Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Andres Suik 31.08.2020, Tallinn 2-20-7848 OK Incure OÜ hagi X X vastu võla nõudes
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
7297,8 eurot Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski (e-post: [email protected]); Kostja: X X (isikukood xxx; elukoht xxx, e-post: xxx; xxx). Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt X X hageja OK Incure OÜ kasuks välja lepingu nr X alusel põhivõlgnevus summas 4610,51 eurot, intress summas 420,33 eurot ja viivis summas 209,46 eurot.
3.Mõista kostjalt X X hageja OK Incure OÜ kasuks välja lepingu nr X alusel põhivõlgnevus summas 1746,10 eurot, intress summas 163,62 eurot ja viivis summas 97,78 eurot.
4.Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 99% ulatuses kostja ja 1% ulatuses hageja kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt X X hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskulud summas 470,25 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (470,25 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses
2-20-7848 sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OK Incure OÜ esitas 29.05.2020 hagiavalduse X X vastu ja täpsustas oma nõuet 09.06.2020 menetlusdokumendis.
2.Olles tutvunud portaalihalduri OÜ Omaraha poolt hallatava e-teenuste keskkonna laenutingimustega (lisa 1) ning laenusaaja laenutingimustega X (lisa 2), sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 20.05.2019 laenulepingu nr X, mille alusel väljastati kostjale laen summas 4 860 eurot (lisa 3). Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 28 % aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Nagu nähtub laenulepingu X maksete ülevaatest, on kohustuse katteks laekunud 909,72 eurot, mis on arvestatud 249,50 euro ulatuses põhivõla ja 660,23 eurot intressi katteks.
3.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles ning loovutatas olemasolev nõude 30.03.2020 kostja vastu hagejale OK Incure OÜ-le (lisa 4).
4.Olles tutvunud laenusaaja laenutingimustega X (lisa 5), sõlmis kostja portaalihaldur OÜ Omaraha vahendusel 10.10.2019 laenulepingu nr X, mille alusel väljastati kostjale laen summas 1 760 eurot (lisa 6). Laenulepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 29 % aastas, perioodiks lepiti kokku 5 aastat. Kostja sai küll raha kätte, kuid kokkuleppeliseid osamakseid kohaselt ei tasunud. Nagu nähtub laenulepingu X maksete ülevaatest, on kohustuse katteks laekunud 55,65 eurot, mis on arvestatud 13,91 euro ulatuses põhivõla ja 41,74 euro ulatuses intressi katteks.
5.Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata igakuised kokkuleppelised maksed, mistõttu ütles laenuandja laenulepingu üles ning loovutas olemasoleva nõude 19.03.2020 kostja vastu hagejale OK Incure OÜ-le (lisa 7).
6.Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse.
7.Hageja OK Incure OÜ palub kostjalt X X hageja kasuks välja mõista: Leping X: põhivõlgnevus summas 610,51 eurot; intress summas 420,33 eurot; viivis summas 209,46 eurot; võla sissenõudmiskulu
8.Hageja märgib, et Laenulepingu X alusel on olemasoleva põhivõla jäägiks on 4 610,51 eurot, intress tulenevalt maksegraafikust vastavalt 20.12.2019 summas 106,65 eurot, 20.01.2020 summas 105,62 eurot, 20.02.2020 summas 104,57 eurot ja 20.03.2020 summas 103,49 eurot ning viivitusintress kokku lepitud intressimäära alusel johtuvalt Euroopa Tarbijakrediidi Standrardinfo Teabelehe punktist 3 summas 209,46 eurot alljärgneva arvestuse alusel :
2-20-7848 Arvestuse algus 31.03.2020
Arvestuse lõpp 29.05.2020
Hilinenud päevi Viivise määr päev
0,077%
Võla jääk 4610,51
Viivis 209,46
9.Laenulepingu X alusel on olemasoleva põhivõla jäägiks on 1 746,10 eurot, intress tulenevalt maksegraafikust vastavalt 10.12.2019 summas 41,41 eurot, 10.01.2020 summas 41,08 eurot, 10.02.2020 summas 40,74 eurot ja 10.03.2020 summas 40,39 eurot ning viivitusintress kokku lepitud intressimäära alusel johtuvalt Euroopa Tarbijakrediidi Standrardinfo Teabelehe punktist 3 summas 97,78 eurot alljärgneva arvestuse alusel : Arvestuse algus 20.03.2020
Arvestuse lõpp 29.05.2020
Hilinenud päevi Viivise määr päev
0,080%
Võla jääk 1746,1
Viivis 97,78
10.Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot, mis seisneb tasuliste kirjade väljastamises. Nimelt on kostjale edastatud nõudekirjad postiga ja e-postiga 24.03.2020, 01.04.2020 meeldetuletus e-kirjaga, 06.04.2020 meeldetuletus e-kirjaga, samuti 14.04.2020 meeldetuletus e-kirjaga, 16.04.2020 pretensioon postiga ja e-postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
11.Hagi õigusliku põhjenduse osas märgib hageja, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on rikkunud Laenulepingut sellega, et ta ei ole vastavalt Laenulepingule tasunud hagejale igakuiseid laenu- ja intressi makseid. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
12.18.06.2020 esitas hageja täiendavad tõendid. 01.07.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et hageja on esitanud kõik olemasolevad dokumendid. Nõue põhineb kahel lepingul ning nende sõlmimise kohta on tõendid esitatud. Sisult on tegemist kahe laenulepinguga, mille kogusumma on taganud investorid omapoolsete sissemaksetega. Hageja esitas maksekorraldused, millega tõendab raha ülekandmist kostjale, samuti krediiditaotluse ning menetlusandmed, mille põhjal on hinnatud kostja krediidivõimet. Samuti esitas hageja lepingutega X ja X seotud dokumendid ning digiallkirjastatud Laenusaaja Laenutingimused X.
13.06.07.2020 menetlusdokumendis märkis hageja vastusena kostjale, et hageja on esitanud kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ning kostja vastuses esitatud seisukohad on arusaamatud. Eelkõige on mõistetamatu, kas kostja väidab, et ei ole laenulepinguid sõlminud ega raha saanud. Hageja on esitanud tõendid lepingute ülesütlemise ja nõuete loovutamise kohta. Hageja juhib tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 kohaselt kui seaduses on
2-20-7848 sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Hageja hinnangul on nõue põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.
14.31.07.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et endise võlausaldaja selgituste kohaselt on X laenutaotlus allkirjastatud mobiilile saadetava Omaraha PIN-koodiga X. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõude puhul ei pea dokument olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid peab sisaldama tehingu osapoole nime, mida antud teatised ka sisaldavad.
KOSTJA VASTUVÄITED
15.Kostja esitas 09.06.2020 vastuse hagiavaldusele ja 29.06.2020 täiendatud vastuse. Kostja märkis, et puuduvad dokumendid mis alusel on OK Incure OÜ omandanud antud laenud ja pole maksekinnitus dokumente et on toimunud tasumine OÜ Omarahale. Pole ka isiku tuvastamis dokumente ja pole esitatud digiallkirja tõestust. Kostja palus nõuda OK Incure OÜ tõendavaid dokumente 1. Isikutuvastus, 2 originaal digiallkirjastatud leping kus on digiallkirja tõestus, 3. Leping mis tõestab et nemad on ostnud või saanud antud laenud ja tasunud oü Omaraha makse kinnitus.
16.Kostja märgib, et hageja nõuab mitte temale kuuluvate lepingutega võlga aga samas pole mitmele kohtu nõudele vastanud ja tõestanud, et tal on selleks õigus. Hageja algne vastus sisaldas 300-400 lehekülge pabereid mis sisaldavad enamus sõna digiallkiri. Vastavalt digiallkirja seadusele peavad kõik dokumendid mis omavad digiallkirja, omama ka ajatemplit, mis kinnitab allkirjastamise aja. Samas on vajalik kontrollida kas sertifikaat on kehtiv - kehtivale sertifikaadile väljastab teenus spetsiaalse tõendi, mis allkirjale lisatakse.
17.Hageja arvab, et kui ta on saanud dokumendid omamata lepingut OÜ OMARAHAGA siis tal õigus nõuda võlga, millega rikub teadlikult isiku andmekaitse seadust. Hageja pole esitanud digiallkirjastatud lepingut laenu ülemineku kohta OK Incure OÜ-le. Elektrooniline lepingu vorm tähendab, et leping sisaldab lepingupoolte nimesid ning nad on selle elektrooniliselt allkirjastanud. Elektrooniline allkiri peab olema seostatav lepingu sisu, lepingupoolte ja lepingu sõlmimise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on digitaalne allkiri. Lihtne tekst ilma digiallkirjadeta pole tõestus ja pole teada millal andud dokument on koostatud kuna puudub digiallkiri koos ajatempliga ja pole tuvastatavaid sertifikaate kes ja kus allkirjastas antud dokumendid ja kas allkirjad on kehtivad.
18.Kusagilt pole näha et on OK Incure on teostanud maksed 30.03.2020 OÜ OMA RAHA kontole, et ta reaalselt on omandanud antud laenulepingud. Pole esitanud vastavalt Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusele isikutuvastust mis on kohustuslik kõigile pankadele ja laenuandjatele. Siit järeldus: lepingu tegeliku üleminekut pole toimunud hageja kujutab ette, et ta on omandanud antud lepingud. Antud lepingud ei oma Laenu lepingu tunnuseid kuna ei oma mõlema poole allkirju. Kostja palub jätta hagi rahuldama, tunnistada õigust mitte tasuda hagisummat 7297,8 eurot ning kohtukulud jätta hageja kanda.
15.07.2020 menetlusdokumendis väidab kostja, et tal ei ole võlga hageja ees, hageja pole
2-20-7848 kostja suhtes võlausaldaja ega ole seetõttu õigustatud mingit võlga nõudma. On ebaselge, kellega kostja laenulepingud sõlmis, mis asjaoludel sai hageja võlanõude omanikuks, kellelt, mille, millisel alusel ja millal ta omandas. Neil asjaoludel leiab kostja, et tal ei ole võlga hageja ees. hageja pole esitanud nõude aluseks olevaid lepinguid; - „Laenusaaja laenutingimused“ on kostja nõusolek portaalihaldurile laenulepingu sõlmimiseks, mitte laenuandjale tehtud tahteavaldus kohustuste võtmiseks; - „Laenuleping“ ei ole kostja tahteavaldus kohustuste võtmiseks; lepingutes puuduvad enamik kohustuslikest andmetest; - puuduvad krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummad. Enamus dokumente ilma digiallkirjata mis on kehtetud (Sõna digiallkiri pole tõestus).
20.Hageja ei saa nõuda viivist seaduslikust määrast suuremas määras. Hagejal puudub VÕS § 408 lg 4 kohaselt õigus nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud määras, kuna lepingutes puuduvad kõigi tarbija poolt krediidi maksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusummad ja hagejal puudub õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatust suuremas määras, kuna laenulepingust puudub VÕS § 4031 lg 1 punktis 11 nõutud viivise aasta- ja päevamäär (VÕS § 408 lg 10). Pooltel puudus kokkulepe lepingutasu ja tagatisfondi maksete osas.
21.Laenusaaja Laenutingimustest“ (mis pole leping) nähtub, et „koguintress“ 28% ja 29% aastas sisaldab laenuintressi ja vahendustasu. Selgesti mõistetavat (VÕS § 404 lg 1) intressimäära avaldatud ei ole. Mõistetamatu on, milline on ikkagi väidetavalt laenulepingus kokkulepitud intress (milline on intressi ja vahendustasu omavaheline proportsioon) ja kuidas on arvestatud maksmisele kuuluvad intressisummad (kas laenusummat on korrutatud vahendustasuga/teenustasuga?). Samuti sõltub laenuintressist maksimaalse lubatud viivisemäära suurus (VÕS § 415 lg 1) ja selle leidmisel ei saa arvestada vahendustasuga, mis on osaks koguintressist - kostja kõik maksed tuleb lugeda laenusumma (põhivõla) katteks; - kostja ei ole lepingu ülesütlemise teateid saanud. Hageja pole ka kohtule tõestanud et on need välja saatnud, on ainult väide, et saatis kuigi tõendamis kohustus lasub hagejal - ülesütlemisavaldused on tehtud selleks õigust mitte omava isiku poolt; nõudeõigus ei ole hagejale üle läinud.
22.Isegi kui lugeda laenuleping kehtivalt sõlmituks, ei olnud nõude investorilt portaalihaldurile üleminekuks makse enam kui 90-päevase hilinemise tingimus täidetud. Laenulepingu ülesütlemise ajaks oli maksegraafiku kohaselt sissenõutavaks muutunud laenu tagasimaksed summas 603.56 ja 72,89 €, kostja on tasunud 1152.72 eurot ja 143.85. Kostja ei olnud maksetega viivituses. Laenulepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud kehtiv, kuna kostjal puudus võlg. Juhul, kui laenulepingust tekkis kohustus „investori“ ees, kuulub nõudeõigus endiselt investorile, kuna nõude automaatseks üleminekuks nõutav 90-päevase võla tingimus on täitmata ja üleminekut portaalihaldurile pole toimunud, seega pole toimunud ka loovutamist hagejale. Laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud.
23.Sissenõudmiskulude nõue on alusetu; kostja hinnangul on hageja nõue sissenõudmiskulude osas alusetu. Hageja nõuab sissenõudmiskulu 50 eurot VÕS § 113 lg 2 alusel. Seadus lubab nõuda sissenõudmisega seotud kulu pärast lepingu lõppemist võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjade eest. Võlgnikule ei ole pärast lepingu lõppemist meeldetuletuskirju saadetud. Hagis pole seda tõendatud. Ainus kiri, mille hageja on kohtule esitanud, on laenulepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teade (mõlemad kehtetud). Laenulepingu ülesütlemine on võlausaldaja vabatahtlik ühepoolne õigusmuudatuse kaasatoomisele suunatud tahteavaldus – ühepoolne tehing. Ülesütlemine ei ole käsitletav meeldetuletusena. Kostja ei pea sellist tehingut kinni maksma. Samuti ei pea kostja maksma loovutamisteate (pealegi veel kehtetu) eest. Loovutamisest teavitamine on loovutaja seadusest tulenev kohustus, mille kulusid kostja ei pea hüvitama. Pealegi on kulud tõendamata. Ülesütlemisteade on olemuslikult tehing, mille saab teha vaid lepingu kehtivuse ajal, seega põhimõtteliselt ei ole võimalik, et ülesütlemiskirja võiks vaadelda lepingu
2-20-7848 lõppemise järgselt saadetud meeldetuletuskirjana. Lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda 5 €, kui meeldetuletuskiri on saadetud ja sellele on eelnenud tasuta meeldetuletuskiri. VÕS § 113 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist esimese meeldetuletuskirja eest nõuda maksimaalselt 25 eurot. Ülesütlemise teatis saadetakse lepingu kehtivuse ajal, see jõustub alates selle kättesaamisest kostja poolt, kuid kostja pole seda saanud. Isegi kui oleks saanud, võiks esimese tasulise kirja saata alles pärast 7 päeva möödumist lepingu lõppemisest.
24.Laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust; Enne laenulepingu sõlmimist peab laenuandja põhjalikult kontrollima laenutaotleja majanduslikku olukorda ja tema võimet täita võetud kohustusi. Kostja ei olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline, oli (ja on senini) hulgaliselt varasemaid rahalisi kohustusi, mille tasumiseks polnud piisavalt vahendeid. Laenuandja on rikkunud VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtete täitmist krediidiandja. VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kahaneb vastutustundetu laenamise korral kostja intressikohustus VÕS §-s 94 sätestatud määra ehk lepingu kehtivuse aja eest 0 %-ni ning muid tasusid tarbija sel juhul ei võlgne. Kostja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitati kostjale kahju põhisummat ületava nõudeosa osas ning see summa tuleb tasaarveldada laenulepingust tekkinud kohustustega. Kostja on maksnud hagejale vähemalt 903.255 ja 129.74 eurot või alternatiivselt vähemalt nende summade võrra tõendatult vähem laenu saanud.
25.Hageja pole maksnud terviksummat välja. Kostja poolt hagejale tasutuks laenu põhiosa maksena tuleb lugeda ka „Laenulepingu“ maksegraafikust nähtuv 10.10.2019 lepingutasu 35.20€ ja tagatisfondi makse 52.80 €. ja teisel lepingul lepingu tasu 97.20 ja tagatisfondi tasu 145.80€ Kostja on sõltuvalt kohtu hinnangust võlasuhtele kas nende summade võrra hagejale hageja väidetust rohkem maksnud või alternatiivselt vähemalt nende summade võrra tõendatult vähem laenu saanud (laenusumma väljamakse on siiski tervikuna tõendamata).
26.Kostja leiab, et lepingu tegeliku üleminekut pole toimunud ning hageja kujutab ette, et ta on omandanud antud lepingud. Antud lepingud ei oma Laenu lepingu tunnuseid kuna ei oma mõlema poole allkirju.
27.Lisaks leidis kostja oma 14.07.2020 arvamuses, et hetkel tuleks lugeda, et hageja dokumendid on esitamata. Hageja palus kohtul hilinemist mitte tunnistada ja tühistada dokumentide esitamise võimalus. Kostjal on küsimus, kas hageja esitas 01.07.2020 vale andmeid, kuna ei suuda koheselt põhjendada et vajab kuskilt veel täiendavaid dokumente.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseseks. Seetõttu lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1.
29.Kohus märgib, et hageja nõue kostja vastu põhineb kahel laenulepingul ning kohus nõustub hagejaga, et nende lepingute sõlmimise ja nendest tuleneva nõudeõiguse hagejale loovutamise kohta on esitatud piisavad tõendid. Sisult on laenulepingute nr X ja X näol tegemist kahe laenulepinguga, mille kogusumma on taganud investorid omapoolsete sissemaksetega. Laenulepingute sõlmimise ja hagejale nõudeõiguse loovutamist puudutavad tõendid on esitatud kohtutoimiku I kd, tl 4-20, täiendavalt I kd, tl 44-200; II kd tl 1-147. Hageja juhib põhjendatult tähelepanu asjaolule, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79 on sätestatud, et kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat
2-20-7848 kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seetõttu on kostja etteheited kõikidel dokumentidel allkirja puudumise kohta asjakohatud, seda enam, et kostja on digitaalselt allkirjastanud nii Laenusaaja laenutingimused X kui ka lepingu üldtingimused isikliku virtuaalkonto loomiseks (I kd, tl 14-16; tl 46-48). Kohtu hinnangul ei kasuta kostja oma menetlusõigusi heauskselt, sest väites ühelt poolt, justkui ei omaks vaidlusalused lepingud allkirjade puudumise tõttu laenulepingu tunnuseid, tugineb kostja oma vastuväidetes ka sellele, et laenulepingud olid sõlmitud. Mh esitas kostja vastuväite, et ta ei olevat olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline, kinnitades seega laenulepingute sõlmimist (vt II kd, tl 164).
30.Kohtu hinnangul on pahauskne kostja väide, justkui ei oleks tal võlga tekkinud ja nagu oleks laenusumma tervikuna väljamaksmine tõendamata. Kohtule on esitatud maksekorraldused, mille alusel on kostjale laen vaidlusaluste laenulepingute alusel üle kantud (I kd, tl 49 ja tl 53). Tehtud maksed vastavad sõlmitud laenulepingute tingimustele (vt I kd, tl 8 ja tl 14), mistõttu on meelevaldsed kostja etteheited, justkui tuleks laenulepingutes kokku lepitud tagatisfondi tasu maksed ja laenulepingu tasu lugeda kostja poolt vähem laenu saamiseks.
31.Põhjendamatud on ka kostja etteheited nõuete hagejale loovutamise osas. Hagile on lisatud OÜ Omaraha 19.03.2020 ja 30.03.2020 ülesütlemisavaldused ja nõude loovutamise teatised (I kd, tl 13 ja tl 20), mille õigsuses kohtul ei ole alust kahelda. Kooskõlas TsÜS § 79 ei pea nimetatud teatised olema omakäeliselt allkirjastatud. Samuti ei eelda nõude loovutamine kostja nõusolekut. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejale nõude loovutamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Paljasõnaline ja asjakohatu on kostja väide, nagu poleks ülesütlemisavaldusi ja nõude loovutamise teatise kostjale saadetud. Vaieldamatult on kostja laenulepingute ülesütlemise ja nõude loovutamise teatised kätte saanud mh käesoleva menetluse raames ning kohus loeb nõude ülemineku hagejale vastavate teatiste alusel tuvastatuks.
32.Paljasõnaline on kostja vastuväide, nagu oleks talle laenu andmisel rikutud vastutustundliku laenamise kohustust, sest kostja ei olevat olnud laenulepingute sõlmimise ajal krediidivõimeline. Kohus leiab käesolevas asjas esitatud tõendeid arvestades, et hageja ei ole nimetatud kohustusi rikkunud ning seega puudub kostjal hageja vastu tasaarvestatav kahjunõue. Hageja on esitanud kohtule mh krediiditaotlused ning menetlusandmed, mille põhjal on hinnatud kostja krediidivõimet (I kd, tl 58-59; tl 134-135). Ühtlasi kohus selgitab, et isegi vastutustundliku laenamise põhimõtte mittejärgimine ei võimaldaks kostjal oma kohustuste täitmisest vabaneda. Isegi juhul, kui vastutustundliku laenamise põhimõtet oleks rikutud, võiks sellest kostjale tuleneda üksnes nn usalduskahju hüvitamise nõue, mida võiks olla võimalik tasaarvestada hageja nõudega. Kuna aga kohtu hinnangul käesolevas asjas ei ole tuvastatud vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, samuti pole tuvastatud kostjale tekitatud kahju, siis ei pea kohus vajalikuks antud küsimust täiendavalt analüüsida.
33.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendamata on kostja vastuväide, nagu oleks kostja maksnud hagejale vähemalt 903.255 ja 129.74 eurot või alternatiivselt vähemalt nende summade võrra tõendatult vähem laenu saanud (II kd, tl 164). Vastuolus antud väitega väidab kostja samas menetlusdokumendis, et olevat tasunud hoopis 1152.72 eurot ja 143.85 eurot (II kd, tl 163 pöördel).
2-20-7848
34.Põhjendamatu on ka kostja etteheide, justkui ei olnuks laenuleping kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemisavaldustes on esile toodud laenulepingute ülesütlemise põhjused, sh kostja võlgnevuse suurus (I kd, tl 13 ja tl 20). Kostja pole laenulepingute ülesütlemise eelduste olemasolu ümber lükanud. Kostja pole oma tõendamiskoormust täitnud ega esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepinguid mitte täita ja jätta tagastamata laenud ning kaasnevad kõrvalkohustused.
35.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu puuduksid temaga sõlmitud lepingutes VÕS § 408 lg 4 märgitud andmed. Kohus leiab, et laenulepingutes on nõutavad andmed olemas (vt I kd, tl 8-12, tl 14-19). Ebaõige on ka kostja väide, nagu ei olnuks viivis väljendatud aasta- ja päevamäärana vastavalt VÕS § 408 lg 10. Viivise aasta- ja päevamäära andmed sisaldusid Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (I kd, tl 9 ja tl 15). Seega oli hagejal vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 õigus rakendada viivisemäärana kostjaga kokkulepitud intressimäära.
36.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kostjal puudub alus keelduda oma kohustuste täitmisest hageja ees. Kohus leiab, et hageja on oma nõude kujunemist ja suurust piisavalt tõendanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist.
37.Siiski jätab kohus rahuldamata hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot, sest see ei ole õiguslikult ega faktiliselt põhjendatud. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot, mis seisneb tasuliste kirjade väljastamises. Hageja väidab, et kostjale on edastatud nõudekirjad postiga ja e-postiga 24.03.2020, 01.04.2020 meeldetuletus e-kirjaga, 06.04.2020 meeldetuletus e-kirjaga, samuti 14.04.2020 meeldetuletus e-kirjaga, 16.04.2020 pretensioon postiga ja e-postiga. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotletud sissenõudmiskulu hüvitamist. Isegi kui hageja väidetud meeldetuletuskirjad oleks kostjale saadetud, siis VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud sellist kostjaga lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele hageja kasuks.
38.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks lepingu nr X alusel põhivõlgnevuse summas 4610,51 eurot, intressi summas 420,33 eurot ja viivise summas 209,46 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks lepingu nr X alusel põhivõlgnevuse summas 1746,10 eurot, intressi summas 163,62 eurot ja viivise summas 97,78 eurot. Hagi jääb rahuldamata võla sissenõudmiskulude 50 euro nõudes. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas.
2-20-7848
39.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 99% ulatuses (ümardatud täisarvuni), peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 1% ulatuses hageja ja 99% ulatuses kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 475 eurot ja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude koosseisule ja rahalisele suurusele.
40.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 475 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 470,25 eurot (s.o 475-st eurost 99%) ning menetluskuludelt (470,25 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kohtule ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud ja kostja ei ole tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
41.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.