Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
24.mail 2019.a, Tallinnas
Hagihind
2-17-3397 Stets Ehitus OÜ hagi VSP Grupp OÜ vastu 07.04.2014.a töövõtulepingust nr 1/14 tuleneva võlgnevuse 11 100 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro ja viivise nõudes 12 028 eurot
nende Hageja: Stets Ehitus OÜ (registrikood 11403333, asukoht Laki 14a-202a, 10621 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja I Sumarok (Alinea Õigusbüroo OÜ, Tallinna mnt 9-7, 20303 Narva; e- post: [email protected]) Kostja: VSP Grupp OÜ (registrikood 11573029, asukoht Akadeemia tee 70-28, 12412 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian (Advokaadibüroo Edith SASSIAN & Ko, Parda 4, 10151 Tallinn; e- post: [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg 19.03.2019.a Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungil osalesid
Hageja seaduslikud esindajad I S ja T P-S Hageja lepinguline esindaja I Sumarok Kostja seaduslik esindaja V S Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Edith Sassian
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata Stets Ehitus OÜ hagi VSP Grupp OÜ vastu 07.04.2014.a töövõtulepingust nr 1/14 tuleneva võlgnevuse 11 100 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro ja viivise nõudes.
2.Jätta poolte menetluskulud Stets Ehitus OÜ kanda.
3.Välja mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks menetluskulu summas 3 592,33 eurot.
Välja mõista Stets Ehitus OÜ-lt VSP Grupp OÜ kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 592,33 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse
esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Stets Ehitus OÜ esitas 02.03.2017.a kohtule hagi VSP Grupp OÜ vastu 07.04.2014.a töövõtulepingust nr 1/14 tuleneva võlgnevuse 11 100 euro, võla sissenõudmise kulu 40 euro ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 07.04.2014.a hageja ja kostja töövõtulepingu nr 1/14, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse teostada teisel korrusel eramajas aadressil X , maalritööd vastavalt hinnapakkumisele nr 145, hageja aga kohustus selle eest maksma kokkulepitud tasu. Töövõtulepingu p 2.1 kohaselt koostoimes p-dega 4.1.2 oli tööde lõpetamise tähtaeg 18. nädal, s.o hiljemalt 07.05.2014.a. Lisaks lepingus sätestatule leppisid pooled kokku täiendavate tööde tegemises vastavalt 01.05.2014.a hinnapakkumisele nr 155. Pooled leppisid kokku, et kostja korraldab tööde tegemiseks vajalike materjalide ostu ja hageja tasub ehitusmaterjalide eest kostjale tema poolt esitatud müügiarvete alusel. Kostja pidi täiendavad tööd lõpetama ja need üle andma hiljemalt 20.09.2014.a. Lepingu täitmise raames tasus hageja kostjale 9 500 eurot, nendest 7 000 eurot töö eest ja 2 500 eurot materjalide eest. 20.09.2016.a toimus tööde ülevaatus hageja poolt. Kostja ei ole ülevaatusest osa võtnud. Ülevaatuse käigus on tuvastatud, et tööd on lõpetamata ja teostatud tööd ei vasta kokkulepitud kvaliteedinõuetele. Kuna kostja ei reageerinud nõudele teha ebakvaliteetsed tööd ümber ega ilmunud objektile, oli hageja sunnitud otsima teise töövõtja, et kõrvaldada puudused ja tööd lõpetada. Seoses töö ümbertegemise ja lõpuleviimisega kandis hageja lisakulu kokku summas 10 500 eurot ja ülevaatuse akti tegemisega seotud kulu summas 600 eurot. Lisaks võlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamise päevast kuni kostja poolt põhivõlgnevuse kohase tasumiseni. Samuti taotleb hageja kostjalt sissenõudmiskulu summas 40 eurot hüvitamist VÕS § 1131 lg 1 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 600 eurot ja esindajatasu summas 2 508,33 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja ei vaidle, et pooled sõlmisid 7.04.2014.a töövõtulepingu nr 1/14, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse teostada teisel korrusel eramajas aadressil X , Tallinnas maalritööd vastavalt hinnapakkumisele nr
145.Hageja kohustus selle eest maksma kokkulepitud tasu. Lepinguline hind moodustas summas 3 710,40 eurot, mis on kajastatud lepingu p. 6.1. Kostja lõpetas tööd objektil 2014 juuni alguses, sest hageja ei maksnud selle objekti ega ka teiste objektide eest. Hinnapakkumise nr 155 näol on tegemist kostja poolt tehtud ettepanekuga võimalikeks täindavateks töödeks. See hinnapakkumine ei ole kostja poolt allakirjutatud, pooled ei ole nendes täiendavate tööde tegemises kirjalikult kokkulepinud. Hinnapakkumises nr 155 näidatud tööd ei ole hõlmatud töövõtulepinguga nr 1/14. 20.09.2014.a ei saanud olla nn kokkulepitud aja järgi objekti ülevaatust, sest hageja pakkus 29.09.2014.a objekti ülevaatuse ajaks 04.10.2014.a. Selgusetu on, milliseid töid peab hageja kostja kohustuseks. R OÜ viimistlustööde kalkulatsioonis on numbrid teised (maalritööde pindala 600 ruutmeetrit ja aknapõskede tööd 110 jooksvat meetrit), tööde kirjeldus ja maht erinev, mis on kostja hinnapakkumises. R OÜ kalkulatsioon ei näita, et kostja oleks teinud praaktööd, mida pidi parandama. G Piga sõlmitud lepingu kohaselt tehtavate maalritööde
pindala on 560 ruutmeetrit. Juhul, kui kohus siiski leiab, et hagi on põhjendatud, siis palub kostja tasaarvestada poolte kohustused ja rahasummad ning tasaarvestuse tulemusena jätta hagi rahuldamata. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning välja mõista kostjalt esindajatasu summas 3 592,33 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 19.10.2017.a kohtumääruses (t/l 114).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Vaidlust ei ole, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 07.04.2014.a töövõtuleping nr. 1/14, millise punkt 1.1 kohaselt on lepingu objektiks töövõtja poolt X eramu maalritööd, vastavalt töövõtja poolt esitatud hinnapakkumisele nr. 145. Lepingu punkt 4.1.1 ja 4.1.2 kohaselt on tööde alustamise tähtaeg 14 nädal 2014.a ja lõpetamise tähtaeg 18 nädal 2014.a. Lepingu punkt 6.1 kohaselt on lepinguga ettenähtud tööde maksumus 3 710,40 eurot (t/l 6-9).
7.Pooled on erimeelt selles, kas kostja peab tasuma hagejale seoses töö ümbertegemise ja lõpetamise eest kokku lisakulu summas 10 500 eurot, lisaks ülevaatuse akti tegemisega seotud kulu summas 600 eurot, viivist ja sissenõudmiskulu.
8.VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
9.Kohtule esitatud hinnapakkumise nr. 145 kohaselt on tellijaks eraisik I S ning tellitavateks töödeks on 1. maalritööd (II korrus), s.o seinade kruntimine – ettevalmistamine, seinade pahteldamine (SXL Caparol), seinade pahteldamine (2 kiht, Sheetrock), seinade värvimine, 2. seinade pinna tasandamine, 3. aknapalede viimistlus ja 4. aknapalede restaureerimine (t/l 9).
10.Kostja on kohtu ette toodud asjaolude kohaselt lõpetanud objektil tööd 2014.a juunikuu alguses, sest hageja ei tasunud kostjale tehtud töö eest (t/l 80). 19.03.2019.a toimunud kohtuistungil avaldatu kohaselt oli ettemaks 1 000 eurot ja pooled ei vaidle, et nimetatud summa on hageja kostjale sularahas ka tasunud (t/l 189 pöördel-190).
11.Hageja väidetel on ta pöördunud 29.09.2014.a ja 20.10.2014.a kostja poole palvega mõõta X objekti tööde mahud üle ning on teinud ettepaneku kohtuda objektil 04.10.2014.a. Kostja on hagejale 01.10.2014.a teatanud, et tal ei ole võimalik 04.10.2014.a kokkusaamisel osaleda (t/l 41). Kostja on kohtule avaldanud, et lõpetas tööd seetõttu
objektil X tn x, Tallinn, et hageja ei tasunud kostjale tehtud töö eest (t/l 80).
12.Hageja on esitanud R OÜ-le hinnapäringu siseviimistluse teostamiseks ning R OÜ 20.10.2014.a kalkulatsiooni kohaselt on X tn x, Tallinn eramaja viimistlustööde maksumuseks 12 072 eurot (koos käibemaksuga) (t/l 42).
13.Hageja ja G Pi vahel on 22.09.2014.a sõlmitud töövõtuleping nr. AL 09/14, millise punkti 3.1 kohaselt kohustub töövõtja teostama ja tellijale üle andma X tn. x, x, x, x eramaja maalritööd 560 m2, mis sisaldavad: - I. korruse vana maalritöö silutamist, pahteldamist, värvimist; - II. korruse vana maalritöö silutamist, pahteldamist, värvimist; - I. korruse lagede bordüüride paigaldust; - töös tekkinud prahi koristust ja utiliseerimist; - teostatud töö teostusmõõdistust, täitedokumentatsiooni koostamist. Töövõtulepingu punkti 4.1 kohaselt on siseviimistlustööde algus 29.09.2014.a ja lõpp 29.12.2014.a ja lepingu punkti 5.1 kohaselt on töö maksumuseks 11 500 eurot (t/l 56-57).
14.Hageja on 06.10.2014.a andnud üleandmis-vastuvõtu akti nr. 06/10/2014.a kohaselt G Pile üle X tn x objekti maalritööde sillutamis-, pahteldamis- ja värvimise teostamiseks ja lae bordüüride paigaldamiseks (t/l 57 pöördel) ning 30.12.2014.a üleandmis-vastuvõtu akti nr. 30/12/2014 kohaselt on G P üle andnud ja I S vastu võtnud X tn x eramaja maalritööd (t/l 58).
15.Kohtule esitatud e-kirja kohaselt on hageja 20.10.2014.a kostjale kirjutanud seoses lõpetamata töödega. Samas ei ole hageja kostjale lõplikku tähtaega tööde lõpetamiseks andnud (t/l 41). Käesoleval juhul tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et hageja on sõlminud (22.09.2014.a) G Piga töövõtulepingu enne kostjale väidetavalt töös esinenud puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmist. Nimetatu ei ole aga kohtu hinnangul kooskõlas seaduses sätestatuga ning heausu põhimõttega. Seega on hageja omal algatusel sõlminud eelpool nimetatud isikuga töövõtulepingu ja kostja ei vastuta selle kulu kandmise eest.
16.Lisaks hinnapakkumisele nr. 145 tugineb hageja hagiavalduse esitamisel ka hinnapakkumisele nr. 155, mille kohaselt on tellitud maalritööd (II korrus), s.o seinade krohvimine (venecian krohv), seinade lihvimine, seinade värvimine, Capadur Lasur (gold) maksumusega 2 489,20 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (t/l 10).
17.Kostja leiab, et hinnapakkumise nr. 155 näol on tegemist kostja poolt tehtud ettepanekuga võimalikeks täiendavateks töödeks. Nimetatud hinnapakkumine on kostja poolt allkirjastamata ja seega ei saanud pooled nendes täiendavate tööde tegemistes kirjalikult kokku leppida (t/l 80).
18.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 9.1 kohaselt muudetakse lepingu tingimusi poolte kirjalikul kokkuleppel (välja arvatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise juhud p.-s 9.3.1.), kusjuures muudatusi taotlev lepingupool peab esitama taotluse kirjalikult ja teine lepingupool peab kirjaliku vastuse andma viie tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest. Juhul, kui pooled jõuavad lepingu muutmise ja/ või täiendamise suhtes kokkuleppele, loetakse muudatus ja/ või täiendus edaspidi lepingu lahutamatuks lisaks (t/l 85).
19.Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et pooled on leppinud kokku hinnapakkumises nr. 155 märgitud tööde tegemises. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt pidi lepingutingimuste muutmises, s.h täiendavate tööde tegemises eraldi kirjalikult kokku leppima ja seda kohtule esitatud tõendite kohaselt tehtud ei ole.
20.Asjaolu, et pooled lepivad hinnapakkumises kokku kirjalikult, tõendab ka kohtule esitatud 02.04.2014.a hinnapakkumine nr. 145, mis on mõlema poole esindaja poolt allkirjastatud (t/l 9). Seega asub kohus seisukohale, et hinnapakkumise nr. 155 näol ei ole tegemist pooltele siduva hinnapakkumisega ning seal märgitud tööde tegemise kulu põhjendatud ei
ole. Seega puudub hagejal selle pakkumise alusel nõue kostja vastu.
21.Riigikohus on 02.03.2015.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-145-14 punktis 22 leidnud, et õige on kohtute seisukoht, mille kohaselt kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes.
22.Antud juhtumil ei tugine hageja asjaolule, et ta on pooltevahelisest lepingust taganenud.
23.Kohtule on esitatud G Pi poolt 26.06.2017.a koostatud avaldus, millisega ta kinnitab, et enne teda tehtud maalritööd olid kvaliteetsed ja hästi tehtud. Need tööd olid jäetud lõpetamata ja G P jätkas tööde teostamist sealt, kust need olid pooleli jäetud (t/l 88-89).
24.Nimetatust järeldab kohus, et kostja poolt teostatud tööd vastasid poolte vahel kokkulepitule ning hagejal puudus vajadus juba teostatud tööde ümbertegemiseks. Vastupidist hageja tõendanud ei ole.
25.Kohus nõustub antud juhul kostjaga, et x OÜ poolt 30.04.2016.a koostatud ülevaatuse akt üksikelamu X tn. x Tallinnas Kakumäel maalritööde kohta ei ole antud juhul kohane, kuivõrd sellest ei nähtu, millal on toimunud objekti ülevaatus (t/l 11-40). Hageja on oma hagiavalduses märkinud, et tööde ülevaatus toimus 20.09.2016.a (t/l 2 pöördel). Samas juhib kohus tähelepanu sellele, et kostja on lõpetanud objektil tööde teostamise 2014.a juunikuus, kuid akt on koostatud 30.04.2016.a, s.o ligikaudu kaks aastat hiljem kui poolte vahel on erimeelsused tekkinud.
26.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu, kuivõrd antud juhul ei tulene kohtule esitatud tõenditest, et hageja on poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust taganenud või andnud kostjale täiendava tähtaja teostatud töödes esinenud puuduste kõrvaldamiseks/lõpetamiseks või kasutanud teisi õiguskaitsevahendeid.
27.Kuivõrd rahuldamisele ei kuulu hageja põhinõue summas 11 100 eurot kostja vastu, siis ei kuulu rahuldamisele ka hageja viivisenõue ning sissenõudmiskulu nõue.
28.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ja rahuldamisele ei kuulu.
29.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
30.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12 028 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
31.Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
32.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 3 592,33 eurot (t/l 187-188, 190). Hageja vaidleb kostja esindajakulu suurusele vastu ja leiab, et kostja menetluskulud on ülepaisutatud. Hageja leiab, et põhjendatud kostja esindaja ajakulu on antud juhul on mitte rohkem kui 10 tundi (t/l 199-201).
33.Kostja esindaja tunnitasu määr on 130 eurot. Kostja vaidleb antud tunnitasu määrale vastu.
Kohus leiab, et kostja esindaja eelpool viidatud tunnitasu määr on põhjendatud, kuivõrd kostjat on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat ning nimetatud tunnitasu määr on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
34.Kostja esindaja poolt kohtule esitatud spetsifikatsioonidest nähtub, et esindaja on 13.06.2017.a tutvunud toimikuga 1,5 tundi, 15.06.2017.a tutvunud materjalidega, koostanud kohtule taotluse ja suhelnud kliendiga 2,5 tundi, 16.06.2017.a kogunud ja analüüsinud tõendeid 3,5 tundi, 19.06.2017.a konsulteerinud büroos 1,7 tundi, 26.06.2017.a analüüsinud kogutud tõendeid, koostanud vastuse hagile ja edastanud selle kohtule 5 tundi, 10.08.2017.a suhelnud kohtujuristiga 0,1 tundi, 23.08.2017.a tutvunud kohtu kirjaga, pidanud telefonivestlust kliendiga 0,4 tundi, 12.09.2017.a tutvunud ekirjaga, edastanud kohtule taotluse ja pidanud telefonivestlust kliendiga 0,5 tundi, 01.11.2017.a tutvunud kohtumäärusega ja pidanud telefonivestlust kliendiga 0,4 tundi, 16.11.2017.a koostanud vastuse kohtunõudele ja alternatiivse tasaarvestusavalduse ning sisestanud selle e- toimikusse 0,5 tundi, 05.12.2017.a konsulteerinud kliendiga büroos 1 tund, 07.12.2017.a ettevalmistunud kohtuistungiks ja osalenud istungil 3 tundi, 12.01.2018.a tutvunud hageja poolt 20.12.2017.a esitatud dokumentidega ja seisukohtadega ning analüüsinud neid, konsulteerinud kliendiga, kogunud täiendavaid tõendeid, koostanud kohtule vastuse ja esitanud selle e- toimiku kaudu 3,9 tundi, 08.11.2018.a koostanud taotluse, ettevalmistunud kohtuistungiks, konsulteerinud kliendiga, osalenud kohtuistungil 2,3 tundi, osalenud 19.03.2019.a kohtuistungil 1,2 tundi. Kokku on kostja esindaja ajakulu 27,5 tundi.
35.Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja seega on põhjendatud kostja esindajakulu summas 3 592,33 eurot. Kohus leiab, et põhjendamatu on hageja etteheide kostja esindaja ajakulule, kuivõrd ka hageja enda esindaja ajakulu on samas suurusjärgus kostja esindajaga (t/l 190, 192-193). Samuti arvestab kohus sellega, et kostjat on antud vaidluses esindanud vandeadvokaat.
36.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele esindajakulu summas 3 592,33 eurot.
37.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.