Harju Maakohtu 08. novembri 2019 määrus (parandatud
19.novembri 2019 määrusega) pankroti välja kuulutamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Üheksavägine OÜ määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
avaldus
XX
pankroti
nende Avaldaja: Üheksavägine OÜ (registrikood 12512455), seaduslik esindaja TN Puudutatud isik/võlgnik: XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08. novembri 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Keelduda Üheksavägine OÜ poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmisest.
4.Jätta rahuldamata Üheksavägine OÜ taotlused tõendite kogumiseks ja XX vande all üle kuulamiseks.
5.Jätta määruskaebemenetluse kulud Üheksavägine OÜ kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Üheksavägine OÜ esitas 06.09.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata XXle ajutise pankrotihalduri ja kuulutada välja tema pankrot. Menetluskulud palus avaldaja mõista välja pankrotivarast.
2.Avalduse kohaselt sõlmis puudutatud isik 14.02.2018 CNCCUT OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu L 7, mille alusel sai 35 000 eurot laenu ja kohustus selle tagastama koos intressiga, kokku 38 500 eurot, hiljemalt 28.02.2018. Laen väljastati puudutatud isiku soovil sularahas samal päeval. Puudutatud isik ei ole oma kohustust hoolimata lubadustest tähtaegselt täitnud. Laenulepingus kohustus puudutatud isik tasuma viivist 1% päevas tagastamata laenusummalt. Seisuga 04.12.2018 on puudutatud isiku põhivõlg seega 38 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 117 040 eurot.
3.Vastusena laenuandja 21.11.2018 pankrotihoiatusele selgitas puudutatud isik, et kuna laenuandjale on teada, et puudutatud isik laenas lepingu alusel saadud summa edasi, on ta laenu tagastamise kohustusest vabastatud.
4.Puudutatud isik on püsivalt maksejõuetu. Ta ei suuda võlausaldaja nõudeid rahuldada. Lisaks on tal täitmata kohustus laenuandja Bondora OÜ ees suurusega 12 000 eurot. Tal puudub kinnisvara. 2013.a abikaasade lahusvara lepinguga jäi kogu ühisvara abikaasale. Puudutatud isikul ei ole igakuist püsivat töist sissetulekut. Ta on ILOS OÜ ja RS Print OÜ osanik ja juhatuse liige, kuid need äriühingud on varatud. Laenuandja loovutas 03.12.2018 oma nõude avaldajale. Võlgniku vastuväited
5.Puudutatud isik vaidles pankrotiavaldusele vastu, palus jätta ajutise halduri määramata, pankroti välja kuulutamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Tõele ei vasta väide, nagu oleks puudutatud isik sõlminud CNCCUT OÜ-ga laenulepingu. Puudutatud isik üksnes viis tegeliku laenusaaja UU ja laenuandja omavahel kokku. Algselt pidi laenu võtma puudutatud isik, et laenata see edasi UU-le. Sel põhjusel allkirjastas ta ka laenulepingu projekti. Kuna laenuandja soovis õigussuhet tegeliku laenusaajaga, jäi leping laenuandja poolt allkirjastamata. Laenuleping L 7 sõlmiti samadel tingimustel laenuandja ja UU vahel. Kooskõlas laenulepingu p-ga 23.1 allkirjastasid pooled selle omakäeliselt.
7.Tõendamata on avaldaja väited selle kohta, nagu oleks puudutatud isikule sularahas üle antud 35 000 eurot. Laenuandja andis raha UU-le. UU on võla olemasolu laenuandja ees ka kirjalikult kinnitanud. Puudutatud isik ei ole laenulepingust L 7 tulenevat võlga tunnistanud. Ta on laenuandjaga suhelnud seoses võlaga, millel ei ole avaldaja esitatud nõudega mingit seost.
8.Kuna nõuet ei eksisteeri, ei ole laenuandja saanud seda avaldajale loovutada. Avaldaja ei tõendanud, et puudutatud isikut oleks nõude loovutamisest teavitatud ja et talle oleks esitatud pankrotihoiatus. Pankrotihoiatuse esitas puudutatud isikule Karsas OÜ. Seega ei esine avaldaja viidatud pankrotiavalduse esitamise alust (pankrotiseaduse (PankrS) § 10 lg 2). Puudutatud isik ei ole saanud ka e-kirja, mille kohaselt puudub väidetavalt vaidlus selle üle, et ta on oma kohustust rikkunud. Puudutatud isik ei vastuta tema vahendatud laenu
tagastamata jätmise ega sellega viivitamise eest. Avaldaja nõuab võlga puudutatud isikult ilmselt põhjusel, et UU ei ole alati kättesaadav, kuna tema tervislik seisund on väga halb ja ta viibib pidevalt haiglaravil. Tõenäoliselt seetõttu ei täida ta ka oma kohustusi. Pankrotiavaldus on pahatahtlik.
9.Isegi kui avaldajal oleks nõue puudutatud isiku vastu, tuleks see lahendada hagimenetluses. Avaldaja nõue ja selle kujunemine ei ole selge. Avalduse kohaselt on avaldaja põhinõue 38 500 eurot, kuigi lepingu kohaselt anti laenu 35 000 eurot. Avaldaja arvestab võlgnetavalt summalt viivist, jättes tähelepanuta, et intressilt ei saa viivist arvestada. Viivisenõude kujunemine on ebaselge ja nõutav summa on põhjendamatult suur. Nõue on vastuolus tarbijakrediiti reguleerivate imperatiivsete sätetega, kuna laenulepingu krediidi kulukuse määr ületab võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg-s 1 sätestatud määra enam kui kolm korda. Tegemist ei ole seega kehtiva laenulepinguga. Igal juhul on laenulepingu p 8 kohaselt sissenõutavate kõrvalnõuete ja -kulude summa piiratud 3500 euroga.
10.Väited puudutatud isiku maksejõuetuse kohta on ebaõiged ja põhistamata. Puudutatud isik täidab kolmandate isikute ees kohaselt kõiki kohustusi, mida ta tunnistab, eelistamata ühte võlausaldajat teistele. Puudutatud isik tasub ka oma lastele elatist. Väär ja tõendamata on väide võlast Bondora OÜ ees. Üksikute kohustuste mittetäitmine ei näita püsivat maksejõuetust. Puudutatud isikule kuulub mootorratas, tal ei ole maksuvõlga ega käimasolevat kohtu- või täitemenetlust. Ta on ILOS OÜ osanik, äriühingul ei ole maksuvõlga. Tegemist on tegutseva ettevõttega. Puudutatud isiku sissetulek ja vara ületavad selgelt avaldaja põhinõuet. Ajutise halduri aruanne
11.Ajutise halduri aruande kohaselt on puudutatud isikul ilma pankrotiavalduse aluseks oleva nõudeta kohustusi kokku vähemalt 9946,48 euro suurusest, millele lisandub alaealisele lapsele 200 euro suuruse igakuise elatise tasumise kohustus. Puudutatud isiku varaks on ILOS OÜ osa, mille väärtus on vähemalt 24 000 eurot ja mootorratas Honda VTX1800, mille väärtus on umbes 6000 eurot. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole tuvastatud. Olemasolevad kohustused on puudutatud isikul võimalik täita osamaksetena. Puudutatud isik on püsivalt maksejõuetu seega juhul, kui avaldaja nõue on selge ja sissenõutav. Avaldaja nõuet arvestamata on puudutatud isikul võimalik endale võetud kohustusi täita ja hoolimata võimalikest ajutistest makseraskustest ei ole ta püsivalt maksejõuetu (omab sissetulekut ja vara). Maakohtu määrus
12.Maakohus jättis 08.11.2019 määrusega (19.11.2019 vigade parandamise määrust) puudutatud isiku pankroti välja kuulutamata, vabastas ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmisest ja määras kindlaks ajutise pankrotihalduri tasu. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda.
13.Puudutatud isiku vastuväiteid tuleb hinnata hagimenetluses. Kuigi puudutatud isik allkirjastas laenulepingu dokumendi ja pidas hiljem läbirääkimisi võla tasumise üle, jääb ebaselgeks UU osa võlasuhetes. Laenuandja on sama laenulepingu allkirjastanud ka UU-ga, kelle algseid plaane mõjutas pärast laenu saamist tabanud ootamatu terviserike. UU osa laenusuhtes tuleb tõendada hagimenetluses ja vajadusel tuleb ta üle kuulata tunnistajana. Poolte vaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks pankrotimenetluse piirid. Seejuures on vaja hinnata kõiki puudutatud isiku
poolt nõudele esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Määruskaebus
14.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja kuulutada välja puudutatud isiku pankroti.
15.Maakohus ei selgitanud, kuidas välistab võimalik kolmanda isiku kohustus võlausaldaja ees puudutatud isiku kohustuse. Maakohus pidas UU osa võlasuhtes ebaõigesti oluliseks. Samuti ei põhjendanud maakohus, mis on UU staatuse osas ebaselge. Laenuandja sõlmis temaga käenduslepingu. Tõele ei vasta maakohtu järeldus, et võlausaldaja allkirjastas UUga analoogse laenulepingu. Maakohtu määrus ei ole nõuetekohaselt põhjendatud ega tugine asjas esitatud tõenditele.
16.Kohus nentis, et puudutatud isik sõlmis laenulepingu, sai raha kätte, lubas esialgsele võlausaldajale korduvalt raha tagastada ja uuris esialgselt võlausaldajalt, kas ta tohib võlausaldaja kontole raha tagastada. Selline käitumine on omane võlgnikule. Puudutatud isik asus esmakordselt alles kohtuistungil väitma, et võlgnikuks on kolmas isik, kuigi tema on laenulepingu allkirjastanud. Kohtuvälisel suhtlusel ta sellisel seisukohal ei olnud.
17.Puudutatud isik esitas tõendina laenuandja ja UU vahel sõlmitud väidetava laenulepingu, kuid sellel ei ole käsitsi sisestatud laenusaaja andmeid. Lepingul on laenuandjale teadmata isiku allkiri. Tegemist on kunstlikult loodud tõendiga. Laenuandja saatis puudutatud isikule kaks eksemplari käsitsi allkirjastatud, kuid laenusaaja andmeteta laenulepingust. Puudutatud isik võttis kohtumisele kaasa vaid ühe eksemplari, millele laenuandja sisestas omakäeliselt võlgniku ja käendaja andmed. Puudutatud isik allkirjastas selle. Teise allkirjastatud lepingu jättis ta enda valdusesse. Laenuandja palus enne raha üleandmist allkirjastada laenulepingu ka digitaalselt, mida võlgnik ka tegi. Vastused määruskaebusele
18.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.
19.Pankrotihaldur leiab, et võlgniku püsiv maksejõuetus sõltub sellest, kas avaldaja nõue on kehtiv ja sissenõutav. Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
21.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
22.Maakohus jättis puudutatud isiku pankroti välja kuulutamata, tuginedes PankrS § 31 lg-le 2, mille kohaselt jätab kohus füüsilisest isikust võlgniku pankroti välja kuulutamata olenemata tema maksejõuetusest, kui esineb PankrS § 15 lg-s 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Maakohus leidis, et võlausaldaja nõue ei ole selge, võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust, s.t esinevad PankrS § 15 lg 3 p-des 1 ja 4 nimetatud asjaolud.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Määruskaebuse väidetest ei saa järeldada seda, et puudutatud isiku vastuväited avaldaja nõudele oleks ilmselgelt otsitud või alusetud ja et avaldaja nõue oleks selge. Asja materjalist nähtub, et menetlusosalised esitasid maakohtule tõenditena kolm erinevat laenulepingut, sh esitas avaldaja neist kaks. Puudutatud isik selgitas maakohtus, et laenulepingu sõlmimist, selle tingimusi ja selle alusel sularaha saamist saab vande all antavate ütlustega kinnitada UU. Samas palub avaldaja määruskaebuses lepingu sõlmimise ja laenu saamise asjaolude küsimustes vande all üle kuulata puudutatud isiku. Seega on õige maakohtu seisukoht, et nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab tõendite hindamist, asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest ning puudutatud isiku vastuväiteid nõudele tuleb hinnata hagimenetluses.
24.Ringkonnakohus selgitab, et pankrotimenetlus ei ole kohane menetlus sellise nõude, mille suhtes on võlgnik esitanud veenvaid vastuväited, mis ei ole ilmselgelt otsitud või ebamõistlikud, olemasolu tuvastamiseks ja võla sissenõudmiseks. Pankrot kuulutatakse välja üksnes sellise nõude olemasolul, mis on selge. Seega tuleb avaldajal, kui ta leiab, et tal on laenulepingust tulenev nõue puudutatud isiku vastu, esitada kohtule hagi. Pankrotimenetluse väljakuulutamise menetluses ei toimu ebaselge nõude sisulist lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti väljakuulutamist.
25.Kuna maakohus jättis avalduse rahuldamata PankrS § 31 lg 2 alusel sõltumata võlgniku maksejõuetusest, ei oma asja lahendamisel tähtsust avaldaja esitatud väited puudutatud isiku majandusliku olukorra ja teiste võimalike võlausaldajate kohta. Seega ei mõjuta need väited asja sisulist lahendamist ja ringkonnakohus nendele määrusekaebuse lahendamisel hinnangut ei anna.
26.Vastuseks puudutatud isikule selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Viide TsMS §-le 652, mis reguleerib uute asjaolude ja tõendite arvestamist apellatsioonimenetluses, ei ole seega asjakohane. Ringkonnakohus keeldub siiski TsMS § 238 lg 1 alusel määruskaebuse ja 16.01.2020 menetlusdokumendiga esitatud tõendite (e-toimiku teade ja pankrotihoiatus) asja juurde võtmisest ning jätab rahuldamata taotluse tõendite kogumiseks (pangakonto väljavõtte saamiseks), kuna puudutatud isiku majanduslik seisund või teiste võlausaldajate nõuded puudutatud isiku vastu ei oma käesoleva määruskaebuse lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma määruskaebuse lahendamisel tähtsust võlausaldaja kirjalik selgitus laenulepingu sõlmise asjaolude kohta. Ringkonnakohus keeldub ka selle tõendi vastuvõtmisest. Samal põhjusel jääb rahuldamata avaldaja taotlus kuulata laenulepingu sõlmimise asjaolude kindlakstegemiseks puudutatud isik üle vande all. Kõik eelnimetatud tõendid ja taotlused saab avaldaja esitada kohtule hagimenetluses.
27.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 174 lg 4).
28.Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 alusel kirjalikus menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Vahur-Peeter Liin
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.