lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6159/14

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-6159/14
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1410
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2020. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number

2-20-6159

Tsiviilasi

S. K. avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine avaldusest loobumisega, ajutise pankrotihalduri tasu määramine, pankrotiavalduse tagamise abinõude tühistamine, menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik S. K. (isikukood XXX, viibib XXX) Ajutine pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ Civilex, e-post [email protected] )

Kohtuistungi toimumise aeg

26. august 2020.a

RESOLUTSIOON

1.Võtta vastu S. K. i avaldus pankrotiavaldusest loobumiseks.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-6159, S. K. i avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
3.Tühistada 11.06.2020 määrusega antud asjas kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud, millega kohus keelas võlgnikul, S. K. il oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, peatas võlgniku osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes, arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ja peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused.
4.Määrata ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu suuruseks 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 eurot).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
5.Välja maksta riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Tiia Kalaus tasu 476,40 eurot OÜ-le Civilex (registrikood 1208872), arvelduskonto XXX, AS Swedbank.
6.Jätta menetluskulud S. K. i kanda.
7.Anda S. K. ile menetluskulude katmiseks menetlusabi ja vabastada ta kohustusest maksta ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot riigituludesse.
8.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja ajutisele pankrotihaldurile ning määruse jõustumisel edastada p-i 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
9.Avaldada määruse resolutsioon punktide 1-3 osas väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

S. K. esitas Tartu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulas võlgniku ära 10.06.2020 kohtuistungil. 11.06.2020 määrusega võttis kohus S. K. i pankrotiavalduse menetlusse. Kohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohus keelas võlgnikul oma vara käsutamine ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, peatas võlgniku osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes, arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ja peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. 31.07.2020 esitas Tiia Kalaus ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas 35 934,96 eurot. Võlgnik on XXX V. K.ga, kelle nimele on registreeritud korteriomand asukohaga XXX. Halduril on alus nõuda XXX jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Korteri hinnaks on hinnanguliselt 10 000 eurot, võlgniku osa sellest moodustab 50% ehk 5000 eurot. T.V. andmetel on XXX alates 18.09.2019 määratud tööle R. K. AS-s, töötasu laekumine on olnud viimasel aastal XXX eurot kuus. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub isiklikult materiaalselt realiseeritav igasugune vara. Samuti puudub püsiv arvestatav sissetulek lähema seitsme aasta jooksul (viibib XXX). Võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus, kuid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel puudub võlgnikul võimalus kõikidest täitmata jäänud kohustustest vabaneda. Pankroti väljakuulutamine S. K. i suhtes ei taga talle soovitud eesmärki. Ajutine pankrotihaldur esitas tasu taotluse. 26.08.2020 kohtuistungil ajutine pankrotihaldur, Tiia Kalaus kandis ette ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine pankrotihaldur leidis, et võlgniku poolt avaldatu kohaselt ei täida pankrotimenetlus oma eesmärki, vabaneda on võimalik võlgnevusest ca 10 000 euro ulatuses. Võlgnik, S. K. avaldas kohtule, et esitas pankrotiavalduse, et vabaneda võlgnevustest. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse tingimusi ja kohustuste vabastamise menetluse korda. 28.08.2020 esitas võlgnik kohtule avalduse, kus palub tema suhtes algatatud pankrotiavalduse menetlemine lõpetada.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 122 kohaselt on pankrotimenetluse algatamine hagita asi. TsMS § 477 lg 1 järgi hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1, 2 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Seoses võlgniku poolt enda pankrotiavaldusest loobumisega lõpetab kohus antud tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Vastavalt TsMS § 168 lg 4, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud võlgniku kanda. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Pankrotiavalduselt on tasutud 23.04.2020 riigilõivu 10 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Avaldajal tuleb tasutud riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus, milles märkida arvelduskonto ja arvelduskonto omaniku nimi, kuhu riigilõivu tagastamist taotletakse. Kohtu seisukoht pankrotiavalduse tagamise abinõude tühistamise osas 11.06.2020 määrusega antud tsiviilasjas kohaldas kohus pankrotiavalduse tagamise abinõusid ning keelas võlgnikul oma vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, peatas võlgniku osalemise teistes tsiviilkohtumenetlustes, arestis võlgniku kogu vara, sh pangakontod ja peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Seoses antud asjas menetluse lõpetamisega, tühistab kohus 11.06.2020 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamise abinõud. Kohtu seisukoht ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Vastavalt PankrS § 23 lg 2 tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tasu tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 31.07.2020 esitas ajutine pankrotihaldur taotluse ajutise halduri tasu määramiseks summas 397 eurot (lisandub käibemaks), mis mõista välja riigi vahenditest. Tasu taotluses on esitatud järgmine ajutise halduri töö arvestus: - järelpärimiste koostamine registritele, krediidiasutustele, maksuametile, 1,5 tund, 18 eurot; - tutvumine kohtuotsusega, 0,5 tundi, 32 eurot; - ajutises menetluses kogutud materjali süstematiseerimine 0,5 tundi, 32 eurot; - ajutise halduri ettekande koostamine ja esitamine kohtule, avaldajale, esindamine kohtus, 3,5 tundi, 315 eurot.

Ajutise halduri tasu hüvitada OÜ Civilex kontole XXX Swedbank. Kohus tutvunud esitatud ajutise pankrotihalduri aruandega, leiab et ajutise halduri tasu ja kantud kulud kogusummas 397 eurot, (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Ajutise halduri tasu on vastavuses asja mahukuse ning ajutise halduri poolt tehtud toimingute ning nendele kulunud ajaga. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata osaühingule, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ Civilex. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. Ajutise pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikule ei kuulu isiklikult materiaalset realiseeritavat vara. võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara. Võlgnik on T.V. määratud tööle R. K. AS-i, igakuised laekumised XXX eurot kuus. Kokku on ajutine haldur tuvastanud võlgniku vastu olevaid rahalisi nõudeid summas 35 934,96 eurot (lisanduvad kohtutäituri kulud). Ajutise halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, sest tema sissetulekud lähiajal ei võimalda tuvastatud kohustuste tasumist. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisel puudub võlgnikul võimalus kõikidest täitmata jäänud kohustustest vabaneda. Ajutine pankrotihaldur palub kohtul määrata, et ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks) hüvitataks riigi vahenditest. Kohus leiab, et arvestades ajutise pankrotihalduri aruandes esitatud võlgniku majanduslikku olukorda ja halduri seisukohta, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja tal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb S. K. ile anda menetlusabi. TsMS § 180 koosmõjus PankrS § 23 lg-ga 4 võib menetlusabi anda ka ajutise halduri tasu kandmiseks. Kohus vabastab S. K. i ajutise halduri tasu maksmisest summas 476,40 eurot (sh käibemaks 79,40 eurot) riigituludesse maksmise kohustusest. Ajutise halduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest summas 476,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja