2-20-7933/18 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 29.05.2020 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 03.06.2020 määrusega ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Kohtuistungid pankrotiavalduse läbivaatamiseks toimusid 12.08.2020 ja 24.08.2020. Ajutine haldur pidi aruande esitama 17.06.2020 ja võlgnikul oli võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 25.06.2020. Ajutise halduri aruande kohaselt omab võlgnik AS-is SEB Pank arveldusarvet, mille saldo seisuga 17.06.2020 on 16,52 eurot. Kinnistusraamatu teabesüsteemi andmetel ei kuulu võlgniku omandisse kinnisvara. Ehitisregistri elektroonilises andmebaasis registreeritud ehitisi võlgniku nimel ei ole. Maanteeameti 17.06.2020 vastusest ajutise pankrotihalduri päringule nähtub, et liiklusregistris võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette registreeritud ei ole. Muu ajutisele haldurile teadaolev vara võlgnikul puudub. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul käesoleval hetkel vara rahaliste vahendite näol kokku 16,52 eurot ning väidetav maksude ettemakse ja tagastusnõue summas 421,20 eurot. Kuna võlgnik ei ole selgitusi ja dokumente esitanud, ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik hinnata maksude ettemakse ja tagastusnõude realiseerimise võimalikkust, mistõttu ei saa nimetatud summat võlgniku varana hinnata ja arvestada. Ajutine pankrotihaldur märgib, et võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul teadaolevad võlad moodustavad käesoleva aja seisuga kokku 7 248,78 eurot. Võlgniku 03.06.2020 bilansist nähtub, et seisuga 03.06.2020 on võlgniku omakapital negatiivne, so miinus 6811,10 eurot. Võlgnikul majandustegevust ei toimu, puuduvad töötajad ja ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnikul vahendid tulu teenimiseks. Kujunenud olukorras ei näe ajutine pankrotihaldur võimalust võlgniku majandustegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgnikul ei ole vara kohustuste katteks, mille tõttu vajadus täiendava finantsanalüüsi järele puudub. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub vara nii kohustuste kui ka pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt peab võlgniku juhatuse liige põhilisteks maksejõuetuse tekkimise põhjusteks ülemaailmse pandeemia mõju klientide ostujõule, mis tõi kaasa ostutellimuste puudumise. Ajutine pankrotihaldur nõustub osaliselt võlgniku juhatuse liikmega. Ajutine pankrotihaldur toob välja, et võlgniku AS-i SEB Pank arveldusarve väljavõttest nähtub, et 2019. aastal ja 2020. aasta alguses on võlgniku pangakontolt pidevalt välja võetud sularaha kogusummas 88 200 eurot. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente (kassadokumente) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole ajutisel halduril võimalik anda ammendavat arvamust vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks halduri hinnangul pidada ebaõnnestunud äritegevust. Ajutine pankrotihaldur märgib, et kuivõrd võlgniku juhatuse liige X X ei ole esitanud kõiki vajalikke raamatupidamise dokumente ning arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, siis on kassadokumentide

Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et Buscar OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid võlgniku maksejõuetust saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. Tuvastatud on, et Buscar OÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur palub määrata tasuks 810 eurot (sh käibemaks) ja hüvitada 476,40 eurot riigieelarve vahenditest. 24.08.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot. Viimati nimetatud määruse saatis kohus kõigile teadaolevatele võlausaldajatele ja avaldas 24.08.2020 teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 27.08.2020. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub. Samas on võlgnikul kohustusi summas 7 248,78 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks halduri hinnangul pidada ebaõnnestunud äritegevust. Haldur möönab, et arvestades asjaolu, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, on kassadokumentide esitamata jätmine oluline rikkumine ning seega võib esineda KarS 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi

lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 7,5 töötunni eest tasuks määrata 675 eurot, millele lisandub käibemaks summas 135 eurot, kokku 810 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 333,60 eurot (810-476,40) jääb võlgniku kanda. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Pankrotihaldur on palunud kohtul menetluse raugemise korral määrata Buscar OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liige X X. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme X Xi vastutavale hoiule.