Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Uue-Põltsamaa Mõis OÜ ( pankrotis)

7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast.

võetud kohustuse, projekt sai positiivse rahastamisotsuse. Projekti kogumaksumus oli 5 157 396 eurot. Võlgnikul tekkis sõlmitud kokkuleppe alusel kohustus tasuda avaldajale 1% projekti kogumaksumusest ehk 51 573,96 eurot. Avaldaja pöördus võlgniku poole kohustuse täitmise ettepanekuga. Võlgniku juhatuse liige Rxxx Lxxxxxxxx tunnistab tasu maksmise kohustust (vt kirjavahetust), kuid ei ole kohustust seni täitnud. Võlausaldaja esitas 24.04.2020 võlgnikule pankrotihoiatuse, milles palus kohustuse täita või pöörduda võlausaldaja poole täiendavate kokkulepete sõlmimiseks. Võlgnik kohustust ei täitnud ja võlausaldaja poole ei pöördunud. Võlgniku võlgnevus pankrotiavalduse esitamise aja seisuga on 51 573,96 eurot põhivõlg ja 8213,35 eurot arvestatud viivised. Võlgnik ei ole pankrotiavaldusele reageerinud., Arvestades tasumata kohustuse suurust, leiab võlausaldaja, et võlgnik ei suuda oma rahalisi kohustusi võlausaldaja ees täita ja on maksejõuetu. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS §-le 10 lg.2 p.1. Võlausaldaja leiab, et kõik pankrotiavalduse esitamiseks nõutavad eeldused on täidetud. Võlausaldaja palub algatada Uue -Põltsamaa Mõis OÜ pankrotimenetluse ja otsustada ajutise halduri määramine. Kohus pidas kohtu eelistungi, kuhu ilmus võlausaldaja. Võlgnik ei ole kinnitanud temale saadetud menetlusdokumentide kättesaamist, ehkki need on talle saadetud äriühingu registrijärgsetel aadressidel. Vastuväidet pankrotiavaldusele võlgnik ei esitanud. Eelistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Pankrotihoiatus on võlgnikule saadetud äriühingu äriregistris oleval e-posti aadressil 24.04.2020. Võlausaldaja hindab, et sel kuupäeval on võlgnik pankrotihoiatuse kätte saanud. 10-päevane tähtaeg kohustuse täitmiseks möödus 07.05.2020. Võlgnik tunnistab kohustust. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnik Eestimaal tegutsev isik, tegeleb spordirajatistega. Kohus määrusega 10.06.2020 määras makse tegemise kohtu deposiidikontole PankrS § 11 korras. Makse tehti 19.06.2020. Kohus määrusega 08.07.2020 nimetas ajutise pankrotihalduri ja kohtuistungi aja. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande. Ajutine haldur märgib, et aruande koostamiseks vajalike andmete saamiseks ei ole ajutisel halduril võlgniku seadusliku esindajaga õnnestunud kontakti saada. Aruandes esitatud andmed pärinevad registritest jm kolmandatelt isikutelt. Aruandes on kajastatud: 1) Üldised andmed võlgniku kohta. Võlgniku osanik on Rxxx Lxxxxxxxx osamaksu suurusega 2500 eurot, sissemakse tegemata. Sama isik on ka võlgniku juhatuse liige ja seaduslik esindaja. Isik on seotud kasumisaajana veel 6 äriühinguga. Aruade esitamise ajal võlgniku asukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mingit majandustegevust ei toimu. Võlgnikul on maksuvõlg alates 20.03.2020 summas 1572,72 eurot. Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oktoobris 2020. 2018.aasta majandusaasta aruande järgi võlgnikul töötajaid ei olnud, pangakonto andmed näitavad töötasu maksmist vähemalt ühele töötajale. 2) Võlgniku vara. Rahalised vahendid võlgniku pangakontodel puuduvad. Nõue osaniku vastu (osakapitali tasumata sissemakse) on 2500 eurot. Majandusaasta aruende järgi võlgnik on teinud parendusi summas 98 362 eurot aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kinnistu kuulub osanikule Rxxx Lxxxxxxxx. Seega on võlgniku varaks nõudeõigus osaniku vastu summas 2500 eurot ja potentsiaalne nõue Rxxx Lxxxxxxxx vastu kinnistule aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tehtud parenduste osas summas umbes 98 000 eurot. Aruande esitamise ajaks on teadmata, millised on sellekohased kokkulepped võlgniku ja kinnistu omaniku vahel. 3) Võlgniku kohustused.

Päringute vastustest tuleneb, et võlgnikul on kohustusi kuue võlausaldaja ees, kellest pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees summas 51 573,96 eurot, Maksu- ja Tolliameti ees summas 1572,72 eurot, kaks kohustust võlgnikuga seotud äriühingute Advanced Sports Installations Europe AS ja Hüdraulik OÜ ees, milles nõude suurus pole teada, kohustus osaniku Rxxx Lxxxxxxxx ees, nõude suurus pole teada, kohustus Tartu Hoiu-laenuühistu ees summas 70 019,50 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi seisuga 05.08.2020 vähemalt summas 123 166,18 eurot. 4) Hinnang võlgniku majanduslikule seisundile ja juhtorganite tegevuse kohta. Eelduslikult puudub võlgnikul majandustegevus aastast 2020, seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Olemasolev vara (nõudeõigus osaniku vastu 2500 eurot) ei kata kohustusi 123 166,18 eurot ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotiavaldus onpõhjendatud, võlgnik ei ole sellele ka vastu vaielnud. Maksejõuetus näib olevat põhjustatud juhatuse liikmega seotud äriühingutega tekkinud laenusuhetest. Võlgniku pangakontol on perioodil 01.01.2019-08.07.2020 toimunud arveldusi summas 309 933,93 eurot. Peamised maksjad ja saajad kontolt nähtuva info järgi on olnud juhatuse liige laenuandjana, Tartu Hoiu- ja laenuühistu laenuandjana, laenuandjana ja -saajana juhatuse liikmega seotud äriühingud Advanced Sports Installations Europe AS ja Hüdraulik OÜ. Laenuandmise ja -tagasimaksmise tehingud on iseloomulikud pigem rahapesule. Võlgniku rahalised vahendid on laekunud laenuvahenditena, mida on kasutatud äritegevuseks, kuid ka seotud laenuandjatele laenude tagastamiseks ja uuesti andmiseks. Viimased pangatehingud tehtud 2020.a märtsi alguses. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse mõjutajad on olnud võlgniku osaniku ja juhatuse liikme tegevus, mille sisu ei ole olnud mitte meelelahutus (registrijärgne tegevusala), vaid laenuvahendite andmine ja tagasimaksmine võlgniku konto vahendusel. Selle tegevuse eesmärk on ebaselge. Viidetega Äriseadustiku vastavatele sätetele ja Võlaõigusseaduse sätetele leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatuse liikmele ja osanikule tuleb anda pankroti väljakuulutamise järel võimalus täita oma hoolsuskohustus vabatahtlikult, s.t. tal tuleb esitada 2019.aasta majandusaasta aruanne äriregistrile, hüvitada isikliku vara parendused ja tagastada äriühingule enamsaadud vah või pakkuda võlausaldajatele kompromissi. Kuna võlgnik on varatu, tuleb menetlust edaspidi finantseerida võlausaldajate arvel. . Kohtu deposiidikontole maksta summa võiks olla umbes 3500 eurot. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Esialgsel hinnangul esinevad tagasinõudmise võimalused. Osanik peab tasuma sisssemakse 2500 eurot, uurimist vajavad võlasuhted seotud äriühingutega. Esineda võivad alused parenduste hüvitamiseks, mis on tehtud osaniku ja juhatuse liikme kinnistule. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasu ja kulutuste hüvitamise taotluse. 14.08.2020 toimus kohtuistung. Võlausaldaja esindaja palus (kirjalikus seisukohas) kuulutada välja võlgniku pankroti ja teatas nõustumisest teha vajadusel kohtu deposiidikontole makse pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku seaduslik esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Ajutine pankrotihaldur andis kohtule võlgniku seadusliku esindaja teate (sõnum telefonis), milles isik teatab, et ta ei ole pankrotimenetluse jätkamist planeerinud. On nõus maksma ajutise halduri tasu eraisikuna. Cumulus OÜ nõuet ei aktsepteeri (2 mõjuvat põhjust), kohtule sellekohast kirja ei saada. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes esitatud seisukohtade juurde. Võlgniku seaduslik esindaja on halduriga kontakteerunud kohtuistungipäevale eelneval päeval, on välisriigis. Ajutine haldur

on käinud võlgnikettevõtte tegevuskohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. On näha, et seal on mingeid ehitustöid tehtud. Tegevust aga seal ei toimu. See pole eluhoone, seal ka ei elata. Ajutine haldur on kontrollinud ka muuude andmete pinnalt pankrotiavalduse aluseks oleva nõude olemasolu, nõue on selge. Projekt, mille võlausaldaja kirjutas, sai ka EAS-i heakskiidu, kuid jäi realiseerimata võlgnikupoolse finantseerimiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Võlgnikul on õigus esitada nõuetele vastuväiteid ka hiljem. Võlgniku olukord on iseloomulik pankrotimenetluse raugemisele- võlgnik on varatu. Tagasinõudmise nõuete esitamine eeldab mahukat tööd. Võlgniku seaduslikul esindajal anda võlgniku vanne.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega, uurinud ajutise halduri aruannet, selle lisasid, võlausaldaja sõnavõttu eelistungil, on seisukohal, et avaldus pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS 1 lg.3 sätestab: Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 näeb ette, et kohus kuulutab pankroti välja kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku võlg selle võlausaldaja ees summas 51 573,96 eurot. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees tuleneb poolte vahel 29.11.2016.a sõlmitud lepingust (tl.45), mille järgi tasub võlgnik võlausaldajale eeltaotluse koostamise eest arve alusel esmase makse 5000 eurot, lisandub käibemaks. Kui eeltaotlus on edukas, koostab Cumulus Consulting OÜ projekti põhitaotluse koos finantsanalüüsiga, mille kohta positiivse otsuse saamisel tasub Uue-Põltsamaa Mõis OÜ arve alusel 1% projekti kogumaksumusest. EAS on teinud otsuse taotluse rahuldamise kohta (tl.6-8), rahuldanud taotluse projektile kogumaksumusega 5 157 396 eurot. Pooled on pidanud tihedat kirjavahetust projekti eest tasu maksmise küsimuses vähemalt alates maikuus 2018 kuni novembrini 2018. Võlgnik ei ole kordagi avaldanud vastuseisu tasu 51 573 eurot pluss käibemaks (14.05.2018 kiri tl.12) suuruse ega tasumise teemal. Võlgnikule on esitatud pankrotihoiatus 24.04.2020. Pankrotihoiatuses on võlausaldaja esitanud ka viivisearvestuse, pankrotihoiatuse esitamise ajaks on viivisintress summas 7841.34 eurot (tl.22). Võlausaldaja on pankrotihoiatuse saatnud äriühingu äriregistris näidatud aadressil. Kohustus pidanuks olema täidetud 7.maiks 2020. Võlgniku juhatuse liige ei ole kohustuse olemasolu kunagi eitanud. On palunud tasumise edasilükkamist (eelistungil tl.34). Kohus on seisukohal, et võlausaldaja nõude olemasolu kohta on olemas piisavad tõendid. Võlgnik on edastanud ajutisele haldurile teate, millest saab järeldada, et võlgnik on teadlik pankrotimenetluse toimumisest. Võlausaldaja nõudele ei ole võlgnik esitanud sisulisi vastuväiteid. Võlgnik on 29.11.2016 allkirjastatud lepinguga võtnud endale rahalise kohustuse, mis täidetakse vastava tingimuse saabumisel. Kohtule on esitatud tõendid, et see tingimus on saabunud. Seega tuleb kohustus täita vastavalt sõlmitud lepingule ja võlausaldaja nõue on selge. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvad ka muud võlgniku rahalised kohustused- kohustus Maksu- ja Tolliameti ees, Tartu Hoiu- laenuühistu ees. Kokku rahaliselt hinnatavaid kohustusi

vähemalt 123 166, 18 euro ulatuses. Kohus märgib, et ehkki ajutise halduri aruandes on näidatud kohustusi veel kolme võlausaldaja ees, ei saa kohus võlgniku maksejõuetuse üle otsustades nende kohustustega (Rxxx Lxxxxxxxx, Advanced Sports Installations Europe AS ja Hüdraulik OÜ) arvestada, kuna nende kohustuste suurus ei ole teada. Kuigi võlgniku majandusaasta aruandes (2018.aasta) on bilansis kajastatud võlgniku varana 98 362 eurot, on tegemist investeeringuga võlgnikule mittekuuluvasse varasse. Vara kuulub võlgniku juhatuse liikmele ja selle nõudeõiguse tegelik väärtus ei ole teada. Arvestades ka vara liiki (varaline õigus), ei saa see varaline õigus olla realiseeritav ehk käsitatav likviidse varana pankrotimenetluses. Võlgnikul majandustegevus vähemalt aastal 2020 puudub. Võlgnikul puudub ka muu materiaalne või immateriaalne vara, millele tuginedes saaks võlgniku majandustegevus tulutoovana jätkuda. Hinnates, kas võlgnikul on võimalik lähema ettenähtava aja jooksul saada tulusid, mille arvel kohustused katta, tuleb järeldada, et sellise tulu saamine ei ole tõenäoline. Juriidilisest isikust võlgniku vara ei kata tema kohustusi. Seetõttu leiab kohus, et ajutise halduri hinnang võlgniku maksevõimele- et võlgnik on püsivalt maksejõuetu- on põhjendatud. Võlgniku Uue- Põltsamaa Mõis OÜ pankrot tuleb välja kuulutada. Võlgniku varana on teada, et on olemas tasumata sissemakse võlgniku osakapitali summas 2500 eurot. ÄS § 1401 lg.2 sätestab, et kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Pankrotimenetluse kulude katmiseks tuleb võlgniku seaduslikult esindajalt sisse nõuda osakapitali sissemakse summa ja seda saab pankrotistunud äriühingu puhul teha üksnes haldur (ÄS § 1401 lg.3). Pankrotimenetluse kulude katmiseks võlausaldaja poolt teeb kohus vajadusel sellekohase määruse. PankrS § 171 lg.11, § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud Pankrotiseaduses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest.

Ajutine haldur Urmas Tross on kohtule teatanud, et ta on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. Kohus leiab, et Urmas Tross vastab PankrS § 56 nõuetele ja teda on võimalik määrata Uue-Põltsamaa Mõis OÜ (pankrotis) pankrotihalduriks. Siinkohal kordab kohus võlgnikule tema kohustusi PankrS § 85, § 87, § 88, § 89 järgi: PankrS § 85 lg.1 sätestab võlgniku kohustuse anda kohtule ja haldurile teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile andmeed pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oma vara kohta ja kohustuste nimekirja. PankrS § 87 sätestab: 1) Võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel. (2) Võlgnik on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. (3) Võlgnik peab isiklikult viibima pankrotiasja läbivaatava kohtu istungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara nimekirja koostamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. PankrS § 88 sätestab: võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestit lahkuda. PankrS § 89 lg.1 sätestab: Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 2)ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust; Juriidilisest isikust võlgniku Uue- Põltsamaa Mõis OÜ puhul tuleb Pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi täita tema seaduslikul esindajal RxxxxLxxxxxxxxx. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole senise menetluse kestel reageerinud ühelegi teatele. Käesoleva pankrotimenetluse perioodil on võlgnik olnud püsivalt Eestist ära. Seda teatas võlgnik 13.augustil 2020 kohtuametnikule, kes helistas Rxxx Lxxxxxxxxxx. Sama teatas võlgnik ka ajutisele haldurile. Selline olukord on takistanud menetlustoimingute toimetamist kiirelt ja mõistlikult. Kohus kohustab võlgnikku viibima võlausaldajate üldkoosolekul ja andma võlgniku vande PankrS § 86 korras. Vajadusel kohaldab kohus võlgniku suhtes elukohast ja Eestist lahkumise keeldu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 150 lg 2 järgi kui pankrotiavaldus rahuldatakse,... tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kohus rahuldab pankrotiavalduse, mistõttu menetluskulud tuleb tasuda pankrotivarast. Kui pankrotivara selleks ei jätku, tasutakse kulud kohtu deposiidikontole sel eesmärgil tasutud summast. Ajutine pankrotihaldur esitas 05.08.2020. a kohtule koos aruandega taotluse ajutise halduri tasu ja kulude kindlaksmääramiseks. Ajutine haldur palus kohtul määrata temale tasu 15 töötunni eest summas 1440 eurot, käibemaksu ei lisandu. Ajutise halduri kulud 41 eurot (s.h. internetipõhised teenused 5 eurot, bürookulu 36 eurot), käibemaksu ei lisandu.

Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete senist mahtu, asja keerukust ja halduri kutseoskusi on tasu taotletud ulatuses mõnevõrra ülemäärane. Kohus on seisukohal, et kogutud andmete läbitöötamine ja ajutise halduri aruande koostamine ei saa nõuda aega enam kui 7 tundi. Kohus arvestab seejuures, et läbitöötatavaks materjaliks on olnud peamiselt pangakontode väljavõtted ja majandusaasta aruanne. Ajutine pankrotihaldur on arvestanud tasu määraga 96 eurot ühe töötunni eest, mis on PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud ajutise halduritasumäära maksimum. Kohus peab põhjendatuks ajutise halduri tasu kokku 12 tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus ajutisele haldurile tasu summas 1152 eurot, käibemaksu ei lisandu. Ajutise halduri kulu kokku summas 41 eurot on põhjendatud. Ajutise halduri taotlus mõista tasu välja büroole OÜ Konkurss, mille kaudu ta tegutseb, on kooskõlas PankrS § 23 lg.6.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.