3.Välja mõista O.B.W.E. kasuks M.H.O. viivis menetluskulult (621 eurolt) alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Tsiviilasi nr 2-20-8955
Hageja nõue ja põhjendused
1.M.H.O. (hageja) esitas kohtusse hagi O.B.W.E. (kostja) vastu võlgnevuse puudumise tuvastamise nõudes. Hageja soovib tuvastada, et M.H.O. puudub autoremonditeenuse ja lisanduvate inkassokulude võlgnevus O.B.W.E. ees summas 621 eurot Hagiavalduse põhjenduste kohaselt jäi hageja sõiduk Ford Focus registreerimisnumbriga XXX 15.01.2020 seisma hammasrihma purunemise tõttu. Hageja ja kostja leppisid kokku remondis, hageja viis sõiduki kostja töökotta. Kostja remondile hinnapakkumist ei esitanud, kuid teostas remondi ja esitas arve, mille hageja tasus kahes osas. 17.01.2020 sai hageja sõiduki kätte, kuid sõiduk jäi uuesti seisma. Sõiduki töökotta jõudmisel tunnistas kostja, et sõidukil esineb sama viga. 20.01.2020 esitas kostja hagejale uue arve, mida hageja ei tasunud. Vea kordumine näitas, et eelmine remont oli mittenõuetekohane ning teine remont tehti esimese vigade parandamiseks, mistõttu ei pea hageja seda tasuma. Samuti olid 20.01.2020 arvel nr XXX kirjas kojamehed ja väntvõlliasendi andur, mis aga ei põhjusta sõiduki liikumisvõime kaotust.
3.märtsil viis hageja sõiduki kostja töökotta tavapärase hooldustöö (õli ja filtrite vahetus) tegemiseks. Selle töö eest esitas kostja 5.03.2020 arve nr XXX summale 356,34 eurot. Kuna hageja on saanud teistelt teenusepakkujatelt samale tööle odavama hinnaga pakkumisi, on arve ebaõiglaselt kõrge. Juunis tasus hageja selle eest 100 eurot, mida pidas õiglaseks hinnaks. 18.05.2020 edastas C.E.A. hagejale teatise, et I.I.A.O. on esitanud 18.05.2020 taotluse avalikustada M.H.O. kohta maksehäire summas 621 eurot Ametlikus Maksehäireregistris. Kuna hageja kandmine maksehäireregistrisse kahjustab hageja õigusi piirates muuhulgas tema võimalusi saada laenu ja osta kaupu järelmaksuga, siis palub hageja et kohus tuvastaks hageja võlgnevuse puudumist
Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgituste kohaselt on hageja siiani jätnud tasumata võlgnevuse kostjale summas 379 eurot ning sissenõudmise kulud. Kostja ja hageja leppisid telefonis kokku remonttööde maksumuses ning hageja palus kostjal töid kiiresti teha. Ebaõige ja asjatundmatu on kostja väide, et „Iga mõistlik inimene teab, et väntvõlliasendi anduri mittetöötamine ei põhjusta sõiduki liikumisvõime kaotust, ammugi ei teki seekojameeste halvast seisundist.“ Vajadus väntvõlli asendi anduri väljavahetamiseks selgus hiljem. Kojamehed sai vahetatud, kuna proovisõitu tehes sadas vihma ning klaasi pühkides tuli kojamees küljest. Väited, et arve nr XXX on ebaõiglaselt kõrge, on tõendamata. Hageja lisatud hinnapakkumised on tehtud teistele sõidukitele. Kuna hageja sõidukil on kübemefilter, mida Chrysler PT Cruiseril ei ole, siis pole võimalik kasutada hageja sõidukis õli, mis on märgitud Chrysler PT Cruiser õlivahetuse hinnapakkumises. Samuti sisaldub A.O. pakkumine vähem töid. Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 12.08.2020. Istungil jäid poolede oma seisukohtade juurde ja arutasid täpsemalt autol teostatud remonttöödega seonduvaid asjaolusid. Pooled selgitasid, et tööde kokkuleppimine nende vahel käis reeglina suuliselt, vahel ka sõnumite teel. Hageja heitis kostjale ette hinnapakkumise esitamata jätmist ning seda, et arvel ei ole erinevad kuluartiklid piisavalt üksikasjalikult välja toodud, sh pole eraldi välja toodud kulunud tööaega.
Tsiviilasi nr 2-20-8955
Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Hageja on esitanud hagi võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Seega hindab kohus järgnevalt, kas hagejal oli kohustus talle väljastatud arved täies ulatuses tasuda või mitte. Hageja on vaidlustanud arve nr XXX täies ulatuses ja arve nr XXX osaliselt. Sisuliselt tugineb hageja mõlema arve puhul sellele, et töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna töö eest nõutud hind oli liiga kõrge ning oli teostatud ebavajalikke ja eelnevalt kokku leppimata tööoperatsioone, nt kojamehe vahetus.
5.Selleks, et kohus saaks hinnata töö lepingutingimustele mittevastavust, tuleb enne välja selgitada kokkuleppe sisu. Hagejal võiks puududa kohustus 20.01.2020 arve nr XXX tasumiseks, kui leiaks tõendamist, et tegemist oli eelmise töö (arve XXX) parandamise või ümbertegemisega või poolte vahel oli kokkuleppe, et seda arvet eraldi tasuma ei pea. Praegusel juhul ei ole kumbki pool kohtule tõendanud omavahelise kokkuleppe selget sisu, sh seda, milliseid töid telliti. Kohus leiab, et kokkuleppe sisu osas on tõendamiskoormis eelkõige hagejal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. See tähendab, et vaidluse korral, kui kumbki pool ei suuda oma väiteid tõendada, eeldatakse, et täitmine oli nõuetekohane. Tõendamiskoormis on võlausaldajal, kelle on võimalik kohase täitmise eeldus ümber lükata (vt ka Riigikohtu 20.03.2008 lahend nr 3-2-1-15-08 p 15). Seega oleks hageja pidanud vahetult pärast auto kättesaamist töö üle vaatama ning esitama kohe võimalikud pretensioonid tellimata tööde (nt kojamehe vahetus) osas. Praegusel juhul on töö vastu võetud. Hageja pole tõendanud, et oleks selles osas vahetult pärast töö vastuvõtmist ja ülevaatamist pretensioone esitanud, nõudnud hinna alandamist või lisatud kojamehe eemaldamist. Seega on kostja eelduslikult töö teinud kokkuleppele vastavalt. Hageja ei ole tõendanud ka muude tõenditega, et oleks tehtud ebavajalikke või kokkuleppele mittevastavaid töid. Hageja väide, mille kohaselt väntvõlli asendi anduriga seonduvad probleemid ei põhjusta auto seisma jäämist, on tõendamata. Tegemist ei ole üldteada asjaoluga, mida pole vaja tõendada. Kuivõrd tõendamiskoormis selles osas on hagejal, puudus kostjal kohustus esitada omapoolseid tõendeid ning kostja võis piirduda üksnes selgituste ja vastuväidete esitamisega.
6.05.03.2020 arvel nr XXX kajastatud tööde eest on hageja tasunud osaliselt. Hageja põhjenduste kohaselt on arve põhjendamatult kõrge ega vasta turuhinnale. Sisuliselt on tegemist avaldusega hinna alandamiseks. Kohus leiab, et hageja toodud põhjendused ei ole aluseks hinna alandamisele. Esiteks ei ole hageja teinud VÕS § 112 lg-s 2 toodud avaldust hinna alandamiseks. Samuti on täitmata hinna alandamise sisulised eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tööd ei vasta turuhinnale. Hageja esitatud hinnapakkumised (tlk 12-15) ei ole üks-ühele võrreldavad, kuna nendel on kas kajastatud vähem töid või on need esitatud teist marki autode osas, mis võivad vajada teistsuguse hinnaga varuosi või hooldusvahendeid. Isegi juhul, kui hageja teenuse hind oleks olnud konkurentide omast mõnevõrra kõrgem, ei tooks see kaasa haginõude rahuldamist. Turumajanduse tingimustes ei ole teenusepakkujal kohustust pakkuda oma teenust turuhinnaga. Turul on nii kõrgema kui ka madalama hinnaga pakkujaid ning tellijal on õigus ja võimalus valida endale sobiva hinnaga teenusepakkuja. Turu keskmisest kõrgema hinnaga töö tellimine seetõttu, et on tehtud ebapiisav eeltöö turu keskmise hinnataseme väljaselgitamisel, on hageja enda äririsk. Üksnes asjaolu, et kostja teenuste hinnad võisid olla turu keskmisest mõnevõrra kõrgemad, ei anna alust hinna alandamiseks. Praegusel juhul ei ole tegemist
Tsiviilasi nr 2-20-8955
niivõrd suure hinnavahe ja muude erakordsete asjaolude koos esinemisega, mis võiks kaasa tuua tehingu tühisuse heade kommete vastasuse tõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 86 mõttes. Hageja etteheited selle kohta, et kostja ei ole esitanud talle hinnapakkumist, ei anna samuti alust hinna alandamiseks. Seadus ei sätesta kohustust hinnapakkumise esitamiseks. Töid tellides on tellijal võimalik ka tööde tegijaga eelnevalt hind kokku leppida. Kui hinnapakkumise saamine enne tööde tegemist oli hagejale oluline, võinuks hageja seda küsida või valida teise tööde teostaja. Hagejal puudus kohustus tööde tellimiseks kostjalt.
8.Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja oli kohustatud kostjale mõlema arve eest tasuma. Kuna hageja ei ole seda teinud, on tal kostja ees võlgnevus. Remonditöö arvetele lisanduvad ka inkasso- jms sissenõudekulud, mistõttu on vaidlustatava võlgnevuse kogusuuruseks 621 eurot. Kuna kohus tuvastas, et hagejal oli kohustus arveid tasuda, oli tal kohustus tasuda ka lisanduvad inkasso jms võla sissenõudmise kulud. Kuna hageja ei ole eraldi vaidlustanud inkassokulude suurust, kohus neid sellest aspektist eraldi ei hinda. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
10.Kohus rahuldab ka TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja taotluse kohaselt on tema menetluskulude suuruseks 850 eurot, summale ei lisandu käibemaksu. Õigusabi ajakulu oli 5h, millest 3 h kohtuistungil osalemine, ning esindaja tunnitasu summas 170 eurot. Hageja hinnangul on kostja õigusabikulud liiga kõrged, kuna ületavad üldist turu keskmist ning kostja vastuväited ei rajanenud mitte õiguslikel, vaid tehnilistel väidetel. Kohus nõustub hagejaga osaliselt. Praegusel juhul ületaksid rahuldamise korral kostja menetluskulud hagi hinna. Käesoleva vaidluse puhul ei ole kostja toonud esile niivõrd erakordseid asjaolusid, mis õigustaksid menetluskulude väljamõistmist hagi hinda ületavas osas. (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus nr 3-2-1-4-15 p 14). Seega vähendab kohus kostja menetluskulusid ja piirab hagejalt väljamõistetavate menetluskulude suuruse hagi hinnaga, s.o 621 euroga.
11.TsMS § 177 lg 4 väljamõistmiseks.
alusel rahuldab kohus ka kostja taotluse menetluskuludelt viivise
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.