Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-9546/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 31.08.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1534

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Angelina Abol

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2020 kell 13.00, Rakvere

Tsiviilasja number

2-20-9546

Tsiviilasi

H L avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

25.08.2020 kohtuistungil

Menetlusosalised

Võlgnik: H L (isikukood XXX, elukoht XXX; tel XXX; epost XXX) Ajutine pankrotihaldur: Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 IdaVirumaa; e-post [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada H L avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2.Kuulutada välja H L (isikukood XXX) pankrot 31. augustil 2020 kell 13.00.

3.Nimetada H L pankrotihalduriks Hillar Villers (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, Keskväljak 4, Jõhvi, 41531 Ida-Virumaa; e-post [email protected]).

4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. september 2020, algusega kell 10.30, Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas.

5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

10.Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Viru Maakohtule on esitatud H L avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 7 456.13 euro ulatuses. Võlgnik on töötu, varatu ning püsivalt maksejõuetu. 14.07.2020 määrusega on H L ajutiseks halduriks nimetatud Hillar Villers. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Helena Lehtola pankrot. H L pankrotihalduriks tuleb nimetada Hillar Villers. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku Swedbank AS-i konto XXX (arvelduskonto) jääk seisuga 20.07.2020 oli 03.93 eurot ning konto XXX (krediidikonto) jääk seisuga 20.07.2020 oli miinus 291.60 eurot. Sularaha võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt puudub. Kokku oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid seisuga 20.07.2020 seega 03.93 eurot. Aruande esitamise ajaks on Swedbank AS-i kontol olev summa muutunud, kuna sellele on laekunud puuduva töövõime toetus (461.59 eurot) ja sotsiaaltoetus, milliste kasutamiseks on ajutine haldur andnud ka nõusoleku. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt nõudeõigused kolmandate isikute vastu puuduvad.

Pensioniregistri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo 16.07.2020 seisuga on 49,905 Swedbank Pensionifond K 1990-1999 indeks osakut. Kogumispensionide seadusest tulenevalt saab kohustuslikust pensionifondist teha väljamakseid isiku vanaduspensioni ikka jõudmisel või kanda osakud üle pärijatele peale isiku surma. Seega ei saa pensionifondi osakuid arvestada pankrotivara hulka. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud, et tal puuduvad kohustuste täitmist võimaldavad sissetulekud ja vara. Võlgniku sissetulekud koosnevad ainult töövõimetoetusest ja puudetoetusest. Võlgnik on töötu. Võlgnikul on tugiisik, kes abistab teda toimetulekul. Võlgnikul realiseeritav vara puudub. Ajutine haldur hindab seega võlgniku vara ja õiguste võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0.00 eurot. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt summas 34 143.05 eurot, kuid eelduslikult suurenevad kohustused viivistenõuete, intressinõuete, kohtutäiturite tasude vms arvelt. Ajutisele haldurile teadaolevate andmete põhjal ületavad seega võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 34 150.00 euro võrra. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik kohustusi täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et tal on kindel soov võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku poolt teiste isikute usalduse ja rahaliste vahendite kuritarvitamine, võlgniku töötus ning võlgnikul selliste alaliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid võlgnikul täita oma kohustusi. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on ajutises menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlausaldajate poolt esitatud dokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult juba september 2019. Ajutine pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 22 lg 5). Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud, kuid ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.

PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ajutine pankrotihaldur Hillar Villers on esitanud tasunõude 5 töötunni eest kokku summas 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot). Ajutine haldur palub ka välja mõista kulud summas 20.00 eurot (lisandub käibemaks 04.00 eurot). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96.00 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 475.00 eurot (lisandub käibemaks 95.00 eurot). Kohus on seisukohal ka, et aruandes viidatud kulud on vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kinnitada. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot. Käesolevas asjas takistab menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu vastavalt PankrS § 171 lg 11 tuleb pankrot välja kuulutada, kuigi esineb PankrS § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks. Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid. Tulenevalt eeltoodust tuleb ajutise halduri tasu ja kulutused summas 397.00 eurot (lisandub käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.