Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-19-116501/31

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-116501/31
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 31.08.2020
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1441

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

OK Incure OÜ nimevahetus

Pärnu Maakohus · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Prokuratuur · Väljaminev kiri · 2026-06-26

Maakohtud · Sissetulev kiri · 2024-09-30

Vastuskiri andmesubjekti päringule

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-05-07

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-04-27

Selgitustaotlus

Politsei- ja Piirivalveamet · Sissetulev kiri · 2026-03-10

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta TsMS § 178 lg 2Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine VÕS § 1132 lg 2

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2020.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-116501

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi J M vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise nõudes

Hagihind

7 670,43 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046) Hageja esindaja: A L V (e-post xxx ) Kostja: J M (isikukood xxx, elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi osaliselt.

2.Välja mõista J Milt põhivõlgnevus 6 043,53 eurot, intressivõlgnevus 335,57 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 35 eurot ja viivis 757,85 eurot OK Incure OÜ kasuks.

3.Välja mõista J Milt OK Incure OÜ kasuks viivis põhinõudelt (6 043,53 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

4.Menetluskulud jätta J Mi kanda.

5.Välja mõista J Milt menetluskulu 475 eurot OK Incure OÜ kasuks.

6.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
23.09.20262-25-128456/37Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

VÕS § 195 lg 2Lepingu korraline ülesütlemine

VÕS § 402 lg 1Tarbijakrediidilepingu ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu mõiste

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J Mil tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue

1.Kostja ja xxx sõlmisid 02.05.2018 väikelaenu lepingu, millega xxx laenas kostjale 6 300 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetega 60 kuu jooksul koos intressiga, mille määraks lepiti kokku 19,9% aastas. Kostja ei täitnud kohaselt laenumaksete tasumise kohustust, mistõttu ütles laenuandja lepingu 23.01.2019 üles ning loovutas samal kuupäeval oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 6 043,53 eurot, intressi 335,57 eurot, viivise 757,85 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates 10.09.2019 VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad

2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Kostjale ei ole arusaadav, kuidas põhinõue saab olla suurem summast, mille kostja oma kontole laenulepingu alusel sai. Kostja sai 6 000 eurot ja on sellest tagastanud 812,85 eurot. Samuti ei ole kostjale arusaadav viivisenõude kujunemine, miks ühes kohas on 757,85 eurot ja teises kohas 8,31 eurot. Kostjal ei ole võimalik maksta hageja nõutud summat, kostja on töövõimetuspensionär. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3.Kohus tuvastab, et kostja ja xxx sõlmisid 02.05.2018 väikelaenu lepingu, millega xxx andis kostjale laenu ning kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama vastavalt lepingu lisaks olnud maksegraafikule (leping koos lisadega dtl 30-38). Kostja ei täitnud laenumaksete tasumise kohustust kohaselt. Laenuandja ütles lepingu 23.01.2019 üles ning loovutas oma lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale (ülesütlemise ja nõude loovutamise teade dtl 40). Nimetatud asjaolude üle pooled ei vaidle. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenusumma 6 043,53 euro ja tasumata intressi 335,57 euro väljamõistmist.

4.VÕS (võlaõigusseadus) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 195 lg 2 järgi kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Tulenevalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5.Kuna laenuleping on üles öeldud, on kostja õigus laenusumma kasutamiseks lõppenud. Nähtuvalt laenulepingust (eritingimused dtl 32, 34) oli laenusumma 6 300 eurot. Kostja on

õigesti märkinud, et laenuandja kandis laenulepingu alusel kostja kontole 6 000 eurot (maksekorraldus, dtl 39), kuid seda põhjusel, et laenulepingu kohaselt oli lepingutasu 300 eurot, mis tasuti väljastatud laenusumma arvel. Pooled ei vaidle, et kostja tasus lepingust tulenevate kohustuste katteks laenuandjale kokku 812,85 eurot (ülevaade kostja maksetest dtl 50). Hageja on esitanud nõudearvestuse (dtl 49), millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole, arvestuse kohaselt on saadud laenusummast tagastamata 6 043,53 eurot ning kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud tasumata intress on 335,57 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 6 043,53 eurot ja intressi 335,57 eurot.

6.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. Hagi kohaselt tekkis kulu seoses järgmiste kirjade saatmisega: 25.01.2019 nõudekiri, 28.01.2019 nõudekiri, 31.01.2019 meeldetuletuskiri, 08.02.2019 pretensioon, 20.02.2019 hagihoiatus, 25.02.2019 hagihoiatus, 13.03.2019 meeldetuletuskiri, 26.03.2019 meeldetuletuskiri, 17.04.2019 hagihoiatus, 23.04.2019 meeldetuletuskiri, 26.04.2019 hagihoiatus, 30.04.2019 meeldetuletuskiri, 09.05.2019 meeldetuletuskiri, 30.05.2019 meeldetuletuskiri, 06.06.2019 meeldetuletuskiri. Kõik kirjad on saadetud seega pärast lepingu ülesütlemist.

7.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1 000 euro.

8.Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 saab hüvitatav sissenõudmiskulu seoses kirjade saatmisega pärast lepingu lõppemist olla seega mitte enam kui 35 eurot (esimene 25 eurot, teine ja kolmas kumbki 5 eurot). Muid sissenõudmistoiminguid lisaks kirjade saatmisele hageja välja toonud ei ole. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõudmiskulu hüvitise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu 35 eurot.

9.Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist hagi esitamise seisuga summas 757,85 eurot ning alates hagi esitamisest põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

10.Nähtuvalt laenulepingu eritingimustest on laenulepingu pooled kokku leppinud viivisemääras 0,055% päevas. Hageja on esitanud viivisearvestuse (dtl 24), mille kohaselt on hageja arvestanud nimetatud määras viivist põhisummalt 6 043,53 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 24.01.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 09.09.2019, so kokku 228 päeva, kogusummas 757,85 eurot. Kostja väljatoodu, et viivisena märkis hageja algselt üksnes 8,31 eurot, puudutab viivisenõude arvestust 23.01.2019 seisuga ehk kuni lepingu ülesütlemiseni (nõuete arvestus dtl 49), hagiga on hageja esitanud aga nõude alates lepingu ülesütlemisest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks. Muid vastuväiteid viivisearvestusele

kostja esitanud ei ole. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 367 järgi võib hagis esitada nõude hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 757,85 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutumata viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

11.Esitatud nõuete kontekstis ei oma tähendust asjaolu, kas kostja on töövõimetuspensionär. Seetõttu ei hinda kohus nimetatud asjaolu tõendamiseks esitatud tõendit (dtl 82-83). Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagi hinnaga 7 670,43 eurot, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 7 655,43 eurot, so 99,8% ulatuses. Võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult kostja kanda.

13.Hageja on välja toonud, et tal tekkis menetluskulu 475 eurot, so kulu riigilõivule. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hageja tasunud hagi esitamiselt lõivu 475 eurot, mis vastab hagihinnale. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 475 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel Mib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium