Khanko Grupp OÜ hagi AS Martinoza vastu vara müügist saadud raha nõudes, alternatiivselt vara kasutamisest saadud tulu nõudes ja pandiks võetud esemete väljanõudmiseks või nende hüvitamiseks rahas
Hagi hind
17 023,10 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Khanko Grupp OÜ, rk 12098004, lepinguline esindaja Aleksandr Jefimov Kostja: AS Martinoza, rk 10078109, lepinguline esindaja Merli Rikolas Kirjalik menetlus / 22.04.2020 kohtumäärus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt AS Martinoza hageja Khanko Grupp OÜ kasuks hüvitis summas 8957,51 eurot.
3.Jätta rahuldamata hageja Khanko Grupp OÜ nõue hüvitise saamiseks summas 933,10 eurot.
4.Lõpetada menetlus hagi nõudes ” välja mõista kostjalt AS Martinoza vara müügist saadud raha ning alternatiivselt välja nõuda AS-lt Martinoza vara kasutamisest saadud tulu ja pandiks võetud Khanko Group OÜ esemed” - seoses loobumisega.
5.Jätta TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte menetluskulud poolte kanda võrdselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja AS Martinoza kanda jääb 91% hageja Khanko Group OÜ põhjendatud menetluskuludest ja hageja Khanko Grupp OÜ kanda jääb 9 % kostja AS Martinoza põhjendatud menetluskuludest. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi peale otsuse jõustumist.
6.Tagastada hagejale Khanko Grupp OÜ enammakstud riigilõiv summas 150 eurot hageja juhatuse liikme E K kontole xxxx. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.10.04.2019 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus menetlusse Khanko Grupp OÜ 15.08.2018, korrigeeritult 08.04.2019 esitatud (I kd tlk 40 jj) hagi AS Martinoza vastu vara müügist saadud raha nõudes, alternatiivselt vara kasutamisest saadud tulu nõudes ja pandiks võetud esemete väljanõudmiseks. Kohus on asja lahendamiseks pidanud kohtuistungid 30.09.2019 ja 22.01.2020. Kohus tühistas 22.04.2020 määrusega 27.04.2020 määratud istungi ja määras asja edaspidise lahendamise kirjalikus menetluses seoses poolte nõusolekuga minna üle kirjalikule menetlusele ning seoses riigis välja kuulutatud eriolukorraga koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, mille lõppemise aega kohus ei osanud prognoosida.
1.1.Seoses kostja vastuväidetega, et kostja ei ole teostanud üürileandja pandiõigust, täpsustas ja vähendas hageja 20.06.2019 menetlusdokumendis oma nõuet, soovides kostjalt hageja kasuks välja mõista üksnes hüvitist summas, mis võrdub temale kuuluva ja kostja poolt kinni peetud asjade väärtuses, summas 9890,61 eurot.
1.2.07.02.2020 esitatud hagiavalduse uue tervikteksti kohaselt üüris hageja vastavalt sõlmitud äriruumi üürilepingule nr. xxxx, 16.09.2013. a (edaspidi – üürileping), kostjalt äriruume aadressil xxxx sushibaari rajamiseks. Üürilepingus on märgitud hageja eelnev nimetus. Üürilepingu kohaselt anti sushibaari töötamiseks üürile üksnes ruumid, ilma vajaliku mööbli ja seadmeteta, mille hageja ostis enda kulul ning paigaldas ruumidesse.
1.3.Öösel 06.07.2016 vastu 07.07.2016 lõhuti tuvastamata kurjategijate poolt aken ja süüdati sushibaari ruumid. Süütamise kohta algatati kriminaalmenetlus. Uurija keelas mööblit ja seadmeid sushibaari ruumides ümber paigutada ega mistahes asju välja viia, välja arvatud kiiresti riknevad kaubad ja väikeseadmed, mis kuuluvad kolmandatele isikutele, näiteks pangaterminal. Kriminaalmenetlus venis oluliselt ka selletõttu, et uurija läks puhkusele. Samuti uuris olukorda S AS, kes nõudis ruumis kõike säilitada selliselt nagu see oli peale põlengut. Täieliku ruumile juurdepääsu loa andis uurija 2016 aasta septembri keskel. Hagejal ei olnud võimalik kasutada ruume ning teostada seal mistahes tegevust umbes 2,5 kuu jooksul. Tekkinud keeldude tõttu ei saanud hageja teostada edasist äritegevust ja temal tekkis kostja ees võlgnevus üüritasude ja kommunaalmaksude osas. Hageja plaanis kõrvaldada tulekahju tagajärgi, taaskäivitada sushibaari tööd ja kustutada võlgnevust kostja ees. Vaatamata hageja selgitustele ja võlgnevuse tekkimise objektiivsetele põhjustele, ütles kostja alates 08.09.2016 üürilepingu üles. Edaspidi vahetas kostja ukselukud ja takistas hageja esindajale juurdepääsu ruumidesse ja keelas hageja mööbli ja seadmete (edaspidi – vara või esemed) väljaviimist.
1.4.Hageja esitas kostja vastuse, kus kostja selgesõnaliselt loobus hagejaga läbirääkimistest kuni võlgnevuse tasumiseni. Selle näol on tegemist veel ühe tõendiga sellest, et hagejal ei olnud mingit
võimalust kostjaga kokku leppida võimalusest kostja ruumidest oma vara ära viia. Selle tulemusena pidas kostja õigusvastaselt ja omavoliliselt enda juures kinni ja ei andnud hagejale välja alljärgnevat vara: Külmlett TAPAS, kassaaparaat R-KEEPER (seade + võti), nõudepesumasin, küpsetusahi BEKO, kahekohaline diivan (16 tk.), ühekohaline diivan (4 tk.), laud 110*70 (7 tk.), laud 60*70 (8 tk.), laud 110*120 (2 tk.), baarilett, terrassimööbel (21 tooli, 7 lauda).
1.5.Vara turujääkväärtus moodustas 9890,61 eurot. Mööbli ja seadmete turujääkväärtuse määramisel arvestas hageja selle algmaksumust ja soetamise aastat, kulumit kasutamise aja eest, samuti ka esemete väärtuse langemist seoses vajadusega puhastada neid pärast tulekahju. Jääkväärtus turuhindadest lähtudes on fikseeritud seisuga 2016 september. Nimetatud asjad tulekahjus kahjustada ei saanud ning neid saab kasutada, vastavalt nende otstarbele peale tavalist puhastust ja pesemist.
1.6.Lisadega 6-15 (I kd tlk 105, 106, 108-111, 129-131, 140, 197-201) tõendab hageja vara omandamist, ostukuupäeva ja selle ostuväärtust. Lisad 16-23 (I kd tlk 112-119) sisaldavad ruumide fotosid koos nendes asuva varaga sellel ajal, mil hageja, üürilevõtjana, kasutas kostja ruume kuni 07.07.2016 toimunud tulekahjuni. Lisad 24-26 (I kd tlk 120–122) sisaldavad fotosid, mille tegid valvekaamerad vahetult enne tulekahju.
1.7.Pärast tulekahju ei olnud hagejal kaua aega võimalust oma vara ära viia, isegi mitte seda liigutada ega pärast tulekahju puhastada. Selle põhjuseks oli kriminaaluurimine ja uurija N V keeld ruumidesse sisenemiseks ning mööbli ja varustuse liigutamiseks. Alles kaks kuud pärast tulekahju, 09.09.2016, lubas uurija ruumidesse siseneda, mida kinnitab uurija e-kiri. Pärast ruumidesse sisenemise loa saamist ja kuni septembri lõpuni uurisid ruume kindlustusandja S AS esindajad, kes samuti nõudsid jätta ruume puutumatuks, kuna see oli vajalik nende uurimiseks ja otsuse tegemiseks. Alles oktoobri alguses tekkis hagejal võimalus oma vara ruumidest ära viia. Hageja haldaja V H (kohtu märkus- edaspidi kasutatud ka nime kirjapilti K) koos veoautojuhiga tulid hageja varale järgi, et see ruumidest ära viia, kuid kostja esindaja A P ei lubanud vara võtta, öeldes, et ruumi lukud on ära vahetatud, hageja esindajate sissepääs ruumidesse on ära keelatud ja vara ei tohi ruumidest ära viia. Asjaolu, et A. P on kostja esindaja xxxx, tõendab kostja 17.08.2016 e-kiri. Pärast kostja esindaja A. Pi keeldu siseneda ruumidesse, et oma vara ära viia, ei nõudnud kostja hagejalt ühtegi korda kohustuse täitmist ja ruumide vabastamist varast ega teavitanud sellest võimalusest. Kostja ei teinud seda isegi sel hetkel, kui tema enda väitel seisis ta silmitsi ülesandega omal kulul temale mittevajalikku hageja vara utiliseerida.
1.8.Edaspidi on saanud teatavaks, et kõiki neid asju kasutab faktiliselt uus ruumide üürnik, ettevõte B OÜ (registrikood xxxx), kes samuti asutas nendesse ruumidesse sushibaari Xxxx. Lisad 28-33 (I kd tlk 123-128) sisaldavad ruumide ja nendes hageja vara fotosid ajavahemikul, kui ruumide üürilevõtjaks ja kasutajaks oli B OÜ, alates suvest 2017. Esitatud fotode võrdlemisel on näha, et nii hagejale kuuluva sushirestorani töö ajal kui ka järgmisele üürnikule B OÜ-le kuuluva sushirestorani töö ajal kasutatakse sama vara, mille omandas hageja ja mis jäi kostja ruumidesse.
1.9.Hageja esitas fotod, mille saatis S varakahjude osakonna juhataja K S (lisad 34-46, I kd tlk 146-158). Fotod tehti 20.09.2016, s.o pärast tulekahju. Fotolt on näha, et ruumis on palju hageja mööblit ja seadmeid, mis praktiliselt pole tulekahjus kannatada saanud ja on kasutuskõlblikud pärast märga puhastust. Seda sama mööblit ja seadmeid on näha fotodelt, mis on lisad 20-25, s.t tegemist on ruumide fotodega, kus on näha hageja vara perioodil, kui alates 2017 suvest oli üürnikuks firma B OÜ. Esitatud tõendid tõendavad seda, et hagis nimetatud hageja vara (mööbel ja seadmed) pole tulekahjus kannatada saanud, on kasutuskõlblik vastavalt selle otstarbele ja oli ruumides puutumatud seisus kuni 2016 septembri lõpuni.
1.10.Käesoleval ajal üürib kostja ruume ja kasutab hageja terrassimööblit mitte B OÜ, vaid uus üürnik, kelle nimi ei ole hagejale teada. See uus üürnik kasutab samuti hageja mööblit (lisad 4749, I kd tlk 202-204 ja uuesti II kd tlk 30-31). See asjaolu tõendab hageja väidet, mille kohaselt hageja vara jäi kostja valdusesse ja seda oli võimalik ettenähtud otstarbel kasutada ning lükkab ümber kostja väite, et ta utiliseeris hageja vara või eemaldas selle kusagile ruumide vabastamiseks. Seega lisas 5 (II kd tlk 27) märgitud hageja vara jäi kostja pahausksesse, ebaseaduslikku ja omavolilisse valdusesse. Hageja vara oma valdusesse võttes, rikkus kostja hageja omandiõigust varanimekirjas loetletud varale.
1.11.Tuginedes AÕS § 34 lg 1, § 35 lg 2, § 40 lg 2 ja lg 3 ning VÕS § 1037 lg 1 ja lg 2 esimesele lausele palub hageja nõuda kostjalt AS Martinoza hageja Khanko Grupp OÜ kasuks rahaline hüvitis kostja valduses kinnipeetud hageja vara hariliku väärtuse summas, s.o summas 9890,61 eurot. Samuti palub hageja nõuda kostjalt sisse hageja menetluskulud.
1.12.18.05.2020 esitatud kirjalike teeside märgib hageja, et kostja väidab, et hagejal puudus reaalne huvi äriruumides allesjäänud asjade ja nende kättesaamise vastu ning seetõttu jättis hageja vabatahtlikult oma kalli vara kostja valdusesse. Seda kostja väidet ei toeta asjas olevad tõendid – hageja ei avaldanud kunagi oma varast loobumist. Selline väide on vastuolus loogika ja terve mõistusega – algselt oli hagi summa 17023,10 eurot, mis seejärel vähendati summani 9 890,61 eurot (I kd tlk 135 – 137). On võimatu ette kujutada, et ettevõtja kaotab huvi oma kalli vara vastu, omades seejuures täitmata kohustusi, mida saaks selle vara arvelt täita. Selle väite toetuseks viitab kostja üksnes asjaolule, et hageja ei tundnud kaua aega enda vara vastu huvi ega esitanud nõudeid selle väljaandmise kohta. Esiteks ei tähenda see, et hageja oli kaotanud huvi oma vara vastu ja oli valmis omandiõigusest loobuma. Teiseks, ei vasta see põhjendus tõele. Käesolev kohtuasi 2-1816205 tekkis tsiviilasjast 2-16-130577, milles Khanko Grupp OÜ esitas kostjana vastuhagi (I kd tlk 6-11). Tsiviilasi 2-16-130577 algatati 15.02.2017 AS Martinoza hagi alusel ja juba selles asjas tegi Khanko Grupp OÜ kompromissläbirääkimistel ettepaneku osa varast üle anda esitatud võlanõude katteks. Ja alles siis kui selgus, et nendel tingimustel ei ole võimalik kompromissi saavutada, esitas Khanko Grupp OÜ vastuhagi, milles algatati käesolev eraldi menetlus. Ainult sellise asjaoluga on põhjendatud Khanko Grupp OÜ varanõude esitamise tähtaeg. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, mille kohaselt hagejal puudus huvi tema vara vastu ja seetõttu jättis hageja vabatahtlikult oma kalli vara kostja valdusesse.
1.13.Kostja väidab, et AS Martinoza esindaja A P oli kostja haldustöötaja ja temal puudusid volitused läbirääkimiste pidamiseks ja vaidluste lahendamiseks üürilepingu osas. Algselt nimetati üürilepingus üürileandja kontaktisikuks A S (I kd tlk 12), kes hiljem vahetati teise isiku vastu. Khanko Grupp OÜ juhataja V K ütlustest järeldub, et hiljem tutvustas talle A S üürileandja kontaktisikuna A K. V.K tunnistas samuti, et hiljem ka A K ei olnud enam üürileandja kontaktisik ning uuest üürileandja esindajast ei teavitatud, kuid mõlemad A S ja A K viitasid, et A. P on AS-i Martinoza volitatud esindaja xxxx (II kd tlk 11 pöördel). Samas järeldub V.Ki ütlustest, et A.P tegi üürilepinguga seotud kooskõlastusi ja otsuseid, mis väljuvad tavalise haldustöötaja volituste piirest. A.Pi käitumine mõjus Khanko Grupp OÜ-le niivõrd palju, et võis põhjendatult uskuda, et AS Martinoza esindajana tegutsevale A. Pile oli antud volitus teha xxxx üürilepinguga seotud otsuseid ja küsimusi kooskõlastada. Selle juures ei kantud üürilepingusse kontaktisiku osas mingeid muudatusi ning Khanko Grupp OÜ juhatuse liikmetele ei edastatud kirjalikke ega suulisi teateid selle kohta, et üürileandja uus kontaktisik on E V.
1.14.Kostja väidab, et A.Pi nimele oli välja antud volikiri esitamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (I kd tlk 167), mis tõendab tema volituste puudumist üürilepingu osas. Hageja arvab, et nimetatud volikiri tõestab üheselt, et A P oli AS-i Martinoza esindaja xxxx, ja kirjalikku volikirja oli vaja
tema volituste kinnitamiseks politseiga suhtlemiseks, kuid üürilevõtja Khanko Grupp OÜ-ga suhtlemiseks ei olnud kirjalikku volikirja vaja. A S ja A Kil samuti ei olnud kirjalikke volikirju. Seega, kui A. P keelas hageja esindajal äriruumidest vara ära viia, tajuti tema sellist tegevust kostja täievolilise üürilepingu esindaja tegevusena.
1.15.Vastuses hagile väitis kostja esialgu, et tal tuli utiliseerida kogu äriruumidesse jäänud hageja vara (I kd tlk 69 ja 82). Pärast hageja järelepärimist, kus paluti esitada utiliseeritud vara loetelu (I kd tlk 143), tunnistas kostja, et kogu vara ei olnud utiliseeritud (I kd tlk 163). Paraku jätkab kostja väitmist, et hageja ei tõendanud, et hageja allesjäänud vara oli kasutamiseks kõlblik selle sihtotstarbe kohaselt. Kostja avaldab vastuolulist seisukohta: kui ruumidesse jäänud hageja vara ei olnud kasutuskõlblik, oleks kostja pidanud nõudma hagejalt ruumide varast vabastamist või ise kogu vara utiliseerima ja nõudma hagejalt utiliseerimiskulude hüvitamist. Kui kumbagi tegevust ei olnud teostatud, siis oli vara töökorras ja seda sai sihtotstarbeliselt kasutada.
1.16.Hageja poolt asjas esitatud tõendid, hageja töö ajal ning kahe järgneva ruumide üürilevõtja töö ajal tehtud fotodega on tõestatud, et ka järgnevad üürilevõtjad kasutasid ruumide üürimise ajal hagis loetletud vara. Hagejal on olemas põhjendatud veendumus, et äriruumide järgneva üürilevõtja B OÜ-ga sõlmitud üürilepingus on säte, et ruumid üüritakse koos hageja mööbli ja seadmetega ning hageja on korduvalt esitanud taotlused kostjalt selle üürilepingu väljanõudmiseks. Hoolimata asjaolust, et kohus keeldus neid taotlusi rahuldamast, oleks kostja võinud selle lepingu esitada, kui tal ei ole midagi hageja ja kohtu eest varjata. Sellegipoolest tunnistab kostja faktiliselt oma viimases menetlusdokumendis, et baarilett jäi ruumidesse alles, kuid sellejuures viitab sellele, et lett on vee- ja elektriühenduse tõttu ruumide lahutamatu osa, mida ei saa eemaldada ruumi kahjustamata ning seetõttu vaidlustab kostja selle maksumust (I kd tlk 34). Tegelikult ei ole baarilett muutunud ruumi lahutamatuks osaks, selle saab reaalselt vee- ja elektriühendusest lahti ühendada ning ruumist eemaldada, ilma ruumile kahju põhjustamata. Vee- ja elektriühendused saab samuti ruumi kahjustamata kõrvaldada või jätta alles ja ühendada nendega üks teine baarilett.
1.17.Hageja jääb oma haginõuete juurde. Kostja vastuväiteid ei ole põhjendatud ja on vastuolulised. Kostja rikkus hageja omandiõigust ja on kohustatud rikkumise aja seisuga hüvitama hagejale tema vara tavapärase maksumuse. Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja hageja menetluskulud kostjalt sisse nõuda.
1.18.Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 700 eurot, mis vastas kohtuasjas esitatud nõuete suurusele – 17023,10 eurot. Riigilõiv tasuti hageja juhatuse liikme E K kontolt. Käesoleval ajal on hageja vähendanud nõuete suurust 9 890,61 euroni, mis vastab riigilõivu suurusele 500 eurot. Juhindudes TsMS § 150 lg 1 p 1, palub hageja ülemakstud riigilõivu 200 euro tagastamist hageja juhatuseliikme E K kontole xxxx.
KOSTJA VASTUS
2.Kostja hagi ei tunnista.
2.1.Kostja vaidleb vastu hageja väidetele, mille kohaselt tekkisid hagejal võlgnevused kostja ees keeldude tõttu korraldada baariruumides äritegevust, mille uurija oli pannud. Uurija ei lubanud hagejal mööblit ja seadmeid sushibaari ruumides ümber paigutada ega mistahes asju välja viia. Kostja esitab kohtule kostja poolte hagejale saadetud hoiatuskirja üürilepingu üles ütlemiseks (I kd tlk 72), millisest nähtub, et hagejal olid kostja eest võlgnevused juba kaua aega (alates aprill 2016) enne äriruumides toimunud tulekahju.
2.2.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et pärast üürilepingu üles ütlemist vahetas kostja vastavalt üürilepingu punktile 3.8. ukselukud ning takistas hageja esindajale juurdepääsu äriruumidesse ja
keelas hageja mööbli ning seadmete väljaviimist. Kostja ei kasutanud pandiõigust. Tulenevalt üürilepingu punktidest 4.3.14 ja 4.3.15. oli hageja kohustatud pärast üürilepingu ja uurimise lõppemist (I kd tlk 73-76 – uurija teade ligipääsu lubamise kohta) äriruumid kostjale tagastama, kuid kostja seda ei teinud, mistõttu kasutas kostja oma üürilepingust tulenevat õigust võtta äriruumid oma valdusesse. Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud mööbli ja seadmete loetelule, mille kostja väidetavalt pandiks võttis. Hageja on kohtule esitanud tavalise exceli tabelis koostatud nimekirja väidetavast inventarist, mis tal äriruumides oli, kuid mitte ühtegi tõendit selle kohta, et reaalselt kõik need nimekirjas näidatud esemed äriruumides reaalselt ka olemas olid. Vastavalt „Eesti finantsaruandluse standardi“ punktile 28 sätestab raamatupidamiskohuslane üldjuhul oma raamatupidamise sise-eeskirjas, millest peaks nähtuma nende amortisatsiooniarvestuse meetodid ja amortisatsioonimäärade vahemikud, millest tuleb lähtuda põhivara amortiseerimisel. Praegusel juhul ei ole hageja kohtule nimetatud dokumenti ega ka ühtki muud vajaliku sisuga dokumenti esitanud, mistõttu on keeruline mõista, millistel alustel hageja poolt esitatud tabelis kajastatud amortisatsioonimäärad on paika pandud ning seetõttu on raske hinnata, kas need on adekvaatsed või on lähtutud lihtsalt hageja suvast ja soovist võimalikult suurt kahju näidata. Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud seda, millised asjad konkreetselt tulekahjus kannatada said ja kui suured need kahjud olid. Väide, et kogu nimetatud inventari oli võimalik kasutada pärast tavalist puhastamist ja pesemist vastavalt nende otstarbele, on põhjendamata ja tõendamata.
2.3.Hoolimata teadmisest, et kostja ei kasuta pandiõigust, ei pöördunud hageja mitte kordagi kostja poole sooviga äriruumidest inventari kätte saamiseks. Hageja poolt äriruumidesse jäetud inventari välja tõstmine ja utiliseerimine toimus alles kevadel 2017. Kostja esitab eeltoodu tõendamiseks inventari utiliseerimise ja äriruumide remondi arve (I kd tlk 82). Seega oli hagejal piisavalt aega oma asjade kätte saamise soovist kostjale teada anda ning asjadele järele tulla. Lisaks eeltoodule jääb arusaamatuks, millele tuginedes hageja väidab, et edaspidi on saanud teatavaks, et kogu baariinventari kasutatakse faktiliselt äriruumi uue üürniku poolt. Kostja ei ole nõus hageja väitega, mille kohaselt kostja kas müüs hageja inventari uuele üürnikule või andis esemed uuele üürnikule kasutamiseks koos äriruumiga ning saab selle eest igakuist tasu. Kostja ei ole hageja poolt äriruumidesse jäetud asju raha eest realiseerinud ega andnud neid esemeid raha eest kellegi kolmanda kasutusse ning seetõttu ei ole võimalik kohtule esitatud ka ühtegi sellekohast dokumenti.
2.4.Kostja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et hageja on saanud S AS-lt kindlustushüvitise summas 25 000 eurot, mis sisaldas nii inventari hüvitamist kui ka siseviimistluse taastamist (I kd tlk 83). Seega soovib hageja antud juhul samade asjade eest hüvitist kaks korda. Kostja peab oluliseks välja tuua nii nagu hageja ka ise hagiavalduses välja toob, et hageja ei soovinud üürilepingu lõpetamist ning kuigi kostja ütles üürilepingu üles, lootis hageja ilmselt endiselt, et saab äriruumides alustada loodetud uut äri. Enda plaanide kinnituseks saatis hageja 24. augustil 2016 kostjale ka e-kirja (I kd tlk 84), kus ütles, et tasub kostjale võlad kindlustusest saadavast rahast. Reaalsus oli aga see, et hageja kadus kostja jaoks ära ja oma asjade suhtes huvi üles ei näidanud. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja tema asja jõuga kinni hoidis ega selle kohta, et ta oma asju kätte oleks tahtnud saada, aga kostja ei andnud. Kostja peab vajalikuks veelkord rõhutada, et vaidlusalused äriruumid seisid puutumatuna kevadeni 2017.
2.5.Kostja on seisukohal, et hagejal puudus äriruumidesse jäänud inventari vastu igasugune huvi. Alles pärast seda, kui kostja soovis hagejalt hagi alusel kätte saada üürilepingust tulenevat võlgnevust, hakkas hageja augustis 2017 avaldama soovi kokkuleppe sõlmimiseks ja nõuete niiöelda tasaarvestamiseks. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud info kostja poolt väitetava pandiõiguse kasutamise kohta ei ole veenev ning puuduvad konkreetsed tõendid hageja sellekohaste väidete tõendamiseks. Kõiki toodud asjaolusid arvesse võttes on kostja seisukohal, et ei ole hageja äriruumidesse jäetud inventari suhtes pandiõigust kasutanud, hagejale on kindlustusandja poolt tekkinud kahju hüvitatud ning hageja poolt välja toodud nõuete eeldused ei ole täidetud.
2.6.Vastuseks hagi uuele terviktekstile (II kd tlk 33 jj) märgib kostja endiselt, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning kostja ei tunnista hagiavalduse uues täistekstis kostja vastu suunatud nõudeid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda ning kinnitab, et jääb oma varasemalt menetluse kestel esitatud seisukohtade juurde.
2.7.Hageja esitas kostja e-kirja, milles kostja loobus hagejaga läbirääkimistest kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja hinnangul ei tõenda esitatud e-kiri asjaolu, et kostja ei lubanud hagejal äriruumidest oma asju ära viia ja hagejal polnud mingit võimalust kostjaga kokku leppida, et asjad äriruumidest kätte saada. Kõnesolev kiri tõendab ainult seda, et uusi läbirääkimisi äriruumide osas kostja hagejaga pidada ei soovinud, sest hageja oli kostjale võlgu. Kostja rõhutab, et nimetatud läbirääkimised ei käinud mitte asjade kätte saamise vaid üürilepingu jätkamise üle. Hageja on korduvalt (kaasaarvatud hagi uues täistekstis) tunnistanud, et hageja plaanis kõrvaldada tulekahju kahjustusi, taaskäivitada sushibaari töö ja kustutada võlgnevuse kostja ees, mis tähendas, et tollel hetkel ei olnud kõne all äriruumidest asjade minema viimine vaid üürilepingu jätkamise osas läbirääkimiste pidamine, mis ei puudutanud mingil moel hageja asjade äriruumidest äraviimise lubamist või mittelubamist. Augustis 2016 ei olnud hagejal vähimatki kavatsust oma asju ruumidest minema viia.
2.8.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja pidas õigusvastaselt ja omavoliliselt enda juures kinni ja ei andnud hagejale välja hageja vara vastavalt hageja poolt esitatud nimekirjale. Tulenevalt üürilepingu punktidest 4.3.14 ja 4.3.15 oli hageja kohustatud pärast üürilepingu ja uurimise lõppemist äriruumid kostjale tagastama, kuid hageja seda ei teinud, mistõttu kasutas kostja oma üürilepingust tulenevat õigust võtta äriruumid oma valdusesse. Pärast äriruumide valduse ülevõtmist ei pöördunud hageja aga kordagi kostja poole ega tundnud huvi äriruumidesse jäänud asjade kättesaamise vastu.
2.9.Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud mööbli ja seadmete loetelule ja selle väidetavale jääkmaksumusele summas 9890,61 eurot. Hageja ei ole tõendanud mööbli ja seadmete tegelikku jääkmaksumust ja selgitanud veenvalt, mille alusel on kohtule esitatud jääkmaksumused just selliselt arvutatud/ määratud. Kostja rõhutab, et hageja ei ole tõendanud mööbli ja seadmete seisukorda/töökorras olekut vahetult enne tulekahju toimumist ja ka pärast seda, kui mööbel ja seadmed olid saanud kuuma, suitsu ja veekahjustusi. Väide, et kogu nimetatud inventari oli võimalik kasutada pärast tavalist puhastamist ja pesemist vastavalt nende otstarbele, on põhjendamata ja tõendamata ning kostja seab kahtluse alla kohtule esitatud jääkmaksumuse suuruse.
2.10.Kostja vaidleb vastu hageja poolt esitatud vara nimekirjas toodud baariletile ja selle maksumuse hüvitamisele, sest vastavalt üürilepingu punktile 4.3.4. ei hüvitata üürilepingu lõppemisel või üles ütlemisel üürnikule tema poolt teostatud ümberehituste ega parenduste maksumust. Kuna nimetatud baarilett oli ehitatud kostja äriruumi (sealhulgas veeühendused ja kanalisatsioon kraanikausile, elektriühendused valgustusele/kassaaparaadile jne, mis on baarileti normaalseks toimimiseks hädavajalikud) ja selle ära välja lõhkumine ilma äriruumi kahjustamata ja üürileandjale lisakulusid kaasa toomata oleks olnud võimatu, ei ole hagejal tulenevalt poolte vahel sõlmitud üürilepingust õigust nõuda baarileti jääkmaksumuse hüvitamist. Hageja pidi üürilepingu sõlmimisel arvestama, et pärast üürilepingu lõppemist ei hüvitata talle äriruumides tehtud ümberehitus- ega parendustöid.
2.11.Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et oktoobri alguses, kui sooviti oma vara ära viia, ei laskunud kostja seda teha, sest kostja esindaja A P ei lasknud neid äriruumidesse. Kostja rõhutab veelkord, et A.P oli kostja haldustöötaja, kellel puudusid volitused lepinguliste läbirääkimiste pidamiseks ja vaidluste lahendamiseks (hagejal olid oktoobris 2016 kostja ees mitme tuhande euro suurused võlgnevused). A.Pi volituste puudumist tõendas kostja varasemalt hageja poolt viidatud
volikirja esitamisega kohtule, milliselt nähtus, et volikiri oli tehtud ainult konkreetse juhtumi lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametiga. Lisaks eeltoodule tunnistas hageja enda tunnistaja V. H, kes ühtlasi oli ka see isik, kes väidetavalt oktoobri 2016 alguses asjade järgi käis, 22.01.2020 toimunud ülekuulamisel, et A.P tegeles xxxx hoone haldusküsimustega ning lepingulistes küsimustes tal esindusõigus puudus. Tulenevalt eeltoodust ja menetluse kestel esitatud erinevatest kirjavahetustest (kus suheldi kinnisvarahalduriga) nähtub selgelt, et hageja teadis täpselt, kelle poole ta oleks pidanud oma asjade kättesaamiseks pöörduma.
2.12.Lisaks eeltoodule ütles tunnistaja tunnistust andes, et nad ei teavitanud kostjat s.h ka mitte haldustöötajat A. Pi, et soovivad oma asjadele järele tulla vaid sõitsid väidetavalt ilma igasuguse kooskõlastuseta suvalisel ajal lihtsalt kohale. Hagejal ei olnud mingit alust eeldada, et kostja on pidevalt valvel ja ootab, et kas äkki hageja soovib oma asjadele järele tulla, seda enam, et hageja teadis, et kostja asukoht on xxxx, aga äriruumid asuvad xxxx. Hageja on korduvalt tunnistanud, et pärast oktoobri 2016 algust ei ole hageja mitte kordagi kostja käest oma asju küsinud.
2.13.Kostja vaidleb vastu hageja poolt viidatud AÕS §§-le 34, 35 ja 40 milliste kohaselt kostja on valdaja nõusolekuta pahauskselt, omavoliliselt ja seadusevastaselt rikkunud hageja valdust või võtnud selle ära. Kostja pöörab hageja tähelepanu asjaolule, et vastavalt üürilepingu punktile 4.3.14 oli hageja kohustatud pärast üürilepingu ja uurimise lõppemist äriruumid kostjale koheselt tagastama, kuid hageja seda ei teinud (poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes september 2016 alguses, samal ajal lõpetati äriruumides ka uurimine). S väidetavat täiendavat uurimist ei ole hageja tõendanud, mistõttu kasutas kostja oma üürilepingust tulenevat õigust võtta äriruumid oma valdusesse, milleks oli kostjal tulenevalt poolte vahel sõlmitud üürilepingust ja selle lõppemisest, täielik õigus. Pärast äriruumide valduse ülevõtmist ei pöördunud hageja kostja poole ega esitatud kordagi ühtegi pretensiooni oma asjade kättesaamise osas (vastavalt üürilepingu punktile 4.3.12. oli pretensiooni esitamise aeg 7 päeva probleemi tekkimisest, kuid hageja ei teinud seda kordagi ka hiljem). Tulenevalt eeltoodust võib järeldada, et hagejal puudus reaalne huvi äriruumidesse jäänud asjade ja nende kättesaamise vastu.
2.14.Kostja vaidleb vastu hageja viidatud võlaõigusseaduse §-le 1037 lg 1 ja lg 2 kuna on seisukohal, et hageja omandit ei ole mingil moel rikutud, sest olukorda, kus hageja jätab oma asjad, nende vastu huvi tundmata, kellegi teise valdusesse, ei saa nimetada valduse rikkumiseks. Kostja tegutses üürilepingu lõppedes lähtuvalt poolte vahel kehtinud üürilepingust. Samuti on tõendamata hageja omandi harilik väärtus rikkumise aja seisuga, sest hageja on oma omandi väärtust tõendanud asjade omandamise hetke seisuga, kuid väidetava omandi rikkumise seisuga hageja oma asjade väärtust tõendanud ei ole. Tegemist on hageja enda emotsionaalsete hinnangutega, mis ei ole mingil moel põhjendatud ega tõendamist leidnud.
2.15.Arvestades eeltoodut palub kostja jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt, juhul, kui kohus otsustab, et hageja nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada hageja rahalist nõuet. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Kohus tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
5.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: 1) kostja AS Martinoza kui üürileandja ja hageja Khanko Grupp OÜ (endine A OÜ) kui üürniku vahel oli sõlmitud 16.09.2013 äriruumi üürileping nr. xxxx ruumide üürimiseks asukohaga xxxx toitlustusteenuse osutamiseks (I kd tlk 12); 2) üürilepinguga ei antud üürile ruumide sisustust ja seadmeid, need tuli soetada üürnikul endal; 3) 07.07.2016 toimus nimetatud äriruumides tulekahju; 4) kostja ütles 31.08.2016 hagejaga üürilepingu üles alates 08.09.2016; 5) kriminaalmenetluse uurija teatas 09.09.2016 kirjaga loast ruumidesse siseneda.
6.Hageja esialgseks nõudeks oli kostjalt välja mõista seoses pandiõiguse teostamisega hageja vara müügist saadud raha ning alternatiivselt välja nõuda hageja vara kasutamisest saadud tulu ja pandiks võetud esemed. Juhul kui see võimalik ei ole, siis hüvitis esemete maksumuse väärtuses, mis moodustab 17 023,10 eurot.
7.Seoses kostja vastuväidetega täpsustas ja vähendas hageja 20.06.2019 menetlusdokumendis oma nõuet, soovides kostjalt hageja kasuks välja mõista üksnes hüvitist summas, mis võrdub temale kuuluva ja kostja poolt kinni peetud asjade väärtuses, summas 9890,61 eurot. Hageja kinnitab 30.09.2019 istungil, et loobub ülejäänud nõuetest.
8.TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kostjal puuduvad vastuväited hageja poolt esitatud nõude täpsustuse ja nõudest osalise loobumise osas (I k tlk 164-165) mistõttu kohus võtab loobumise vastu ja seega kuulub nimetatud nõuete osas menetlus lõpetamisele.
9.Kõigepealt tuleb kohtul kindlaks teha, kas hagis märgitud asjad (seadmed ja mööbel) kuuluvad hagejale. 20.06.2019 hagi täpsustuse kohaselt nõuab hageja hüvitist kostjalt üüritud äriruumidesse jäänud järgmiste esemeste eest: Külmlett TAPAS, kassaaparaat R-KEEPER (seade + võti), nõudepesumasin, küpsetusahi BEKO, kahekohaline diivan (16 tk.), ühekohaline diivan (4 tk.), laud 110*70 (7 tk.), laud 60*70 (8 tk.), laud 110*120 (2 tk.), baarilett, terrassimööbel (21 tooli, 7 lauda).
10.Hageja on esitanud kohtule esemete ostu tõendavad dokumendid: 1) OÜ B 29.09.2014 arvega nr. 88D (I kd tlk 105 (tõlge tlk 140)) on tõendatud kahekohaliste diivanite (17 tk), ühekohaliste diivanite (4 tk), laua 110*120 (2 tk), laua 60*70 (8 tk), laua 110*70 (7 tk), baarileti ja nõudepesumasina ost kokku summas 11230 eurot (km-ta) ; 2) A AS 03.02.2016 arvega nr. 43008894 (I kd tlk 106) on tõendatud integreeritud kompaktahju BEKO ost summas 208,33 eurot (km-ta); 3) U OÜ 30.10.2013 arvega nr. 10386, 22.12.2013 arvega nr. 10441 ja 14.01.2014 arvega nr. 20023 (I kd tlk 108-110) ning 30.10.2013 lepinguga nr. xxxx (I kd tlk 197-201) on tõendatud kassaaparaat R-KEEPER (seade + võti) ost summas 2196,87 eurot (km-ta); 4) OÜ A 23.10.2013 arvega nr E20130592 (I kd tlk 111) on tõendatud külmvitriin Tapas ost summas 1033 eurot (km-ta); 5) J OÜ 06.05.2014 tšekiga nr. 1508.3.35285, 06.05.2014 tšekiga nr. 1508.3.35284 ja 06.05.2014 tšekiga nr. 1508.3.35283 (I kd tlk 129-131) on tõendatud 7 terassilaua Alghero ja 16 Palermo tooli ost kokku summas 978,11 eurot. Kohus leiab, et hageja on ekslikult märkinud ostetud terassitoolide arvuks 21, kuivõrd lihtne Google otsing näitab, et Jyski poolt müüdav Alghero komplekt koosnes ühest Alghero lauast ja kahest Palermo toolist. Eeltoodut kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et 06.05.2014 tšekiga nr.
1508.3.35283 osteti 16 toolipatja. Kohus peab võimalikuks, et hageja omas rohkem terassitoole, kuid käesolevas asjas ei ole kohtule esitatud täiendavate toolide ostu tõendavaid dokumente. Kostja ei ole hageja esitatud ostuarvetele vastu vaielnud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tõendatud on eelnimetatud vara (mööbli ja seadmete) kuulumine hagejale.
11.Kuivõrd hageja on loobunud asjade väljaandmise nõudest, nimetab hageja esitatud hagi nõudealustena asjaõigusseaduse (AÕS) § 34 lg 1, § 35 lg 2, § 40 lg 2 ja lg 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 ja lg 2 esimese lause. Kuna hageja on loobunud asjade väljaandmise nõudest, esitades vaid nende väärtuse hüvitamise nõude, siis on tegu kahju hüvitamise nõudega vindikatsiooninõude asemel.
12.Kostja vaidleb vastu hageja poolt viidatud AÕS §§-dele 34, 35 ja 40. Kostja vaidleb vastu ka hageja viidatud VÕS §-le 1037 lg 1 ja lg 2 kuna on seisukohal, et hageja omandit ei ole mingil moel rikutud, sest olukorda, kus hageja jätab oma asjad, nende vastu huvi tundmata, kellegi teise valdusesse, ei saa nimetada valduse rikkumiseks.
13.AÕS § 68 lg 1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Lõike 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. AÕS § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
14.AÕS § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle ning AÕS § 33 lg 1 järgi on valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 34 lg 1 järgi on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. AÕS § 34 lg 2 järgi loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 35 lg 2 kohaselt on valdus pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.
15.AÕS § 40 lg 2, 3 kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse rikkumine või valduse äravõtmine. Sel viisil saadud valdus on omavoliline. Valduse rikkumine on valdaja takistamine asja üle tegeliku võimu teostamisel, samuti asja äravõtmise katse või ähvardus, kui on alust karta selle täideviimine.
16.VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kui õigustatud isiku omandi või muu õiguse rikkumine seisneb selle käsutamises rikkuja poolt, võib õigustatud isik käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist juhul, kui ta kiidab käsutustehingu vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 114 lõikes 2 sätestatule heaks. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga.
17.Järgnevalt tuleb kindlaks teha, kas kostja valdusesse jäi peale üürilepingu lõpetamist hagiavalduses nimetatud vara ja kas hageja avaldas soovi oma asjade kättesaamiseks või mitte.
18.Kostja ütles 31.08.2016 kirjaga üürilepingu hagejaga üles alates 08.09.2016 (I kd tlk 80). Vastuseks enne lepingu ülesütlemist kostja poolt 24.08.2016 uurijale saadetud kirjale, teatas uurija 08.09.2016, et ruumi sisenemine on keelatud. Järgmisel päeval, s.o. 09.09.2016 teatas uurija aga
asjaosalistele võimalusest ruumidesse siseneda. Kohus peab usutavaks hageja ütlust, et peale uurija poolt ruumidesse lubamist soovisid omakorda uurimist läbi viia, sündmuskohast fotosid teha, kindlustusfirma esindajad. Hageja esitatud kindlustusfirma poolt tehtud pildid on kuupäevast 20.09.2016 ning hageja selgituste kohaselt sõlmiti kompromiss kindlustusandjaga 29.09.2016. Hageja väidab, et soovis ruume vabastada ja vara ära viia oktoobri esimestel päevadel, kuid kostja kohapealne esindaja A. P teatas, et lukud on vahetatud, sissepääs ruumidesse on hagejale keelatud ja vara ei tohi ruumidest ära viia. Hageja eitab, et jättis vabatahtlikult oma asjad kostja ruumidesse.
19.Kostja tugineb peamise vastuväitena üürilepingu punktidele 4.3.14 ja 4.3.15, mille kohaselt oli hageja kohustatud pärast üürilepingu ja uurimise lõppemist äriruumid kostjale tagastama, kuid kostja seda ei teinud, mistõttu kasutas kostja oma üürilepingust tulenevat õigust võtta äriruumid oma valdusesse. Kostja leiab, et tal oli õigus hageja esemed ruumidest välja tõsta ja ta ei vastuta nende säilimise eest. Kostja leiab, et hageja ei avaldanud soovi pärast üürilepingu lõppemist oma asju ruumidest kätte saada. Tunnistaja V. Hi sõnade kohaselt ta küll käis ühel korral xxxx aadressil oktoobris 2016, kuid ta ei olnud teatanud kostjale oma soovist ruumidest asju kätte saada. Kostja paneb hagejale süüks, et enne augustis 2018 esitatud vastuhagi ei teinud hageja sisuliselt kaks aastat oma asjade kätte saamiseks mitte midagi, kuigi pooled olid omavahelises pidevas suhtluses seoses kostja poolt esitatud nõudega hageja vastu. Kostja töötaja A P tegeles xxxx hoone haldusküsimustega ning lepingulistes küsimustes tal esindusõigus puudus.
20.Seega heidab kostja hagejale ette, et viimane ei tagastanud koheselt peale lepingu lõppemist ja kriminaaluurimise lõppemist üüritud ruume, kuid kostja ei arvesta asjaoluga, et käesoleval juhul ei sõltunud ruumide tagastamine üksnes hageja tahtlusest. Kostja esitas hagejale lepingu ülesütlemise teate ajal, kui uurija ei olnud veel andnud luba ruumidesse siseneda ning nimetatud olukord esines veel ka lepingu lõppemise päeval. Kohus ei pea tõenäoliseks, et kostja ei olnud teadlik, et tulekahju puhul soovib kindlustusjuhtumit uurida ka kindlustusandja. Kostja kirjavahetus uurijaga tõendab, et ka kostja ootas kindlustusandjalt seisukohta seoses kahjujuhtumiga (I kd tlk 75). Kuivõrd tegemist oli erandliku olukorraga, oleks kostja kohtu hinnangul pidanud andma hagejale uue tähtaja üüritud ruumide vabastamiseks/asjade ruumidest väljaviimiseks, aga kostja üürileandjana seda ei teinud. Üürilepingu punktis 7.5. sätestatud 7päevane etteteatamistähtaeg lepingu erakorralisel ülesütlemisel ongi sarnastes lepingutes reeglina ette nähtud selleks, et üürnik saaks korraldada ruumide vabastamise. Sisuliselt võttis kostja ise hagejalt võimaluse üürilepingu punkti 4.3.14 täita.
21.Lisaks eeltoodule ei pea kohus põhjendatuks kostja etteheidet, et kuni vastuhagi /käesoleva asja põhihagi/ esitamiseni ei teinud hageja midagi oma asjade kättesaamiseks. Kohus peab vajalikuks pöörata kostja tähelepanu asjaolule, et ka hageja vastuhagi oli esialgselt üles ehitatud hageja uskumusele, et kostja teostas tema asjadele üürileandja pandiõigust, mistõttu on arusaadav, miks hageja ei pöördunud kirjalikult kostja poole oma asjade kättesaamiseks. Nimetatud asjaolu – „Khanko arvas, et vara arvelt kattis Martinoza võlgnevuse ära, mis oli tekkinud. Khanko ei osanud oodata kohtust hagi Martinozalt“ kinnitab ka tunnistaja V.K 22.01.2020 kohtuistungil (II kd tlk 12 pöördel). Alles käesoleva menetluse keskel 20.06.2019 muutis hageja oma nõuet, loobudes tuginemisest üürileandja pandiõiguse sätetele.
22.Olukorras, kus kostja kohapealne töötaja ütleb hageja töötajale, et „selline on Martinoza juhatuse korraldus, kuna hagejal on võlg ja vara on olemuselt pant“ (II kd tlk 12 pöördel), on põhjendamatu kostja etteheide, et hageja oleks pidanud aru saama, et kostja ei teosta pandiõigust ning tundma ise huvi oma asjade vastu. Hageja ei eitanud võla olemasolu, seega on arusaadav, miks hageja ei hakanud esitama kostjale pretensioone vara kinnipidamise kohta.
23.Nõustuda ei saa kostja väitega, et hageja pöördumine A. Pi poole asjade kättesaamiseks ei olnud asjakohane ja piisav. Kostja ise kinnitab korduvalt, et A. P on nende töötaja, kes otsustas haldusküsimusi. Lukkude vahetamist ja hageja informeerimist, et tal puudub ligipääs ruumidele ja
oma asjadele, ei saa pidada lepinguliste küsimuste otsustamiseks vaid tööandja poolt antud korralduste edastamiseks. Kohus peab ebatõenäoliseks, et A. P omavoliliselt hageja tegevust takistas, sest viimane viitas - „...selline on Martinoza juhatuse korraldus“. Kohus usub, et hageja eesmärk asjadele järgi minnes ei olnudki P lepingulistes küsimustes läbirääkimisi pidada, sest nagu tunnistaja V. K märgib „tegime katse ruumid vabastada nii nagu oli öeldud 08.09 ettekirjutusega“ (II kd tlk 13 pöördel). Eeltoodut kinnitab ka tunnistaja ütlus, et tema esindas ettevõtet oma volituste piires töölepingu alusel ja tema ei kirjutanud dokumentidele alla (II kd tlk 13 pöördel).
24.Seega nõustub kohus hageja viidatud TsÜS § 116 lõikega 2, mille kohaselt juhul kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandusvõi kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Kohus nõustub hagejaga, et A. P võis vajada kirjalikku volikirja AS Martinoza esindamiseks ja volituste kinnitamiseks politseiga suhtlemisel, kuid üürilevõtja Khanko Grupp OÜ-ga suhtlemisel ei eeldanud kumbki pool kirjaliku volikirja vajalikkust. On täiesti arusaadav ja mõistetav, et igal ettevõtte töötaja ei ole õigus teha muudatusi lepingus. See oli kostjapoolne töökorraldus, et xxxx kohapeal oli isik, kelle poole sai pöörduda küsimustes, mis puudutasid üüritud ruumi olmeküsimusi ja kes vahendas üürileandja ja üürniku suhtlust. Seda, et P jõudis info kostjani, on tunnistanud ka kostja endine töötaja E V (II kd tlk 14 pöördel).
25.Olukorras kus kostja kategooriliselt eitab pandiõiguse teostamist on kummastav, et kostja ei ole peale lepingu lõppemist teinud ise hagejale ühtegi ettepanekut oma, nii kahjustada saanud kui ka kahjustamata, mööbli ja seadmete äraviimiseks kostja ruumidest. 31.08.2016 üürilepingu ülesütlemise avalduses teatab kostja lepingu ülesütlemisest, kuid ei kohusta hagejat ruume vabastama ega asju ära viima. Seda ei tehta ka 24.10.2016 võlanõudes (I kd tlk 81), s.o. ajal kui hagejal eelduslikult oli juba käes kindlustusandjalt saadud hüvitis ja kostja ei olnud veel asunud ruume korrastama Sisutu on kostja väide, et hageja nn. kadus nende jaoks ära kui puuduvad tõendid, et kostja üldse oleks hagejat otsinud. Nagu hageja osundas, ei teinud kostja seda ka olukorras, kui seisis silmitsi ülesandega enda kulul temale mittevajalik hageja vara utiliseerida. Samuti nähtub kostja 14.08.2017 kirjast, et kostja arvates ei peakski hageja oma asju tagasi saama, sest kindlustusandja on maksnud neile selle vara eest hüvitist (I kd tlk 77). Seega peab kohus pigem tõenäoliseks, et kostja eesmärk oligi hageja asjadega (mööbli ja seadmetega) kompenseerida seda, et kostjal tuli tulekahjus kahjustatud ruumid ise oma kuludega remontida, sest üürilepingu lõppemisega seoses ei saanud seda kohustust hagejale panna.
26.Kostja küll ei kinnita, et hageja nimetatud asjad on tema käes, aga ta ei ole ka tõendanud, et ta oleks need hagejale tagastanud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hageja seadmed ja mööbli ruumidest välja tõstnud või utiliseerinud. Tsiviilmenetluses kehtib TsMS § 230 lg 1 kohaselt põhimõte, et pool peab tõendama oma väiteid. Utiliseerimise tõendamiseks esitatud 19.06.2017 remonttööde arvest kui tõendist on kostja 30.09.2019 istungil loobunud ( I kd tlk 183). Kohus peab tõenäoliseks, et kostja utiliseeris küll hageja esemeid, kuid üksnes need, mis tulekahjus viga said ja muutusid kasutuskõlbmatuteks.
27.Seevastu on hageja esitatud kindlustusandja poolt tehtud fotomaterjalide põhjal ( I kd tlk 147158) võimalik tuvastada, et peale tulekahju on üüritud ruumides alles arvestatav hulk hageja mööblit. Hävinud on kindlasti üks kahekohaline diivan, üks ühekohaline diivan ja nende ees olnud laud (110*70). Fotodelt nähtub, et viga ei ole saanud baarilett (letil olevad asjad ei ole isegi tahmased), mistõttu on tõenäoline, et tulekahjust jäid puutumata ka leti taga olnud seadmed (külmlett, kassaaparaat, nõudepesumasin ja küpsetusahi). Fotodelt ei nähtu ja seda kinnitab nii hageja kui hilisemalt tehtud fotod, et kahjustada ei saanud terassimööbel. Kindlustusandja vastus kostjale (I kd tlk 83) kinnitab, et hagejale on hüvitatud eelõige disainelementide ja siseviimistluse maksumus. Kindlustusandja ei nimeta mööblit ega seadmeid, samuti ei pea kohus tõenäoliseks, et kindlustusfirma oli nõus hagejale hüvitama mööblit, mis ei olnud kahjustada saanud. Seda
kinnitavad ka tunnistaja V.K 22.01.2020 istungil antud ütlused, mille kohaselt „Summa põhiosa on saadud remondi, interjööriesemete, kadunud toiduainete ja alkoholi eest. Mööblit ja tehnikat peeti kahjustamata esemeteks ja öeldi, et neid saab kasutada“ (II kd tlk 13).
28.Arvestades otsuse punktis 27 märgitud hävinud vara ning asjaolu, et hageja on ostnud OÜ B 29.09.2014 arvega nr. 88D neli ühekohalist diivanit ja seitse lauda mõõtudega 110*70, ei pea kohus põhjendatuks hageja varanimekirjas alles oleva varana nimetada jätkuvalt nelja ühekohalist diivanit ja seitset lauda mõõtudega 110*70. Seega on õige nimetada allesjäänud varana 3 ühekohalist diivanit ja kuus lauda mõõtudega 110*70. Ühe hävinud kahekohalise diivani on hageja ise juba algselt vara nimekirjast välja jätnud.
29.Kohus leiab, et hageja on samade ruumide järgmiste üürnike tegutsemise ajal tehtud fotodega ( I kd tlk 124-128, 202-204) ümber lükanud kostja väite, et ta on kõik hageja asjad ruumidest välja tõstnud, kogu hageja vara oli kasutamiskõlbmatu ning kostja ei ole andnud neid kellegi kolmanda kasutusse, kuivõrd fotodelt on võimalik tuvastada, et samu hageja esemeid kasutavad kostja ruumides ka järgmised üürniku. Eeltoodu sedastab, et neid esemeid oli võimalik kasutada pärast tavalist puhastamist ja pesemist vastavalt nende otstarbele. Kostja ei ole pidanud vajalikuks vastupidist tõendada.
30.Kostja heidab hagejale ette, et viimane ei ole tõendanud nimekirjas sisalduvate seadmete töökorras olekut ja mööbli täpset seisukorda, kuid jätab tähelepanuta asjaolu, et nende korrasoleku kontrollimise võimalus peale tulekahju ja ruumidesse lubamist oli üksnes kostjal. Kostja ei ole käesolevas menetluses pidanud vajalikuks tõendada, kas ja millised varad tegelikult olid töökorras või millised kasutuskõlbmatud.
31.Kohus nõustub hagejaga, et baarilett ei muutu hoone oluliseks osaks põhjusel, et selle jaoks on veetud elektrikaablistik ja veetorud. Eelnimetatu ei takista vana baarileti eemaldamist ja uue baarileti samale kohale paigaldamist. Baarileti eemaldamine ei too kaasa ruumi hävimist ega olulist muutumist, mistõttu ei ole tegemist ruumi oluliseks osaks oleva parendusega. Nimetatut ei põhjenda ka see, et baarileti eemaldamine võib tuua kaasa üürileandjale lisakulutusi, kuivõrd kostjal oli alati võimalus kohustada hagejat baariletti eemaldada ning isegi olukorras, kus kostja eelistab, et hageja jätaks oma eritellimusega tehtud baarileti kostjale- on kostjal kohustus see hagejale hüvitada.
32.Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et hagejal ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik täita üürilepingu punktis 4.3.14 märgitud kohustust viivitamata järgmiseks päevaks peale üürilepingu lõppemist äriruumide vabastamiseks oma asjadest ja seadmetest ning andmaks ruumide valdus üle. Kohus leiab, et kostja ei saa viitega eelmärgitud punktile vabastada end igasugusest vastutusest kostja üüripinnal oleva ehk kostja valduses oleva ja talle mittekuuluva vara osas, muutes sellega kostja valduse hageja vara osas seaduslikuks ja heauskseks. Kostja teadis, et ruumides olev vara kuulub hagejale. Üürilepingu punkti 4.3.14 alusel ei saanud tekkida kostja omandiõigust ruumi jäetud asjadele isegi juhul, kui kostja nende asjade säilivuse eest ei pidanud vastutama. Oleks kostja tõepoolest tõstnud hageja vara oma ruumidest välja, ei oleks vara olnud ka kostja valduses ning sellisel juhul puuduks ka kohustus vastutada asjade säilimise eest. Käesoleval juhul kostja rikkus hageja valdust hetkel kui takistas ilma õigusliku aluseta (kostja väitel ei teostanud ta üürileandja pandiõigust) hagejal oma asjade kättesaamist lukustatud äripinnalt. Valduse rikkumine on ka valdamise takistamine (AÕS § 40 lg 3). Olukorras, kus hagejale teadaolevalt teostas üürileandja ruumidesse jäänud vara suhtes pandiõigust, ei saa hagejale ette heita ükskõiksust ja hoolimatust oma vara suhtes.
33.Kuivõrd käesoleval juhul ei ole selge, kas hageja asjad on jätkuvalt kostja ruumides alles, mille väljaandmise nõude saaks hageja omanikuna esitada AÕS § 80 lg 1 alusel ning kahju hüvitamise
nõude VÕS § 115 lg 2 ja 3 alusel, siis kuulub hüvitisnõude rahuldamisel kohaldamisele VÕS § 1037.
34.VÕS § 1037 kohaldatakse valduse rikkumise korral, kuid sätte kohaldamise eelduseks ei ole, et rikkuja peaks kannatanu asju valdama. Rikkumiskondiktsiooni objektiivse teokoosseisu jaoks on piisav, et rikkuja teo tulemusena on tungitud õigustatud isiku absoluutse õigushüve kaitsealasse (selle kasutamise või käsutamise teel või muul viisil). Rikkumine on toimunud ilma õigustatud isiku nõusolekuta ning rikkuja peab olema rikkumise tulemusena midagi saanud. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust, eelkõige tema omandit või valdust, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus (vt Riigikohtu 27.09.2017 otsus nr 2-15-18478/33, p 11 ja 20.03.2019 otsus nr. 2-17-1413 p. 11). Rikkumise teel saadu harilikku väärtust tuleb hinnata rikkumise aja seisuga (VÕS § 1037 lg 3 esimene lause). Kohus tuvastas eespool, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta hageja omandiõigust varanimekirjas märgitud varale ning esemete kinnipidamisega on kostja rikastunud hageja vara arvelt, mistõttu on põhjendatud hagejale hüvitada vara väärtus rikkumise aja seisuga ehk hetkest, kui kostja keelas hagejal oma asjade kättesaamise üüritud ruumidest oktoobris 2016.
35.Arvestades eeltoodut ja käesoleva otsuse punktis 27 kajastatud leiab kohus, et hagejal on õigus saada hüvitist järgmiste varanimekirjas märgitud (II kd tlk 27) esemete eest: Külmlett TAPAS, kassaaparaat R-KEEPER (seade + võti), nõudepesumasin, küpsetusahi BEKO, kahekohaline diivan (16 tk.), ühekohaline diivan (3 tk.), laud 110*70 (6 tk.), laud 60*70 (8 tk.), laud 110*120 (2 tk.), baarilett, terrassimööbel (16 tooli, 7 lauda).
36.Hageja on hüvitise väljaarvutamisel lähtunud asjade käibemaksuta soetusmaksumusest, millest on maha arvatud kasutamisest tingitud amortisatsioon. Hageja on arvestanud välja iga eseme amortisatsioonikulu aastas, mille lahutab soetamismaksumusest. Samuti lahutab hageja jääkväärtusest tulekahju tagajärgedest puhastamise kulu summas 885,60 eurot. Kostja ei ole puhastamise kulu vaidlustanud.
37.Kostja vaidlustab hageja märgitud amortisatsioonimäärad ning leiab, et hageja ei ole tõendanud mööbli ja seadmete tegelikku jääkmaksumust ja selgitanud veenvalt, mille alusel on kohtule esitatud jääkmaksumused just selliselt arvutatud/ määratud. Kostja leiab, et tõendamata on hageja omandi harilik väärtus rikkumise aja seisuga, sest hageja on oma omandi väärtust tõendanud asjade omandamise hetke seisuga, kuid väidetava omandi rikkumise seisuga hageja oma asjade väärtust tõendanud ei ole. Tegemist on hageja enda emotsionaalsete hinnangutega, mis ei ole mingil moel põhjendatud ega tõendamist leidnud.
38.Kohus ei pea põhjendatuks seada kahtluse alla hageja poolt varanimekirjas märgitud amortisatsioonimäärasid, kuivõrd igal ettevõttel ongi õigus ise määrata iga seadme/mööbli eeldatav kasulik eluiga. Kostja heidab hagejale ette jääkmaksumuse arvestamise meetodi valikut, kuid ei paku ka ise muud alternatiivset valikut.
39.Kohus korrigeerib esitatud jääkmaksumuse arvestuses üksnes ühekohalise diivani ja laua 110*70 arvestust, nõustudes ülejäänud hageja poolt esitatud arvestusega: 1) Külmlett TAPAS, soetusmaksumus 1033 eurot ( 2013 aastal) , aastane amortisatsioon 10% ehk 103,30 eurot, kolme aasta amortisatsioon 309,90 eurot, jääkväärtus 723,10 eurot; 2) Kassaaparaat R-KEEPER ( seade + võti), soetusmaksumus 2169,87 eurot ( 2013 aastal) , aastane amortisatsioon 10% ehk 216,99 eurot, kolme aasta amortisatsioon 650,96 eurot, jääkväärtus 1518,91 eurot; 3) Nõudepesumasin, soetusmaksumus 600 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 10% ehk 60 eurot, kahe aasta amortisatsioon 120 eurot, jääkväärtus 480 eurot;
4) Küpsetusahi BEKO, soetusmaksumus 208,33 eurot (2016 aastal), uus, aastast amortisatsioon ei ole arvestatud, jääkväärtus 208,33 eurot; 5) Kahekohaline diivan (16 tk), soetusmaksumus kokku 4160 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 15% ehk 624 eurot, kahe aasta amortisatsioon 1248 eurot, jääkväärtus 2912 eurot; 6) Ühekohaline diivan (3 tk), soetusmaksumus kokku 450 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 15% ehk 67,50 eurot, kahe aasta amortisatsioon 135 eurot, jääkväärtus 315 eurot; 7) Laud 110*70 (6 tk), soetusmaksumus kokku 900 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 15% ehk 135 eurot, kahe aasta amortisatsioon 270 eurot, jääkväärtus 630 eurot; 8) Laud 60*70 (8 tk), soetusmaksumus kokku 640 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 15% ehk 96 eurot, kahe aasta amortisatsioon 192 eurot, jääkväärtus 448 eurot; 9) Laud 110*120 (2 tk), soetusmaksumus kokku 420 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 15% ehk 63 eurot, kahe aasta amortisatsioon 126 eurot, jääkväärtus 294 eurot; 10) Baarilett, soetusmaksumus 3500 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 15% ehk 525 eurot, kahe aasta amortisatsioon 1050 eurot, jääkväärtus 2450 eurot; 11) Terassimööbel (16 tooli ja 7 lauda), soetusmaksumus kokku 978,11 eurot (2014 aastal), aastane amortisatsioon 20% ehk 195,62 eurot, kahe aasta amortisatsioon 391,24 eurot, jääkväärtus 586,87 eurot; Kokku esemete jääkväärtus 9843,11 eurot, millest tuleb lahutada ka puhastamise maksumus 885,60 eurot. Seega hüvitamisele kuuluv summa on 8957,51 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus jätab rahuldamata hageja hüvitise nõude summas 933,10 eurot.
Menetluskulud
40.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
41.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
42.Hageja nõue on rahuldatud summas 8957,51 eurot ehk 91% ulatuses ja jäetud rahuldamata 9% ulatuses. Seega jääb kostja kanda 91 % hageja põhjendatud menetluskuludest ja hageja kanda jääb 9 % kostja põhjendatud menetluskuludest.
43.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.
44.Ekslik on hageja väide, et vähendanud nõude suurust- 9 890,61 eurot- arvestades oli tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 500 eurot. Õige on 550 eurot. Seega kuulub hagejale tagastamisele enamtasutud lõivuna mitte 200 vaid 150 eurot.
45.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.