülekande ja unustas selgitusele kirjutada sõna laenuraha. 17.11.2019 soovis kostja seoses mobiiltelefoni katki minemisega veel 300 eurot. Hageja selgitas, et saab selle raha laenata vaid ajutiselt, kuid kartes kostjaga sidet kaotada ikkagi kandis raha. 03.12.2019 missioonilt koju jõudes kohtus hagejaga kostjaga, kes soovis veel raha, hageja laenas talle 25 eurot. Kostja lubas 5. detsembril raha tagastada. Detsembris ostis hageja kostjale 35-eurose kleidi, eeldades, et kostja tagastab selle raha. Hiljem sai hageja aru, et kostja ei soovi temaga enam suhelda ja soovis raha tagasi. Kostja selgitas, et kavatse võlgnevust tagastada, kuid maksis siiski 10 eurot tagasi. Hageja palub kostjalt välja mõista 700 eurot ja 170 eurot tasutud riigilõivu.
2.Hageja jääb lõplikes seisukohtades nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 700 eurot ja 170 eurot menetluskulu. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistas kirjalikus seisukohas hagi osaliselt ja on seisukohal, et hageja nõue on osaliselt põhjendamatu. Hagiavalduses esitatud asjaolud hagejalt 700 euro laenu võtmise kohta ei vasta tõele. Kostja on võtnud hagejalt laenuks ning lubanud tagastada ainult 400 eurot, mille hageja kandis kostjale 12.11.2019. 17.11.2019 ülekantud 300 euro puhul aga on tegemist hageja kingitusega kostjale.
4.Kostja palub rahuldada hagi osas. milles kostja hagi tunnistab, see on 400 euro osas, mõista kostjalt välja hageja kantud menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Määrata kohtuotsuses kindlaks kohtuotsuse täitmise kord (TsMS § 445 lg 1), määrates et kostja tasub hagejale võla 400 eurot ja väljamõistetavad menetluskulud igakuiste 100-euroste maksetena iga kuu10. kuupäevaks.
5.Kostja jääb lõplikes seisukohtades varasemate omapoolsete seisukohtade juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi on elt põhjendatud osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja poolt kostjale üle kantud 400 eurot oli laen ja kostja on nõus selle tagastama. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja poolt 17.11.2019 tehtud ülekanne 300 eurot on laen või kingitus.
2(4)
2-20-106457
7.Kohus selgitab, kuna poolte vahel puudub vaidlus 400 euro suhtes, siis kohus antud nõude osas hinnangut ei anna ning loeb selles osas nõude omaks võetuks. Alljärgnevalt annab kohus hinnangu 300 euro võlgnevuse suhtes.
Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 76 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 ja 3 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist või kahju hüvitamist.
9.Kohus selgitab, et laenu andmisel ongi pooltel valikuvabadus, kas vormistada laenuleping suuliselt või kirjalikult. Samas peab olema pooltele selge, millises summas on laenu antud ja millal saabub laenu tagasimakse tähtaeg. Hageja märgib hagis, et 300 eurot oli kostjale antud laenuna. Kostja vaidleb vastu, selgitades, et laenukokkulepe oli ainult 400 euro osas. Kohtule esitatud hageja konto väljavõttest (dtl 15) nähtub, et hageja on 17.11.2019 kandnud kostjale üle 300 eurot, märkimata selgitust raha otstarbe osas. Samuti on hageja kandnud 12.11.2019 kostja arvele selgituseta 400 eurot. Poolte vestlusest (dtl 41-55, 64-66, tõlked 82-90; 95-103) selgub, et jutt käib 400 euro tagastamisest ja selle laenamisest.
10.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Kohus leiab, et antud juhul on hageja konto väljavõttega tõendanud, et kandis kostja arvele 300 eurot. Kostja raha saamist ei vaidlustanud. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et kostja raha saanud. Samas leiab kohus, et laenusuhetes peab olema mõlemale poolele selge, millises summas on laenu antud ja millal muutub võlg sissenõutavaks, kuid antud juhul on selles poolte vahel vaidlus. Kohtule esitatud tõenditest ei selgu, et 300 eurot oleks kostjale antud laenuna ja selgusetuks jääb, kas selle summa tagasimakset on nõutud. Lisatud tõenditest saab järeldada, et 400 eurot oli mõlema poole arvates see, mille kostja peab tagasi maksma.
12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et nõue on 300 euro osas tõendamata, kas see oli antud kostjale laenuna või oligi see poolte suhtlemise ajal kostjale lihtsalt kasutada antud, mistõttu jätab kohus nõude summas 300 eurot rahuldamata.
Menetluskulud
13.Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
14.Kohus rahuldas hagi osaliselt ning lähtuvalt hagi rahuldatud ulatusest jätab kohus menetluskulud 100 eurot menetluskulu kostja kanda. Kohus selgitab hagejale, et hagihinnaks on 700 eurot, mistõttu hagiavalduse esitamisel kohustus hageja tasuma 125 eurot riigilõivu. Hageja on tasunud 170 eurot riigilõivu. Hagejal on õigus esita3(4)
2-20-106457 da taotlus 45 euro enamtasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1). Avalduses tuleb näidata millal on riigilõiv tasutud ja kuhu arvele tuleb summa tagastada. Otsuse täitmise kord
15.TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
16.Kostja esitas taotluse otsuse täitmise kindlaksmääramiseks, tehes ettepaneku, et tasub hagejale igas kuus 100 eurot. Hageja oma vastuses on otsuse täitmise korra kehtestamisega nõus.
17.Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra, mille kohaselt kohustub kostja tasuma hagejale igas kuus 100 eurot, kuni võlgnevuse ja menetluskuluse täieliku tasumiseni.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.