Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-16-130577 26. august 2019, Narva
Kohtuasi
Aktsiaselts (lühend AS) Martinoza hagi Khanko Grupp OÜ vastu võla nõudes 7833,10 eurot Hageja: AS Martinoza (registrikood 10078109), lepinguline esindaja Merli Rikolas Kostja: Khanko Grupp OÜ (registrikood 12098004), lepinguline esindaja A J Hagimenetlus 26.08.2019, kirjalikus menetluses
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-16-130577
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AS Martinoza esitas 29.12.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Khanko Grupp OÜ 4477,57 euro saamiseks. Kohus tegi 02.01.2017 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 10.01.2017 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 27.01.2017 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 15.02.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu. Harju Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmast ning saatis asja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus 10.03.2017 määrusega võttis menetlusse AS Martinoza hagi Khanko Grupp OÜ vastu põhivõlgnevuse summas 3802,07 eurot, 15.02.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summas 1255,52 eurot ning alates 15.02.2017 jooksvate viiviste nõudes. Hageja esitas 21.08.2017 kohtule parandatud hagiavalduse, milles lisaks eespoolnimetatud nõudele esitas alternatiivse nõude. Hageja palub juhul, kui kohus leiab, et hagejal AS Martinoza puudub õigus perioodi eest 07.07.-09.09.2016 nõuda üüri ja kõrvalkulude tasumist, millest tulenevalt rahuldab osaliselt hageja põhinõude, palub hageja mõista kostjalt välja kahjunõude summas 1782,5 eurot. Kohus võttis alternatiivse nõude menetlusse 30.11.2017 määrusega. Hageja esitas 26.12.2018 nõude täpsustuse. Hageja vähendas nõude selliselt, et loobus kostja vastu nõude esitamisest poolte vahel sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 2013/94 ülesütlemiseni seisuga 08.09.2016 ning esitas nõude ainult kuni äriruumi üürilepingu nr 2013/94 esemeks olnud ruumide, asukohaga x hävimiseni 07.07.2016. 26.12.2018 seisuga võlgneb kostja hagejale põhinõudena 1707,84 eurot (üür ja kommunaalkulud). Kostja on rahalise kohustuste täitmisega viivituses alates 08.07.2016. Hageja on arvestanud kostjale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvestusega 0,2% päevas. Nõude täpsustuse esitamise seisuga võlgneb kostja viivitusintressidena kogusummas juba rohkem kui on hageja vähendatud põhinõue kostja vastu ning seetõttu esitab hageja kostja vastu viivitusintresside nõude kogusummas 1707,84 eurot ja loobub ülejäänud viivistest. Hageja nõuded on mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas 1 717,84 eurot ja viivitusintressid summas 1 707,84 eurot. Kohus 28.01.2019 määrusega võttis vastu AS Martinoza osaline hagist loobumine ja lõpetas menetlus tsiviilasjas AS Martinoza hagis Khanko Grupp OÜ vastu poolte vahel sõlmitud äriruumi üürilepingu nr 2013/94 ülesütlemiseni seisuga 08.09.2016 nõude osas ning alternatiivses nõudes ehk kahjunõudes perioodi 07.07.2016 – 09.09.2016 eest. Menetlus jätkus AS Martinoza hagis Khanko Grupp OÜ vastu põhivõlgnevuse summas 1707,84 eurot ja 2(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
viivitusintressi summas 1707,84 eurot nõudes. Hagist osaliselt loobumisega seotud poolte menetluskulud jättis kohus AS Martinoza kanda.
Hageja lõplikuks nõudeks on mõista Khanko Grupp OÜ-lt (kostja) välja AS Martinoza (hageja) kasuks põhivõlgnevuse summas 1707,84 eurot ja viivitusintressi summas 1707,84 eurot. Hageja nõue tuleneb hageja üürileandjana ja KHANKO GRUPP OÜ (endise nimega x) üürnikuna 16.09.2013 sõlmitud äriruumi üürilepingust nr 2013/94, mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse x linnas asuvas hoones I korrusel paikneva teenindussaali koos sanitaarsõlmega (edaspidi teenindussaal), suurusega 105,33 m2 ning koridori koos sanitaarsõlmega (abiruum), suurusega 13 m2 (edaspidi koos nimetatud äriruumid). Kostja kohustus tasuma hagejale teenindussaali kasutamise eest perioodil 01.11.2016 kuni 31.10.2016 igakuiselt 696 eurot ning abiruumi kasutamise eest igakuiselt 36 eurot, so kokku kohustus kostja igakuiselt tasuma äriruumide kasutamise eest üüri 732 eurot. Lisaks üürile oli kostja kohustatud hüvitama hagejale proportsionaalse osa hoone kommunaalteenuste maksumusest ning halduskulu arvestusega 0,1 eurot iga üüritava m2 kohta. Lepingu lõpptähtpäevaks lepiti kokku 01.11.2020. Lepingus ettenähtud põhi- ja kõrvalnõuete täitmiseks leppisid pooled kokku tagatisraha maksmises hagejale summas 948 eurot ning viivitusintresside tasumises vastavalt lepingu kokku lepitud, s.o 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi korduvalt. Kostja ei tasunud võlgnevust ning hageja ütles 31.08.2016 kirjaga lepingu 08.09.2016 üles. Hageja nõuab võlgnevust ainult kuni äriruumi üürilepingu nr 2013/94 esemeks olnud ruumide, asukohaga x, Narva hävimiseni 07.07.2016. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 1707,84 eurot (üür ja kommunaalkulud). Kostja on rahalise kohustuste täitmisega viivituses alates 08.07.2016. Hageja on arvestanud kostjale rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivitusintressi arvestusega 0,2% päevas. Kostja võlgneb hagejale viivitusintressidena kogusummas juba rohkem kui on hageja põhinõue kostja vastu ning seetõttu nõuab hageja kostjalt viivitusintressi kogusummas 1707,84 eurot.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esialgseks nõudeks (kd 1, tl 18-19) oli põhivõlgnevus 3802,07 eurot + viivisvõlgnevus hagi esitamise seisuga summas 1255,52 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt 0,2% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt määratakse hagihind raha maksmisele suunatud hagi puhul nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. 3(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on tsiviilasja hind 7833,10 eurot: põhinõue 3802,07 eurot, viivisvõlgnevus hagi esitamise seisuga summas 1255,52 eurot ja viivis ühe aasta eest summas 2775,51 eurot.
Kostja ei vaidle vastu, et temal on tekkinud võlgnevus. Viivist nõuab hageja perioodi eest 08.07.2016.a. kuni 20.12.2018.a. summas 2314,35 eurot s.t. peale üürilepingu lõpetamist. Kostja on vastu, et tasuda viiviste eest, mis olid esitatud peale üürilepingu lõpetamist. Põhivõla maksmise viivitus toimus peale üürilepingu lõppemist hageja süü tõttu, mis seisnes selles, et Hageja ei helistanud Kostjale ega andud võimalust ära viia oma mööblit ning inventari üüritavatest ruumidest. Hageja keelas Kostjal sissepääsu üüritud ruumidesse, vahetades selleks sissepääsu uste lukud. Kuivõrd Kostja majanduslik tegevus oli täielikult katkestatud, siis Hageja nõudmisi arvete tasumise küsimuses oli võimalik teha ainult mööbli ja seadmete müügist saadud vahendite arvel, mis asuvad üüritaval pinnal. Hageja keelates ruumidesse sisenemise, takistas sellise võimaluse kasutamist. Samas ei rakendanud Hageja ka ise pandiõiguse sätteid ning ei müünud mööblit ega seadmeid, jättes seega rahuldamata oma nõudmisi põhivõla küsimuses inventari müügist saadud rahaliste vahendite arvelt. Praktiliselt on käesolevas asjas tegemist kreeditori viivitusega VÕS § 305 lõige 1, võtta täitmiseks Kostja poolt esitatud nõuded viiviste maksmiseks peale üürilepingu katkestamist, mis on põhjendamatu.
Hageja leiab, et kostja põhjendused viiviste mittenõudmiseks on alusetud. Tasumata arved olid kostjal juba mitmed kuud enne ruumide hävimist. Lisaks sai kostja kindlustusseltsilt kahjuhüvitise, mille arvelt ta oli lubanud oma võlad likvideerida, kuid mida ta ei teinud. Hageja hinnangul ei ole õige nõuda, et hageja peab vastutama kostja äririskide eest. Kui kostja äri ei läinud plaanipäraselt, ta jäi hagejale võlgu juba palju aega enne ruumide hävimist, siis see on tema äririsk ning tema vastutus. Asjaolu, et ka pärast kindlustusseltsilt korraliku kahjuhüvitise saamist kostja hagejale võlgnevust ei likvideerinud, näitab antud juhul ainult kostja pahatahtlikkust hageja suhtes. Kostja ei ole esitanud mitte ühtegi faktilist tõendit selle kohta, et soovis ruumidest asju kätte saada, aga hageja ei lubanud. Kostja kirjast 04. juulist 2016 nähtub, et kostja kavatses oma ärikontseptsiooni muuta ning ruumides äri jätkata. Pärast ruumide hävimist oli kostja soov endine ning plaan ruumid enda kasutusse jätta, kindlustusest saadava rahaga need korda teha ja üürilepingut jätkata. See oli ka põhjuseks, miks hageja kohe pärast ruumide hävimist üürilepingut ei lõpetanud.
4(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
09.05.2019 kohtuistungil viitas kostja sellele, et hagi täpsustuses toodud viiviste arvestuse esimeses tabelis (nõuded seisuga kuni 07.07.2016) näidatud arve nr 161190 ei kajastu hageja poolt esitatud hagis ning seetõttu ei ole kostja sellest arvest tuleneva nõudega (summas 102.10 eurot) nõus. Samuti viitas kostja sellele, et hagi täpsustuses toodud viiviste arvestuse esimese tabeli (nõuded seisuga kuni 07.07.2016) lõpus olevate viivistega summas 161.40 eurot nad nõus ei ole, kuna sellises summas viiviste arvet neile esitatud ei ole. Kohtuistungil ka tekkis küsimus, kas summa 1707.84 eurot sisaldab ka viiviseid. Kohtuistungil nõustusid pooled vaadata asja läbi edaspidi kirjalikus menetluses. Hageja andis selgitusi 09.05.2019 kohtuistungil tekkinud küsimuste kohta oma 15.05.2019 menetlusdokumendis (kd 2, tl 91-92 ).
Kuna mõlemad pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses, määras kohus 18. juuni 2019. a määrusega vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi või esitada täiendavad selgitused ja tõendid. Kompromissi pooled ei esitanud. Kostja esitas täiendavad arvamused.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja üürileandjana ja KHANKO GRUPP OÜ (endise nimega x) üürnikuna 16.09.2013 sõlmisid äriruumi üürilepingu nr 2013/94 (kd 1, tl 21-23), mille kohaselt andis hageja kostja kasutusse x linnas asuvas hoones I korrusel paikneva teenindussaali koos sanitaarsõlmega suurusega 105,33 m2 ning koridori koos sanitaarsõlmega (abiruum), suurusega 13 m2. Kostja kohustus tasuma hagejale teenindussaali kasutamise eest perioodil 01.11.2016 5(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
kuni 31.10.2017 igakuiselt 696 eurot ning abiruumi kasutamise eest igakuiselt 36 eurot, so kokku kohustus kostja igakuiselt tasuma äriruumide kasutamise eest üüri 732 eurot. Lisaks üürile oli kostja kohustatud hüvitama hagejale proportsionaalse osa hoone kommunaalteenuste maksumusest ning halduskulu arvestusega 0,1 eurot iga üüritava m2 kohta. Lepingu lõpptähtpäevaks lepiti kokku 01.11.2020. Lepingus ettenähtud põhi- ja kõrvalnõuete täitmiseks leppisid pooled kokku tagatisraha maksmises hagejale summas 948 eurot ning viivitusintresside tasumises 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 272 lg 1 teisest lausest tulenevalt äriruum on majandus- või kutsetegevuses kasutatav ruum. Pooltel puudub vaidlus, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi alates 15.05.2016, ei tasunud võlgnevust ning hageja ütles 31.08.2016 kirjaga lepingu 08.09.2016 üles (kd 1, tl 26). Pooled ei vaidle ka selle üle, et üürilepingu nr 2013/94 esemeks olnud ruumides on 07.07.2016 toimunud tulekahju ja ruum hävis. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 võimaldab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 103 lg 1 alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Põhivõlgnevus Hageja nõuab võlgnevust ainult kuni äriruumi üürilepingu nr 2013/94 esemeks olnud ruumide, asukohaga x hävimiseni 07.07.2016. Kostja võlgneb hagejale põhinõudena 1707,84 eurot (üür ja kommunaalkulud). Kostja on rahalise kohustuste täitmisega viivituses alates 08.07.2016. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud nõutud võlgnevuse suurust vaatamata kohtu ettepanekule. Kostja väide 09.05.2019 toimunud kohtuistungil, et hagi täpsustuses toodud viiviste arvestuse esimeses tabelis (nõuded seisuga kuni 07.07.2016) näidatud arve nr 161190 summas 102.10 eurot ei kajastu hageja poolt esitatud hagis, on iseenesest õige. Kuid ei ole alust kahelda hageja selgitustes, et hageja lõplik nõue ei sisalda viidatud arvet. Esimene tabel (kd 2, tl 46) näitab hageja nõudeid kostja vastu üürilepingu lõppemise seisuga. Pärast poolte vahel sõlmitud üürilepingu lõppenuks lugemist vähendati kostja võlgnevusi summas 2655.84 eurot tagatisraha summas 948.00 euro võrra, mille tulemusena jäi hageja kogunõudeks 1707.84 eurot. Selle tulemusena loeti tasutuks ka kostja poolt vaidlustustatud arve nr 161190.
6(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
Kostja viitas 09.05.2019 toimunud kohtuistungil samuti sellele, et hagi täpsustuses toodud viiviste arvestuse esimese tabeli (nõuded seisuga kuni 07.07.2016) lõpus olevate viivistega summas 161.40 eurot nad nõus ei ole, kuna sellises summas viiviste arvet neile esitatud ei ole. Hageja selgitas, et esimene tabel (kd 2, tl 46) näitab hageja nõudeid kostja vastu selle hetke seisuga kui poolte vahel lõppes üürileping. Sellises summas arvet tõesti kostjale esitatud ei ole, kuid põhjus tuleneb asjaolust, et hageja muutis detsembris 2018 hagi, mille tulemusel muutus ka hageja põhinõue ning mille tulemusena muutus ka viiviste arvestus (raamatupidamislikult tuli kõik eelnevalt koostatud viivisarved tühistada ning teha uus arvestus). Viivised summas 161.40 eurot seisuga 07.07.2016 arvutati kostjale välja alles detsembris 2018 ning tulenevalt pooleli olevast kohtumenetlusest ja asjaolust, et nimetatud viivised on niikuinii juba tagatisraha arvelt tasutuks loetud, ei hakatud kostjale selle kohta eraldi arvet esitama vaid need kajastati hagi täpsustuses. Seega ei puutu kõnesolevad viivised käesoleval hetkel enam asjasse, sest need on tagatisraha arvel tasutuks loetud. Kohtu arvates hageja põhjendused (kd 2, tl 91-92) on veenvad ja on kooskõlas asja materjalidega (kd 1, tl 28-30 pöördel; kd 2, tl 46-46 pöördel). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et temapoolne kohustuse rikkumine (arvete tasumata jätmine) oleks mistahes põhjusel vabandatav. VÕS § 108 lg 1 alusel kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja jättis lepingust tulenevad kohustused nõuetekohaselt täitmata, võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist, s.o võlgnevuse tasumist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks 1707,84 eurot. Kostja väited hageja käitumise kohta pärast 07.07.2016, samuti kreeditori viivituse kohta (VÕS § 305 lg 1), ei ole käesolevas asjas asjakohased. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-18-16205, Khanko Grupp OÜ hagi AS Martinoza vastu vara müügist saadud raha nõudes, alternatiivselt vara kasutamisest saadud tulu nõudes ja pandiks võetud esemete väljanõudmiseks. Kohus leiab, et kuna hageja väidetav tegevus leidis aset tulekahjus lepingueseme hävimise järgselt, põhivõlgnevus on aga tekkinud enne seda ja selle suurust hageja välja arvutas lepingueseme hävimise seisuga, pole kõnealuses asjas tähtis kas hageja on kostjat lasknud ruumidesse pärast 07.07.2016 või mitte. See asjaolu tuvastamine kuulub tsiviilasja nr 2-1816205 eseme hulka ning ei ole tähtis käesolevas asjas ega vaja tõendamist. Samuti ei evi kohtu arvates vaadeldava asja lahendamisel tähtsust ega vaja tõendamist asjaolu, kas hageja takistas kostjal oma mööblit ja seadmeid üüritavatest ruumidest võtta või mitte. See asjaolu ka kuulub tsiviilasja nr 2-18-16205 eseme hulka. Kohus nõustub hageja esindaja käsitlusega, et sündmustel, mis leidsid väidetavalt aset millalgi sügisel 2016, puudub selle vaidlusega seos. Mis puudutab kostja väidet pandiõiguse kasutamise kohta, siis siinkohal nõustub kohus ka hageja arvamusega, et tulenevalt VÕS §-st 305 ei ole tegu hageja kohustusega, vaid õigusega. Ka leiab kohus, et samuti ei kuulu see asjaolu tuvastamine käesoleva asja eseme hulka, kuid käib tsiviilasja nr 2-18-16205 eseme kohta.
7(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
Kui tsiviilasjas nr 2-18-16205 jääb hagi rahuldatuks, tekib Khanko Grupp OÜ-l õigus esitada AS-le Martinoza avalduse nõuete tasaarvestamiseks. Viivis VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte üürilepingu p 3.7 järgi (tl kd 1, tl 21 pöördel) kui üürnik ei tasu lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt, kohustub üürnik maksma üürileandjale viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja on rahalise kohustuse summas 1707,84 eurot täitmisega viivituses alates 08.07.2016. Hagi täpsustamise avalduse esitamise seisuga (26.12.2018) oli viivisevõlgnevus juba 3080,94 eurot (vt. https://www.viivisekalkulaator.ee/). Hageja, lähtudes hea usu põhimõttest, vähendas viivisenõuet põhivõla summani ja nõuab viivist kindla summana 1707,84 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks viivis kindlas summas 1707,84 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Hagi rahuldati täies ulatuses, seega kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Lähtudes TsMS §-st 162 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja kanda jäävad hageja menetluskulud ja kostja enda menetluskulud. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 esimesele lausele menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimesest lausest tulenevalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
8(9)
Tsiviilasi nr 2-16-130577
Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.