Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ning selle tõttu puudub kannatada saanud kõrvuti asetsevates tubades osaliselt elekter. Parandustööde maksumus on 200 eurot (tlk 34). Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt oli elektrisüsteemi parandamise kulu 194,75 eurot. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale elektrisüsteemi parandamise kulu summas 194,75 eurot (tlk 36). Korteri nr xxxx veekahjustused remontis T OÜ. Remondi lõppedes vormistasid T OÜ ja I A teostatud tööde akti (tlk 10). Kuna korter nr xxxx oli kindlustatud hageja poolt, esitas T OÜ hagejale korteri remondiarve summas 4092,96 eurot (tlk 40). Remondiarve on 200 euro võrra väiksem, kui oli hinnapakkumine, sest kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Hageja tasus remondiarve summas 4092,96 eurot (tlk 41). Hageja on kokku hüvitanud kahju summas 4287,71 eurot (194,75+4092,96). Hageja põhinõue on 4287,71 eurot. Hageja tegi korteriühistule päringu veekahju tekkepõhjuste kohta. KÜ Xxxx juhatuse selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr xxxx, kus purunes soojavee toru (tlk 42). Kostja on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik (tlk 44). Põhjusel, et veekahju sai alguse kostjale kuuluvast korterist, esitas hageja 07.08.2019 kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tlk 45). Hageja andis kostjale mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks, paludes kahju hüvitada hiljemalt 23.08.2019. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue summas 4287,71 eurot (põhinõue) ja viiviste nõue ning võla sissenõudmise kulu nõue summas 40 eurot. Hageja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud kahjustada saanud korteri nr xxxx parandamise kulu summas 4287,71 eurot. Kuna hageja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue hüvitatud kahju ulatuses VÕS § 492 alusel läinud üle hagejale. Kostja on korteriomandi xxxx (registriosa nr xxxx) omanik. KÜ Xxxx vastuse kohaselt põhjustas kahju korteris nr xxxx purunenud soojavee toru. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (hageja) võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (kostja) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: --teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); --teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); --kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); --kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); --rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja hinnangul on kahjunõude eeldused täidetud. Hageja hinnangul on kostja rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 31 lg 1 sätestatud kohustust. Hageja kuumavee toru on korteriomandi eriomandi ese KrtS § 4 lg 1 TsÜS § 55 lg 2 tähenduses, mille korrashoiu kohustus on kostjal KrtS § 31 lg 1 p 1 alusel.

Kuna kostja korteriomandi eriomandi ese (kuumavee toru) purunes, siis järelikult ei olnud eriomandi ese korras ning kostja on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Kostja vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel veetoru purunes. Relevantne on see, et kostja oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Lisaks iseenda käitumisele vastutab kostja kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Hageja, kellele on üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue, on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr xxxx. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (kostja) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest üksnes siis, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kahjustada saanud korteriomanik teatas hagejale, et tema korter xxxx on saanud 19.04.2019 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada. Kahjustada said esik-koridor, elutuba, WC ja köök. Samuti sai kahjustada korteri elektrisüsteem. Kahju hüvitamise lahendamiseks on VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 kohaselt vajalik tuvastada hagejal kahju olemasolu, kostjal etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos kostjale etteheidetava rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Hageja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles kostja kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Hageja hinnangul oli kostjal mõistlikult võimalik ette näha, et hoone osaks olev tehnosüsteem (veetorustik) võib puruneda, purunenud torustikust võib välja voolata vesi ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Korter nr xxxx sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise T OÜ summas 4292,96 eurot. Kindlustusvõtja ja kindlustusandjavõivad kokku leppida, et kahju tekkimise korral kindlustusandja teatud ulatuses kahju ei hüvita. Seda instituuti nimetatakse kindlustusvõtja omavastutuseks. Kuna kindlustusvõtja omavastutus oli 200 eurot, siis hageja hüvitas kahju omavastutuse võrra väiksemas summas 4092,96 eurot (4292,96 -200).

Kahjustad saanud elektrisüsteemi parandas P OÜ, hageja hüvitas elektrisüsteemi parandamise kulu summas 194,75 eurot. Seega on hageja hüvitanud kokku kahju summas 4287,71 eurot (194,75+4092,96). Hageja põhinõue suurus on 4287,71 eurot. Hageja hinnangul on kostja käitumise (ta ei hoidnud korras eriomandi esemeks olevat veetoru) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi. Kui kostja korteris ei oleks purunenudveetorust vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahjujuhtumit toimunud. Hageja esitas kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, millele kostja vastas, et ta on nõus hüvitama 2000 eurot. Hageja nõuab kostjalt 4287,71 eurot (kahju) hüvitamist. Hageja saatis 07.08.2019 kostjale kohtuväliselt kahjunõude, andis kostjale mõistliku tähtaja (rohkem, kui 10 päeva) kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 23.08.2019. VÕS § 82 lg 1 esimese alternatiivi kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahjuhüvitamiseks antud mõistlik tähtaeg on möödunud ning kostja ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue muutunud sissenõutavaks alates 24.08.2019. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 15) palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 23.08.2019. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 24.08.2019. Põhinõude suurus on 4287,71 eurot. Viivised hagi esitamise seisuga perioodi 24.08.2019 – 27.08.2019 ehk 4 päeva eest, on 4,14 eurot (4287,71 * 4 * 0,0219%). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju summas 4287,71 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 27.08.2019 summas 4,14 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 28.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; hageja menetluskulu ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni; tagastada enammakstud riigilõiv. Puudutatud isiku seisukoht

06.08.2019 sai kostja meili teel hageja kahjunõude summas 4287,71 eurot. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt soovis kostja näha ka teisi remonditööde pakkumisi, kuid hageja neid ei esitanud. Kuivõrd hageja ei teatanud kahju tekkimisest mõistliku aja jooksul pärast korteri xxxx veetoru lõhkemist ja kostjal ei olnud võimalik hinnata, kas hageja poolt tellitud remonditeenused olid põhjustatud korteri xxxx veetoru lõhkemisest ja puudusid tõendid korteri xxxx remondieelse ja – järgse võrdluse kohta ja kindlustusvõtja ega hageja ei olnud võtnud võrreldavaid hinnapakkumisi, siis ei pidanud kostja mõistlikuks tasuda hageja nõuet. Küll aga pakkus kostja hagejale, et on nõus vaidluse vältimiseks hüvitama 2000 eurot. Sellele pakkumisele hageja ei vastanud (tlk 72). 09.10.2019 sai kostja kätte hagiavalduse, mille kohaselt on kindlustusvõtja korteris nr xxxx kahjustada saanud esik-koridor, elutuba, WC ja köök. Mis nimetatud ruumides täpsemalt kahjustada on saanud, vaatlusaktis nimetatud ei ole, kuid hagiavaldusele lisatud teostatud tööde aktist nähtuvalt on korteris nr xxxx teostatud täisremont köögis ja magamistoas, WC-s parandatud lage ning esikus kontrollitud kahju tekkimist. Kuu aega hiljem, 27.05.2019, on kindlustusvõtja avastanud, et köögi ja magamistoa elektrisüsteem vajab parandamist. Kindlustusvõtja ja hageja kirjavahetusest tulenevalt tellis kindlustusvõtja AS-ilt E kahjustuste parandamise hinnapakkumise, kui hageja kinnitas, et veeavariist tingitud kahjustus kuulub kindlustusjuhtumi alla. Nõue on tõendamata ning nii kindlustusvõtja kui hageja on käitunud pahauskselt. Puudub kahju Vaidlust ei ole selles, et 19.04.2019 lõhkes veetoru xxxx korteris, mis kuulub kostjale. Tõendamata on aga, et kindlustusvõtjale ehk korteri xxxx omanikule oleks tekkinud kahju. Hagiavaldusele lisatud KÜ kiri veetoru lõhkemise kohta ja hinnapakkumised ning teostatud tööde aktid ei tõenda kahju tekkimist. On ainult teada, et kostjale kuuluvas korteris nr xxxx purunes veetoru, kuid milliseid kahjustusi põhjustas vesi kindlustusvõtjale, ei ole hageja tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid korteri xxxx seisundi kohta enne veeavariid, avarii järgselt enne remonti ning remondijärgselt, mis võimaldaks mingilgi määral tuvastada, kas kindlustusvõtjal üldse tekkis kahju või mitte. Vaatlusakti kohaselt said korteris nr xxxx kahjustada esik-koridor, elutuba, WC ja köök. Milles seisnes kahjustus, vaatlusaktist ei selgu. Arvestades, et vesi tuli ülevalt, on arusaamatu, miks ei piisanud laeremondist, vaid oli vajalik ka seinte remont ja põranda vahetus nii köögis kui magamistoas. Vaatlusakti kohaselt sai kannatada mh esik-koridor. Samas teostatud tööde aktist nähtub, et esikus teostati ainult kahju kontroll. Kuna remonditöid ei teostatud, siis järelikult ei olnud ka kahjustusi. Kuigi vaatlusakti kohaselt sai kahjustada elutuba, siis teostatud tööde akti järgi elutoas töid tehtud ei ole. Küll aga on remonditud magamistuba tervikuna (lagi-seinad-põrand), mis vaatlusakti põhjal kahjustada ei saanud. Eeltoodut arvestades on varakahju vaatlusakt ebausaldusväärne ja tuleks TsMS § 238 lg 5 alusel jätta arvestamata. Hagiavalduses on neli suvalist pilti toa nurkadest. Need ei tõenda, et tegemist oleks korteriga xxxx ega võimalda hinnata, mil määral ja kuidas on lae olukord seotud veeavarii ja haginõudega. Hageja ei ole tõendanud, millist osa teostatud töödest vajas korter xxxx just kostja korteri veeavarii tõttu. Kui üldse vajas. Kindlustusvõtja ja hageja on käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine tähendab, et

kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust tulenevat (RK lahend nr 3-2-1-102-07). Käesoleval juhul on kindlustusvõtja ja hageja just nii toiminud. Heas usus kahju kannataja oleks võtnud kostjaga ühendust, võimaldanud tutvuda väidetavate kahjudega ning võimaldanud kostjal otsida või vähemalt aidata kaasa parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse pakkuja leidmisele kahjude hüvitamiseks. Kindlustusvõtja ja hageja on aga teadlikult ja järjekindlalt vältinud suhtlust kostjaga, pöördudes esmakordselt kostja poole augustis, s.o ligi neli kuud peale veeavarii toimumist, kui enam ei olnud võimalik tuvastada avarii eelset seisundit, tutvuda väidetavate kahjudega ega tellida võrdlevaid pakkumisi vajalikeks remonditöödeks. Seejuures on kindlustusvõtja võtnud kinnituse KÜ-lt, et korteris nr xxxx toimus veeleke, kuid ei ole kordagi pöördunud kostja poole. Hageja on hüvitanud kindlustusvõtjale täisremondi arve, vaidlustamata isegi töid, mis ei ole kooskõlas varakahju vaatlusaktiga. Samuti ei nähtu, et kindlustusvõtja oleks tellinud hinnapakkumised mitmelt ettevõtjalt, et vältida ebamõistlikult suurte kulude tekkimist. Täiendavalt on hageja hüvitanud kindlustusvõtjale 27.05.2019 kahjuteate alusel elektritööd, mille tellimine sõltus hageja kinnitusest, kas need hüvitatakse või mitte. Vastavalt kindlustusvõtja 27.05.2019 e-kirjale, „kui viga on veeuputuse tagajärjel tekkinud kahjustusest, siis tehakse hinnapakkumine“. Sellest kirjast järeldub, et tegelikult puudus korteris xxxx vajadus elektritööde parandamiseks, kuivõrd parandustööde hinnapakkumise võtmine oli seotud hageja kinnitusega, et hageja hüvitab elektritööde kulud. Sama asjaolu kinnitab ka fakt, et kindlustusvõtja oli alates 19.04- 27.05 kasutanud korterit väidetava katkise elektrisüsteemiga. Neid asjaolusid arvestades on kostja seisukohal, et kindlustusvõtjal puudus vajadus hagiavalduses nimetatud elektritöödeks ning hagejal omakorda puudus kohustus neid hagejale /kohtu märkus-ilmselt on siin silmas peetud ikkagi korter nr xxxx omanikku, mitte hagejat/ hüvitada. Seega on hageja, vältides teadlikult kontakti ja kahjudega tutvumise võimaldamist kostjale, hüvitanud kindlustusvõtjale remonditööde arve suvalise hinnapakkumise alusel, kontrollimata arve põhjendatust. Lisaks on hageja tasunud elektritööde arve, tuvastamata, kas elektritööd on korteris xxxx üldse vajalikud, ning kui on, siis kas need on põhjustatud korteri xxxx veeavariist. Heausksed kindlustusvõtja ja hageja oleksid kaasanud kostja koheselt oma kahjude hindamise protsessi, võimaldamaks kostjal hinnata, mis tööd üldse on põhjendatud ja vajalikud ning vajadusel otsida ka ise teisi teenuse pakkujaid. Kuivõrd kindlustusvõtja ja hageja on teadlikult vältinud olukorda, et kostjal oleks võimalik kahjusid hinnata (sh tuvastada, kas üldse kahju tekkis), leida mõistliku hinnaga teenuse osutaja ja tellida tööd avariieelse seisundi taastamise ulatuses, on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleks TsMS § 438 lg-le 1 tuginedes jätta rahuldamata. Kui kohus on seisukohal, et kahju tekkimine on tõendatud ja hageja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet, vaidleb kostja vastu kahjuhüvitise summale. Vastavalt vaatlusaktile oli korteris xxxx kahjustada saanud: esik-koridor, elutuba, wc ja köök. Vaatlusakti on allkirjastanud ka kindlustusvõtja ise. Teostatud tööde akti kohaselt on mh teostatud täisremont magamistoas, mida vaatlusaktis kahjustatuna ei olnud märgitud. Sellest tulenevalt leiab kostja, et teostatud tööde aktis magamistoa remondiks tehtud kulutused ei ole seotud veeavariiga ning neid ei saa ega pea kostja hüvitama (Teostatud tööde aktil on nende tööde summa kokku 1785,97 + km=2143,16 eurot). Kindlustusvõtja 27.05.2019 e-kirja kohaselt ilmnes remonditööde käigus, et kannatada on saanud ka köögi ja magamistoa elektrisüsteem. E-kirja kohaselt puudub ehitajal pädevus hinnata, kas nimetatud puudus oli tingitud veekahjustusest. Hagiavalduses puuduvad tõendid, et oleks võetud

ekspertarvamus või mõni muu asjatundja seisukoht, mis saaks kinnitada, et elektritöödest tekkinud kahju oleks olnud põhjustatud kostja korteris toimunud veeavariist, küll aga kinnitas hageja kindlustusvõtjale, et käsitleb elektritööde parandusi osana veeavarii kindlustusjuhtumist. Muul juhul ei oleks kindlustusvõtja elektritöödele hinnapakkumist üldse võtnud. Seega näitavad hagiavalduse lisad, et hageja kinnitas elektritööde tasumise enne, kui oli üldse tuvastatud, et need on põhjustatud veeavariist. Lisaks, kuna elektrisüsteemi kahjustused ilmnesid alles 27.05.19, oli kindlustusvõtja saanud elektrisüsteemi kasutada veel ligi kuu aega pärast veeavariid. Kuivõrd hageja kinnitas elektritööde hüvitamise enne, kui oli tuvastatud, et need tööd on põhjustatud korterist xxxx lekkinud veest ning elektrisüsteemi vead ilmnesid rohkem kui kuu aega pärast veeavariid, ei ole hageja poolt hüvitatud elektritööde summa (194,75 eurot) seotud kostjaga ning puudub alus selle nõude rahuldamiseks. Hageja põhinõue on summas 4287,71 eurot. Lahutades sellest summast 2143,16 + 194,75 eurot, jääb vaidlusaluseks veel esik-koridori, köögi ja WC parandustööde summa, kokku 1949,80 eurot (4287,71-2143,16-194,75). VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohtu otsusest nr 2-17-11269/54 tuleneb, et asja kahjustamise korral tuleb kahjuhüvitise kindlaksmääramisel lähtuda eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Nähtuvalt hagiavalduse p-s 1.3 olevatelt piltidelt on tegemist korteriga, mille seinu katab kulunud ja määrdunud tapeet või vanaaegne seinavärv. Seega ei eeldanud kindlustusvõtja vara senise koosseisu taastamine kuigi kalleid ega peeneid materjale. Kostja esitab omaltpoolt AS L hinnapakkumise vaidlusaluse korteri parandamistööde kohta (tlk 77), tõendamaks, et hageja nõue on vastuolus VÕS § 132 lõikega 3. Kostja hinnapakkumisest nähtuvalt oleks kogu korteri remont olnud võimalik saada 2605,56 euroga. Arvestades aga, et vaidlusaluseks on hetkel ainult köögi ja WC parandustööd, siis oleks põhjendatud kahjusummaks maksimaalselt 1300,68 eurot (1034,50 + 49,40 +km). VÕS § 477 sätestab, et kindlustusandjale vastutuse piirangu, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus. Asjaolu, et hageja on süvenematult tasunud kannatanu remondiarved ega ole tegelenud kulude põhjendatuse analüüsiga, ei õigusta üheselt selle nõude ülekandmist kostjale. Kuivõrd hageja põhinõue on tõendamata ja alusetu, ei ole kostja viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. Sellest tulenevalt tuleks ka hageja viivisenõuded jätta rahuldamata. Kuigi kostja on seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ning tuleks jätta rahuldamata, on kostja nõus lõpetama menetluse kompromissiga, mille kohaselt kostja hüvitab hagejale 1300 eurot ning poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused 7.Kohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 8.Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud (tlk 36 ja 41). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju

põhjustaja) vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 492 lg 1 alusel üle kindlustusandjale. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kindlustusjuhtumist põhjustatud kahju, siis on selles ulatuses avaldajale üle läinud kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Korteriomanik on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 2 järgi kohustatud omavahelistes suhetes järgima hea usus põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 kohaselt kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 1 lg 3 kohaselt kohaldub käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes muudes seadustes kinnisomandi kohta sätestatu. 9.Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu

VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Asja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel oluline, kas soovitakse asja endist koosseisu tegelikult taastada või mitte. VÕS § 132 lg 3 kohaselt on isikul õigus nõuda kahjuhüvitisena eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ja selle kõrval asja võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamist. Seetõttu ei tule üldjuhul hüvitada mitte isiku vara väärtuse vähenemine, vaid kahju, mis seisneb endise olukorra taastamiseks vajalikes kuludes. Isegi siis, kui kannatada saanud korteri olukord pärast taastusremonti mingis osas parenes, ei ole antud juhul tegemist alusetu rikastumisega ning põhjendamatute töödega. Kõigi tehtud tööde tegemine oli vajalik ja põhjendatud sõltumata sellest, kas puudutatud isikule võib see tunduda põhjendamatult mahukas. 14.Varakahju vaatlusaktis (tlk 30) märgitu kohaselt on kahjustada saanud elutuba. Avaldaja (ja ka puudutatud isiku) hinnapakkumises (tlk 31, 77) on käsitletud kahjusid magamistoal. Teostatud tööde aktis (tlk 37) on nimetatud magamistuba. Kohus leiab, et sõltumata sellest, kas kahju ülevaatajad on pidanud tuba elutoaks (hüpoteetiliselt võivadki 1-2 toalistes korterites olla elu- ja magamistubade funktsioonid segistatud) või magamistoaks, on tegemist mitte nn olmeruumiga köögi-esiku- wc näol, vaid elamisruumiga. Ja seetõttu on ainetud ja otsitud puudutatud isiku väited, et akti kohaselt ei saanud magamistuba kahjustada. 15.Kohus ei nõustu puudutatud isiku subjektiivse, omapoolsete tõenditeta ja mõneti ka kohatu hinnanguga, et kannatada saanud korteri viimistluses esines kulunud ja määrdunud tapeeti või vanaaegset seinavärvi. Puudutatud isik on sellise järelduse oma kirjaliku vastuse kohaselt teinud hagitekstis olevat piltide alusel, st mitte ise reaalselt kohal käies. Kohtule jääb arusaamatuks, millele tuginevalt selline järeldus on tehtud, sest (e-toimikus nähtav värvilisena) hagi olevatest kaks pilti on tehtud laenurgast, neist ühel on näha ka tapeeti, mis on küll laiguline, kuid on selgelt ka näha, et vee rant algab laes olevast vee läbijooksust. Teha selle järeldust, et tegemist on juhtumi eelselt määrdunud tapeediga, ei ole asjakohane. Võimalik indikatsioon seinavärvile nähtub ühelt pildilt rohelisena ja selle ühe nurga alusel ei ole võimalik teha järeldust, et tegemist on vanaaegse värviga. Sealjuures ei ole puudutatud isik ka sisustanud, mis tähendab määratlus vanaaegne värv. Neljas pilt on veekihiga kaetud põrandast ja seetõtt peegelduvad seal ka erinevad valgusallikad lambi ja akna näol, seegi aga ei anna alust esitada väiteid seinakatete olukorra kohta. 16.Kahju summa suuruse osas märgib kohus, et printsiibis on mõnevõrra komplitseeritud teha võrdlust kahe erineva hinnapakkumise osas, sest ühes on erinevad tööd ja materjalid oluliselt detailsemalt lahti kirjendatud, samas kui teine hinnapakkumine on suhteliselt lakooniline. Lisaks on AS L ehk puudutatud isiku hinnapakkumisest märksa raskem teha järeldust, mida nt sisaldab magamistoa bloki viimane rida „lae pahtel värv“, ehk et kas on tegemist kahe erineva materjali (pahtel ja värv) maksumusega, kas kogus kahe komponendi osas oli kokku 6 ühikut ja mis sellisel juhul oli ühe koguse pahtli (tuub ? purk ?) hind ja mis oli ühe koguse (liiter ?) värvi hind. Magamistoa lae värvimise töö ruutmeetri on avaldajal 3,80 eurot, puudutatud isikul on selleks 14 eurot. Kui aga liita kokku avaldaja märgitud lae puhastamise, viimistlemise ja värvimise tööhinnad, siis see on 11+3.80 ehk 14.80 eurot, mis teeb sisuliselt sama hinna, mis on AS L pakkumises ehk 14 eurot ruutmeeter. Mis asjaoludel peab AS L võimalikuks lage värvida ilma seda eelnevalt lahtisest värvist ja krohvist puhastamata, ei ole selge, tõenäoliselt kannataks siis selle näiliselt odavama töö korral ka tulemuse kvaliteet.

17.Mitmedki kuluartiklid on AS L hinnapakkumises kordades suuremad ja see omakorda viib tõdemuseni, et puudutatud isiku väide, et remonti oleks saanud teha ka odavamalt, on vastuolus tema enda tõendiga. Nt magamistoa tapeedi osas on avaldaja tõendis-hinnapakkumises hinnaks 10.90 eurot tapeedirulli ühik, puudutatud isikul on see 19 eurot, mööbli teisaldus magamistoas on avaldajal 30 eurot, puudutatud isikul 95 eurot, magamistoa laega seotud toimingud kokku on avaldajal 222,19 eurot, puudutatud isikul 272 eurot. Võimalk, et AS L puhul on tapeedirull ka mingi muu maksumusega kui 19 eurot, sest töös sisu on „seinte katmine tapeediga“. 18.Köögis on materjalina põrandaliistud ja PVC kate avaldajal kokku 135,70 eurot, puudutatud isikul 125 eurot. Tegemist ei ole sellise olulise hinnaerinevusega, mis annaks aluse väita, et avaldaja nõue on alusetu seetõttu, et saanuks kulutada vähem. 19.Asjaolu, et OÜ T hinnapakkumises on nt magamistoa tapeediga seonduvalt kirjutatud lahti, eraldi kuluartiklitena, selle eemaldamine, paigaldus ja aluspinna korrastus ja viimistlus, ei tähenda seda, et tegemist oleks ülepaisutatult kalli tegevusega. Vana tapeedi eemaldamine on eluruume kordki elus remonti teinud isikule teadaolevalt küllalt tülikas, ebamugav ja aeganõudev ettevõtmine, mistõttu on ka mõistetav selle hinnapakkumises rahalise kuluna eraldi esiletoomine, selle töö ruutmeetri hinnaks pakutud 3 eurot on igati mõistlik hind. Arvestdes, et AS L hinnapakkumises on kirjas „seinte katmine tapeediga“ koguhinnaga 19 eurot, st eristama materjali ja töö maksumust, võib järeldada, et avaldaja hinnapakkumine on selles kuluartikliks kokkuvõttes mõnevõrra kallim, kuid kogumis ei muuda see asjaolu ka AS T töö hinda ülepaisutatuks. 20.Sarnaselt magamistoale on ka köögi puhul AS L hinnapakkumises nt mööbli teisaldus, paigaldus 165 eurot, ehk võrrelduna avaldaja hinnapakkumises toodu 60 euroga ca 2,5 korda kallim. 21.OÜ Copees on suulise menetluse järgselt esitanud veel ühe hinnapakkumise OÜlt D (tlk 102). Erinevalt OÜ T hinnapakkumisest, mis on adresseeritud kannatada saanud korteri omanikule ja sellest tulenevalt eeldatavalt käis see ehitusettevõte reaalse olukorraga kohapeal tutvumas vahetult toimunu järgselt, on D OÜ hinnapakkumine adresseeritud kahju tekitajale ja kuna viimane on kinnitanud, et teda kahju ülevaatamise juurde ei kutsutud ja tõendi esitamisel pole märgitud, kas ja millal nimetatud ettevõte on korteri olukorraga käinud tutvumas vahetult peale sündmuse toimumist (ja mitte ca aasta hiljem, arvestades hinnapakkumise kuupäeva 20.05.2020), peab kohus tõepärasemaks OÜ T hinnapakkumises esitatud arvnäitajaid. Näiline odavus D OÜ hinnapakkumises on kohtu hinnangul saavutatud kaheldaval viisil. Nt magamistoa tapeedi rulli hinnaks on 2,4 eurot. See on ilmselt konkurentsitult odavaim tapeet, mis ehituspoodides üldse müügis on. Kohus peab võimalikuks lugeda üldteada asjaoluks, et asja hinna ja kvaliteedi suhe on seotud, odavaim asi ei ole üldjuhul isegi mitte keskmise kvaliteediga, vaid alla selle. Selliselt kulu nn allatoomine on kunstlik. Kui erinevate tööde hinnavahe on keskmiselt 1-4 eurot (nt magamistoa põrandaliistude eemaldamisel-paigaldamisel on vahe kahes hinnapakkumises 1 euro, tapeedi eemaldamise hinnaerinevus on 1 euro, tapeedi paigaldamise erinevus on 4 eurot, köögis seinakatte eemaldamise hinnavahe on 1 euro, seinakatte paigaldamise erinevus on 4 eurot jne jne), siis on raske süüdistada avaldajat- OÜ T hinnapakkumise töösse võtmisega- ebamõistlikult suurte kulude tegemises. Üheski menetluses olevas hinnapakkumises ei kajastu kasutatud materjalide identifitseerivaid tunnuseid/ nimesid/koode. Nt hallitustõrje vahendi või seinavärvi või pahtli nimetuse aluseks oleks saanud teha järeldusi, kas kasutatud on laiatarbe või proffide tooteid, mis iseenesest võivadki ka hinnavahet tekitada. Kohus ei pea põhjendatuks eeldada, et korteris peab saama endise olukorra taastatud tol hetkel kaubanduses olevate odavaimate toodetega. 21.1.Sel viisil iga kuluartikli lahtikirjutamine-analüüsimine ei ole käesolevas menetluses ökonoomne ja vajalik, sest ka eeltoodud näited ja võrdlused on kohtu hinnangul piisavad

järeldamaks, et puudutatud isiku väide remondi odavamalt teostamise võimalikkusest ei ole põhjendatud. 22.Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-133-15, tuleb kahjunõude arvutamisel arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi tuleb hüvitisest arvata maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Vastasel juhul oleks tegemist karistusliku hüvitisega, mis võiks viia avaldaja põhjendamatu rikastumiseni. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1). 23.Avaldaja on tõendanud puudutatud isiku korteris toimunud veeavarii tagajärjel korteris xxxx tekkinud kahju olemasolu ja ulatuse ning tehtud tööde vajalikkuse erinevate aktidega, tehtud fotodega, hinnapakkumise, tasutud arvetega, kirjavahetusega krt nr xxxx omanikuga. 24.Puudutatud isik vabaneks vastutusest üksnes juhul, kui tõendab, et tema vastutus on välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-111-03 leidnud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium nimetatud lahendis, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. 25.Kindlasti ei ole antud kaasuse puhul vääramatu jõuna käsitletav asjaolu, et puudutatud isik ei ole piisava hoolikusega taganud oma korteris asuva torustiku töökorras olekut. Ja seega ei ole rikkumine vabandatav. 26.Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväited nõudele on otsitud. Kohtu hinnangul on OÜl Copees tekkinud ekslik arusaam, et kahju hüvitamisest vabanemiseks piisab sellest, kui ta sellega nõus ei ole. Ehkki tegemist on hagita menetlusega, laieneb ka sellele menetlusliigile TsMS § 477 kohaselt TsMS § 230 lg 1 sätestatud nõue, mille järgi peab iga menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Nii kahju tekkimine, selle suurus, kui ka põhjuslik seos on tõendatud kõigi menetlusse esitatud tõenditega. 27.Kahju tekkimist tõendab kannatada saanud korteri ülevaatusakt. OÜ Copees väide, et teda sinna juurde ei kutsutud on küll iseenesest õige, kuid tuleb nõustuda avaldajaga, et see ei muuda kahju olematuks. Avaldaja on selgelt ja loogiliselt kirjeldanud kindlustusandja käitumist kahjujuhtumi menetlemisel. Puudutatud isiku eeldus, et ta pidanuks olema seal juures, ei põhine õigusnormidel. Olukorras, kus isik ei pea elama enda korteriomandis ja selle üle ei ole ka vaidlust, ei saa eeldada, et korteriomanik on igakordselt kahjujuhtumi viivituseta fikseerimiseks kättesaadav. Olemuslikult on veeavarii tagajärjel tekkinud kahju fikseerimine kiireloomuline ülesanne, kuivõrd sellest sõltuvad nii juba tekkinud kui ka edasise kahju ärahoidmiseks tehtavad toimingud (sh remont). 28.Kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea kahju tekitaja olema „kahju menetlemisse kaasatud“. Veeavarii toimumisest ja selle tagajärjel tekkinud kahjusummast on puudutatud isikut teavitatud. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud asjaolu, et tema korteriomandis olnud toru purunes.

Varakahju aktis on fikseeritud lekke koht ja ei ole vaidlust selles, et see on puudutatud isikule kuuluv korteriomand. Isegi kui aktist ei nähtu, milles seisnes OÜ Copees tegu või tegevusetus, tuleneb seadusest korteriomaniku kohustus kasutada oma vara selliselt, et see ei kahjustaks teiste omanike vara. Kõigi õigusnormide kajastamine vormivabas vara ülevaatusaktis ei ole mõeldav ega ka vajalik. 29.Puudutatud isik ei ole ka ühegi omapoolse tõendiga ümber lükanud avaldaja esitatud tõendeid kahju olemasolu kohta. Kahju olemasolule vastuvaidlemiseks ei piisa väitest, et kuna teda pole kahju fikseerimise juurde kutsutud, siis pole kahju tekkinud. Kahju suurusele vastuvaidlemiseks on OÜ Copees küll väitnud, et kui avaldaja oleks küsinud mitmeid hinnapakkumisi, siis oleks saanud vältida ebamõistlikult suurte kulude tekkimist ja on tõenditena esitanud kaks omapoolset hinnapakkumist, kuid lahendis käsitletust järelduvalt ei loe kohus OÜ Copees väiteid ja tõendeid piisavaks avaldaja nõude ümberlükkamiseks. 30.Otsene kahju, mille hüvitamist avaldaja nõuab, on 4287,71 eurot, selles suuruses kahju kajastub nii hinnapakkumises kui ka tehtud tööde aktis, mis omakorda olid aluseks kannatanule kahju hüvitamiseks. Tegemist ei ole ebamõistlikult suurte kuludega. Puudutatud isiku poolt esitatud AS L hinnapakkumine on vajalike tööde osas kahtlusäratavalt lakooniline. Kohus peab eluliselt usutavamaks avaldaja esitatud OÜ T hinnapakkumises (tlk 31) loetletud ehituslike tööde kogumit ja leiab, et kui need samad tööd samas detailsuse astmes oleksid kajastatud ka AS L hinnapakkumises (tlk 77), siis oleks AS L hinnapakkumine võinud kujuneda kallimakski, arvestades kohtu poolt eelnevalt tuvastatut, et mitmed kuluartiklid olid AS L pakkumises suuremad/kallimad avaldaja hinnapakkumises esitatust. D OÜ hinnapakkumine, olles küll suhteliselt sama detailne, kui on OÜ T oma, on aga koostatud aasta peale sündmuse toimumist, sealjuures suure tõenäosusega kohapeal käimiseta, ja ei ole juba ainuüksi seetõttu käsitletav antud menetluses avaldaja nõuet väärava tõendina. 31.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (Riigikohtu 8. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). 32.Üldtunnustatud teadmiste ja füüsikaseaduste kohaselt vesi valgub ülevalt alla. Kui antud juhul on puudutatud isik olnud nn ülemise korteri omanik ja on ka ise kinnitanud, et tema korteris olnud toru lekkis, siis on ainuvõimalik järeldada, et tema korterist alla valgunud vesi on kannatanule kahju põhjustanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist, mh nt seda, et vesi oli sinna valgunud hoopis kaasomandis olevast torusüsteemist või mõnest teisest konkreetsest korteriomandist. Väide, et piisanud oleks vaid lae remondist, ei ole asjakohane. Vee valgumisel allapoole jõuab see vesi ükskord ka kohale ehk seinte kaudu põrandale, tekitades sel viisil (niiskus-)kahjustusi. Seintel on üldjuhul kasutatud materjale- nt. paber- või ka vinüültapeet-, mis materjali omadustena imavad niiskust ja mida seetõttu üleliigne niiskus ka rikub. Põrandatel on samuti materjalid- parkett, pvc kate, saepuruplaat jms- mis üldreeglina normaalolukordades niiskust ei talu. Kui põrandal valgub vesi liistude vahelt või muudest võimalikest avadest-vahedest pvc katte alla, siis see kate hakkab mullitama ehk ei ole enam eesmärgipäraselt tasapinnaline. Ilma liistusid ja kattematerjali eemaldamata ei pääse niiskus välja ja põranda aluspinna materjalist (mis võib ka korteri erinevates ruumides erineda) sõltuvalt kuivatada, niiskustõkke materjalidega töödelda või mahukama tööna välja vahetada, (nt puitlaastplaadi, vineeri, kipsi vms korral). Kuna esimese tulva valguvast veest on saanud laed, siis on sealsed kahjudki- värvi ja muu aluspinnamaterjali koorumisena- reaalsed.

Ebaõige on puudutatud isiku väide, et esik-koridoris remonti ei tehtud. Remondiga on seostatavad ka põrandaliistude eemaldamine-paigaldamine ning pvc katte osaline eemaldamine. 32.1.Kohus ei nõustu puudutatud isikuga selles, et elektritöödega seonduv ei kuulunuks avaldaja poolt kannatanule hüvitamisele. Kindlustusvõtja teatises (tlk 33) on selgelt kirjutatud, et „ehitustööde tegemise käigus ilmnes, et kannatada on saanud ka köögi ja magamistoa elektrisüsteem“. Ehk et vigane süsteem ei avaldunud mitte peale remondi lõppemist ja peale puudutatud isiku väitel korteri kuu aega kestnud kasutamise järgselt, vaid sellele juhtisid tähelepanu korteri remonti teostanud ehitajad. Sellest tulenevalt on põhjuslik seos ka selle kuluartikli ja toimunud sündmuse vahel olemas ning avaldaja hüvitas kannatanule kahju õigustatult. On arusaadav, et elektrisüsteem nõuab selle nn ülevaatamist vastavate spetsialistide poolt, eriti kui eelinfo baasil on teada, et tegemist võib olla veekahjustusest tekkinud rikkega. Tavakodanikul ja ka üldremondiettevõttel ei ole teadmisi ise neid vigastusi tuvastada. Seetõttu on mõistetav, et seda kahju ei vaadanud üle mitte avaldaja, vaid vastav elektriettevõte P OÜ (tlk 34), kes seejärel, oma vaidlustamata pädevuse piires, tegi tuvastatud kahju ulatuse ja selle toimunud veeavariiga põhjuslikus seoses olemisest tulenevalt hinnapakkumise ning AS E tööde üleandmisevastuvõtmise akti alusel hüvitas vastava tegeliku kahju (tlk 36) kannatanule. Kohus märgib siinkohal, et esitatud akt (tlk 35) on tõendina loetamatu ja kohus on juhtinud sellele ka avaldaja tähelepanu oma 22.05.2020 kirjas (tlk 104), hoiatades, et tõendile tuginemise soovi korral tuleb see esitada loetaval kujul. Hageja/avaldaja seda ei teinud. Kohus peab aga ka selle aktita, ehk hinnapakkumist ja maksekviitungit koosmõjus hinnates võimalikuks leida, et elektritööde tegemise vajadus ja selle suurus on tõendatud. 32.2.Küll peab kohus kaheldavaks, kas kõik hinnapakkumises ja selle alusel tehtud tööde akti ülekandunud töö kulud saab lugeda kahju tekitanu poolt hüvitamisele kuuluvaks kindlustusjuhtumi alusel – nt mööbli ja inventari teisaldus ja nihutamine, laelambi eemaldamine ja paigaldamine, pindade katmine ja kiletamine. Puudutatud isik ei ole aga esile toonud, et need kulud ei võiks moodustada kindlustusjuhtumi alusel hüvitatavat kahju ja ei ole konkreetselt neile kuluartiklitele tuginevalt väitnud kahju puudumist või taotlenud nende võrra kahjunõude vähendamist. Heausksus

Koostöökohustus on kodukindlustuse tingimuste p. 9.5. kohaselt kohustuslik kindlustusandja ja võtja vahelistes suhetes (tlk 26). Hea usu põhimõttega TsÜS § 138 tähenduses ei ole vastuolus käitumine, mis on õiguspärane ning puuduvad ka asjaolud, mille alusel oleks võimalik lugeda käitumine vastuolus olevaks hea usu põhimõttega. OÜ Copees soov lugeda kindlustusandja ja võtja käitumine hea usu põhimõtte vastaseks seetõttu, et teda ei kaasatud kindlustusjuhtumi menetlemisele, oleks kohtu hinnangul kaasa toonud pigem võimaluse lugeda OÜu Copees käitumine hea usu põhimõtte vastaseks. Arvestades OÜ Copees esitatud seisukohti ja vastuväiteid, oleks juhtumi menetlemine ja lahendamine OÜ Copeesi kaasamise korral võinud venida vaidluste tõttu kahju olemasolu ja suuruse üle. Kuna puudutatud isikul on käesoleva menetluse raames olnud võimalik esitada kõik oma seisukohad kindlustusjuhtumi asjaoludesse puutuvalt, siis on seeläbi tagatud ka tema õiguste kaitse ning eelnev menetlus ei ole toimunud hea usu põhimõtet rikkudes. Küll aga oleks/ oleks võinud OÜ Copees kaasamine tuua kaasa kannatada saanud korteriomaniku õiguse- saada talle tekitatud kahju hüvitamist mõistliku viivituseta-rikkumise. Kohtukõne teesid 34.Üldjoontes kordavad teesid, nagu see on ka ootuspärane, menetluses seni esitatut. Kohus peab mõneti ebaõnnestunult sõnastatuks OÜ Copees teeside p.3.6 avaldatut: „Kuna hageja ja kindlustusvõtja on menetluses sama isik, siis ei ole välistatud, et kindlustusvõtja oli teinud remondi värskelt enne kostja korteris toimunud veeavariid ja kokkuleppel hagejaga soovib nüüd kulude kandmist kostja poolt. Samuti on võimalik, et kindlustusvõtja, kuuldes, et kostja korteris oli veeavarii, otsustas kasutada võimalust, teha remont ning nõuda remondi kulude hüvitamist kostjalt.“ Kohtule tundub, et puudutatud isik on kahes järjestikuses lauses segistanud kindlustusvõtja (= krt nr xxxx omanik, kes menetluses pole ei hageja ega kostja) ja kindlustusandja isiku (= hageja). Ehk hageja ja kindlustusvõtja ei ole de facto üks ja sama isik. Nad on menetluslikult võrdsustatud ja sellest tulenevalt võib lõigu esimesest lause esimesest poolest isegi aru saada, sest seal on, et nad „...on menetluses sama isik“. Lause teises pooles räägitakse kindlustusvõtja tegevusest (remondi tegemisest) enne seda kui mingi menetlus üldse algas ja selline sõnastus tekitab segadust. Kui lähtuda lõigu esimeses lauses järelduvast avaldaja= kindlustusvõtja, siis võiks lausest aru saada ka sedasi, et avaldaja remontis oma korterit. Olukord oleks selgem olnud nimede kasutamise korral. Viidatud lõigu 2. lause on aga eelarvamuslik ja sisaldab tõendamata väidet. Esitatud seisukoht oleks vastuolus ka puudutatud isiku poolt kirjalikus vastuses väidetuga (lahendi p 15), et korteris olid määrdunud tapeedid ja aegunud seinavärv. Kohus ei pea võimalikuks, et üheaegselt esinevad nii „tehtud remont“ kui „määrdunud tapeet ja aegunud seinavärv“ olukorrad. Kui puudutatud isik sellise arvamuse juurde jääb, siis on tal võimalik kaaluda avalduse esitamist kindlustuspettuse uurimiseks. Viivis 35.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja põhinõude, kuulub eelmärgitud summalt väljamõistmisele ka viivis. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 24.08.2019 ja nn lisanduva viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kohus on kontrollinud viivisearvestust ja märgib et avaldaja arvutatud 4,14 eurot ei ole õige, viiviseraporti kohaselt on õige summa 3,76 eurot. 36.Avaldaja palub lisaks välja mõista puudutatud isikult viivis alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Seadusjärgne viivis põhinõudelt (4287,71 eurolt) perioodil 28.08.2019 kuni 01.09.2020 (k.a) 371 päeva eest on 348,03 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 01.09.2020 seisuga kokku 351,79 eurot (3,76 eurot + 348,03 eurot). 37.Rahuldamisele kuulub TsMS § 367 alusel ka nn lisanduva seadusjärgse viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras väljamõistmise nõue alates 02.09.2020 kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. Võla sissenõudmise kulu 38.Hagi resolutsiooni punktis 4 on esitatud nõue mõista OÜlt Copees välja võla sissenõudmise kulu katteks 40 eurot. Hagi tekstis on selle nõude esitamise asjaoluks punktis 7 nimetatu- OÜle Copees on esitatud kohtuväline kahju hüvitamise nõue (tlk 45). Võttes arvesse, et kohus on käesolevas asjas rahuldanud viivisenõude, on avaldaja kooskõlas VÕS § 1131 lõikega 1 õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses. Seega kuulub rahuldamisele avaldaja nõue puudutatud isikult võla sissenõudmiskuluna 40. eurot hüvitamiseks. Menetluskulud 39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 172 lg 1 2.lause kohaselt kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. 40.Antud juhul on algselt esitatud hagi. Hagi rahuldamisest tulenevalt jäänuks hageja kulud kostja kanda. Kohus leiab, et seda analoogiat on võimalik üle kanda ka hagita menetlusse, ehk antud juhul jätab kohus avaldaja põhjendatud kulud puudutatud isiku kanda. 40.1.Nõude algselt hagina esitamisest tulenevalt on tasutud ka riigilõiv lähtuvalt hagihinnast. Kuna hagi esitamise järgsel ajal kujunenud kohtupraktikas ( Riigikohtu 22.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-561, p 13, 14) on leitud, et käesolevale nõudele kohaldub hagita asjana TsMS § 613 regulatsioon, sõltumata sellest, et nõude esitajaks ei ole teine korteriomanik/korteriühistu vaid kindlustusandja, siis tuleb leida, et avaldaja on üleliigselt tasunud riigilõivu. Hagita menetluse

asjana tulnuks, sõltumata nõude suurusest tasuda 50 eurot. See tähendab, et ka TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel kulude puudutatud isiku kandmiseks jätmisel saab välja mõista riigilõivu summas 50 eurot. Ei ole asjakohane kohustada puudutatud isikut tasuma kulu ulatuses, mille avaldaja on vale menetlusviisi valiku tõttu tasunud. 41.Avaldaja on esitanud taotluse riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 1 alusel 50 eurot ületavas summas tasutud riigilõivu - 350 euro - tagastamiseks ja see kuulub rahuldamisele. 42.18.06.2020 taotluse kohaselt on avaldaja lepinguline esindaja õigusteenust osutanud tunnitasu määraga 120 eurot tunnis. Esindustasud on esitatud ilma käibemaksuta kuivõrd avaldaja on käibemaksukohuslane ja saab tasutud esindustasudelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenust on osutatud kokku 10 tundi ja 27 minutit: Avaldaja nõustamine ja avalduse koostamine 4 h 120€/h 480,00 € API 18.10.2019 vastuse ja lisadega tutvumine 1 h 30 min 120€/h 180,00 € Nõupidamine avaldajaga 30 min 120€/h 60,00 € Kohtupraktika analüüs 30 min 120€/h 60,00 € Kompromissiläbirääkimised API-ga 1h 120€/h 120,00 € 21.04.2020 kohtuistungiks valmistumine 1h 120€/h 120,00 € Sõidukulu – isikliku sõiduauto kasutamise 67,80 € hüvitis: Tabasalu-Rakvere-Tabasalu (2*113 km * 0,3 eurot /km) TsMS I kommenteeritud väljaanne, lk 705 21.04.2020 kohtuistungil avaldaja 47 min 120€/h 94,00 € esindamine API 20.05.2020 menetlusdokumendiga 10 min 120€/h 20,00 € tutvumine Avaldaja 18.06.2020 teeside esitamine 1h 120€/h 120,00 € Kokku: 10 h 27 1321,80 € min 43.Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot on mõistlik ja vastab kehtivale kohtupraktikale. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. 44.Õigusabikulude osas lähtub kohus TsMS § 175 ja leiab, et avaldaja taotletud ajakulu 10 tundi 27 minutit on (marginaalses ulatuses) osaliselt põhjendamatu ja kuulub vähendamisele avaldajaga peetud nõupidamise ja kohtupraktika analüüsiks märgitud ajakulu võrra. Avaldajaga nõupidamise tulem sisaldub istungiks ettevalmistumises ja istungil osalemiseks kulunud ajas ning kohtupraktika analüüsiks ei pea kohus põhjendatuks eraldi ajakulu arvestada põhjusel, et avaldaja lepingulise esindaja näol tegemist on selliseid üheliigilisi vaidlusi kohtus aastaid ja arvukalt esindanud isikuga, kellel seega asjakohane kohtupraktika on varasemalt juba omandatud. 45.Avalduse rahuldamisest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks analüüsida puudutatud isiku menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluses esitatut. 46.Puudutatud isik väidab, et avaldaja kulud on paljasõnalised ja tõendamata, kuna esitatud ei ole arveid ega maksedokumente.

47.Kohus märgib, et kulusid tõendavate dokumentide esitamise kohustus on märgitud asja kirjalikus menetluses lahendamist korraldava 15.06.2020 määruse punktis 3. Avaldajal ei saanud see jääda arusaamatuks. 48.TsMS § 174 lg 1 2. lause kohaselt on kohtul võimalik kulude rahaliselt kindlaksmääramisel aluseks võtta tsiviilasja materjalid. Materjalidest nähtuvalt on olemas tõend riigilõivu tasumise kohta ja selles osas kuulub avaldaja menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotlus nii lahendamisele kui ka rahuldamisele, sest tegemist on tõendatud, põhjendatud ja vajaliku kuluga. Õigusabikulude osas tulnuks aga lähtuvalt määrusest esitada kulusid tõendavad dokumendid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-102-16 märkinud: Kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu (vt ka Riigikohtu

RESOLUTSIOON:

Marika

Leimanni

03.09.2020

täiendava

kohtumääruse

1.Täiendada maakohtu 01.09.2020 kohtumääruse resolutsiooni teist punkti ning lugeda p.2 õigeks lõplikus sõnastuses: „2. Välja mõista OÜ-lt Copees AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhinõue 4287,71 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised kohtulahendi tegemise ehk 01.09.2020 seisuga 351,79 eurot.“

01.09.2020 kohtumäärus 2-19-12748 jõustus 29. septembril 2020 maakohtu 03.09.2020 täiendava kohtumäärusega. (digitaalselt allkirjastatud) Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.