Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamiselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi xxx omanik ning Tallinn, Kivila tn 38 korteriühistu liige. Avaldaja Tallinn, Kivila tn 38 korteriühistu valitseb korterelamut Tallinn, Kivila tn 38. Avaldaja esitab korterelamu Kivila tn 38 omanikele igakuiselt arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks. Puudutatud isik ei ole enda kohustusi avaldaja ees nõuetekohaselt täitnud. Puudutatud isiku põhivõlgnevus avaldaja ees on 122,67 eurot ning viivis seisuga 16.04.2020 0,64 eurot. Avaldaja palub puudutatult isikult välja mõista põhivõlgnevuse 122,67 eurot, viivise 0,64 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates avalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isik seisukohta avalduse osas esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tuvastatud on, et puudutatud isik on korteriomandi xxx omanik ja korteriühistu liige (dtl 83, 84 - 90). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule on igakuiselt esitatud arveid osutatud kommunaalteenuste eest ja majandamiseks vajalike kulude katteks, kuid puudutatud isikul on tasumata põhivõlgnevuse 122,67 eurot ja 16.04.2020 seisuga viivised 0,64 eurot. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Tuvastatud on, et avaldaja põhikirja punkti 3.2.6 ja 3.2.7 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras kindlaksmääratud kuupäevaks. Sihtotstarbeliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omandis oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas ning tasuma regulaarselt, üks kord kuus, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (sh vesi, soojus elamu kütteks ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras kindlaksmäätatud kuupäevaks. Maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse a) sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia, külma vee ja kanalisatsiooni eest vastava mõõturi näidust. b) kütteks kuluva soojusenergia eest korteri üldpinna suurusest (dtl 84 - 90). Vaidlust ei ole, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule järgmised arved:

Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikult ka viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras seisuga 16.04.2020 summas 0,64 eurot ja põhinõudelt alates avalduse esitamise päevast kuni põhinõude täitmiseni. KrtS § 42 lg 1 kohaselt, kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuivõrd puudutatud isik ei ole ka viivisenõudele vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et TsMS § 367 ja KrtS § 42 lg 1 alusel tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista viivis seisuga 16.04.2020 summas 0,64 eurot ja alates avalduse esitamisest, s.o 23.04.2020 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Ülaltoodust tulenevalt tuleb avaldus rahuldada ja puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg summas 122,67 eurot ning viivis seisuga 16.04.2020 summas 0,64 eurot ja alates avalduse esitamisest, s.o 23.04.2020 põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja on palunud välja mõista avaldaja lepingulise esindaja tasu avalduse koostamise eest 2,5 tunni eest 460 eurot (110 eurot/h). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnitasu 110 eurot on mõistlik. Puudutatult isikult kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 510 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb puudutatud isiktel solidaarselt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.