Harju Maakohtu 05.05.2020 kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Üheksavägine OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldus
XX
pankroti
menetluskulude
Avaldaja (võlausaldaja): Üheksavägine OÜ (registrikood 12512455), seaduslik esindaja juhatuse liige AA Võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Katri Tomson ja Klen Laus Ajutine pankrotihaldur: Oliver Ennok
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2020 määrus osas, millega maakohus rahuldas XX menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3405,48 eurot ületavas ulatuses, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3405,48 eurot ületavas osas rahuldamata. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata.
1.Määrata kindlaks XX menetluskulude rahaline suurus 3405,48 eurot ning mõista Üheksavägine OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulud summas 3405,48 eurot ja väljamõistetud menetluskuludelt viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni.
2.Punktis 1 väljamõistetud menetluskulud tuleb Üheksavägine OÜ-l tasuda Advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EExxxxxxxx (SEB) ning märkida makse selgitusse tsiviilasja number.
3.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Üheksavägine OÜ (avaldaja, võlausaldaja) esitas 06.09.2019 Harju Maakohtule avalduse XX (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Maakohus jättis 08.11.2019 määrusega võlgniku pankroti välja kuulutamata ja menetluskulud võlausaldaja kanda. Maakohus parandas 19.11.2019 määrusega 08.11.2019 määruses vead. Võlausaldaja esitas 25.11.2019 määruskaebuse Harju Maakohtu 08.11.2019 määruse peale, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.02.2020 määrusega rahuldamata, maakohtu 08.11.2019 määruse muutmata ja määruskaebemenetluse kulud võlausaldaja kanda. Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu määrused on jõustunud.
3.Võlgniku esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on tema menetluskuluks maakohtus lepingulise esindaja kulu 6030 eurot (koos käibemaksuga) ning ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 3225 eurot (koos käibemaksuga).
4.Võlausaldaja asus võlgniku poolt maakohtus kantud menetluskulude osas seisukohale, et taotluses nimetatud aeg 33 tundi 30 minutit on rohkelt ülepaisutatud. Lisaks leidis võlausaldaja, et võlgniku esindaja esitatud taotluse kohaselt ei ole võimalik hinnata menetluskulu iga kulukomponendi vajalikkust, sest väidetavad kulud on taotluses esitatud summeerituna. Võlausaldaja pidas mõistlikuks ja vajalikuks võlgniku õigusabikulude osutamise ajaks 6 tundi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulude osas leidis võlausaldaja, et loeb põhjendatuks ainult määruskaebusele vastuse koostamise ajast 2 tundi. Võlausaldaja ei pea mõistlikuks võlgniku esindaja tunnitasu suurust 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud mõistikuks tunnitasu 120 eurot ja seega võlgniku menetluskulu võiks olla 240 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohtu määrus
5.Maakohus rahuldas 05.05.2020 määrusega võlgniku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud 3795,48 eurot ja viivise.
6.Pankrotiavalduse menetlus ei ole oma olemuselt nii keerukas menetlus, et see eeldaks kahe lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Kohus võttis lepingulise esindaja kulude põhjendatuse hindamisel arvesse, et tegemist on hagita menetlusega. Samas märkis
kohus, et ka hagita menetluses on isikul õigus võtta endale esindaja ning isikule tekkinud lepingulise esindaja kulud tuleb vastaspoolel mõistlikus ulatuses hüvitada.
7.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud tunnitasu menetluse sisu ja keerukust arvesse võttes 130 eurot, millele lisandub käibemaks, ning võlgniku lepingulise esindaja kulu vajalik ja põhjendatud järgmises ulatuses (kokku ajakulu 24,33 tunni ulatuses): 23.09.2019 – 30.09.2019 - pankrotiavaldusega ja tsiviilasja materjalidega tutvumine (sh sellega seonduv suhtlus kliendi ja kohtuga) – 3 tundi; 02.10.2019 vastuväite koostamine – 5 tundi; 08.10.2019 – 14.10.2019 - nõupidamine kliendiga ning seisukoha kujundamine – 2,5 tundi; 15.10.2019 – ajutise halduri teabenõudele vastuse koostamine – 3 tundi; Tutvumine võlausaldaja 08.10.2019 taotlusega, 15.10.2019 kohtunõudega ning 18.10.2019 Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõenditega – 1 tund; 22.10.2019 – 25.10.2019 suhtlus kohtuga seoses kohtuistungi ajaga (sh taotlus aja muutmiseks) – 0,5 tundi; 28.10.2019 – tutvumine kohtu kirjaga ja kohtukutsega (sh kliendile info edastamine) – 0,2 tundi; Suhtlus ajutise halduriga, ajutise halduri 01.11.2019 ja 04.11.2019 täiendavate päringutega tutvumine, vastuste ja dokumentide kogumine ning ajutisele haldurile edastamine – 2 tundi; Valmistumine 05.11.2019 kohtuistungiks – 1 tund; 05.11.2019 kohtuistungil osalemine (vastavalt protokollile) – 1,5 tundi; Tutvumine võlausaldaja 05.11.2019 ja 06.11.2019 seisukohtadega ning repliigi koostamine – 0,5 tundi; Kohtuistungi protokolliga tutvumine – 0,5 tundi; 08.11.2019 kohtumäärusega tutvumine – 0,15 tundi; 08.11.2019 – vigade parandamise taotluse esitamine ning selle osas järelpärimine – 0,5 tundi; 19.11.2019 määrusega tutvumine ja kliendile info edastamine - 0,15 tundi; Tutvumine võlausaldaja 25.11.2019 määruskaebusega ja sellele vastuse koostamine – 2,5 tundi; Tutvumine 30.12.2019 kohtunõudega; menetluskulude nimekirja koostamiseks vajalikud toimingud; taotlus kohtule – 0,33 tundi.
8.Eeltoodust tulenevalt määras maakohus võlgniku menetluskulude rahaliseks suuruseks 3795,48 eurot (lepingulise esindaja kulu 24,33 tunni ulatuses arvestusega 130 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks). Määruskaebus
9.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega lugeda mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks õigusabile 10 tundi.
10.Võlausaldaja nõustub maakohtuga, et mõistlikuks tunnitasuks esindajal tuleb lugeda 130 eurot/tund, kuid ei nõustu hüvitamiseks määratud ajakuluga 24,33 tundi.
11.Advokaat peab enda töös olema efektiivne. Antud juhul oli võlgniku esindajateks kaks vandeadvokaati, millest saab eeldada tavapärasest suuremat efektiivsust õigusabi osutamisel.
12.Pankrotimenetlus ei olnud mahukas ega õiguslikult keerukas, kuna võlgnik on eraisik, kellel on menetluses üks võlausaldaja. Võlausaldaja ei ole õigusteadmistega isik, kes koostas maakohtule pankrotiavalduse 1 tunniga. Maakohus pidas mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 8 tundi, et selle pankrotiavaldusega tutvuda ja vastus koostada. Võlausaldaja leiab, et mõistlikuks ajaks saab lugeda tutvumiseks pankrotiavaldusega 0,5 tundi ja vastuse koostamiseks 1,5 tundi. Määrusest ei selgu, mis tsiviilasjaga tutvumise kulu on kohus samaga hüvitanud.
13.Võlausaldaja ei pea mõistlikuks kuluks 2,5 tundi ulatuses nõupidamist kliendiga ja seisukoha kujundamist. See väidetav kulu on kantud juba peale pankrotiavaldusele seisukoha ja vastuse koostamist, seega ei saa seda mõistlikuks ja vajalikuks pidada. Seisukoht oli selleks ajaks juba kujundatud, sest vastuväide ja seisukoht pankrotiavaldusele oli kohtule koostatud ja esitatud 02.10.2019. Sellist väidetavat kulu ei tuleks hüvitada.
14.Võlausaldaja ei pea mõistlikuks ja vajalikuks kuluks ka ajutise halduri päringule vastuse koostamise kulu 3 tundi. Tegemist ei ole õigusalaseid teadmisi vajamineva dokumendi koostamisega. Mõistlikuks ja põhjendatud kuluks saab lugeda 1 tundi. Menetluse edasine käik
15.Võlgnik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
16.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
17.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 3405,48 eurot ületavas ulatuses, ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus vastavas osas rahuldamata. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
18.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas võlausaldaja võlgniku kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse 1560 eurot (10 x 156) ületavas osas. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust võlgniku lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu ja põhjendatuse osas, lähtudes võlausaldaja määruskaebuse vastuväidetest.
19.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise
esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
20.Ringkonnakohtu hinnangul põhineb maakohtu järeldus vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta võlgnikule osutatud õigusteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Kolleegium nõustub määruskaebuse etteheidetega maakohtule üksnes osas, milles maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja kulu, mis oli seotud nõupidamisega kliendiga ning seisukoha kujundamisega perioodil 08.10.2019 – 14.10.2019 (2,5 tundi). Riigikohus on leidnud, et kliendisuhtlus mõistlikus ulatuses on TsMS § 175 lg 1 mõistes vajalik ja põhjendatud toiming kliendi huvide kaitsel (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest, arvestades mh menetluse käiku, konkreetseid menetlustoiminguid jne. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa konkreetsel ajavahemikul nõupidamist ja seisukoha kujundamist toimikust nähtuvate menetlustoimingutega otseselt seostada, mistõttu ei saa eeldada ka sellise kulu hüvitamist vastaspoolelt. Seega nimetatud menetlustoimingu kulu (2,5 tundi) põhjendatuse ja vajalikkuse osas ei nõustu kolleegium maakohtu seisukohaga, et tegemist on vajaliku ja hüvitamisele kuuluva kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes.
21.Muus osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul võlgniku lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
22.Vastuseks määruskaebuse ülal käsitlemata väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et võlgnikul oli menetluses kaks lepingulist esindajat, kuna toimikust ja menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt ei ole esindajad oma tegevusi dubleerinud. Kohus hindab lepingulise esindaja ajakulu vajalikkust ja põhjendatust, võttes eelkõige arvesse konkreetse menetlustoimingu sisu ja mahtu ning asja keerukust. Teoreetiliselt on võimalik, et olukorras, kus vaidluses on põimunud keerulised küsimused, mis nõuavad erinevatele teemadele spetsialiseerunud advokaate, võib mitme esindaja teenuse kasutamine tuua ka lõppkokkuvõttes aja ja seega ka menetluskulude kokkuhoiu, kuid üldjuhul annab see eelkõige võimaluse jagada tööülesandeid.
24.Ringkonnakohus ei jaga võlausaldaja seisukohta, et jääb arusaamatuks, millise tsiviilasjaga võlgniku esindaja tutvus. On ilmselge, et võlgniku lepinguline esindaja tutvus käesoleva asja materjalidega, sh pankrotiavalduse ja selle lisadega, pankrotiavalduse täiendusega ning lisaks pidas e-kirjavahetust maakohtuga. See, et pankrotiavaldus on mahult 1-leheküljeline, ei tähenda, et selles sisalduvate asjaolude ja mitmete lisadega tutvumiseks peaks kuluma üksnes 0,5 tundi, nagu leiab võlausaldaja.
Toimikust nähtuvalt toimetati võlgnikule asja materjalid kätte vahetult enne eelistungit, mistõttu hõlmab 02.10.2019 vastus vastuväidet kohtu tegevusele, põhjalikke seisukohti avaldaja faktiväidete kohta ja sisukat õiguslikku põhjendust pankrotiavaldusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kokku 8 tundi eelnimetatud menetlustoiminguteks ülepaisutatud ajakulu.
25.Määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt ajutise halduri teabenõudele vastuse koostamine ei pruugi nõuda õigusalaseid teadmisi, on iseenesest õige. Samas tuleb arvestada, et kui isikut esindab tsiviilkohtumenetluses kõigis toimingutes lepinguline esindaja, kellele isik on teinud ülesandeks oma asjade ajamise, ei saa eeldada, et võlausaldaja algatatud pankrotimenetluses tuleks isikul vastus haldurile sellele vaatamata esitada iseseisvalt. Toimikust nähtuvalt on tegemist põhjaliku vastusega, millele on lisatud 16 lisa (I kd, tl 139-140).
26.Eelpool toodust tulenevalt tuleb võlgniku menetluskulusid vähendada 2,5 tunni suuruse ajakulu osas, s.o lepingulise esindaja kulu, mis oli seotud nõupidamisega kliendiga ning seisukoha kujundamisega perioodil 08.10.2019 – 14.10.2019. Seega on vajalik ja põhjendatud ajakulu kolleegiumi arvates 21,83 tundi (24,33 – 2,5) ja võlgnikule osutatud lepingulise esindaja teenus kokku summas 3405,48 eurot (21,83 x 156) koos käibemaksuga.
27.Võlausaldaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
29.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.