Korteriühistu Ingliste Pargi 4 hagi K L , M L , E S e ja T S e vastu võla, viivise ning kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27. detsembri 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Ingliste Pargi 4 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
K L ja M L osas 2217,60 eurot E S e ja T S e osas 2851,20 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Korteriühistu Ingliste Pargi 4 (registrikood 80013778), lepinguline esindaja Marilin Palts Kostja I: K L (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II: M L (isikukood XXXXXXXXX) Kostja III: E S (isikukood XXXXXXXXX) Kostja IV: T S (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merle Liivrand
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 27. detsembri 2017 otsus osas, milles kohus jättis rahuldamata Korteriühistu Ingliste Pargi 4 hagid K L lt ja M L lt solidaarselt 2217,60 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks ning E S elt ja T S elt solidaarselt 2851,20 euro ja sellelt summalt viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles kohus rahuldas hagi ning mõistis K L lt ja M L lt solidaarselt välja võla 1049,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192,53 eurot ja viivise põhivõlalt (1049,02 eurot) kuni kohustuse täitmiseni ning E S elt ja T S elt solidaarselt võla 1175,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 216,53 eurot ja viivise põhivõlalt (1175,84 eurot) kuni kohustuse täitmiseni Korteriühistu Ingliste Pargi 4 kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Korteriühistu Ingliste Pargi 4 esitas 21.01.2016 Pärnu Maakohtule hagiavaldused K L ja M L ning E S e ja T S e vastu võlgnevuste väljamõistmiseks. 05.02.2016 määrusega liideti tsiviilasjad 2-16-1024 ja 2-16-1029 ühte menetlusse.
2.Hageja palus 06.01.2017 täpsustatud hagiavalduses välja mõista kostjatelt I ja II hageja kasuks kommunaalteenuste võla 1049,59 eurot, küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest kahjuhüvitise 2217,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192,53 eurot ja viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel põhinõudelt 3267,19 eurolt määraga 0,02% päevas alates 07.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Kostjatelt III ja IV palus hageja välja mõista kommunaalteenuste võla 1180,01 eurot, küttepuude toomise kohustuse rikkumise eest kahjuhüvitise 2851,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 216,53 eurot ja viivise TsMS § 367 alusel põhinõudelt 4031,21 eurolt määraga 0,02% päevas alates 07.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja täpsustas nõuet 28.07.2017 menetlusdokumendis ning vähendas kostjate I ja II vastu esitatud nõuet 0,57 euro võrra ja kostjate III ja IV vastu esitatud nõuet 3,73 euro võrra.
3.Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjatele I ja II korteriomand asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Ingliste küla, Ingliste 4-12. Kostjatele III ja IV kuulub korteriomand asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Ingliste küla, Ingliste 4-7. Elamut haldab Korteriühistu Ingliste Pargi 4.
4.Korteri 12 omanike, kostjate I ja II vastu on hagejal kommunaalteenuste võla nõue 1049,02 eurot ja korteri 7 omanike, kostjate III ja IV vastu 1175,84 eurot perioodi eest 01.01.201331.12.2015. Kostjad I ja II on kohustatud hagejale maksma sisenõutavaks muutunud viivist 192,53 eurot ja viivist TsMS § 367 alusel põhinõudelt 3267,19 eurolt kuni kohustuse täitmiseni. Põhinõue koosneb kommunaalteenuste võlast ja kahjuhüvitisest küttepuude toomata jätmise eest. Kostjad III ja IV on kohustatud hagejale maksma sissenõutavaks muutunud viivist 216,53 eurot ja viivist TsMS § 367 alusel põhinõudelt 4031,21 eurolt kuni kohustuse täitmiseni. Põhinõue koosneb kommunaalteenuste võlast ja kahjuhüvitisest küttepuude toomata jätmise eest.
5.Korteriühistu 06.02.2011 üldkoosolekul võeti vastu otsus, et juhul, kui ühistu liige ei ole toonud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja hageja ostab ise selle eest vajaminevad küttepuud. Kostjad on oma kohustust rikkunud ja ei ole küttepuid toonud, millega on tekitanud korteriühistule kahju. Kostjatele saadeti 09.12.2015 hoiatus, milles nõuti kommunaalteenuste võla tasumist ja teavitati küttepuude toomise kohustusest.
6.Hageja juhatuse 31.08.2012 koosoleku protokolli alusel määratud küttepuude toomise graafiku kohaselt oli korteri 12 (kostjate I ja II) kohustus tuua 2013.a kütteperioodi lõpuks 14m3 küttepuid, 26.08.2013 koosoleku protokolli alusel 2014.a kütteperioodi lõpuks 14 m3 küttepuid ja 26.08.2013 koosoleku protokolli alusel 2015.a kütteperioodi lõpuks 14 m3 küttepuid. Seega oli kostjate I ja II küttepuude toomise kohustus kokku 42m3.
7.18.01.2016 esitas Pajaka Puit OÜ hagejale hinnapakkumise metsakuivale okaspuu küttepuudele hinnaga 39 eurot/m3+ km ning katlamajja ladumise ja koristamise kohta 5 eurot/m3 + km, kokku seega 44 eurot/m3. Hinnapakkumise alusel on kostjatel I ja II tekkinud korteriühistule kahju 2217,60 euro (44 eurot/m3 x 42m3 = 1848 eurot + km / 2217,60 eurot) hüvitamise kohustus.
8.Korteri 7 (kostjate III ja IV) kohustus oli tuua 2013.a kütteperioodi lõpuks 18 m3 küttepuid, 26.08.2013 koosoleku protokolli alusel 2014.a kütteperioodi lõpuks 18 m3 küttepuid ja 26.08.2013 koosoleku protokolli alusel 2015.a kütteperioodi lõpuks 18 m3 küttepuid. Seega oli kostjate III ja IV küttepuude toomise kohustus kokku 54m3. Hinnapakkumise alusel on kostjatel III ja IV tekkinud korteriühistule kahju 2851,20 euro (44 eurot/m3 x 54m3 = 2376 eurot + km / 2851,20 eurot) hüvitamise kohustus. Kostjate vastuväited
9.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue on tõendamata ja sellel puudub õiguslik alus. Jääb arusaamatuks, mis alusel on tekkinud võlgnevus kommunaalteenuste eest. Samuti jääb segaseks hinnapakkumise alusel nõutava suure koguse küttepuude maksumuse nõue ja selle õiguslik alus. Kuna hageja ei ole oma nõuet põhjendanud ega esitanud võlgnevust tõendavaid dokumente, ei ole kostjal võimalik nõuet kontrollida ega seda vaidlustada omapoolsete tõendite esitamisega.
10.Kostja III vaidles hagile vastu. Hagejale ei tekkinud küttepuude mittetoomisest kahju. Hageja ei ole korteriomanikke teavitanud küttepuude toomise vajadusest. Hageja on lisanud hagiavaldusele 2011.a alguses toimunud koosoleku protokolli küttepuude toomise kohta, kuid korteriomanikke teavitati sellest alles 2015.a detsembris, s.o peaaegu 5 aastat hiljem.
11.Hageja esitatud kütteperioodi graafikute järgi oli aastatel 2012-2013 küttepuude võlg korterite peale kokku 276,3 m3, 2013-2014 342 m3 ja 2014-2015 395,5 m3. Hageja ei ole esitanud dokumente, et ta oleks sellises ulatuses küttepuid ostnud ja saanud seeläbi kahju. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti ostetud puude kohta.
12.Hageja on hagiavalduse p-des 2.8 ja 2.14 kinnitanud, et ta nõuab vastavalt hageja otsusele toomata jäänud küttepuud rahaliselt sisse ning seejärel ostab vajaminevad küttepuud. Seega on hageja kinnitanud, et ta ei ole teinud küttepuudele rahalisi kulutusi. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, millist puuliiki ja millise niiskusastmega puid peaks korteriomanikud tooma. Hageja ei esitanud ka toodud puude kohta ühtegi dokumenti. Seega toimub toodud või mittetoodud puude arvestamine üksnes juhatuse suva järgi.
13.Ei ole arusaadav, millisest dokumendist lähtuvalt on hageja arvestanud korteri 7 küttepuude kuluks aastas 18 m3. Ei ole selge, milline on maja aastane küttepuude vajadus. Korter 7 on
olnud kütmata ja selles oli kasutusel elektriküte. Kostja ei ole nõus hüvitama sularahas nõutavat summat ega küttepuude kohta esitatud kahjunõuet.
14.Kostja IV vastuse kohaselt vähendas hageja oma nõuet 54%, millega tekitas kostjale IV põhjendamatu menetluskulu, mida tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada.
15.Kostjate II ja IV vastuväidete kohaselt sisaldavad hageja esitatud kommunaalarved mh prügikonteineri renti, prügivedu, veekulu, kanalisatsioonikulu, remondisihtkulusid ja muid täpsustamata halduskulusid. Kostjad ei ela Ingliste 4-12 ja 4-17 korterites alates 2009. aastast. Korterites puudub prügi tootmine, vee ja elektri tarbimine, kanalisatsiooni kasutamine jt kommunaalteenuste tarbimine. Kostjatel on õigust saada teada, kuidas on arvetele märgitud kulud tekkinud, kui teenuseid tarbitud ei ole. Nõue peab olema selge ja tõendatud. Kostjad II ja IV on kompromissi korras valmis tasuma kommunaalkulud eest, mida nad on reaalselt tarbinud ning mille tasumiseks on neil seadusest või lepingust tulenev kohustus. Põhjendatuks saab pidada nõuet kostjate III ja IV vastu 695,07 euro suuruses, mis tuleks 50% ulatuses jätta kostja IV kanda ja 50% ulatuses kostja III kanda ning kostjate I ja II vastu 576,40 euro suuruses, millest on põhjendatud jätta kostja I kanda 50% ja kostja II kanda 50%.
16.Jääb arusaamatuks, kuidas tekkis hagejale kahju vastavalt 2217,60 eurot ja 2851,20 eurot. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit ega raamatupidamise dokumenti, mille alusel saaks väita, et hagejal on tekkinud kahju, mille eest kostjad II ja IV vastutavad.
17.Hageja väitel otsustati 06.02.2011 üldkoosolekul, et küttepuude võlglastelt nõutakse kohustus ehk toomata küttepuud rahaliselt sisse, et hageja saaks küttepuude kohustuse ise täita. Hageja üldkoosolek ei ole sellist otsust vastu võtnud. 06.02.2011 üldkoosoleku protokoll ei oma üldkoosoleku otsuse jõudu. Teavituse küttepuude toomise kohustuse kohta said kostjad hagejalt alles kohtumenetluses. Kostjad II ja IV ei ole hagejaga küttepuude toomiseks kokkulepet sõlminud. Nimetatud kohustust ei tulene seadusest ega lepingust. Pajaka Puit OÜ 18.01.2016 hinnapakkumine ei tõenda hagejale kahju tekitamist või selle olemasolu. Hinnapakkumise küsimine ei too kostjatele II ja IV kaasa kohustusi. Hinnapakkumine ei too kohustusi ka selle saajale. Hageja ei ole selgitanud, kui palju kulub küttepuid ühe korteri kütmiseks ühel talveperioodil. Esimese astme kohtu otsus
18.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja kommunaalkulude võlgnevuse 1049,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192,53 eurot ja märkis, et kostjad I ja II on solidaarselt kohustatud tasuma viivist põhinõudelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjatelt III ja IV mõistis kohus solidaarselt välja kommunaalkulude võlgnevuse 1175,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 216, 53 eurot ja märkis, et kostjad III ja IV on solidaarselt kohustatud tasuma viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus jättis hagi rahuldamata kostjatelt I ja II solidaarselt 2217,60 euro ning kostjatelt III ja IV solidaarselt 2851,20 euro väljamõistmiseks. Hageja tasutud riigilõivu jättis maakohus 575 euro ulatuses hageja kanda ja 400 euro ulatuses kostjate kanda ning mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt välja 200 eurot ning kostjatelt III ja IV solidaarselt 200 eurot hageja kasuks. Õigusabikulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
19.Kinnistusregistri andmetel kuulub kostjatele I ja II korteriomand asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Ingliste küla, Ingliste 4-12 ja kostjatele III ja IV korteriomand asukohaga Rapla maakond, Kehtna vald, Ingliste küla, Ingliste 4-7.
20.Hageja nõue tasumata kommunaalkulude väljamõistmiseks korteriomanikelt on põhjendatud ja seaduslik. Vaidlus puudub selle üle, et kostjad ei ole pika aja vältel kommunaalkulusid tasunud. Kostjate deklaratiivsed vastuväited, et neile ei ole teada, kas üürikviitungitel kajastuvad summad on õiged, et teenuste eest nad sularahas ei maksa ja neile ei ole teada, kas üürikviitungitel märgitud teenuseid osutati või mitte, on asjakohatud ja paljasõnalised. Asjaolu, et kostjad ei ole oma korteriomandeid kasutanud ja elamu majandamise vastu aastate vältel huvi tundnud, ei vabasta neid majanduskulude kandmisest. Hageja viivisenõue põhjendatud ja seaduslik. Kostjatelt I ja II tuleb solidaarselt välja mõista kommunaalkulude võlgnevus perioodi eest 01.01.2013-31.12.2015 suurusega 1049,02 eurot ja viivis 192,53 eurot ning kostjatelt III ja IV solidaarselt võlgnevus 1175,84 eurot ja viivis 216,53 eurot.
21.Hageja kahju hüvitamise nõudel puudub õiguslik alus. Kohtule ei ole esitatud otsust, et küttepuude võlglastelt nõutakse täitmata kohustus ehk toomata küttepuud rahaliselt sisse. Kohtule on esitatud hageja üldkoosoleku protokoll 06.02.2011, millest nähtub, et koosolek „kiitis heaks ettepaneku, et kui ühistu liige ei toonud ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevad küttepuud“. Protokollist ei nähtu, et ettepanek oleks pandud hääletusele ja vormistatud otsusena. Otsuse puudumist kinnitab ka asjaolu, et kuni hagi esitamiseni ei ole hageja ühegi kütteperioodi lõpus sellist nõuet kostjatele esitanud.
22.Hagiavaldusest ja selle lisadest ei nähtu ka see, et hageja oleks kostjate asemel küttepuude toomise kohustuse täitnud ning teinud sellega seoses kulutusi. Küttepuude toomise kohustuse olemasolul (mis ei ole samuti tõendatud) võinuks eelkirjeldatud juhul olla hagejal kostjate vastu nõue VÕS § 115 lg 3 alusel või kohustuse puudumisel asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel. Igasugune kahju hüvitamise nõue aga eeldab, et kahju on tekkinud ja nõudele on lisatud tõendid, mis kahju tekkimist ja selle suurust tõendavad. Selliseid tõendeid esitatud ei ole. Seega tuleb kahju hüvitamise nõue ja sellega seonduv viivisenõue jätta rahuldamata.
23.Põhjendatud on hageja poolt menetluskuluna kantud riigilõivu 975 euro jätmine seoses hagi osalise rahuldamisega 575 euro ulatuses hageja enda kanda ja 400 euro ulatuses kostjate kanda. Õigusabikulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
24.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja riigilõivu 575 eurot hageja kanda ning õigusabikulud menetlusosaliste endi kanda ja teha uus otsus, millega hagi vaidlustatud osas rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
25.Hageja tõendas väidet, et kostjad ei ole täitnud oma kohustust tuua küttepuid. Hageja tõendas, kui suur oli küttepuude toomise kohustus, st toomata jäänud küttepuude hulk ja rahaline väärtus, arvestades selle välja hinnapakkumise alusel. Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust selle üle, et kostjad ei ole küttepuid toonud, st oma kohustust täitnud. Hageja 06.02.2011 üldkoosolekul vastuvõetud otsus nõuda toomata küttepuude võlglastelt täitmata kohustus rahaliselt sisse on seaduspärane ja kuulub täitmisele.
26.Kohus oleks pidanud menetluse käigus viitama, et kohtul on kahtlus 06.02.2011 protokollis märgitud otsuse tõepärasuse suhtes ja andma hagejale võimaluse esitada täiendavaid
tõendeid. Otsus on üllatuslik osas, mis puudutab kohtu seisukohta 06.02.2011 üldkoosoleku protokolli osas. Kohus ei arutanud pooltega nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja rikkus sellega selgitamiskohustust.
27.Üldkoosolekul osalejate kinnitused tõendavad, et üldkoosolekul võeti vastu otsus, et küttepuude toomise kohustuse rikkumise korral on korteriühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ning saadud raha eest ostab korteriühistu ise puuduolevad küttepuud. Kuna maakohus ei esitanud tulenevalt tõendi ebaselgusest hagejale põhistamise kohustust, siis on määrava tähtsusega arvestada tunnistajate allkirjastatud kinnitusi, kes kinnitavad otsuse vastuvõtmist. Hageja palub selle tõendi võtta asja juurde, kuivõrd maakohus tunnistajate ülekuulamist vajalikuks ei pidanud.
28.Maakohus hindas vastuolus TsMS § 436 lg-ga 4 asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, seda enne pooltega arutamata. Pooled ei vaielnud selle üle, kas 06.02.2011 üldkoosoleku protokollis oli tegemist vastu võetud otsusega või mitte. Kuna maakohus leidis, et hagejal ei ole alust nõuda rahalise kohustuse täitmist, siis oleks kohtul tulnud kohustada kostjaid tooma puuduolevad küttepuud. Hageja tõendas, et kostjatel oli korteriomanikena ja korteriühistu liikmetena kohustus täita üldkoosolekutel vastu võetud otsuseid, mille hulka kuulus ka küttepuude toomise kohustus.
29.Kohus ei ole tõendeid ja juhtumi asjaolusid õigesti hinnanud. Üldteada on asjaolu, et korteriomanikel on peale õiguste ka kohustus enda omandi eest hoolitseda ja tasuda omandiga seotud kulud. Kohus on lahendist põhjendamatult välja jätnud kostjate kui korteriühistu liikmete ehk korteriomanike kohustused.
30.Kohus on lahendi p-s 61 märkinud, et nõustub kostjate seisukohaga, et hageja kahju hüvitamise nõudel puudub õiguslik alus. Kohus ei ole seejuures viidanud, milliste konkreetsete kostjate põhistatud seisukohtadega ta nõustub või mille alusel on sellisele otsusele jõudnud.
31.Kohus leidis lahendi p-s nr 62, et hageja ei ole kostjate asemel küttepuude toomise kohustust täitnud ja sellega seoses kulutusi teinud. Hageja juhib taaskord kohtu tähelepanu 06.02.2011 üldkoosoleku otsusele, mis nägi ette, et korteriühistul on kohustus tuua ise küttepuud alles pärast seda, kui võlglastelt on toomata jäänud küttepuude ulatuses nõutud rahalist hüvitist ning alles siis on saadud raha eest korteriühistul võimalik kohustus täita.
32.Kuna on tõendatud, et kostjad põhjustasid kohtusse pöördumise vajaduse, oleks kohus pidanud jätma hageja menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
33.Kostjad II ja IV palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Teised kostjad apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja kommunaalkulude võlgnevuse 1049,02 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 192,53 eurot ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni ning kostjatelt III ja IV solidaarselt kommunaalkulude võlgnevuse 1175,84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 216, 53 eurot ja viivise põhinõudelt kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
35.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata kostjatelt I ja II solidaarselt 2217,60 euro ning kostjatelt III ja IV solidaarselt 2851,20 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel vaidlustatud osas tühistada ja asi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolse oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu ei ole apellatsioonimenetluses võimalik uut otsust teha. Apellatsioonkaebus kuulub seetõttu rahuldamisele osaliselt.
37.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus täitmata TsMS § 392 lg 1 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesanded ja rikkus selgitamiskohustust (TsMS § 348 lg 1, § 351 lg 1). Kohtul on kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete kohta ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus.
38.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus ka TsMS § 351, mille kohaselt arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. TsMS § 436 lg 4 esimese lause kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Sellised rikkumised kujutavad endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte rikkumist, mis on TsMS § 669 lg 1 p 1 järgi menetlusõiguse normi oluline rikkumine (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-99-14; p 23). Kohus peab täitma selgitamiskohustust, kui ta leiab, et poole esitatud asjaolud ja tõendid ei ole piisavad, sest tsiviilkohtumenetluse esmane ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti (TsMS § 2). Maakohus ei ole ilmselt lahendanud vaidlustatud osas asja õigesti.
39.TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostjad on rikkunud kohustust tuua küttepuid, mistõttu tal on õigus nõuda küttepuude asemel raha maksmist. Seega pidi hageja tõendama nii kostjate kohustuse olemasolu kui ka selle suurust.
40.Hageja tugines küttepuude eest raha maksmise nõuet esitades korteriühistu 06.02.2011 üldkoosolekul vastu võetud otsusele ning juhatuse 31.08.2012, 26.08.2013 ja 29.08.2014 (hagiavalduses on viimase otsuse kohta ekslikult märgitud kuupäev 26.08.2013) otsustele, millega kinnitati juhatuse poolt korteriomanike küttepuude toomise graafikud aastate 2012-2013, 2013-2014 ja 2014-2015 kohta. Kostjad leidsid, et hageja nõue, sh nõude suurus, on ebaselge ja tõendamata. Kostjad II ja IV leidsid ka seda, et 06.02.2011 üldkoosolekul ei ole vastu võetud otsust, mille kohaselt juhul, kui ühistu liige ei too ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevad küttepuud. Seega ei vasta tõele apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks pooled vaielnud selle üle, kas 06.02.2011 üldkoosoleku protokollis märgitu näol oli tegemist vastu võetud otsusega või mitte.
41.Maakohus nõustus kostjate seisukohaga otsuse puudumise kohta, märkides, et koosoleku protokollist ei nähtu, et „kiita heaks ettepanek, et kui ühistu liige ei ole toonud ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevad küttepuud“ oleks pandud hääletusele ja vormistatud otsusena. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kui kohus kahtles 06.02.2011 üldkoosoleku protokollis märgitud otsuse vastuvõtmises, oleks ta pidanud
juhtima sellele menetluse ajal hageja tähelepanu ja andma võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks. Maakohus seda ei teinud.
42.Maakohus oleks pidanud juhtima eelmenetluses hageja tähelepanu sellele, et kostjate vastuväidete tõttu tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud ja esitada tõendid selle kohta, millise otsuse alusel on kostjatel küttepuude toomise kohustus tekkinud ja kui suur on kostjate täitmata kohustus. Ringkonnakohus leiab, et 06.02.2011 p 3 all märgitust – „kiita heaks ettepanek, et kui ühistu liige ei ole toonud ettenähtud küttepuid kütteperioodi lõpuks, on ühistul õigus nõuda küttepuude võlg sisse rahaliselt ja osta ise selle eest vajaminevad küttepuud“, kostjate küttepuude toomise kohustust ei järeldu. Samuti ei ole hageja välja toonud, millega ja millal oli korteriühistu juhatusele antud volitus määrata kindlaks igaaastased küttepuude kogused. Maakohus neid ebaselgusi ei kõrvaldanud.
43.Vaidlustatud osas asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelmenetluse puudused kõrvaldada, tehes selgeks poolte seisukohad ja neid kinnitavad tõendid. Samuti tuleb kohtul arutada pooltega õiguslikku olukorda. Hageja märkis hagiavalduses, et küttepuude maksumuse nõue on kahju hüvitamise nõue. Selles osas märgib ringkonnakohus, et ebaõige on maakohtu seisukoht, nagu oleks hageja pidanud tõendama, et ta on täitnud kostjate asemel küttepuude toomise kohustuse ja teinud sellega seoses kulutusi. Kui leiab tõendamist, et kostjatel on kohustus hüvitada nende poolt toomata küttepuude maksumus, ei ole välistatud rahalise kohustuse suuruse kindlaksmääramine hinnapakkumise alusel.
44.Samas on hageja viidanud hagiavalduses majandamiskulude kandmise kohustusele KÜS § 151 järgi. Seega on hageja nõue õiguslikult ebaselge ja maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud. Täiendavalt tuleks kohtul menetlusosalistega arutada ka hagi lahendamise võimalust alusetu rikastumise sätete alusel, kuna asja materjalist võib järeldada, et kostjate eluruume on köetud teiste korteriomanike poolt toodud küttepuude arvel. Sellisel juhul tuleb kohtul välja selgitada, kui palju kulus kogu maja kütmiseks aastatel 2012-2015 küttepuid, milline oli nende maksumus ja kui suur oleks pidanud sellest olema kostjate osa, mille arvel nad võivad olla alusetult rikastunud.
45.Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et alusetu on hageja etteheide, et kui maakohus leidis, et hagejal ei ole alust nõuda rahalise kohustuse täitmist, oleks kohus pidanud kohustama kostjaid tooma puuduolevad küttepuud. Hageja ei esitanud alternatiivset nõuet küttepuude toomise kohustamiseks. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
46.Kuna pooltel jäid maakohtu eelmenetluse puuduste ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata, peab kohus asja uuel läbivaatamisel võimaldama pooltel seda teha. Sealjuures peab maakohus selgelt selgitama, millised asjaolud vajavad tõendamist, mis hõlmab ka seda, millised asjaolud on pooled maakohtus omaks võtnud ja milline on asjaolude tõendamiskoormis. Samuti tuleb maakohtul selgitada välja hageja nõude õiguslik alus ja seda menetlusosalistega arutada. Vajadusel tuleb tagada pooltele ka võimalus esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendi vastuvõtmise jätab ringkonnakohus maakohtu otsustada. Maakohtul tuleb teha ka pingutusi selleks, et lahendada vaidlus kompromissiga, vältimaks järjest suurenevate menetluskulude tekkimist.
47.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse TsMS § 174 lg 6 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Iko Nõmm
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.