Stets Ehitus OÜ hagi VSP Grupp OÜ vastu kahju 11 100 euro, sissenõudmise kulu 40 euro ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. mai 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Stets Ehitus OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
12 028 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant): Stets Ehitus OÜ (registrikood 11403333), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja (vastustaja): VSP Grupp OÜ (registrikood 11573029), lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 24. mai 2019. a otsus osas, millega maakohus mõistis Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja enam kui 2327 eurot ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks menetluskuludena välja 2327 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Harju Maakohtu 24. mai 2019. a otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
Jätta rahuldamata Stets Ehitus OÜ hagi VSP Grupp OÜ vastu 07. aprilli 2014. a töövõtulepingust nr 1/14 tuleneva võla 11 100 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.2.Jätta poolte menetluskulud Stets Ehitus OÜ kanda.
2.3.Mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2327 eurot.
Tsiviilasi nr 2-17-3397
2.4.Mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks välja viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Rahuldada Stets Ehitus OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Jätta VSP Grupp OÜ apellatsioonimenetluse kulud 50% ulatuses Stets Ehitus OÜ kanda. Stets Ehitus OÜ apellatsioonimenetluse kulud jätta Stets Ehitus OÜ kanda. Rahuldada osaliselt VSP Grupp OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 195 eurot. Mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Jätta rahuldamata VSP Grupp OÜ avaldus menetluskulude 325 eurot kindlaksmääramiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Juhul, kui apellatsioonimenetluse kulude rahalist suurust ei määratud kindlaks käesoleva otsusega, määrab selle kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Stets Ehitus OÜ esitas 02. märtsil 2017 Harju Maakohtusse hagi ja 20. märtsil 2017 selle täpsustuse, milles palus mõista VSP Grupp OÜ-lt hageja kasuks välja põhivõla 11 100 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 07. aprillil 2014 töövõtulepingu nr 1/14, millega kostja kohustus teostama Tallinnas Lõimise 6 eramu teisel korrusel hinnapakkumise nr 145 alusel maalritööd. Hageja kohustus maksma selle eest tasu. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt tuli tööd lõpetada hiljemalt 07. mail 2014.
3.Täiendavalt leppisid pooled kokku, et kostja teeb maalritööd ka esimesel korrusel ja paigaldab kipskarniisidele bordüürliiste, kipsseinu WC ja elutubade vahele, ripplae garderoobis
Tsiviilasi nr 2-17-3397 ja WC-s. Lisaks pidi kostja katma seinad veneetsia krohviga vastavalt 01. mai 2014 hinnapakkumisele nr 155. Täiendavad tööd tuli lõpetada ja üle anda 20. septembriks 2014. Lepingu kohaselt pidi töö vastama kehtivatele ehitusnormidele, eeskirjadele ja standarditele (p 2.3). Üldlevinud kvaliteedistandardid on Maalritööde RYL 2012 ja Sisetööde RYL 2013.
4.Kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi kokkulepitud tähtajaks ette nähtud kvaliteediga ja mahus. Hageja tegi korduvalt märkusi tööde kvaliteedi osas ja nõudis tööde õigeaegset lõpetamist nii e-posti teel kui suuliselt telefoni teel ja kokkusaamistel. 20. septembril 2014 toimunud tööde ülevaatusele kostja ei ilmunud. Ülevaatusel osalesid ehitusinsener-ekspert EE, hageja juhataja ja maja omanik.
5.Ülevaatusel tuvastati, et tööd on lõpetamata ja teostatud tööd ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele, s.o tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Töödel olid järgmised puudused: pahteldatud seinte tasasushälbed on suuremad, kui on lubatud antud tööde läbiviimisel. Sisetööde RYL2012 (ptk 102, alapunkt 1022.5 Valmis tasanduskiht) kohaselt klass 2 puhul pinnatasasuse hälve on ± 5 mm/2m kohta ja nurkades ±4 mm/2m kohta; seinte nurgad ja avade põskede nurgad ei ole sirged; värvkate seintel ja lagedel on laiguline ja ebaühtlane, kohati paistab välja pahteldatud aluskiht; avatäidete raamide ja põskede liitekohad ei oli korralikult vormistatud, värvi joon on ebaühtlane; seinte ja lagede liitekohad ei ole pahteldatud sirgeks ja ühtlaseks, ebatasasused on suuremad tavapäraselt lubatud antud tööde läbiviimisel; avade põsed ei ole pahteldatud sirgeks, hälbed on suuremad, kui on tavapäraselt lubatud antud tööde läbiviimisel; veneetsia krohvimist ei olnud alustatud.
6.Ebakvaliteetsete tööde parandamine oli ebamõistlik või võimatu ja need tuli ümber teha. Kuna kostja hageja nõudele ei reageerinud, võttis hageja puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks hinnapakkumised Rebuco OÜ-lt ja GP-lt. Hageja tellis tööd GP-lt ja tasus nende eest täiendavalt 10 500 eurot, sh tööde ümbertegemine ja lõpetamine 8512,96 eurot; täiendavate materjalide ostmine ja kohale toimetamine 987,04 eurot; niiskusimuri üürimine 900 eurot; veeja elektrikulud 100 eurot.
7.Hagejal tekkis kulu seoses tööde üleandmisega viivitamisega ja vajadusega tellida ekspertarvamus tööde seisundi fikseerimiseks ja kvaliteedi kindlaksmääramiseks, kuna kostja ei ilmunud tööde ülevaatamiseks ja üleandmiseks kohale. EE teostas kolm objekti ja tööde ülevaatust ja koostas akti, mille eest hageja tasus 600 eurot. Kokku on hagejale tekkinud praaktööde parandamisega kahju seega 11 100 eurot. Kostja peab tasuma hagejale ka viivist seaduses sätestatud määras ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Töövõtulepingu p 1.1 kohaselt pidi kostja tegema hinnapakkumises nr 145 kirjeldatud järgmised tööd: maalritööd II korrusel (seinade kruntimine, pahteldamine, värvimine), seinade pinna tasandamine, aknapalede viimistlus ja restaureerimine. Tööde hind oli 3710,40 eurot. Töövõtulepingu p 9.1 kohaselt sai lepingut muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Pooled ei leppinud täiendavate tööde tegemises kirjalikult kokku. Hinnapakkumine nr 155 oli ettepanek võimalikeks täiendavateks töödeks, kuid see on allkirjastamata ja see ei saanud seega töövõtulepingu osaks.
10.Hageja väited on tõendamata. Objekti ülevaatus ei saanud olla 20. septembril 2014. Hageja määras 29. septembri 2014 e-kirjaga elamu tööde mahtude üle mõõtmise tähtajaks 04. oktoobri
Tsiviilasi nr 2-17-3397 2014. Kostja selgitas hagejale, et tal ei ole sellel kuupäeval võimalik tulla. 20. oktoobril 2014 teatas hageja, et ootab tagasisidet. Pooled pidasid läbirääkimisi 2015 jaanuari lõpuni.
11.Objekti ülevaatuse aeg on tõendamata, samuti on tõendamata, et EE viibis 20. septembril 2014 objektil. EE 30. aprilli 2016 ülevaatuse aktile lisatud fotode tegemise aeg on tõendamata. Akti kohaselt kasutas EE 20. septembril ja detsembris 2014 tehtud fotosid, kuid selgusetuks jääb, kes, millised ja millal fotod tegi ning mis ruumidest. Ülevaatuse aktis ei ole kasutatud hinnapakkumist nr 145 ega määratud kindlaks, millised tööd pidid olema tehtud ja tehti kostja poolt. Ekspert lähtus tellija sõnadest ja fotodest.
12.Tõendamata on hageja väide, nagu oleks tööd tulnud lõpetada 20. septembriks 2014. Kostja lõpetas tööd objektil juuni alguses 2014, sest hageja ei maksnud kostjale selle ega teiste objektide eest. EE akt on koostatud kaks aastat pärast seda, kui kostja objektil tööd lõpetas. Uue töövõtulepingu sõlmis hageja GP-ga alles 22. septembril 2014 ja andis talle objekti üle 06. oktoobril 2014. GP andis oma tööd hagejale üle 30. detsembril 2014.
13.Hagiavaldusest ei selgu, milliseid töid peab hageja kostja kohustuseks. Töövõtulepingu ja hinnapakkumise nr 145 järgi kohustus kostja pahteldama ja värvima 291 m2 pinda, viimistlema aknapalgesid 25 jm ulatuses ja restaureerima aknapalgesid 25 jm ulatuses. Rebuco OÜ
20.oktoobri 2014 viimistlustööde kalkulatsiooni maht ja tööde kirjeldus on erinev (maalritööd 600 m2 ja aknapõskete tööd 110 jm). Kalkulatsioonist ei nähtu ka see, nagu parandataks kostja praaktööd. GP-ga sõlmitud lepingu kohaselt oli maalritööde pindala 560 m2. Lepingust ei nähtu, et tegemist oli parandamistööga. Tööd olid kvaliteetsed, kuigi lõpetamata. Maakohtu otsus ja põhjendused
14.Maakohus jättis hagi 24. mai 2019 otsusega rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja menetluskulude hüvitamiseks välja 3592,33 eurot ning viivised menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
15.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja sõlmisid 07. aprillil 2014 töövõtulepingu nr 1/14, mille p 1.1 kohaselt on lepingu objektiks töövõtja poolt Lõimise 6 eramu maalritööd, vastavalt töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele nr 145. Lepingu p 4.1.1 ja 4.1.2 kohaselt on tööde alustamise tähtaeg 14. nädal 2014. a ja lõpetamise tähtaeg 18. nädal 2014. a. Punkt 6.1 kohaselt on lepinguga ettenähtud tööde maksumus 3710,40 eurot.
16.Hageja sõlmis uue töövõtulepingu GP-ga 22. septembril 2014, s.o enne kostjale väidetavalt töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist. Hageja kirjutas kostjale seoses lõpetamata töödega 20. oktoobril 2014. Samas ei andnud hageja kostjale tööde lõpetamiseks tähtaega. See ei ole aga kooskõlas seaduses sätestatuga ega hea usu põhimõttega. Hageja sõlmis uue töövõtulepingu omal algatusel ja kostja ei vastuta selle kulu kandmise eest.
17.Töövõtuleping sõlmiti hinnapakkumises nr 145 nimetatud tööde tegemiseks. Tõendamata on poolte kokkulepe hinnapakkumises nr 155 märgitud tööde tegemiseks, mille tegemata jätmist või ebakvaliteetset tegemist hageja kostjale ette heidab. Töövõtulepingu kohaselt (p 9.1) pidi lepingutingimuste muutmises, s.h täiendavate tööde tegemises eraldi kirjalikult kokku leppima. Kirjaliku kokkuleppe sõlmimine on tõendamata. Hagejal ei ole seega kostja vastu nõuet seoses pakkumises nr 155 nimetatud töödega.
Tsiviilasi nr 2-17-3397
18.GP kinnitas 26. juuni 2017 avalduses, et enne teda tehtud maalritööd olid kvaliteetsed ja hästi tehtud. Need tööd olid jäetud lõpetamata ja tema vaid jätkas tööde teostamist. Seega vastasid kostja tööd poolte vahel kokkulepitule ja hagejal puudus vajadus juba teostatud tööde ümbertegemiseks. Vastupidist ei ole hageja tõendanud.
19.Ein & KO OÜ 30. aprilli 2016 ülevaatuse akt elamu maalritööde kohta ei ole kohane tõend, sest sellest ei nähtu objekti ülevaatuse aeg. Hageja väitel toimus tööde ülevaatus 20. septembril 2016. Kostja lõpetas tööd objektil juba juunis 2014.
20.Hageja ei tugine asjaolule, et ta on pooltevahelisest lepingust taganenud, mis annaks aluse kostjale tasu maksmisest keeldumiseks. Hageja ei ole andnud kostjale ka täiendavat tähtaega töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks või kasutanud teisi õiguskaitsevahendeid.
21.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja esindaja tunnitasu määr 130 eurot on põhjendatud, arvestades Riigikohtu praktikat ja asjaolu, et kostjat esindas vandeadvokaat. Kostja esindaja ajakulu kokku 27,5 tundi on põhjendatud. Spetsifikatsioonis välja toodud ajakulu ja menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Hageja etteheited ei ole põhjendatud, sest hageja esindaja ajakulu oli samas suurusjärgus. Apellatsioonkaebus
22.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldatakse või saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
23.Kohus tuvastas, et kostja lõpetas objektil tööd 2014 juuni alguses. Kostja ei väitnud, et ta sooviks töö lõpule viia või parandada. Vastupidi, kostja väitis ei kavatsenudki seda teha.
24.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja sõlmis uue töövõtulepingu enne kostjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja palus
29.septembri 2014 kirjas kostjal ilmuda objektile, et teha teostatud tööde akt ja lõpetada mõlema poole kohustused. Ka 20. oktoobri 2014 kirjast tuleneb, et hageja ootas kostjalt tööde lõpetamist ja üleandmist. Nendest kirjadest tuleneb, et tööd olid lõpetamata ja kostjale anti mõistlik tähtaeg tööde lõpuleviimiseks / parandamiseks või vähemalt selleks, et arutada kuidas töödega edasi minna. Kuna kostja töid ei parandanud, oli hagejal õigus tellida töö teiselt isikult (VÕS 646 lg 5). Asjaolu, et hageja sõlmis sama aja jooksul lepingu teise isikuga ei oma õiguslikku tähendust.
25.Õige ei ole maakohtu järeldus, et hinnapakkumine nr 155 ei ole pooltele siduv. Vaidlust ei ole, et kostja tegi hagejale hinnapakkumise kirjalikus vormis.
26.GP 26. juuni 2017 avaldus on tõendina lubamatu ja maakohus ei võinud sellele tugineda. Tõendina ei või käsitleda igasuguseid kirjalikke dokumente. Menetlusosaliseks mitteoleva isiku võib üle kuulata tunnistajana. Tunnistaja ütlust ei saa asendada muus vormis andmekandjaga. Kirjalike ütluste andmisel tuleb järgida menetlusreegleid, mida ei ole antud juhul tehtud. Kohus arvestas GP 26. juunil 2017 avaldusega, kuid leidis, et Ein & KO OÜ 30. aprilli 2016 ülevaatuse akt on asjakohatu, kuna on koostatud hiljem kui pooltel tekkisid erimeelsused.
27.Maakohus eksis tööde ülevaatuse päevaga, märkides selleks 20. september 2016. Vaidlus puudub, et ülevaatus toimus 20. septembril 2014.
Tsiviilasi nr 2-17-3397
28.Kohus märkis ebaõigesti, et Ein & KO OÜ ülevaatuse aktist ei nähtu, millal toimus objekti ülevaatus. Ülevaatuse aeg nähtub nii esimeselt kui teiselt leheküljelt. Akti enda koostamise päev ei oma tähtsust.
29.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja kantud menetluskulud on täies ulatuses põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) ei ole mõistlik. Mõistlik on 120 eurot. Asja materjalidega tutvumisele ja nende õiguslikule analüüsile, infovahetusele kliendiga ning temaga nõupidamistele, kliendiga seisukohtade kooskõlastamisele, dokumentide ja kohtupraktika uurimisele ja õigusliku positsiooni loomisele vms kuluv aeg peaks olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb jätta arvestamata nendele tegevustele eraldi nimetatud aeg.
30.Kostja esindajal kulus hagile vastuse koostamisele 14,2 tundi. Esindaja töötas läbi ja analüüsis materjale korduvalt. Arvestades toimiku materjali, ei ole põhjendatud hagiga tutvumiseks kulutatud 4 tundi. Põhjendatud ei ole ajakulu seoses 15. mai 2017 taotluse koostamisega, kuna see oli sisutühi ja suunatud täiendava tähtaja saamisele. Arvestades asja keerukusest, tuleb ühe lehekülje koostamisele ajakuluks arvestada 40 minutit (0,666 tundi), sh dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele kuluv aeg. Kuna hagi vastus on 3,5 lk, on põhjendatud ajakulu 3 tundi. Põhjendatud ei ole teise menetlusosalise kanda jätta kohtuga suhtlemise või kohtu dokumentide tutvumisega seotud ajakulu. 12. septembril 2017 hageja esindaja kirjaga tutvumise ja e-kirja koostamise ajakulu ei või olla rohkem kui 0,5 tundi. 07. detsembri 2017 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemisega seotud ajakulu ei ole põhjendatud enam kui 2 tundi. 12. jaanuari 2018 neljaleheküljelise seisukoha koostamise põhjendatud ajakulu on 3 tundi. 08. novembri 2018 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud 2 tunni ulatuses. Tunnistaja taotluse koostamise ajakulu ei olnud vajalik, kuna kostja loobus tunnistaja ülekuulamisest. Põhjendatud ei ole ajakulu kliendiga asja arutamisele ja suhtlemisele, kulud istungiks ettevalmistumisele nõutud ulatuses ning materjalide korduv läbitöötamine ja analüüsimine. Kostjale õigusabi osutamine on põhjendatud kokku 10 tunni ulatuses. Kostja ei ole kinnitanud, et menetluskulude nimekirjas märgitud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 176 lg 5). Vastus apellatsioonkaebusele
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hagejalt mõisteti kostja menetluskulude hüvitamiseks välja rohkem kui 2327 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja menetluskulude hüvitisena välja 2327 eurot. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse õiguslikke põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
24.Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonkaebuse väiteid hageja kulutuste hüvitamise nõude rahuldamata jätmise kohta (I) ja hindab seejärel menetluskulude rahalist
Tsiviilasi nr 2-17-3397 kindlaksmääramist puudutavaid väiteid (II). Viimaks lahendab kohus kaebuse ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulud (III). I
25.TsMS § 641 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, niivõrd kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et nad sõlmisid 07. aprillil 2014 töövõtulepingu nr 1/14, millega kostja kohustus teostama Tallinnas Lõimise 7 asuva eramu II korrusel maalritöid vastavalt hinnapakkumisele nr 145. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostja jättis tööd lõpetamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas nad leppisid kokku lisatöödes ja kas kostja tehtud tööd olid puudustega.
27.Maakohus tuvastas õigesti, et tõendamata on poolte kokkulepe täiendavate, hinnapakkumises nr 155 märgitud tööde tegemiseks. Asjaolust, et kostja tegi hagejale hinnapakkumise, sellist järeldust teha ei saa. Apellatsioonkaebuse väited on vastuolus töövõtulepingu p 9.1 sätestatuga, mille kohaselt tuli töövõtulepingu muudatustes kokku leppida kirjalikult. Seega tuli kostjal poolte kokkuleppe kohaselt teha hinnapakkumises nr 145 nimetatud tööd, s.o Lõimise 6 Tallinn asuva eramu II korruse järgmised maalritööd: seinade kruntimine, pahteldamine värvimine; seinade pinna tasandamine; aknapalede viimistlus ja aknapalede restaureerimine.
28.Hageja nõue käesolevas tsiviilasjas tugineb asjaolule, et kuna kostja, hoolimata hageja nõudmistest, ei kõrvaldanud tehtud töö puudusi ega lõpetanud töid, peab ta hüvitama hagejale kulu, mis hagejal tekkis seoses puuduste kõrvaldamise ja töö lõpetamise tellimisega GP-lt. Lisaks nõudis hageja kostjalt tööde seisundi fikseerimisega tekkinud kulu hüvitamist. Hageja tugineb VÕS § 646 lg-le 5, mille kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Ringkonnakohus selgitab, et kulutuste hüvitamise nõude esitamine eeldab, et kostja töö ei vasta lepingutingimustele ja hageja on nõudnud kostjalt töö parandamist või uue töö tegemist kooskõlas VÕS § 646 lg 1 sätestatuga.
29.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei nõudnud kostjalt töös esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamist ega andnud kostjale selleks täiendavat tähtaega ja kostja ei vastuta seega hageja poolt uuele töövõtjale makstu eest. Seejuures kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt ei vasta töö lepingutingimustele mh siis, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1). Käesoleval juhul leppisid pooled kokku, et töö peab vastama kehtivatele ehitusnormidele, eeskirjadele ja standarditele (lepingu p 2.3). VÕS § 644 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija sellest töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust
Tsiviilasi nr 2-17-3397 sellest teatamisel ka piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). VÕS § 646 lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
31.Tsiviilasja materjali kohaselt ei toonud hageja enne hagiavalduse esitamist üldse esile, millised poolte vahel kokku lepitud kostja tööd tema hinnangul lepingutingimustele ei vastanud, mille parandamist või uuesti tegemist ta kostjalt nõuab. Samuti ei ole antud kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaega. Teistsugust järeldust ei ole võimalik teha ka hageja poolt kostjale saadetud e-kirjadest, nagu leiab hageja oma apellatsioonkaebuses.
32.29. septembri 2014 kirja kohaselt soovis hageja Lõimise objektil tööde mahud üle mõõta, et teha teostatud tööde akt ja lõpetada mõlema poole kohustused. 20. oktoobri 2014 kirjas viitas hageja, et kostjaga sõlmitud alltöövõtulepingute tööd on tähtaegselt tegemata. Kirjadest ei nähtu ühtegi etteheidet poolte vahel kokku lepitud tööde omadustele, so sellele, et mingid tööd ei vastaks kehtivatele ehitusnormidele, eeskirjadele või standarditele ja vajaksid seetõttu parandamist või asendamist. Hageja ei esitanud nõuet mingeid puudusi kõrvaldada ega andnud selleks ka tähtaega. Kirjast nähtub vaid see, et kostja on mingitel objektidel jätnud tööd tähtaegselt tegemata (kd I tl 41). Kusjuures kostja tegi hagejale töid erinevatel objektidel (kd I tl 101) ja kirjavahetusest ei nähtu, et vaidlusaluse lepingu esemeks olnud Lõimise tn objekti tööd on lõpetamata, ja kui, siis millised ja et hageja oleks andnud kostjale võimaluse tööde lõpetamiseks enne GP-ga lepingu sõlmimist. Hageja sõlmis GP-ga uue töövõtulepingu aga juba
22.septembril 2014, s.o enne kostjale eelmärgitud kirjade saatmist, nagu tuvastas õigesti ka maakohus. Hageja väide, et GP-ga lepingu sõlmimise aeg ei oma asjas tähtsust on vastuolus VÕS § 646 lg-ga 5, mille kohaselt võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha alles siis, kui töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul alates temale vastavasisulise nõude esitamisest.
33.Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus õigesti, et hageja ei ole nõudnud kostjalt tööde parandamist ja tal ei saa seetõttu olla tekkinud kostja vastu VÕS § 646 lg 5 tulenevat kulutuste hüvitamise nõuet. Kuna hagejal ei ole kostja vastu kulutuste hüvitamise nõuet põhjusel, et ta ei esitanud kostjale töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta ühtegi etteheidet ega andnud talle võimalust puuduste kõrvaldamiseks, ei mõjuta käesoleva asja lahendust see, kas hagiavalduses kostjale ette heidetud tööd olid tegelikult puudustega. Samuti ei oma tähtsust see, milliseid töid ja millises mahus tegi hiljem GP. Ringkonnakohus ei pea seetõttu vajalikuks nendele väidetele eraldi vastata.
34.Ringkonnakohus täiendab maakohtu õiguslikke põhjendusi sellega, et hageja kahju hüvitamise nõue ei kuuluks rahuldamisele ka VÕS § 115 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks pidi hageja seega esile tooma, et kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Maakohus on aga juba õigesti tuvastanud, et hageja ei teatanud kostjale lepingutingimustele mittevastavusest. Hageja kirjeldas väidetavaid puudusi kostja töös esmakordselt alles hagiavalduses. VÕS § 644 lg 1 tulenevalt pidi hageja aga teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö sellest teada sai või pidi teada saama. Hagiavalduse kohaselt sai hageja väidetavatest puudustest teada juba septembris 2014, hagiavaldus esitati märtsis 2017. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole 2,5a lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks mõistlik aeg. VÕS § 644 lg 3 kohaselt ei või hageja seega enam töö lepingutingimuste
Tsiviilasi nr 2-17-3397 mittevastavusele tugineda. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka kahju nõue kostja vastu. Kuna hagejal ei ole võimalik tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, on põhjendamatu ka ekspertarvamuse tellimisega seotud kulu hüvitamise nõue kostja vastu.
35.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata osas, milles hageja palus tühistada maakohus otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. Maakohtu otsus jääb selles osas muutmata. II
36.Hageja ei vaidlusta iseenesest seda, et seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus määras ebaõigesti kindlaks hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate menetluskulude rahalise suuruse.
37.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on käesoleval juhul kaalutlusveaga, mis seisneb diskretsioonivolituse kasutamata jätmises.
38.Maakohus loetleb oma otsuses kõik kostja menetluskulude nimekirjas sisalduvad kirjed ja leiab ilma hageja vastuväidetele sisulist tähelepanu pööramata ja kostja esindaja toimingute vajalikkust ja põhjendatust sisuliselt hindamata, et kõik kulud on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi menetluskulude kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus, tuleb juhul, kui vastaspool on menetluskulude nimekirjale esitanud vastuväited, neid ka hinnata ja lahendis põhjendada, miks kohus vastaspoole väidetega ei nõustu. Maakohus ei ole seda teinud. Maakohus märkis hageja etteheidete põhjendamatuse kohta üldsõnaliselt vaid seda, et hageja enda esindaja ajakulu on samas suurusjärgus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukoht ei ole kostja esindaja tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise seisukohast asjakohane. Menetlusosaliste esindajate ajakulu ei pea olema võrdne (vt nt 05. veebruar 2020 RKTKm nr 2-14-14536 p 17). Jättes kostja esindaja menetluskulud sisuliselt hindamata ja hageja väidetele vastamata, rikkus maakohus oluliselt TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust.
39.Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus osaliselt menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus parandab maakohtu eksimuse ja hindab kostja esindaja maakohtus kantud menetluskulusid ja hageja esitatud vastuväiteid ning teeb ise uue otsuse, millega määrab kostja menetluskulud kindlaks kooskõlas TsMS § 175 lg 1 nõuetega.
40.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ka lepingulise esindaja ühe tööühiku hinna põhjendatuse määramine on maakohtu diskretsiooniotsus. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr 130 eurot (käibemaksuta) on arvestades esindaja kvalifikatsiooni mõistlik ja kooskõlas Riigikohtu praktikaga.
41.Õige ei ole ka hageja käsitlus, et menetlusdokumendi koostamisele kulunud põhjendatud aeg tuleb määrata hinna määramisega iga koostatud lehekülje kohta. Selline seisukoht on vastuolus TsMS § 175 lg-st 1 tuleneva põhimõttega hinnata menetlusosalise kulude
Tsiviilasi nr 2-17-3397 põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt, arvestades kohtuvaidluse asjaolusid, asja keerukust ja mahtu. Küll aga on lõppastmes õige hageja seisukoht, et kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt ei ole täies ulatuses põhjendatud.
42.Menetluskulude spetsifikatsiooni kohaselt kulus kostja esindajal hagile vastuse koostamisele kokku 14 tundi ja 20 minutit, sh toimikuga tutvumine kohtu kantseleis, materjalidega tutvumine, kohtule taotluse koostamine ja esitamine, kõne kliendile, tõendite kogumine, analüüsimine, konsultatsioon büroos, tõendite analüüsimine, hagile vastuse koostamine ja kohtule esitamine. Ringkonnakohus leiab, arvestades nii vajadust tutvuda toimiku ja asja materjaliga, pidada nõu kliendiga ja koostada hagi vastus, samuti asja olemust ja kostja vastuse sisu, et ajakulu on põhjendatud kokku 8 tunni ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et büroosisene konsultatsioon, materjalide korduvanalüüs ja tutvumise kulu ei ole põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Samuti ei ole põhjendatud kohtule 15. juuni 2017 taotluse koostamise kulu, kuna asja materjalist sellist taotlust ei nähtu. Isegi, kui tegemist on eksliku viitega ja kulu seondub 15. mai 2017 menetlustähtaja pikendamise ja hageja esindaja esindusõiguse kontrollimise taotlusega, ei ole kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Hageja esindaja esindusõigust tõendas juba esitatud volikiri. Menetlustähtaja pikendamise taotlus on aga kostjast endast, mitte hagejast lähtuv asjaolu ja selle hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud.
43.Kulu 10. augustil 2017 telefonikõnele kohtujuristiga ei ole kulu, mille väljamõistmine hagejalt oleks põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud kulu 23. augustil 2017 saadetud kohtukirjaga tutvumisele ja kõnele kliendiga. Sellel kuupäeval ei ole kohus kostja poole pöördunud ega temalt menetlustoimingute tegemist palunud. Teiselt poolelt ei ole põhjendatud nõuda ka kostja ja tema esindaja vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt nt 04. märtsi 2020 RKTKm nr 2-17-12857 p 20).
44.Ajakulu 12. septembri 2017 taotluse koostamisele on põhjendatud 10 minuti ulatuses. Maakohtu 19. oktoobri 2017 määrusega tutvumise ajakulu on põhjendatud 15 minuti ulatuses.
16.novembril 2017 menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 15 minuti ulatuses arvestades, et tegemist on kostja 26. juuni 2017 menetlusdokumendis juba esitatu kordamisega. 07. detsembri 2017 kohtuistungiks ettevalmistamise aeg ja istungil osalemine kokku 3 tundi on põhjendatud ajakulu. Sisustamata ja põhjendamatu on hageja väide, et esindajal pidi istungiks ettevalmistamisele kuluma aega vähem. Esindaja ajakulu 3 tundi ja 54 minutit 12. jaanuari 2018 menetlusdokumendi koostamisele on põhjendatud ulatuses. Nimetatud kulu ei saa vähendada üksnes põhjusel, et kostja menetlusdokument oli vaid 4 lk pikk, nagu leiab hageja. Kostjal tuli analüüsida hageja 20. detsembril 2017 esitatud tõendeid, kujundada nende suhtes seisukoht ja koguda täiendavaid tõendeid. Samuti oli seoses hageja esitatuga vajalik kliendiga konsulteerida.
45.Kostja kulu 08. novembri 2018 tunnistaja ülekuulamise taotluse koostamisele ei olnud vajalik kulu ja selle väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud, kuna kostja loobus hiljem oma taotlusest. Arvestades, et tegemist oli korduva istungiga, on põhjendatud aeg kohtuistungil osalemiseks ja selleks ette valmistamiseks kokku 1 tund. Samuti on põhjendatud 09. märtsi 2019 kohtuistungil osalemise kulu 1 tund 20 minutit.
46.Asjaolu, et kostja menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud eraldi kinnitust, et kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5), ei anna iseenesest alust jätta kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tervikuna rahuldamata, nagu leiab hageja. Menetluskulu nimekirja päise kohaselt on osutatud teenus seotud õigusabi andmisega tsiviilasjas nr 2-173397, s.o käesoleva asjaga, samuti on kulukirjed seostatavad tsiviilasja materjaliga.
Tsiviilasi nr 2-17-3397
47.Eeltoodust tulenevalt on kostja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 17 tundi ja 54 minutit (8 tundi+10 minutit+15 minutit+15 minutit+3 tundi+3 tundi ja 54 minutit+1 tund+1 tund ja 20 minutit). Hagejalt tuleb mõista kostja kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2327 eurot. III
48.Apellatsioonkaebus jääb eeltoodust tulenevalt rahuldamata osas, milles hageja palus maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osas, milles hageja vaidlustab temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.
49.Kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad arvestades kaebuse osalist rahuldamist TsMS § 163 lg 1 alusel 50% ulatuses hageja kanda. Hageja kulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohus arvestab seejuures, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
50.Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulus kostja esindajal maakohtu otsusega tutvumisele, kliendile telefoni teel kohtuotsuse selgitamisele kokku 0,5 tundi; kostja apellatsioonkaebuse, sellele lisatud dokumentidega ja ringkonnakohtumäärusega tutvumisele 0,5 tundi; apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele ja kohtule e-toimiku kaudu esitamisele 3 tundi. Eeltoodud kostja esindaja toimingud on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud kokku 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ulatuses. Ringkonnakohus arvestab seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu (maakohtu otsuse põhjenduste maht 4 lk; apellatsioonkaebuse sisuline maht 4 lk; ringkonnakohtu menetlusse võtmise määruse sisuline maht 1 lk; apellatsioonkaebusele esitatud kostja vastuse sisuline maht kokku 2 lk). Arvestades, et kostja esitas apellatsioonkaebusele lühikese vastuse (2 lk), siis on vastuse koostamiseks kulunud aeg põhjendatud maksimaalselt 2 tunni ulatuses. Samuti arvestab ringkonnakohus, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka õigusliku vaidlusega. Esindajate tunnitasu 130 eurot (käibemaksu ei lisandu) on vajalik ja põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
51.Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ringkonnakohtus tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud 3 tunni ulatuses ehk 390 euro ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ulatuses. 50% 390 eurost on 195 eurot. Ringkonnakohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 195 eurot. Kostja nõuab lepingulise esindaja kulusid ilma käibemaksuta. Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise esindaja menetluskulud ilma käibemaksuta. Kostja on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ringkonnakohus jätab kindlaksmääramiseks.
rahuldamata
kostja
avalduse
menetluskulude
eurot
TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
52.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
Tsiviilasi nr 2-17-3397
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.