2-20-7705/94 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

7.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Haldur esitas 06.01.2022 võlgniku nimel nõueavalduse Rxxx Lxxxxxxxx pankrotimenetluses, tsiviilasjas nr 2-21-14967 summas 151 749,97 eurot. Uue-Põltsamaa Mõis OÜ (pankrotis, 12447870) halduses alakonto nr EE947700771001929257 UPM Tuleviku Eesti on Rxxx Lxxxxxxxx omandanud laenuna summas 475 eurot ja ei ole seda tagastanud seisuga 01.03.2022. Tulenevalt eeltoodust on täiendatud nõudeavaldust ja palutud suurendada nõude summat 152224, 97 euroni. 25.04.2022 jättis Harju Maakohus 2-21-14967 nõude kinnitamata, kohus selgitas määruses, et juhatuse liikme vastutuse aluseks on äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2, mille kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastutuse tekkimiseks tuli seega esile tuua, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); et osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) ja et kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Nõudeavalduse kohaselt palus võlgnik võlausaldajana tunnustada kohustust summas 151 749,97 eurot, s.o ulatuses, milles on nõudeid tunnustatud võlausaldaja enda pankrotimenetluses. Kohus selgitas, et ainuüksi sellest, et äriühingu pankrotimenetluses on ühingu enda vastu esitatud nõudeid 151 749,97 eurot ja et need on ka tunnustatud, ei järeldu, et ühingu juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja tekitanud selles ulatuses ühingule kahju. Võlausaldaja üldsõnaline kirjeldus selle kohta, et nõudesumma on tekkinud võlgniku teadliku tegevuse tulemina, mille eesmärk oli rahaliste vahendite kasutamine pigem isiklikel eesmärkidel, ei võimalda teha konkreetseid järeldusi juhatuse liikme kohustuste täitmise või täitmata jätmise kohta. Juhatuse liikme vastutuse

Tsiviilasi nr 2-20-7705 sisustamiseks ja tõendamiseks ei ole piisav viide võlausaldaja enda vastu esitatud ja tunnustatud nõuete ulatusele. Seda, et võlgnik oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ei kinnita ka viide sellele, et võlgnik võlausaldaja esindajana pankrotimenetluses võlausaldaja vastu esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldur märgib aruandes, et võlgniku juhatuse liikme vastutustundetu tegevus on põhjuslikus seoses võlausaldajatele kahju tekitamisega, mis on piiritletud nõuete suurusega, väljaviidud raha oli suurem. Harju Maakohus ühest küljest küll deklareerib võlausaldajatele kahju tekitamist, kuid teisest küljest märgib, et kõik on ebaselge ja üldsõnaline. Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist ei olnud võlausaldajad nõus finantseerima. Lisaks esitas haldur 01.03.2022 nõudeavalduse täiendusena pealkirjastatud dokumendi, milles märkis, et tal on võlgniku vastu täiendavalt nõue summas 475 eurot, mis oli seotud UPM Tervikliku Eesti kontolt võetud rahaga. Haldur esitas 01.03.2022 nõudeavalduse, hilinenult PankrS § 153 lg 1 p 3 kohase nõudena. Kohus asus seisukohale, et hoolimata nõudeavalduse ebaselgest sõnastusest, saab kohus aru, et võlausaldaja on väidetavalt saanud võlgnikult laenu 475 eurot ja ei ole seda seisuga 01.03.2022 tagastanud. Võlausaldaja lisas nõudeavaldusele enda arvelduskonto väljavõtted perioodist 01.01.2020 – 01.01.2021 ja perioodist 01.01.2019 – 01.01.2020. 29.11.2019 on võlgnikule tehtud ülekanne 400 eurot selgitusega „lühiajaline laen“ ja 19.03.2020 on võlgnikule tehtud ülekanne 75 eurot selgitusega „lühilaenu osaline tagasikanne,“. Samal ajal on võlgnik jätkanud regulaarsete püsimaksete tegemist võlausaldaja arvelduskontole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Võlausaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, mille alusel saaks kohus tuvastada, millal võlgniku ja võlausaldaja vahel laenuleping sõlmiti, millistel tingimustel ega seda, et laen on välja makstud, kuid tagastamata. Kohtu arvates see, et võlgnik ise on 11.02.2022 saadetud e-kirjas väitnud, et Tervikliku Eestile võlgnetav summa 475 eurot on reaalne ja tal on kavas summa tasuda, ei võimalda teha järeldusi kohustuse olemasolu, selle aluse ega suuruse kohta. Tegemist ei ole nõude sisu, alust ja suurust kinnitava tõendiga PankrS § 94 lg 1 teise lause tähenduses. Kokkuvõtvalt oli Harju Maakohtule ebaselge, et RxxxxLxxxxxxxx sai isiklikult laenuna kontolt 475 eurot, tunnistas saamist, ei pidanud Harju Maakohus seda piisavalt tõendatuks. Võlausaldaja nõue, selle alus, sisu ja ulatus on seega sedavõrd ebaselged, et nende alusel ei ole võimalik võlausaldaja nõuet tunnustada. Kokkuvõtvalt on haldur asunud seisukohale, et esiteks kohtusüsteemis aktsepteeritakse ainult kohtuvaidluste tulemusi ning juhatuse liikme tegevuse tagajärjel tekkinud rahuldamata nõuete ja juhatuse liikme tegevuse põhjuslikke seoseid välja ei suudeta tuvastada. Vaja on kohtuvaidlust, mis on ajaliselt ja menetluslikult koormav, kuigi niisuguseid lahendeid on korduvalt kohtusüsteemis tehtud ja ei peaks igakordselt menetlema. Teiseks ühe maakohtu tuvastatud asjaolud ei oma tähtsust teises maakohtus ja kolmandaks on peamiseks võitjaks Rxxx Lxxxxxxxx, kes küll põhjustas oma tegevusega võlgniku maksejõuetuse ja tegevuse põhjusliku seosena võlausaldajate rahuldamata nõuded, kuid tema vastu nõuet ei tunnustatud teises maakohtus. 25.04.2022 pöördus haldur võlausaldajate poole, et paluda vahendeid määruskaebuse esitamiseks, paludes vastata hiljemalt 02.05.2022, kuid 02.05.2022 võlausaldajad oma seisukohta ei avaldanud, seega eelpool nimetatud määrus on jõustunud. Rohkem hagisid või nõudeid haldur ei kavatse esitada.

9.1.Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena. Sissejuhatavalt äriühingu maksejõuetus ei teki iseenesest. Finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Äritegevust mõjutavad tegurid peituvad valdkondades nagu tootmine, teenindus, samuti tarkvara arendus (kulud, kvaliteet, kvalifitseeritud tööjõud, vara kasutusaste), turundus (müügipersonal, koostöö jae müüjatega, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, toote valik ja reklaam), tehnoloogia ja erioskused (innovatsioonivõimelisus, tehnoloogia valdamine, uute toodete kiire turule toomine või kasutamine, teadmised uuenduste osas), organisatsioonilised võimed (info süsteemid, võime kiiresti reageerida turumuutustele). Turuvõimekus (suunitlus), kas suunatud tegevus koduturule või suudetakse arendada piiriüleselt. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks on halvenenud finantsseis. Uue-Põltsamaa Mõis OÜ (pankrotis, 12447870) menetluses on tunnustatud nõudeid kokku summas 151 749,97 eurot. Nimetatud summa ei ole tekkinud mitte objektiivsete mõjurite tulemusena, vaid võlgniku (omanik ja juhatuse liige) teadliku tegevuse tulemina, mille eesmärk oli rahaliste vahendite kasutamine pigem isiklikel eesmärkidel, olles sõltuvuses või tegutsedes grupis omaniku ja juhatuse liikmega seotud äriühingutega, mingit kasumit ei teenitud, raha paigutati omaniku ja juhatuse liikmele kuuluvale kinnistu parendustesse ja vahendati (anti laenu ja tagastati laenu) seotud äriühingute laenuvahendeid. 22.02.2022 võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte toetada juhatuse liikme vastu kriminaalavalduse esitamist Politseile. Võlausaldaja menetluses kogutud andmete kohaselt on paigutatud vahendeid isikliku varasse summas ca 98 000 (justkui isikliku laenu vahendid, kinnistu xxxxxxx Põltsamaal), Põltsamaa Turundus OÜ on saanud 17.07.2019 laenu summas 3 800 eurot, mida ei tagastatud. Võlgnik on andnud lühijalaist laenu ja saanud tagasimakseid, kuid puudus laenuleping eraisik Rxxx Lxxxxxxxx ja Uue-Põltsamaa Mõis OÜ vahel. 2019 aastal on Kultuuriministeeriumist saadud ca 14 000 ja äriühing ADVANCED SPORTS INSTALLATIONS (erinevas vormis) on laekunud summas kokku 160 000 eurot, samas Rxxx Lxxxxxxxx on saanud lühiajalist laenu tagasi summas 159 234 eurot. Nimetatud äriühing nõudeavaldust võlausaldaja menetluses ei esitanud. Võlausaldaja Tartu Hoiu-laenu ühistu laen 04.07.2019 summas 70 019, 00 eurot on kantud ADVANCED SPORTS INSTALLATIONS ca 79 000 eurot. Võlgniku juhatuse liige on saanud võlausaldaja tegevuse ajal kokku „laenuvahendid“ summas ca 159 000 eurot ja

9.2.Halduri tasu ja kulud Kuni 31.01.2021 PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 23 lg-te 1-3 kohaselt määrab kohus ajutisel oma ülesannete täitmise eest tasu suuruse. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos ajutise halduri aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse kuni 31.01.2021 kehtinud Pankrs § 65 lõikes 11 sätestatust. Tulenevalt aruande punktis 7 toodud ülesannete täitmise ja ajaarvestusele ning kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 65 lg 12 ja 23 lg-te 1-3 sätetele kujuneks halduri tasu suuruseks ajavahemiku eest alates 01.09.2020 kuni 06.06.2022 summas 9696 eurot (96x101). Kuid niisuguseid vahendeid ts.asjas nr 2-20-7705 ei ole. Haldur on seisukohal, et mõistlik oleks määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 25% 9696 eurost, mis on 2424 eurot (25% x 9696) ja propotsioonis võlausaldajate nõuete ning kohtudeposiidi tagastamise summaga menetluses. Haldur palub kohtul hinnata tööaja arvestuse andmeid, tööde mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi ning kinnitada halduri tasu suuruseks 2424 eurot riigivahenditest. Nimetatud summa katab ära ka menetluskulud summas 180 eurot, mis on esitatud 25.01.2022 esitatud aruandes PankrS 66 alusel. Summas 14,64 eurot on võimalk katta võlgniku vahenditest. Tulenevalt eeltoodust palub haldur kohtul määrata tasuks 2424 eurot riigivahenditest, mis katab ära ka menetluskulud summas 180 eurot. Halduri tasu palve on välja maksta OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb, ilma lisanduva käibemaksuta.

Tsiviilasi nr 2-20-7705 Kohus leiab, et Uue-Põltsamaa Mõis OÜ (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Pankrotimenetluse lõppemisel lõpeb ka ärikeelu kohaldamise piirang. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme rasked juhtimisvead. Võib olla täidetud KarS § 201 (omastamine) koosseis ning KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) koosseis. 22.02.2022 võlausaldajate üldkoosolek otsustas mitte toetada juhatuse liikme vastu kriminaalmenetluse algatamise avalduse esitamist politseile. Siinjuures märgib kohus, et PankrS § 28 lg.1 järgi kuriteotunnustega tegude toimepanemise ilmnemisel võlgniku poolt seoses maksejõuetuse tekkimisega teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. See tähendab, et tegemist ei ole küsimusega, mille üle on otsustuspädevus võlausaldajatel. KrMS § 6 järgi on kriminaalmenetluse alustamise otsustuspädevus uurimisasutusel ja prokuratuuril. Kuna haldur ei ole sellekohast teadet esitanud, teeb seda kohus. Vastavalt PankrS § 165 lg-le 3 tuleb Urmas Tross pärast Uue-Põltsamaa Mõis OÜ (pankrotis) äriregistrist kustutamist vabastada pankrotihalduri kohustustest. Äriseadustiku § 58 lg 1 p 4 esimese lause kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel väljakuulutatud pankroti raugemine koos ettevõtja registrist kustutamisega – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks. Võlgniku pankrotihaldur Urmas Tross on taotlenud nimetada dokumentide hoidjaks Rxxx Lxxxxxxxx. Võlgniku pankrotihalduri Urmas Trossi taotluse alusel tuleb Uue-Põltsamaa Mõis OÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks nimetada Rxxx Lxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Tallinna linn). Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne 2021. a 1. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt kohus määrab haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.

Tsiviilasi nr 2-20-7705 PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu suuruseks 2424,00 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Pankrotihaldur taotleb tasu tunnimäära alusel. Ühe töötunni hinnaks on pankrotihaldur määranud 96 eurot analoogia alusel ajutise pankrotihalduriga ja kokku on pankrotihaldur teinud tööd perioodil 01.09.2020 kuni 06.06.2022 101 tundi, seega halduri tasu moodustaks 9696 eurot. Haldur on seisukohal, et mõistlik oleks määrata tasu suuruseks riigi vahenditest 25% 9696 euro suurusest summast, mis on 2424 eurot ja proportsioonis võlausaldajate nõuete ja kohtudeposiidi tagastamise summaga menetluses. Haldur palub kohtul hinnata tööaja arvestuse andmeid, tööde mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi ning kinnitada halduri tasu suuruseks 2424 eurot riigivahenditest. Nimetatud summa katab ära ka menetluskulud summas 180 eurot, mis on esitatud 25.01.2022 esitatud aruandes PankrS 66 alusel. Summas 14,64 eurot on võimalik halduri tasu katta võlgniku vahenditest. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Pankrotihalduri tegevuse tulemusel on pärast võlausaldajatele jaotise alusel väljamaksete tegemist ja võlausaldajale deposiidi tagastamist pankrotivara jääk 14,64 eurot. Kohus leiab, et pankrotiseaduse mõtte ja seadusandja tahtega ei lähe kokku see, kui võlausaldaja on pankrotimenetluse finantseerimiseks tasunud nõutud summa deposiiti, kuid pankrotivara ebapiisavuse korral deposiidi arvel ei tasuta pankrotimenetluse kulusid ja selle asemel deposiit hoopis tagastatakse võlausaldajale. Samuti ei lähe pankrotiseaduse mõtte ja seadusandja tahtega kokku see, kui seejärel tasutakse pankrotihalduri tasu summas 2424 eurot hoopis riigivahenditest. Antud juhul esines pankrotimenetluse raugemise olukord ja võlausaldajale ei oleks saanud deposiiti tagastada ja selle arvel oleks saanud tasuda pankrotihalduri tasu. Kohus märgib, et pankrotihalduril on tulnud võlgniku pankrotimenetluses täita mahukaid ülesandeid, kuid siiski leiab kohus, et halduri töötunnid summas 101 tundi ei ole põhjendatud ning on liialdatud. Kõrge kvalifikatsiooniga pankrotihaldur peab omama oskusi toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide vormistamise ja menetluse korraldamise oskus varasematest menetlustest. Olukorras, kus halduri tunnitasu on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne. Arvestades pankrotihalduri kutseoskust juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, käesoleva pankrotimenetluse ja läbiviidud toimingute tulemuslikkust, ei pea kohus põhjendatuks pankrotihalduri tasu määramist maksimaalses seadusega lubatud tunnitasu määras (kuni 31.01.2021.a kehtinud redaktsiooni järgi) ja lähtub tunnitasust 77 eurot (mõistlik proportsioon kehtiva PankrS § 23 lg.3 määrast). Kohus on hinnanud käesoleva menetluse mahtu, s.h. tulenevalt võlausaldajate väikesest hulgast (6 võlausaldajat), tehtud toimingute vajalikkust ning asjaolu, et halduri loetletud tegevused pankrotivara valitsemisel on valdavas osas standardiseeritud (s.t.tehtavad varasemalt ettevalmistatud vormide alusel), halduri otsustuste piirid tulenevad seadusest. Seetõttu ei saa ajakulu erinevate dokumentide,

Tsiviilasi nr 2-20-7705 kirjade, protokollide vormistamisele ulatuda korduvalt mitmetesse tundidesse. Käesolevas menetluses on omapäraks, et haldur on esitanud nõude juhatuse liikme kui füüsilise isiku pankrotimenetlusse, mis on ajamahukas, õigusabi kasutatud ei ole, samuti on olnud ajamahukas ärikeelu kohaldamise taotluse esitamine. Kõike kokku võttes loeb kohus põhjendatud ajakuluks selles menetluses 64,5 tundi, summaliselt halduri tasu 4966,50 eurot. See summa katab ära ka menetluskulu 180 eurot (25.01.2022.a aruande alusel). Käesolevaks ajaks on menetluses pankrotivara jääk 14,64 eurot, mille arvel katta pankrotihalduri tasu osaliselt. Ülejäänud ulatuses, s.o. summas 4951,86 eurot, tuleb pankrotihalduri tasu välja mõista isikult, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata ja põhjustanud äriühingu maksejõuetuse raske juhtimisveaga. See isik on võlgniku UuePõltsamaa Mõis OÜ (pankrotis) juhatuse liige Rxxx Lxxxxxxxx. Kuna RxxxxLxxxxxxxx on äriühingu juhtimisel teinud raskeid juhtimisvigu, on kohus tema suhtes kohaldanud ärikeelu 06.mai 2021.a määrusega. Kohus on 06.05.2021.a määruses põhjalikult kirjeldanud (määruse p.9.1, 9.2), milles on seisnenud Rxxx Lxxxxxxxx rasked juhtimisvead selle äriühingu juhtimisel ja siinkohal neid enam ei korda. Kohus märgib üksnes, et juhatuse liige on võlgniku nimele võetud rahalise kohustuse arvel teinud parendusi temale endale kuulunud kinnistule ( xxxxxxxxxxxPõltsamaal) summas 98 362 eurot, kohtule ega pankrotihaldurile ei ole esitatud mingeid dokumente, millise kokkuleppe alusel selline investeering on tehtud ja mille alusel saaks selle tagasi nõuda. Ka on võlgniku juhatuse liikmele Rxxx Lxxxxxxxxxx tehtud hulgaliselt väljamakseid (lühiajalise laenu tagastamine) võlgniku pangakontolt, kuid puuduvad igasugused dokumendid selliste maksete õigusliku aluse kohta. Kohus on seisukohal, et siinkohal on põhjendatud tugineda analoogiale PakrS § 30 lg.3 sätestatuga, eriti selle viimasele lausele (Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud) ja jagada pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg.4 alusel nii, et pankrotimenetluse kuludest jääb 4951,86 eurot Rxxx Lxxxxxxxx kanda. Tasu maksta pankrotivarast ja võlgniku juhatuse liikmelt Rxxx Lxxxxxxxx välja OÜ-le Konkurss, mille kaudu haldur tegutseb. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded PankrS § 163 lg 7 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag