Kehtna vald, Ingliste küla, Pargi korteriühistu hagi KL, ML, ES ja TS vastu võla, viivise ja kahju hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 23.12.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik
ML ja TS apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
ML osas 3102,56 eurot TS osas 3989,01 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastustaja): Kehtna vald, Ingliste küla, Pargi korteriühistu (täiendav nimi: Korteriühistu Ingliste Pargi 4, esindajad registrikood 80013778), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja I: KL (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II (apellant I): ML (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III: ES (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja IV (apellant II): TS (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Apellantide lepinguline esindaja Merle Liivrand-Sieger Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Lõpetada menetlus Korteriühistu Ingliste Pargi 4 hagis KL ja ML vastu 1714,11 euro saamiseks ning ES ja TS vastu 4143,06 euro saamiseks.
2.Pärnu Maakohtu 23.12.2019 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis ML-lt välja enam kui 2217,60 eurot ja seda summat ületavalt summalt viivise ning TS-lt enam kui 2851,20 eurot ja seda summat ületavalt summalt viivise. Samuti tühistada 1(16)
maakohtu otsus osas, milles maakohus jaotas ML ja TS vastu esitatud nõuetega seonduvad menetluskulud ja määras kindlaks nende suuruse ning mõistis ML-lt ja TS-lt välja. Korteriühistu Ingliste Pargi 4 hagi ML ja TS vastu rahuldada ringkonnakohtu otsusega osaliselt. Välja mõista ML-lt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks 2217,60 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.02.2019. Võlg ja viivis on välja mõistetud solidaarselt KL-ga. Välja mõista TS-lt Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks 2851,20 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 06.02.2019. Võlg ja viivis on välja mõistetud solidaarselt ES-ga. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus seonduvalt ML ja TS vastu esitatud nõuetega jätta Korteriühistu Ingliste Pargi 4, ML ja TS enda kanda. Menetluskulude rahaline suurus ei kuulu kindlaksmääramisele. Pärnu Maakohtu 23.12.2019 otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis KLlt välja 2872,80 eurot ja viivise alates 06.02.2019 kuni võla tasumiseni ning ES-lt 3693,60 eurot ja viivise kuni võla tasumiseni, jättis menetluskulud KL ja ES kanda, mõistis neilt solidaarselt välja Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks riigilõivu 1475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 3843,20 eurot. Rahuldada Kehtna vald, Ingliste küla, Pargi korteriühistu taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada riigilõiv 75 eurot Kehtna vald, Ingliste küla, Pargi korteriühistu arveldusarvele EE802200001120100724. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Keelduda ML ja TS 24.03.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud tõendi vastuvõtmisest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Ingliste Pargi 4 (hageja, KÜ) esitas 21.01.2016 Pärnu Maakohtule hagiavaldused KL (kostja I) ja ML (kostja II) vastu kommunaalkulude võlgnevuse 2185,24 eurot ja küttepuude toomata jätmisega tekkinud kahju 3643,20 eurot väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16-1024) ning ES (kostja III) ja TS (kostja IV) vastu kommunaalkulude võlgnevuste 2897,20 eurot ja küttepuude toomata jätmisega tekkinud 2(16)
kahju 6336 eurot väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-16-1029). 05.02.2016 määrusega liideti tsiviilasjad nr 2-16-1024 ja 2-16-1029 ühte menetlusse. 06.01.2017 esitas hageja uue hagiavalduse teksti, milles hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjatelt I ja II välja mõista kommunaalkulude võlg 1049,59 eurot, küttepuude toomata jätmisega tekkinud kahju 2217,60 eurot ja viivis 192,53 eurot ning kostjatelt III ja IV kommunaalkulude võlg 1180,01 eurot, küttepuude toomata jätmisega tekkinud kahju 2851,20 eurot ja viivis 216,53 eurot. Küttepuude maksumuse arvestas hageja OÜ Pajaka Puit hinnapakkumise järgi. 18.01.2016 esitas OÜ Pajaka Puit hagejale hinnapakkumise metsakuivale okaspuu küttepuudele hinnaga 39 eurot/m3+ km ning katlamajja ladumise ja koristamise kohta 5 eurot/m3 + km, kokku seega 44 eurot/m3. Hinnapakkumise alusel tekkis kostjatel I ja II hagejale kahju 2217,60 euro (44 eurot/m3 x 42m2 = 1848 eurot + km) ja kostjatel III ja IV kahju 2851,20 euro (44 eurot/m3 x 54m2 = 2376 eurot + km) hüvitamise kohustus. 05.02.2019 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt kuulus hagi esitamise ajal kostjatele I ja II korteriomand asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Ingliste küla, Ingliste 4-12 (korter 12) ning kostjatele III ja IV korteriomand asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Ingliste küla, Ingliste 4-7 (korter 7). Elamut haldab hageja. Elamus on lokaalne keskküte (puudega köetav katlaküte). Katla kütmiseks on vaja küttepuid ja iga korteriomanik toob vastavalt graafikule kuivi küttepuid. Hageja 21.08.2010 üldkoosolekul otsustati, et igal korteril tuleb tuua kuivi küttepuid 0,25m3 korteri 1 m2 kohta ja 22.09.2012 üldkoosolekul otsustati, et tuua tuleb kütteperioodiks 0,18m3 korteri 1 m2 kohta. Hageja 06.02.2011 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et juhul, kui ühistu liige ei ole toonud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja hageja ostab ise selle eest vajaminevad küttepuud. Hageja juhatuse 31.08.2012 koosoleku protokolli alusel määratud küttepuude toomise graafiku kohaselt oli korteri 12 (kostjate I ja II) kohustus tuua 2013. a kütteperioodi lõpuks 14 m3 küttepuid, 26.08.2013 koosoleku protokolli alusel 2014. a kütteperioodi lõpuks 14 m3 küttepuid ja 29.08.2014 koosoleku protokolli alusel 2015. a kütteperioodi lõpuks 14 m3 küttepuid. Seega oli kostjate I ja II küttepuude toomise kohustus kokku 42 m3. Korteri 7 (kostjate III ja IV) kohustus oli tuua 2013. a kütteperioodi lõpuks 18 m3 küttepuid, 2014. a kütteperioodi lõpuks 18 m3 küttepuid ja 2015. a kütteperioodi lõpuks 18 m3 küttepuid. Seega oli kostjate III ja IV küttepuude toomise kohustus kokku 54 m3. Kostjad on oma kohustust rikkunud ja ei ole küttepuid toonud, millega on tekitanud hagejale kahju. Kostjatele saadeti 09.12.2015 hoiatus, milles nõuti kommunaalteenuste võla tasumist ja teavitati küttepuude toomise kohustusest. 05.12.2018 esitas Reklaamihunt OÜ hagejale hinnapakkumise kuivale lõhutud küttepuudele hinnaga 52 eurot/m3+ km ning katlamajja ladumise ja koristamise kohta 5 eurot/m3 + km, kokku seega 57 eurot/m3. Hinnapakkumise alusel tekkis kostjatel I ja II hagejale kahju 2217,60 euro (57 eurot/m3 x 42m2 = 2394 eurot + km / 2872,80 eurot) ja kostjatel III ja IV kahju 2851,20 euro (57 eurot/m3 x 54m2 = 3078 eurot + km /3693,60 eurot) hüvitamise kohustus. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest kahjuhüvitise vastavalt kostjatelt I ja II 2872,80 eurot ja viivise ning kostjatelt III ja IV 3693,60 eurot ja viivise.
3(16)
7.Alternatiivselt nõuab hageja kostjatelt kahju hüvitamist alusetu rikastumise sätete alusel, kuna kostjate eluruume köeti 2012/2013, 2013/2014, 2014/2015 kütmisperioodide ajal teiste korteriomanike poolt toodud küttepuude arvelt.
8.Vastavalt 22.09.2012 üldkoosoleku otsuse p-le 7 olid korteriomanikud kohustatud tooma kuivi küttepuid 1 m2 põrandapinna kohta 0,18 m3 aastas. See teeb maja kohta 261 m3 aastas. 2012/2013 kasutati küttepuid 195,3 m3, 2013/2014 kasutati küttepuid 207,5 m3 ja 2014/2015 kasutati küttepuid 335,4 m3. Elamus on 18 korterit, mille pind kokku on 1447,5 m2. Seega kulus 1 m2 kütmiseks kütteperioodil 2012/2013 0,135 m3 (195,3 : 1447,5), kütteperioodil 2013/2014 0,143 m3 (207,5 : 1447,5) ja kütteperioodil 2014/2015 0,232 m3 (335,4 : 1447,5). Kostjate I ja II eluruum nr 12 on pinnaga 77,3 m2, seega kütteperioodil 2012/2013 oli kostjate I ja II osa kasutatud küttepuudest 10,43 m3 (77,3 x 0,135), kütteperioodil 2013/2014 11,05 m3 (77,3 x 0,143) ja kütteperioodil 2014/2015 17,93 m3 (77,3 x 0,232), kokku 39,41 m3. Kostjate III ja IV eluruum nr 7 on pinnaga 95,9 m2, seega kütteperioodil 2012/2013 oli kostjate III ja IV osa kasutatud küttepuudest 12,95 m3, kütteperioodil 2013/2014 13,71 m3 ja kütteperioodil 2014/2015 22,25 m3, kokku 48,91 m3.
9.Hageja võttis 2012-2015 kütteperioodidel kasutatud küttepuude hinna aluseks OÜ Pajaka Puit 18.01.2016 tehtud hinnapakkumise, kuivõrd see on kõige lähedasem küttepuude turu hind sellele perioodile. Hinnad olid siis üsna kõikumatud, mistõttu võib hinnapakkumises väljatoodud summat pidada keskmiseks hinnaks. Seega 2016. aasta hinnapakkumise alusel on kostjad I ja II hageja arvelt rikastunud 2080,84 euro võrra (39,41 x 44 + km) ja kostjad III ja IV hageja arvelt rikastunud 2582,45 euro võrra (48,91 x 44 + km). Kostjate vastuväited
10.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Hageja nõue on tõendamata ja sellel puudub õiguslik alus.
11.Kostja II hageja nõuet ei tunnistanud. Hagi, sh nõude suurus on ebaselge, hageja on oma nõuet korduvalt muutnud. Hageja nõue on tõendamata ja sellel puudub õiguslik alus. Kostjad II ja IV leidsid ka seda, et 06.02.2011 üldkoosolekul ei ole vastu võetud otsust, mille kohaselt juhul, kui ühistu liige ei too ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevad küttepuud. Samuti jääb segaseks hinnapakkumise alusel nõutava suure koguse küttepuude maksumuse nõue ja selle õiguslik alus. Hageja esitatud küttepuude toomise kord on käesoleva tsiviilasja menetluseks fabritseeritud tõend, mida varem ei eksisteerinud. Kostja taotleb tema arvates fabritseeritud tõendite („Korteriomanike kinnitused“ ja selle lisad) eemaldamist. Kohus ei saa käsitleda nimetatud dokumente tõendina, kuna nendest ei nähtu tõendamiseseme asjaolud, tõend on loodud hageja poolt 7 aastat pärast KÜ üldkoosolekuid või KÜ juhatuse koosolekuid, moonutades asjaolude tegelikku käiku. Tegemist ei ole tõenditega TsMS § 229 mõttes. Hageja esitatud kütteperioodi graafikute järgi oli aastatel 2012-2013 küttepuude võlg korterite peale kokku 276,3 m3, 2013-2014 342 m3 ja 2014-2015 395,5 m3. Hageja ei ole esitanud dokumente, et ta oleks sellises ulatuses küttepuid ostnud ja saanud seeläbi kahju. Ei ole selge, milline on maja aastane küttepuude vajadus. Kostja II ei ole nõus hüvitama sularahas nõutavat summat ega küttepuude kohta esitatud kahjunõuet. 4(16)
12.Kostja III ei tunnistanud toomata jäänud küttepuude nõuet. Hageja ei ole puid ostnud kostjate eest. Korter nr 7 on olnud kütmata ning kui korteris viimati elati, siis oli seal kasutusel elektriküte.
13.Kostja IV märkis, et hageja vähendas oma nõuet 54%, millega tekitas kostjale IV põhjendamatu menetluskulu, mida tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada. Kostjate II ja IV vastuväidete kohaselt olid kommunaalkulude arved ebaõiged.
14.Kostjad ei ela korterites nr 7 ja 12 alates 2009. aastast.
15.Kostjatele jääb arusaamatuks, kuidas tekkis hagejale kahju. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ega raamatupidamise dokumenti, mille alusel saaks väita, et hagejal on tekkinud kahju, mille eest kostjad vastutavad. Hageja väitel otsustati 06.02.2011 üldkoosolekul, et küttepuude võlglastelt nõutakse kohustus ehk toomata küttepuud rahaliselt sisse, et hageja saaks küttepuude kohustuse ise täita. Hageja üldkoosolek ei ole sellist otsust vastu võtnud. 06.02.2011 üldkoosoleku protokoll ei oma üldkoosoleku otsuse jõudu. Teavituse küttepuude toomise kohustuse kohta said kostjad hagejalt alles kohtumenetluses. Kostjad II ja IV ei ole hagejaga küttepuude toomiseks kokkulepet sõlminud. Nimetatud kohustust ei tulene seadusest ega lepingust. OÜ Pajaka Puit 18.01.2016 hinnapakkumine ei tõenda hagejale kahju tekitamist või selle olemasolu. Hinnapakkumise küsimine ei too kostjatele II ja IV kaasa kohustusi. Hinnapakkumine ei too kohustusi ka selle saajale. Hageja ei ole selgitanud, kui palju kulub küttepuid ühe korteri kütmiseks ühel talveperioodil. Menetluse käik
16.Pärnu Maakohtu 27.12.2017 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt, mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt välja kommunaalkulude võlgnevuse 1049,02 eurot, viivise 192,53 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest ning kostjatelt III ja IV solidaarselt kommunaalkulude võlgnevuse 1175,84 eurot, viivise 216,53 eurot ja viivise alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus jättis rahuldamata nõude küttepuude toomata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks. Samuti jaotas maakohus menetluskulud ja mõistis välja kostjatelt.
17.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31.10.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata nõude kostjate I ja II vastu summas 2217,60 eurot ja kostjate III ja IV vastu summas 2851,20 eurot küttepuude toomata jätmisega tekkinud kahju hüvitamiseks ning menetluskulude jaotuse ja kostjatelt väljamõistmise osas. Tühistatud osas saatis ringkonnakohus tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtu 27.12.2017 otsus on jõustunud osas, millega kostjatelt mõisteti hageja kasuks välja võlg kommunaalteenuste eest ja viivis. Maakohtu otsus
18.Maakohus rahuldas 23.12.2019 otsusega hagi ja mõistis hageja kasuks välja solidaarselt kostjatelt I ja II küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest 2872,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates 06.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni ning kostjatelt III ja IV küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest 3693,60 eurot ja seadusjärgse viivise alates 06.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt
5(16)
kostjate kanda ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja riigilõivu 1475 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3843,20 eurot.
19.Pooltevahelise vaidluse peamiseks küsimuseks on see, kas, millisel alusel ja millise summa ulatuses on kostjad korteriomanikena kohustatud tasuma elamu küttekulusid. Vaidlus puudus selle üle, et kostjad ei ole hagiavalduses toodud perioodil, s.o. 2012-2015 küttekulude eest tasunud. Vaidlus puudus ka selle üle, et elamut on sel perioodil köetud ning kostjad on saanud oma osa KÜ osutatud kommunaalteenusest, s.o kortermaja kütmisest. Kostja I ei tõendanud väidet, et tema omandis olev korter on elektriküttel ega vaja kütmist. Põhikirjas ja üldkoosolekutel ei ole alternatiivkütte küsimusi arutatud. Seega kehtib kõigi korteriomanike suhtes üldine põhikiri ja kostja I ei ole tõendanud aluse olemasolu maksekohustuse vähendamise või puudumise osas.
20.Maakohus tuvastas lähtudes korteriomandiseaduse (KOS) § 8 lg 1 esimesest lausest, § 12 lg-st 1 ja § 16 lg 1 esimesest lausest, et vastavad otsustused, mille alusel haginõuded on esitatud, on KÜ üldkoosoleku poolt tehtud ning puude toomisega seonduvad korralduslikud küsimused on delegeeritud KÜ juhatusele. Eeltoodu ja küttekulude kandmise tõendamiseks esitas hageja järgmised tõendid: - hageja üldkoosoleku (21.08.2010) protokoll, mille p-s 1 tehti ettepanek suurendada eelmisel üldkoosoleku kinnitatud puude kogust selliselt, et tuua tuleks 0,25 m3 kuivi küttepuid 1 m3 põrandapinna kohta, p-s 2 kehtestati kohustus puude ladustamise ja koristamise kohta, p 3 määras katlakütjate leidmise ning p-ga 4 anti küttepuude toomise kord juhatuse otsustada; - hageja üldkoosoleku (06.02.2011) protokoll, mille p 3 on sõnastatud „Kiita heaks ettepanek, et kui ühistu liige ei ole toonud ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevaid küttepuid.“; - hageja üldkoosoleku (22.09.2012) protokoll, mille p 7 kinnitab küttepuude arvestuse 1 m2=0,18 m3 ümardamisega ülespoole. Koguste arvestus korterite kaupa on toodud lisas 2, mille kohaselt, Tanel ja ES korteriomandi nr 7 pind on 95,9 m2, seega tuleb tuua 18 m3 puid ning Kai ja ML korteriomandi nr 12 pind on 77,3 m2, seega tuleb tuua 14 m3 puid; - KÜ Ingliste Pargi 4 juhatuse 31.08.2012, 26.08.2013 ja 29.08.2014 otsused, millega kinnitati juhatuse poolt korteriomanike küttepuude toomise graafikud aastate 2012-2013, 2013-2014 ja 2014-2015 kohta.
21.Maakohus ei nõustunud kostja IV vastuväitega, et eelnimetatud tõendid on fabritseeritud. Kohus märkis, et tegemist on üldkoosoleku otsustega perioodist 2010-2012 ja vaidlusalusel perioodil kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) kohaselt on tegemist otsustega, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud aastaid tagasi.
22.Maakohus leidis, et asjakohatu oli kostjate II ja IV vastuväide, mille kohaselt 06.02.2011 üldkoosolekul ei ole vastu võetud otsust, mille kohaselt juhul, kui ühistu liige ei too ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevad küttepuud. Üldkoosolek on heaks kiitnud selle, et ühistul on õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt.
23.Seega on ühistul privaatautonoomia valida kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist, s.o. rahalise makse tegemisega (VÕS § 101 lg 1 p 3 koostoimes VÕS §-ga 115). Kostjatel oli kohustus 6(16)
tuua küttepuid võrdsetel alustel kõigi teiste korteriomanikega. Selline kokkulepe oli kostjate suhtes sisuliselt soodsam, kuna see määratles ära tingimusena küttepuude koguse, konkreetne valik küttepuude hinna ja sordi osas oli kostjatel olemas. Kostjad jätsid selle võimaluse kasutamata ning hagejal on õigus nõuda neilt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kohus märkis, et kostjad ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt nad kohustuse rikkumise eest ei vastuta ega ühtegi asjaolu, millest tulenevalt kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Hageja poolt on täidetud ka VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud tingimus, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist, ja seda oluliselt laiemas ulatuses, kui seadusandja seda ette näeb. Hageja on korduvalt ka käesoleva menetluse ajal olnud nõus kostjate poolt sama puude toomise kohustuse täitmisega, kuid kostjad ei ole seda sooritust teinud.
24.Maakohus leidis, et hageja nõue on tõendatud hageja 06.02.2011 üldkoosoleku otsusega, mille kohaselt juhul, kui ühistu liige ei ole toonud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja hageja ostab ise selle eest vajaminevad küttepuud. Kostjad on oma kohustust rikkunud ja ei ole küttepuid toonud, millega on tekitanud hagejale kahju. Kostjatele saadeti 09.12.2015 hoiatus, milles nõuti kommunaalteenuste võla tasumist ja teavitati küttepuude toomise kohustusest. Seega oli tõendatud see, hageja on õigustatud nõudma kohustuse täitmata jätmise korral omal valikul õiguskaitsevahendina kostjatele kohustuse panemist nende poolt toomata küttepuude maksumuse hüvitamiseks.
25.Maakohus nõustus hageja määratud kahjuarvestustega hinnapakkumiste alusel. Hageja võttis vaidlusaluse perioodi eest hinnapakkumise OÜ-lt Pajaka Puit, milles toodud hinna mõistlikkusega kostjad 12.11.2019 kohtuistungil nõustusid. OÜ Pajaka Puit 18.01.2016 hinnapakkumise alusel on tekkinud kostjatel I ja II hagejale kahju 2217,60 euro hüvitamise kohustus ja kostjatel III ja IV hagejale kahju 2851,20 euro hüvitamise kohustus.
26.Viivisenõude osas ei tuvastanud maakohus VÕS § 113 lg-s 4 esinevaid aluseid võlgniku viivise tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist alates nõude sissenõutavaks muutmisest, mis kohtu hinnangul on alanud hiljemalt alates iga-aastase kütmisperioodi lõppemisega.
27.Eeltoodust tulenevalt rahuldas maakohus haginõude ja mõistis välja solidaarselt kostjatelt I ja II küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest 2872,80 eurot ja seadusjärgse viivise alates 06.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni ning kostjatelt III ja IV küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest 3693,60 eurot ja seadusjärgse viivise alates 06.02.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
28.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kohus asus seisukohale, et hageja menetluskulud on kõiki asjaolusid arvesse võttes mõistlikud ja põhjendatud nii õigusabiteenuse hinna kui ka ajakulu osas. Kohus märkis, et hageja on menetlenud asja ühes menetluses nelja erineva kostjaga. Seega on hageja kõiki asjaolusid arvesse võttes kohtu hinnangul tegutsenud eesmärgiga hoida menetluskulud minimaalsed. Apellatsioonkaebus 7(16)
29.Kostjad II ja IV (apellandid) esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tervikuna tühistada ja jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.
30.Maakohus on otsusega rikkunud nii menetlusõiguse kui materiaalõiguse norme. Maakohtu otsus ei ole õiguspärane. Maakohus oleks pidanud poolte esitatud väidete ja tõendite pinnalt jätma hagi rahuldamata. Maakohtu põhjendused ei ühti poolte esitatud väidete ja tõenditega.
31.Hageja esitas kohustuse rikkumise eest kahju hüvitamise nõude rahas. Hageja ei ole soovinud kostjatelt küttepuude toomist, väites, et on küttepuude ülejääk ning neid ei ole kuhugi panna. Hageja ühelt poolt nõudis kostjatelt küttepuid, kuid teisalt takistas selle nõude täitmist.
32.Arusaamatuks jääb, mida pidas maakohus silmas kommunaalteenuste ja küttekulude all. Maakohus ei toonud välja, mille alusel kohus tuvastas, et küttekulud on korteriomandite vahel jaotatud proportsionaalselt korteriomandite suurusega. Samuti ei selgitanud kohus järeldust, et kostjad on korteriühistu poolt osutatavat kommunaalteenust tarbinud, kuid pole selle eest maksnud. Ainsad hageja poolt kohtumenetluses esitatud arved, mis kajastasid kütmiskulu on november ja detsember 2015 kokku summas 44,92 eurot.
33.Kohus pidi esmalt tuvastama, kas hageja on tõendanud kostjate kohustuse tuua küttepuid. Seejärel tuvastama nõude olemasolu, selle kujunemise ja suuruse. Samuti pidi kohus tuvastama, kas kostjad on kohustuse täitmata jätmisega tekitanud hagejale kahju ning kas hageja on andnud kostjatele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Kohus rahuldas hagi, tuginedes hageja tõendamata väidetele.
34.Pooled vaidlesid ka selle üle, kas 06.02.2011 üldkoosoleku protokollis märgitu näol oli tegemist vastu võetud otsusega või mitte. Hageja esitas 05.02.2019 oma nõude tõendamiseks täiendava tõenditena KÜ „kodukorra“, mis koostati ja hakkas kehtima pärast maakohtu otsuse tegemist. Tegemist oli uue tõendiga, mida menetluses varem esitatud ei ole. Hageja esitas kohtule kahel korral põhikirja. Esimest korda 06.01.2017, mille juures puuduvad viited küttepuude või kütmisega majandamise kohta, ning teist korda 05.02.2019, kuhu juurde lisati „Maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude korra toomise kord“. Apellandid vaidlustasid nimetatud dokumendi menetlusse võtmise esimesel võimalusel.
35.Lisaks esitas hageja 29.01.2018 koos apellatsioonkaebusega ringkonnakohtule KÜ liikmete nimekirja koos allkirjadega, kes väidetavalt osalesid KÜ 06.02.2011 üldkoosolekul ning kinnitasid, millised otsused pandi KÜ üldkoosolekul hääletamisele ning millised otsused ühehäälselt vastu võeti. Sama tõendi esitas hageja menetluses 05.02.2019. Tegemist oli hageja poolt fabritseeritud ja võltsitud tõendiga. Hageja esitas 2 erinevat KÜ 06.02.2011 üldkoosolekul osalejate nimekirja. Hageja ei selgitanud menetluses kordagi, kumb nimekirjadest on õige või mis põhjusel hageja uue tõendi fabritseeris. Kohus oleks pidanud võltsimiskahtluse korral edastama materjalid prokuratuurile. Kohus jättis kostjate seisukohad arvestamata ning tõendid uurimata. Maakohus jättis lahendamata kostjate väited hageja esitatud tõendite võltsimise kahtluse kohta (TsMS § 277 lg 4). Kuigi maakohus märkis otsuses, et kostja IV on alles oma 26.03.2019 vastuses esitanud tõenditele vastuväited, on apellandid teinud seda korduvalt alates 2016. aastast.
8(16)
36.Hageja ei ole tõendanud, et korteriomanikud on kohustatud tooma kuivi küttepuid 1 m2 põrandapinna kohta 0,18 m3 aastas. Maakohus leidis, et kostjad ei ole KÜ otsuseid vaidlustanud, siis on need kehtivad, kuid apellantide hinnangul on need tühised algusest peale. Kostjad on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et KÜ üldkoosoleku otsus kostjatel puude toomise kohustuse kohta puudub. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjate kortereid kütnud või mis koguses puudega on köetud.
37.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ei võlgnevuse, kahju tekitamise ega alusetu rikastumise kohta. Hageja koostas meelevaldselt erinevaid exceli tabeleid, mis ei tõenda kohustuse tekkimist. Hageja nõue oli algselt võlgnevus, mille kohta puudusid hagejal tõendid, seejärel muutis hageja oma nõuet, nõudes kostjatelt kahju hüvitamist. Kui ka kahju hüvitamise kohta puudusid tõendid, nõudis hageja hüvitist kohustuse rikkumise eest ning alternatiivselt hüvitist alusetu rikastumise sätete alusel.
38.Jälgitavalt ei ole esitatud maakohtu järeldused, et ühistul on privaatautonoomia valida kohustuse rikkumise korral õiguskaitsevahendina kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist, s.o. rahalise makse tegemisega, ning et kostjatel oli kohustus tuua küttepuid võrdsetel alustel kõigi teiste korteriomanikega. Enne kohustuse rikkumise väidet tuleks tõendada kohustuse tekkimine ja selle olemasolu. Hageja ei ole esitanud kohtule KÜ üldkoosoleku otsust, millest nähtuks kostjate kohustus tuua küttepuid. Mh on hageja menetluses väitnud korduvalt, et hagejal on küttepuude ülejääk, mistõttu puudub hagejal vajadus küttepuude ostmiseks ning hageja ei ole neid kunagi ostnud.
39.Maakohus märkis, et rahuldab hageja kahjuhüvitise nõude OÜ Pajaka Puit hinnapakkumise järgi, aga rahuldas nõude otsuse resolutsioonist nähtuvalt Reklaamihunt OÜ (metallist reklaampindade müüja) hinnapakkumise järgi.
40.Maakohus märkis, et kostjatele saadeti 09.12.2015 hoiatus, milles nõuti kommunaalteenuste võla tasumist ja teavitati küttepuude toomise kohustusest. Kohus ei märkinud otsuses, millest tulenevalt jõudis järeldusele, et nimetatud hoiatus üleüldse kostjatele esitati ning nad selle kätte said. Hagiavaldusega esitatud hoiatuse said kostjad kätte koos hagimaterjalidega alles kohtumenetluses. Ka hageja väitis kohtule, et tal ei olnud kostjate kontakte, e-posti teel arveid esitada ei saanud ja kostjaid teavitada ei saanud. Hageja kinnitas kohtuistungil, et tal ei õnnestunud kostjatele dokumente kätte toimetada.
41.Maakohus tõi otsuses välja, et VÕS § 115 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast VÕS § 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Hageja ei ole kostjatele esitanud küttepuudega seoses arveid ega andnud täiendavat tähtaega. Kuna täiendava tähtaja instituuti menetluses ei arutatud ja seda märgiti esmakordselt alles kohtuotsuses, oleks pidanud kohtuotsuse kirjutamisel selle vea tuvastama ning kasutama kohtule antud õigust asja arutamise uuendamiseks TsMS § 437 p 1 järgi.
42.Maakohus jagas menetluskulud ebaõigesti, jättes arvestamata, et hageja loobus osa oma nõudest kostjate vastuväitel aegumise tõttu. Puudus alus jätta hageja menetluskulud kostjate kanda täies ulatuses (TsMS § 168 lg 4). Kohus rikkus sellega TsMS § 174 lg 1. Vastustaja seisukoht
43.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. 9(16)
Ringkonnakohtu seisukoht
44.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostjate II ja IV osas tehtud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II välja enam kui 2217,60 eurot ja kostjalt IV enam kui 2851,20 eurot ning viivise eeltoodud summasid ületavalt summalt, jaotas kostjate II ja IV osas menetluskulud ja mõistis neilt menetluskulud välja. Seoses hagi vähendamisega ja nõudest osalise loobumisega tuleb hageja nõuete kostjate I ja II vastu summas 1714,11 eurot ja kostjate III ja IV vastu summas 4143,06 eurot osas menetlus lõpetada.
45.Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07 p 17). Kuna kostjad I ja III apellatsioonkaebust ei esitanud, siis maakohtu poolt nende vastu esitatud nõuete rahuldamist apellatsioonimenetluses käsitleda ei saa. Kostjate I ja III vastu esitatud nõuete rahuldamise ja menetluskulude väljamõistmise kohta tehtud kohtuotsus on jõustunud, s.t otsus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt I välja 2872,80 eurot ja kostjalt III 3693,60 eurot ning mõlemalt kostjalt viivis alates 06.02.2019, jäeti hageja menetluskulud kostjate I ja III kanda ja mõisteti neilt solidaarselt välja 1475 eurot riigilõivu ja lepingulise esindaja kulu 3843,20 eurot. Käesolevas menetluses vaatab ringkonnakohus läbi ainult kostjate II ja IV vastu esitatud nõuete rahuldamise maakohtu poolt.
46.Ringkonnakohus analüüsib esmalt menetluslikku olukorda tulenevalt hageja esitatud nõudest ja selle suuruse korduvast muutmisest. Hageja esialgne nõue oli kostjatelt I ja II küttepuude toomise kohustuse täitmata jätmise eest hüvitise 3643,20 eurot ja kommunaalkulude võla 2185,24 eurot väljamõistmiseks. Kostjatelt III ja IV palus hageja välja mõista küttepuude toomise kohustuse täitmata jätmise eest hüvitise 6336 eurot ja kommunaalkulude võla 2897,20 eurot. Maakohus võttis esitatud nõuded menetlusse ja liitis need ühte menetlusse. 06.01.2017 muutis hageja oma nõudeid ja nõudis kostjatelt I ja II kommunaalkulude võlga 1049,59 eurot, küttepuude toomise kohustuse täitmata jätmise eest kahju hüvitist 2217,60 eurot ja viivist 192,53 eurot ning kostjatelt III ja IV küttepuude toomata jätmise eest kahju hüvitist 2851,20 eurot, kommunaalkulude võlga 1180,01 eurot ja viivist 216,53 eurot. Selle nõude kohta tegi maakohus 27.12.2017 otsuse ja rahuldas kommunaalkulude võla ja viivise nõude, jättis rahuldamata küttepuude toomata jätmise kohustuse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõude, jagas menetluskulud ja mõistis kostjatelt välja. Ringkonnakohus tühistas 31.10.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles jäi hagi rahuldamata, jaotati menetluskulud ja mõisteti need kostjatelt välja ning saatis tühistatud osas tsiviilasja (kostjatelt I ja II 2217,60 euro ja kostjatelt II ja IV 2851,20 euro hüvitamise nõue) maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kommunaalkulude võla ja viivise nõude rahuldamise osas on seega maakohtu 27.12.2017 otsus jõustunud. 05.02.2019 esitas hageja hagi tervikteksti, milles palus küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista 2872,80 eurot ja alates 06.02.2019 viivise ning kostjatelt III ja IV solidaarselt 3693,60 eurot ja viivise alates 06.02.2019. Alternatiivselt esitas hageja nõude tulenevalt kostjate alusetust rikastumisest, kuna teised korteriomanikud on pidanud ostma kostjate eest katla kütmiseks puid. 10(16)
47.TsMS § 376 lg 1 järgi pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. TsMS § 376 lg 2 p 4 järgi hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Riigikohus on selgitanud, et hagist osaline loobumine või selle osaline tagasivõtmine on nõude kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks, kuid kohtul tuleb võtta selle kohta selge seisukoht enne lõpplahendi tegemist kas või juba menetlusosalise menetlusliku positsiooni selguse huvides (Riigikohtu 23.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 19). Maakohus hageja poolt nõude vähendamise ja suurendamisega ei ole tegelenud, mis on ringkonnakohtu arvates menetlusõiguse normide rikkumine. Nõude suurus on tsiviilasja toimikust nähtuvalt pooltel olnud selge, kuid maakohus on menetluskulude jaotamisel jätnud arvestamata, et hageja on nõuet muutnud. Kuna eelmises ringkonnakohtu menetluses tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse kostjatelt I ja II solidaarselt 2217,60 euro ja kostjatelt III ja IV solidaarselt 2851,20 euro nõude osas, siis leiab kolleegium, et pärast 31.10.2018 Tallinna Ringkonnakohtu otsust oli maakohtu menetluses eeltoodud nõue. 05.02.2019 hagiavalduse terviktekstis on hageja oma nõuet suurendatud, nõudes kostjatelt I ja II solidaarselt 2872,80 eurot ja viivise ning kostjatelt III ja IV solidaarselt 3693,60 euro ja viivise väljamõistmist. Maakohus on vaikimisi suurendatud nõude võtnud menetlusse ja vaidlustatud otsusega lahendanud. Eeltoodust järeldub, et kokkuvõtvalt on hageja vähendanud oma nõudeid kostjate I ja II vastu summas 1714,11 eurot ja kostjate III ja IV vastu summas 4143,06 eurot.
48.Ringkonnakohus andis 10.08.2020 kirjaga hagejale võimaluse täpsustada, kas ta on nõudest osaliselt loobunud või selle tagasi võtnud. Hageja teatas 14.08.2020 menetlusdokumendis, et ta soovib vähendatud osas nõuetest loobuda TsMS § 429 lg 1 alusel ja kinnitas, et on teadlik loobumise tagajärgedest (TsMS §-d 429, 432).
49.TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ei ole lahendanud pärast hagi menetlusse võtmist toimunud haginõude vähendamist, mistõttu teeb vastava otsustuse ringkonnakohus oma otsuses. TsMS § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostjad ei ole hagist osalisele loobumisele vastuväiteid esitanud. Kolleegium leiab, et puuduvad asjaolud, mis TsMS § 429 lg 4 järgi võiksid anda alust jätta osaline hagist loobumine vastu võtmata. Seega tuleb osaline hagist loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus kostjate I ja II vastu esitatud nõude osas summas 1714,11 eurot ja kostjate III ja IV vastu esitatud nõude osas summas 4143,06 eurot (TsMS § 431 lg 1).
50.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjad olid kohustatud elamu kütmiseks tooma küttepuid ja kas kostjate poolt selle kohustuse täitmata jätmisel on hagejal õigus nõuda neilt küttepuude toomata jätmisega tekkinud kahju hüvitamist.
51.Poolte vahel ei olnud vaidlust, et kostjatele I ja II kuulus võrdsetes mõttelistes osades elamus Pargi 4 Inglistes korteriomand 12 ja kostjatele III ja IV ühisomandina korteriomand 7 ning hageja on moodustatud elamu haldamiseks. Kostjate I ja II korteriomandi üldpind oli 77,3m2 ja kostjate III ja IV korteriomandi üldpind 95,9m2. 11(16)
Elamus on keskküte, mida köetakse puudega, ja kostjad ei ole toonud küttepuid elamu kütmiseks perioodil 2012-2015.
52.Võlgnevuse tekkimise perioodil kehtinud KOS § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel ja KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi ning sellisel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes KOS-i niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Maja valitsemisel korteriühistu kaudu nägi võla tekkimise ajal kehtinud KÜS § 151 ette ühiste kulude kandmise vastavalt eluruumide pindala osatähtsusele, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. KÜS § 151 lg 1 järgi majandamiskulud on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 4 lg 2 sätestas, et korteriühistu põhikirjas sätestatakse mh korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Hageja põhikirja p 20 alap 4 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid ja p 37 järgi korteriomanikud kannavad kaasomandi alahoidmise, kasutamise ja valdamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt osa suurusele. Põhikirja p 39 järgi ühistu liikmed võtavad korteriomandite mõtteliste osade majandamise kulude kandmisest osa sihtotstarbeliste maksete tegemisega, mille suuruse määramisel lähtutakse korteri üldpinnast. Eeltoodust tuleneb, et elamu Pargi 4 Inglistes korteriomanikud olid kohustatud kandma elamumajandamisega, sh ka kütmisega, seotud kohustusi. Korteriomanikud võivad seonduvalt elamu valitsemise ja kasutamise korraldamisega kokku leppida erinevates viisides, mis ei ole vastuolus seadusega, ja sellised otsustused võis vastu võtta korteriomanike üldkoosolek. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.
53.Hageja poolt esiletoodu kohaselt oli hageja üldkoosolek otsustanud, et korteriomandite omanikud on kohustatud elamu kütmiseks tooma küttepuid. Nii otsustas hageja üldkoosolek 21.08.2010 päevakorra p-s 1, et üldpinna ruutmeetri kohta tuleb korteriomanikul tuua puid 0,25m3. 22.09.2012 üldkoosoleku päevakorra p-s 7 otsustati, et toodavate küttepuude arvestus on korteri 1 m3 kohta 0,18m3 ja koguste arvestus on toodud lisas 2. Hageja väidete kohaselt säilis samas määras küttepuude toomise kohustus ka järgmistel kütteperioodidel. Eeltoodule ei ole kostjad sõnaselgelt vastu vaielnud, kuid nad on väitnud, et hageja üldkoosoleku otsused on tühised või kehtetud või pole neid üldse vastu võetud. Ringkonnakohtu arvates juhul, kui korteriühistu otsusega on kindlaks määratud seadusest ja põhikirjast erinev majandamiskulude eest tasumise kord, ei tähenda see seda, et korteriühistu otsus on tühine. Juhul, kui sellist otsust ei ole vaidlustatud, on see kehtiv ning KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu liikmetele kohustuslik. 22.09.2012 üldkoosoleku otsuse järgi tuli kostjatel I ja II hagejale elamu kütmiseks perioodil 20122015 tuua kokku 42 m3 (3 x 12) puid ja kostjad III ja IV pidid tooma 54 m3 (3 x 18) puid.
12(16)
54.Õige on maakohtu järeldus, et hageja üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul, kuid maakohus ei ole käsitlenud kostjate vastuväiteid otsuste tühisuse kohta. Vaidlusalusel perioodil kehtinud KÜS § 1 lg 2 sätestas, et reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid (MTÜS). MTÜS § 241 lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul ja lg 2 järgi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Tühisuse aluseks olevad asjaolud peab esile tooma vastava väite esitanud isik ehk käesolevas menetluses kostjad. Kostjad on väitnud, et üldkoosolekute protokollidest ei nähtu, et koosolekul hääletati ja mitu isikut oli otsuse poolt ja protokolli ei saa käsitleda otsusena. Ringkonnakohtu arvates ei saa kostjate väidetest järeldada, et hageja üldkoosoleku otsus oleks tühine. Seadusest ega hageja põhikirjast ei tulene, et koosoleku protokollis peaks olema täpselt kajastatud hääletamise tulemus, ega seda, et otsustused peaksid olema protokollist eraldi vormistatud. Kostjad ei ole väitnud, et koosolekul osalenud isikud oleksid vastuvõetud otsustele vastu hääletanud. Seega saab hageja 21.08.2010 (IV kd, tl 35) ja 22.09.2012 (IV kd, tl 39) üldkoosolekute protokollidest järeldada, et kõik koosolekul olnud isikud hääletasid vastuvõetud otsuste poolt. Kostjad ei ole väitnud, et eelviidatud koosolekutel osalemiseks ei olnud osalejate nimekirjades kirjapandud volitusi volitajate poolt antud (IV kd, tl 36 ja 40). Hageja selgitas, et kuna koosolekud toimusid ammu, siis ei ole enam volikirju säilinud. Asjaolusid, millest järelduks, et hageja ei ole küttepuude toomise kohta üldse otsuseid vastu võtnud, kohtu ette toodud ei ole. Seega on hageja 21.08.2010 ja 22.09.2012 üldkoosoleku otsused kehtivad. Hageja 21.08.2010 üldkoosoleku otsuse päevakorra p 2 järgi oli iga korteriomanik kohustatud laduma toodud küttepuud katlamajja ja koristama enese järelt ja p 4 järgi jäeti küttepuude toomise korra otsustamine juhatuse pädevusse. Hageja on esitanud juhatuse otsused, millega kinnitati vaidlusalusel perioodil küttepuude toomise graafikud iga kütteperioodi kohta (IV kd tl 42-47). Eeltoodut kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et hagejal oli kohustus tuua elamu kütmiseks küttepuid hageja üldkoosolekutel otsustatud koguses ja juhatuse poolt kinnitatud tähtaegadel. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb eeltoodud osas täiendada. Vaidlust ei ole, et kostjad oma kohustust ei täitnud. Kolleegium märgib vastuseks apellantide väidetele, et hageja poolt esitatud „Maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude korra toomise kord“ on vastu võetud pärast vaidluse all olevat perioodi, järgmist. Hageja ei ole tõendanud, millal eelviidatud kord vastu võeti, kuid samas ei ole see vaidluse lahendamisel oluline, kuna küttepuude toomise kohustus ei tulenenud mitte dokumendist nimega „Maja heakorratööde, kütmise ja küttepuude korra toomise kord“, vaid hageja üldkoosoleku otsustest. Vaidlusalune dokument ei ole vaidluse lahendamisel oluline.
55.Kuna kostjad olid rikkunud üldkoosolekute otsustest tulenevaid kohustusi, siis on hagejal õigus VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115 järgi nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Kostjad ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et nad tekkinud kahju eest ei vastuta või et 13(16)
kahju ei kuuluks muul põhjusel hüvitamisele. Kuna kostjate kohustuse rikkumisel tuleneb hageja õigus nõuda kahju hüvitamist seadusest, siis ei ole vaidluse lahendamisel oluline hageja 06.02.2011 üldkoosoleku otsus, mille päevakorra p-s 3 kiideti heaks ettepanek, et kui ühistu liige ei ole toonud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevaid küttepuid. Eeltoodu tõttu ei käsitle ringkonnakohus apellantide väiteid 06.02.2011 üldkoosoleku protokolli väidetava võltsimise kohta.
56.Kostjad väidavad apellatsioonkaebuses, et hageja ei ole neile andnud VÕS § 115 lg-s 2 sätestatud § 114 kohast täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Maakohtu otsuse järgi andis hageja korduvalt kohtumenetluse ajal kostjatele võimaluse küttepuud tuua, kuid kostjad seda ei teinud, ja kostjatele saadeti 09.12.2015 hoiatus, milles nõudis hageja kohustuse täitmist. Kostjad väitsid, et nad ei ole hoiatust kätte saanud. Kostjad on väitnud, et 2015. aastal nad enam ei elanud elamus Pargi tn 4 Inglistes ja hageja on selgitanud, et tal puudusid andmed kostjate uue elukoha ja sidevahendite kohta. Ringkonnakohtu arvates kinnitab seda, et hageja kostjate viibimiskohta ei teadnud, ka kostjatele I ja II saadetud hoiatusel olev märge, et kostjate elukoht ja e-posti aadress on teadmata (I kd, tl 8). Kostjatele III ja IV saadetud hoiatusele on küll märgitud aadress ja e-posti aadressid, kuid hoiatuse kättetoimetamise kohta tõendid puuduvad. Seega ei ole alust järeldada, et kostjatele oli enne kohtumenetlust kätte toimetatud dokument, millega nõuti neilt kohustuse täitmist ja anti selleks täiendav tähtaeg. Samas ei anna eeltoodu alust jätta hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamata. VÕS § 115 lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kostjatele täiendava tähtaja andmine ei annaks tulemust. Kostjad ei ole väljendanud kogu menetluse vältel, et nad möönaksid soovi kohustust täita. Kostjad on eitanud erinevatel põhjustel küttepuude toomise kohustust. Lisaks on kostjad ise esile toonud, et juba enne hagi esitamist olid nad asunud elama mujale ja neil puudus huvi korteriomanditega seotud kohustute täitmise vastu. Eeltoodud asjaoludest saab järeldada, et kostjad ei oleks ka täiendava tähtaja määramisel oma kohustust täitnud ja hagejal on õigus nõuda kahju hüvitamist ilma täiendavat tähtaega määramata.
57.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna kostjad ei täitnud küttepuude hagejale üleandmise kohustust, siis on kohane kahju korvamiseks see, kui kostjad tasuvad küttepuude maksumuse. Ringkonnakohus leiab, et oma kohustuse täitmata jätmisel pidi olema kostjatele ette nähtav, et hagejale võib tekkida kahju (VÕS § 127 lg 3). Küttepuude toomata jätmisel pidid kostjad arvestama, et sellisel juhul võib hagejal tekkida vajadus ise küttepuid osta, et elamut kütta. Esile ei ole toodud, et kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 3). Kostjate rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostjate poolt kohustuse täitmisel ei olnud hagejal vajadust puid muudest allikatest juurde osta või oleks olnud võimalus vähendada teistele korteriomandi omanike küttepuude toomise kohustust. Kolleegium märgib, et see, kas tegelikult osteti hageja 14(16)
poolt talvedel, kui kostjad küttepuid ei toonud, puid juurde või mitte, ei ole hageja nõude lahendamisel oluline.
58.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuses toodud kahju suuruse määramine on vastuoluline. Nii on kohtuotsuse põhjenduste järgi maakohus lähtunud kahju suuruse tuvastamisel OÜ Pajaka Puit 18.01.2016 hinnapakkumises toodud küttepuude hinnast (maakohtu otsuse p 19), kuid välja on mõistnud suurema hüvitise summa Reklaamihunt OÜ 05.12.2018 hinnapakkumisest lähtuvalt. Eeltoodud osas on maakohtu otsus vastuoluline. Reklaamihunt OÜ hinnapakkumisele tugineva kahju arvestuse esitas hageja 05.02.2019 hagiavalduse terviktekstis põhjendamata, miks ta nõuab kahju hüvitamist suuremas määras, kui eelnevalt. Kostjad II ja IV tõid esile, et hageja esitatud hinnapakkumised ei tõenda kahju suurust ja kodulehe järgi Reklaamihunt OÜ on metallist raamide tootja, s.t tegemist ei ole küttepuude müüjaga. Ringkonnakohus leiab, et kahju suuruse tõendamine vastavat kaupa müüva isiku hinnapakkumisega on võimalik. Samas peab olema hinnapakkumisest tulenev usutav ja kui kostjad on esitanud selles osas vastuväite, tuleb hagejal tõendada, et hinnapakkumise teinud isik sellist kaupa müüb või teenust osutab. Hageja ei ole tõendanud, et Reklaamihunt OÜ, mis kodulehe andmetel (http://reklaamihunt.ee/teenused) tegeleb reklaamide valmistamise ja paigaldamisega, tegeleks ka küttepuude müügiga. Eeltoodud tõttu leiab kolleegium, et hagejale tekkinud kahju suurus tuleb kindlaks määrata OÜ Pajaka Puit 18.01.2016 hinnapakkumise järgi, mille kohaselt on 1m3 metsakuiva küttepuu maksumus koos transpordi, ladustamise ja koristamisega 44 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on kostjad I ja II põhjustanud hagejale kahju 2217,60 eurot (44 eurot x 42m3 x käibemaks) ja kostjate III ja IV poolt tekitatud kahju suuruseks on 2851,20 eurot (44 eurot x 54m3 x käibemaks). Seega kuuluvad hageja nõuded kostjate II ja IV vastu rahuldamisele osaliselt ja maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles mõisteti kostjalt II välja enam kui 2217,60 eurot ja kostjalt IV enam kui 2851,20 eurot.
59.05.02.2019 esitas hageja uue nõudena viivise nõude alates 06.02.2019. Maakohus on vaikimisi nõude menetlusse võtnud ja rahuldanud selle otsusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on õigustatud saama põhivõlalt viivist ja kostjatelt II ja IV tuleb viivis välja mõista alates 06.02.2019 ringkonnakohtu poolt väljamõistetud kahju hüvitiselt.
60.Kolleegium nõustub apellantidega, et maakohus on menetluskulude jaotuse määramisel kohaldanud ebaõigesti seadust. Kuna hageja on algselt esitanud nõude ca poole suuremas ulatuses, kui kohtu poolt rahuldati, siis leiab kolleegium, et TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 2 järgi tuleb jätta kostjate II ja IV osas maakohtu ja eelneva ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda. Seega tuleb kostjate II ja IV osas maakohtu otsuses olev menetluskulude jaotus tühistada ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada ka kostjatelt II ja IV menetluskulude väljamõistmine. Ringkonnakohtul pole võimalik muuta menetluskulude jaotust kostjate I ja III osas, kuna nende osas tehtud kohtuotsust ei ole nende poolt edasi kaevatud ja see on jõustunud. Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus ka apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi menetlusosaliste (hageja ja kostjad II ja IV) endi kanda.
15(16)
61.Apellandid esitasid 24.03.2020 ringkonnakohtule uue tõendina hageja 28.05.2016 üldkoosoleku kutse. Kolleegium leiab, et eeltoodud tõendit ei ole alust TsMS § 652 lg 4 järgi vastu võtta, kuna apellandid ei ole põhjendanud, miks nad ei esitanud tõendit maakohtu menetluses.
62.Kuna maakohtu otsuse on vaidlustanud ainult kostjad II ja IV, siis tühistab ringkonnakohus osaliselt ainult nende osas tehtud maakohtu otsuse, rahuldab hagi osaliselt ja jaotab menetluskulud. Lisaks lõpetab ringkonnakohus osaliselt menetluse hageja nõude osas, millest hageja on loobunud.
63.14.08.2020 menetlusdokumendis esitas hageja taotluse seoses nõudest osalise loobumisega riigilõivu tagastamiseks.
64.TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist ja lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja loobus osaliselt hagist maakohtus, siis on hageja õigustatud saama tagasi pool maakohtu menetluses tasutud riigilõivust, mis oli tasutud nõudelt, millest loobuti. Hageja esitas hagi kostjate I ja II vastu esialgses hagiavalduses summas 5828,44 eurot, millelt tuli tasuda riigilõivu 425 eurot, ja kostjate III ja IV vastu summas 9233,20 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 550 eurot. Pärast korduvaid nõude vähendamisi ja suurendamisi saab lugeda hageja nõueteks, mis jäid kohtu menetlusse, kostjate I ja II vastu 4345,90 eurot (kommunaalkulude nõue 1049,59 eurot, viivis 192,53 eurot, hüvitis küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest 2872,80 eurot ja summalt 2872,80 eurot arvestatud viivis alates 06.02.2019 kuni kohustuse täitmiseni, mille hinnaks on 230,98 eurot), millelt tuli tasuda riigilõivu 400 eurot. Kostjate III ja IV vastu esitatud nõude suuruseks saab lõppkokkuvõttes lugeda 5387,56 eurot (kommunaalkulude nõue 1180,01 eurot, viivis 216,53 eurot, küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest hüvitis 3693,60 eurot ja summalt 3693,60 eurot arvestatud viivis alates 06.02.2019 kuni kohustuse täitmiseni, mille hinnaks on 296,82 eurot), millelt tuli tasuda riigilõivu 425 eurot. Seega on kokku vähendatud nõuete osalt tasumisele kuulunud riigilõiv 150 eurot (25 eurot + 125 eurot). Arvestades eeltoodut, on hagejal õigus saada tagasi riigilõivu 75 eurot (150:2), mis tuleb hageja palvel kanda tema arveldusarvele EE802200001120100724.
65.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.