2-19-5242/14 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

lahend.ee

Luminor Liising AS (edaspidi hageja) ja Vorstiwabrik OÜ (pankrotis, edaspidi liisinguvõtja) sõlmisid 27.03.2017.a. liisingulepingu nr. 201706698 (edaspidi Liisinguleping, Lisa 1). Liisingulepingu alusel andis hageja kostja 1 valdusesse ja kasutusse liisingueseme Xxxxxxx xxxxxx, tehasetähis: XXXXXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2015 (edaspidi vara või sõiduk). Liisingulepingu tingimustest tulenevalt kohustus hageja omandama liisinguvõtja huvides ja soovil vara ning andma vara liisingulepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ning kasutusse. Liisinguvõtja peamiseks kohustuseks oli igakuiste liisingumaksete tasumine. Koos liisingulepingu sõlmimisega sõlmisid hageja ja XX (edaspidi kostja) käenduslepingu nr 201706698, mille kohaselt kostja vastutab solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses. Käendaja ehk kostja vastutuse maksimumsumma on vastavalt käenduslepingu punktis 2 kokkulepitule 33 677 eurot. Liisinguvõtja jättis liisingumaksed tähtaegselt tasumata ning 22.08.2018 hageja ütles liisingulepingu üles. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli tasumata järgnevad arved kogusummas 4326,79 EUR: - arve nr 14565232 summas 639,07 EUR; - arve nr 14608688 summas 694,03 EUR; - arve nr 14651291 summas 963,04 EUR; - arve nr 14697651 summas 753,74 EUR; - arve nr 14741239 summas 737,95 EUR; - arve nr 14836437 summas 538,96 EUR. Vastavalt 22.08.2018.a liisingulepingu ülesütlemise teatele oli liisinguvõtja kohustus lepingumaksete võlgnevus tasuda ja liisinguese tagastada hageja esindajale 5 päeva jooksul. VÕS § 363 punkti 3 järgi on liisinguvõtja kohustus lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale käesoleva paragrahvi punktis 2 nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Kuna liisinguvõtja ei tagastanud vara tähtaegselt, siis kasutas hageja oma esindaja Credit Expert OÜ abi vara valduses taastamiseks. Reeborn OÜ-l õnnestus vara valdus taastada 04.09.2018. Reeborn OÜ esitas tagastusmenetluse läbiviimise eest arve nr 2018/09/01 summas 191,75 eurot. VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Antud juhul põhjustas liisingulepingu ülesütlemise liisinguvõtja poolne arvete mittetasumine. Liisingulepingu ülesütlemisega on hageja kandnud vara tagastusteenuse kulu summas 191,75 eurot. Lisaks tulenevalt liisingulepingu ülesütlemisest kandis hageja lisakuluna kaskokindlustuse kulu summas 69,34 eurot perioodil 27.08.2018 kuni 14.09.2018 (kuumakse 115,58 EUR, seega 18 päeva eest 69,34 EUR, samuti oli liisinguvõtjal ettemaks liikluskindlustuse tasumisel summas -128,27 EUR, mille hageja lahutab nõudest. Pärast liisingueseme valduse taastamist alustas hageja liisingueseme võõrandamisprotsessiga. Liisinguese müüdi 21.09.2018 hinnaga 9916,67 eurot (käibemaksuta). Vara müümisega tegeles Veho Eesti AS ja esitas vara müügiteenuse eest arve nr 4514025 summas 595 eurot. Seoses liisingulepingu eseme müümisega on tekkinud hagejal lisakuluna müügiga kaasnevad kulud 247,20 eurot. Seega on hageja liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi kogusummas 975,02 EUR:

2-19-5242 - vara tagastusteenuse kulu 191,75 EUR; - kindlustuse kulu -58,93 EUR; - vara müügiga seotud kulud kogusummas 842,20 EUR. Liisingulepingu ülesütlemise järgselt on vara müügist laekunud 9916,67 eurot, millest hageja kattis ära enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud arvete järgi olnud nõuded summas 4326,79 eurot, kindlustuse nõuded -58,93 eurot, ülesütlemisest tekkinud lisakulude nõude summas 1033,95 eurot (tagastusteenuse kulu 191,75 EUR ja vara müügiga seotud kulud kogusummas 842,20 EUR) ning 18 416,01 euro ulatuses liisingueseme jääkmaksumuse (maksegraafikus rida 16 koos KM-ga), siis hagejal on kostja vastu nõue summas 13 801,15 eurot. 23.10.2018 kostjale saadetud nõudekirjas hageja palus võlgnevuse tasuda hiljemalt 30.10.2018 ja hoiatas kostjat, et tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel pöördutakse võla sissenõudmiseks kohtusse. Lisaks saatis hageja esindaja 03.01.2019.a kostjatele nõudekirja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 7 päeva jooksul. Kostja võlgnevust hagejale tasuma ei hakanud. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 20 eurot kooskõlas võlaõigusseaduse § 1132 lg-ga 2. Lisaks eeltoodud võlgnevusele palub hageja kostjalt välja mõista liisingulepingust tuleneva viivise. Hageja arvestab viivist tasumata lepingumaksetelt alates lepingu ülesütlemisel märgitud tähtaja järgnevast päevast ehk alates 28.08.2018.a ja muid kulusid alates nõudekirja maksetähtaja järgnevast päevast, s.o 31.10.2018.a liisingulepingus kokkulepitud määras 0,25% päevas. 04.04.2019 hageja arvestuste kohaselt oli hagiavalduse 04.04.2019 esitamise seisuga viivis sissenõutav summas 5465,77 eurot. Võttes arvesse riigilõivuseaduses sätestatud piirmäära, vähendab hageja viivist 1178,85 euroni. Seega kuulub kostjate poolt hagejale tasumisele viivis summas 1178,85 eurot. Eeltoodu alusel hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 13 801,15 eurot tasumist, sissenõudekulu 20 eurot tasumist ja viivise summas 1178,85 EUR tasumist (tsiviilasja hind 15 000 eurot). Vastuseks kostja vastuväidetele hageja märgib, et TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilikku väärtust ehk eseme keskmist kohalikku müügihinda (turuhinda). Turuväärtus on müügiobjekti vabaturul kujunenud väärtus turuhinnas, mis on ajas muutuv ning see on tegelik hind, mida eseme eest saadakse. Seega juhul, kui eseme müük toimub vabaturu tingimustes ja läbipaistvalt, selgub konkreetse eseme turuhind ehk väärtus eseme müügi käigus, täpsemini selle müümisel. Seetõttu hind, millega sõiduk õnnestub müüa, näitab usaldusväärselt sõiduki turuhinda ehk kohalikku keskmist müügihinda. Kostja on võtnud keskmise hinna auto24 väljatrükkidel valesti. Hageja selgitab, et hinnad, millele on juurde märgitud „sisaldab KM 20%“ tähendab seda, et KM on juba antud hinna sees ehk ilma käibemaksuta on hind 20% madalam. Ka antud vaidluses on sõiduki müügihind käibemaksuta ja hageja on nõude arvutamisel lähtunud käibemaksuta summast. Seega kostja lisas 1 väljatoodud kaubiku pakkumishinnaks ei saa lugeda 19 900 EUR nagu on ekslikult kostja märkinud, vaid 16 583,33 EUR, samuti lisas nr 2 väljatoodud kaubiku pakkumise hind ei ole 17 000 EUR, vaid 14 166,66 EUR. Sama on ka saksa müügiportaaliga - kaubiku pakkumishind ilma käibemaksuta on 15 118 EUR, lisaks ei nõustu hageja kostja seisukohaga, et Saksamaalt Eestisse transpordikulu on 2000 EUR. Hageja esitab väljavõtte www.autowelt.ee/tellimine lehelt, millelt nähtub, et transpordikulu Saksamaalt tellimisel oleks üksnes 600 EUR, seega enam kui kolmekordne vahe. Hageja võttis seisukoha esitamise päeval samade kriteeriumitele vastavad väljavõtted auto24-st, millest nähtub, et sama margi kaubikute pakkumishinnad on keskmiselt 11 291,46 EUR. Kõige odavam sama kaubik on hinnaga 8250 EUR ja kõige kallim on hinnaga 16 500 EUR. Lisaks on hageja enne müüki tellinud liisinguesemele hindamisakti, mille kohaselt oli vaidlusaluse liisingueseme väärtus 04.09.2018 seisuga 9916,67 ilma käibemaksuta, seega müüdi kaubik sama hinnaga mis hindamisaktis märgitud hind. Tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-08, hageja leiab, et lisaks tuleb liisingueseme turuväärtuse hindamisel võtta arvesse liisingueseme puuduseid. Liisingueseme puudused on

342,90 Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 0,02% päevas 12 751,91 eurolt alates 27.02.2019.a kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Seisuga 26.02.2020 on 364 päeva eest viivis summas 928,34 eurot. Seega nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 13 801,15 eurot tasumist, sissenõudekulu 20 eurot tasumist ja viivist hagi esitamise seisuga summas 342,90 EUR ja jooksva viivise tasumist 0,02% päevas 12 751,91 eurolt alates 27.02.2019.a. kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Vastuseks kostja vastuväidetele hageja leiab, et turuhind ei suurene võrdeliselt ümberehituse maksumusega ja ümberehituse maksumuse lisamine sõiduki hinnale ei ole põhjendatud. Lisaks on ümberehitatud kaubiku näol tegemist eriotstarbelise sõidukiga, millele just on piiratud nõudlus ja selliste kaubikute järele puudub turul vajadus. Hageja ei nõustu kostja esitatud Pereauto OÜ hinnanguga liisingueseme turuväärtuse kohta selle tagastamise hetkel. Pereauto OÜ hinnangu järgi oli turuväärtus 23 000 EUR koos käibemaksuga. Hageja lähtub aga käibemaksuta hinnast, mistõttu tuleb kõrvutada ka Pereauto OÜ määratud hind käibemaksuta hinnaga ehk 19 166,67 EUR. Hageja OP Pereauto hinnaga ei nõustu. OÜ Pereauto on ka ise märkinud, et hinnangu koostaja ei ole ise vastavat sõidukit üle vaadanud, seega ei oma ta täpset ülevaadet sõiduki kohta. Hageja nõustub Pereauto OÜ väitega, et hinnangut võib mõjutada oluliselt auto tehniline seisukord ja võimalikud lisakulud. Ka hageja on rõhutanud, et kasutatud liisingueseme väärtuse puhul tuleb arvestada ja hinnata konkreetse liisingueseme seisundit, mh selle väärtust vähendada võivaid defekte. Liisingueseme väärtust mõjutasid visuaalsel vaatlemisel tuvastatavad puudused ja välised kahjustused, mis olid märgitud hindamisaktis. Lisaks oli antud kaubik osalenud avariides. Kostja liialdab, kui märgib, et hageja võõrandas kaubiku ligi neli korda madalama hinnaga. Esmalt ei saa sõiduki hinna määramisel võtta aluseks sõiduki täishinda (ehk ilma soodustuseta) - kui OÜ Pereauto tegi liisinguesemele allahindluse rohkem kui 10 000 eurot, siis tuleb ka juhinduda soodushinnast, teiseks ei ole sõiduki hind 1,5 a hiljem enam sama (nagu kostja on ka

Kostja 07.06.2019 kirjalikus vastuses vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hageja väidetav kulutuste hüvitamise nõue on täielikult tõendamata. Kostja kohustuste suuruse hindamisel tuleb lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle tagastamise hetkel, mitte sõiduki müügihinnast. VÕS § 367 lg 1 ja 3 sätetele tuginedes tuleb kostja kohustuste suuruse hindamisel lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle tagastamise hetkel, mitte aga sõiduki müügihinnast. Hageja on võtnud valesti oma nõude arvutamise aluseks sõiduki müügihinna 9 916,67 eurot ning lahutanud selle summa maha liisinguesemega kantud kuludest. Sõiduki müügihinna asemel tulnuks hagejal lähtuda sõiduki turuväärtusest 2018. aasta septembri seisuga, s.o liisingueseme hagejale tagastamise aeg. Viidates Riigikohtu praktikale kostja leiab, et liisinguesemega seotud kulutuste hüvitamise nõude suurust võimalik arvestada vaid juhul, kui hageja kogunõudest on maha lahutatud sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale ehk seisuga 4. september 2018. Isegi juhul, kui hageja ja liisinguvõtja vahel oleks olnud kokkulepe, liisingueseme tagastamise aegse turuväärtuse asemel lähtutakse selle müügihinnast (sellise kokkuleppe olemasolule kostja vaidleb igal juhul vastu), ei tohi asjakohase kohtupraktika kohaselt sõiduki müügihind erineda selle turuhinnast rohkem kui 10%. Kui erinevus on suurem, on vastav pooltevaheline jääkväärtuse määramise kokkulepe müügist saadu alusel kehtetu. Lisaks on nimetatud kokkulepe kehtetu ka juhul, kui liisinguandja pole teinud kõike endast olenevat, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. poolte kokkuleppel müügihinnast lähtumise korral peab selline kokkulepe vastama mitmetele kriteeriumidele. Liisingueseme müügihind ei tohi erineda oluliselt eseme turuhinnast (mõistlikuks ja lubatavaks on peetud hinnaerinevust kuni 10%) ning liisinguandjal peab olema kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Kuigi kostja on seisukohal, et kirjeldatud kokkulepe poolte vahel puudub, on kostja tõendanud, et liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel oli vähemalt 19 900 eurot. Hageja müüs sõiduki aga hinnaga 9916,67 eurot. Hinnaerinevus turuhinnast on vähemalt kahekordne ja seega oluliselt suurem, kui seaduse järgi lubatud. Selline kokkulepe oleks järelikult igal juhul kehtetu. Hagejal peab tõendama liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud, milline oli liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal. Kuna hageja ei ole ka käesolevas asjas tõendanud liisingueseme turuväärtust selle tagastamise aja

2-19-5242 seisuga, ei ole võimalik hageja kulutuste hüvitamise nõude suurust kindlaks teha. Eeltoodust tulenevalt on hageja kulutuste hüvitamise nõue tervikuna tõendamata, kuna hageja ei ole tõendanud sõiduki turuväärtust selle tagastamise hetkel, s.o 4. septembri 2018 seisuga. Viidatud summa tuleb aga hageja kulutuste kogunõudest maha lahutada. Hagejal puudub kulutuste hüvitamise nõue kostja vastu Kuna hageja ei ole tõendanud sõiduki turuväärtust selle hagejale tagastamise hetkel, on tõendamata kogu hageja kulutuste hüvitamise nõue, kuivõrd sõiduki turuväärtus tuleb sellest maha lahutada. Kostja leiab, et sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale oli vähemalt 19 900 eurot. Liisinguvõtja liisis manuaalkäigukastiga 2015. aasta kaubikut Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit kaubiku hagejale tagastamise hetkel oli 118 807 km. Viidates Riigikohtu 18. veebruari 2015 lahendile nr 3-2-1-157-14 (punkt 12) on kostja seisukohal, et liisingueseme väärtust saab tõendada avalikes müügiportaalides toodud pakkumistega. Asjaolu, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale oli vähemalt 19 900 eurot, tõendab kostja järgmiste sarnaste sõidukite müügipakkumistega auto24.ee-s ja mobile.de-s: (a) Auto24.ee-s müügis olev manuaal käigukastiga 2015. aasta kaubik Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit on 120 832 km ja hind 19 900 eurot. (b) Auto24.ee-s müügis olev manuaal käigukastiga 2014. aasta kaubik Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit on 121 310 km ja hind 17 000 eurot. Nimetatud sõiduki puhul tuleb võtta arvesse, et selle väärtus on liisingueseme väärtusega võrreldes madalam, kuivõrd tegemist on 2014. aasta autoga ehk 1 aasta vanema sõidukiga, kui seda on vaidlusalune liisinguese. Seega, 1 aasta uuema sõiduki väärtus ulatub igal juhul ca 20 000 euroni. (c) Mobile.de-s müügis olev manuaal käigukastiga 2015. aasta kaubik Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit on 104 970 km ja hind 17 990 eurot. Tuleb arvestada, et sõiduk asub Saksamaal ja hinnale lisandub transpordikulu Eestisse. Transpordikulu tuleb arvestada väärtuse hulka, kuivõrd see mõjutab sõiduki müügihinda. Seega, koos transpordikuludega küündib ka selle analoogse sõiduki väärtus ca 20 000 euroni. Tõendite alusel kostja asub seisukohale, et vaidlusaluse sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel oli vähemalt 19 900 eurot. Lisaks tõendab seda kostja väidet ka asjaolu, et liisinguvõtja soetas sõiduki 2017. aasta märtsis väärtusega 30 662,72 eurot. Hageja võõrandas sõiduki 2018. aasta septembris ehk ca 18 kuud hiljem hinnaga 9916,67 eurot, s.o kolm korda madalama hinnaga, kui oli sõiduki soetusmaksumus 18 kuud tagasi. Kostja märgib, et nii lühikese ajaperioodi jooksul ei lange sõidukite väärtus ühelgi juhul kolmekordselt. Seega, müügihetkel pidi liisingueseme väärtus olema vähemalt 19 900 eurot. Hageja võõrandas liisingueseme selle tegelikust väärtusest vähemalt kaks korda madalama hinnaga. Hageja kulutuste hüvitamise nõudest tuleb sõiduki väärtus lahutada maha mitte summas 9916, 67 eurot, vaid vähemalt summas 19 900 eurot. Kostja märgib, et kuigi kostja on võtnud analoogsete sõidukite müügipakkumised tänase seisuga, saab nendega tõendada liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel, sest vahepealse ajaperioodi pikkust arvestades saab hinnalangus olla minimaalne. Hageja väidetav nõue on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel, mistõttu palub kostja kohtul vähendada seda nullini Hageja on hagi punktist 2.7. nähtuvalt formuleerinud oma nõude kostja vastu VÕS §-st 115 tuleneva kahju hüvitamise nõudena. Kostja palub tuginedes VÕS § 139 lõigetele 1 ja 2 kohtul vähendada hageja väidetavat kahjunõuet nullini, kuivõrd see on tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. VÕS § 139 lõige 2 sätestab kahjustatud isikul lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustuse: kahjustatud isik, kelle võimuses oleks omapoolsete mõistlike pingutustega kahju tekkimist vältida või vähemalt kahju suurust vähendada, ei tohi jääda kahju tekkimise või suurenemise ohu korral tegevusetult kahju tekkimist või suurenemist ootama. Kahju vältimise

2-19-5242 ja vähendamise kohustus on §-s 6 sätestatud hea usu põhimõtte väljendus ning üheks oluliseks erandiks kahju täieliku hüvitamise põhimõttest. VÕS § 367 lõike 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Riigikohus on 3. mai 2017 lahendi nr 3-2-1-21-17 punktis 23.3. selgitanud, et liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Käendaja kohustuse suuruse hindamisel tuli hagejal lähtuda liisingueseme turuväärtusest selle tagastamise hetkel, mitte aga sõiduki müügihinnast. Seega, hageja kohustuseks oli sõiduki enda valdusesse saamisel müüa sõiduk selle turuhinnaga. Hageja sai sõiduki kätte 4. septembril 2018 ning müüs selle maha 21. septembril 2018, seega umbes 2,5 nädalaga ehk kiirmüügi korras hinnaga 9916,67 eurot. Kostja on tõendanud, et analoogsete sõiduki tegelik turuväärus pidi olema vähemalt 19 900 eurot. Seega, hageja on müünud sõiduki turuväärtusest vähemalt 2 korda madalama hinnaga. Nii kiire ja madala hinnaga müügi puhul on selge, et hageja ei teinud endast kõike olenevat, et müüa liisinguese selle turuhinnaga. Järelikult on hageja väidetav kahju tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja jättis tegemata toimingud – teha kõik endast olenev, et müüa sõiduk selle turuhinnaga – mille tegemist võis hagejalt mõistlikult oodata (tegemist oli hageja kohustusega) ning mille tegemata jätmise tõttu sai väidetav kahju tekkimine võimalikuks. Nendel põhjustel on kostja seisukohal, et hageja kahjunõuet on põhjendatud vähendada nullini. Kahju vältimise kohustuse rikkumise tagajärjeks on see, et kahju tekitaja ei pea hüvitama kahju ulatuses, milles kannatanu oleks saanud seda oma tegevusega vältida. Lisaks võib kohus, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu, vähendada hüvitist ka VÕS § 140 lõike 1 alusel, arvestades kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu. Kostja hinnangul on äärmiselt ebaõiglane kohustada kostjat tasuma hagejale kahjuhüvitist hagis toodud summas olukorras, kus hageja ise müüs sõiduki kiirmüügi korras vähemalt kaks korda madalama hinnaga, kui oli sõiduki tegelik turuväärtus. Kostja puhul on tegemist füüsilisest isikust käendajaga ning mõistlik ei ole panna ainuüksi talle tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski. Seetõttu on asjakohane kohaldada ka VÕS § 140 lõiget 1 ning vähendada hageja kahjunõuet ka sellel alusel nullini. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks kahjuhüvitise vähendamist nullini, palub kostja vähendada seda kohtu äranägemise järgi. Kostja leiab, et hagejal puudub viivisenõue kostja vastu. Kuna hageja põhinõue on tõendamata, ei ole võimalik arvestada välja ka mistahes viivisenõuet kostja vastu. Lisaks hageja on rakendanud kostja suhtes ebaõiget viivisemäära. Hageja poolt kohaldatud viivisemäär 0,25% päevas on kokkulepitud hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmitud liisingulepingus. Hageja ja kostja on käenduslepingu punktis 11. leppinud kokku, et kostja kohustub oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud seadusjärgses viivise määras tähtaegselt tasumata kohustuse summalt. Viivisemäär 0,25% määraga päevas on tühine, sest ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Juhul, kui kohus peaks vaatamata kostja vastuväidetele peaks leidma, et hagejal siiski on viivisenõue kostja vastu, palub kostja vähendada seda nullini. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on VÕS § 162 lõikest 1 juhindudes ebamõistlikult suur. Seda eriti olukorras, kus kostja puhul on tegemist tarbijast käendajaga ning hageja on kahjuliku müügitehinguga ennast ise kahjustanud. Juhul, kui kohus ei pea võimalikuks nõude vähendamist nullini, palub kostja vähendada seda kohtu õiglase äranägemise järgi. 25.02.2020 täiendavas vastuses kostja selgitab, et talle on pärast 07.06.2019 vastuse esitamist saanud teatavaks asjaolud ja kättesaadavaks tõendid, mille kohaselt liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel oli veelgi kõrgem, vähemalt 23 000 eurot. Liisinguvõtja liisis manuaal käigukastiga 2015. aasta kaubikut Xxxxxxx xxxxxx, mille läbisõit kaubiku tagastamise hetkel hagejale ehk 4. septembril 2018 oli 118 807 km.

2-19-5242 2017. aasta märtsis müüs OÜ Pereauto (registrikood 11770971) liisinguvõtjale liisingueseme hinnaga 31 182,42 eurot. OÜ Pereauto poolt tehtud pakkumisest nr 17-198 nähtub, et liisinguese on ehitatud ümber isotermiliseks kaubikuks Master III ning selle ümberehituse maksumus oli 10 710,7 eurot. Samuti nähtub sellelt, et sõiduki kogumaksumus oli 2017. aasta märtsis 42 001,11 eurot. Müüja tegi liisinguesemele hinnasoodustuse summas 10 818,69 eurot, mille tulemusena kujunes müügihinnaks 31 182,42. Seega, sõiduki tegelik väärtus seisuga 2017. märts oli 42 001,11 eurot. OÜ Pereauto ehk sõiduki müüja juhatuse liige M.M. andis 1. oktoobril 2019 hinnangu liisingueseme turuväärtusele selle tagastamise hetkel ehk 4. septembri 2018 seisuga. Hinnangu kohaselt oli liisingueseme turuväärtus 4. septembri 2018 seisuga 23 000 – 24 000 eurot. Antud hinnangut liisingueseme maksumusele tuleb pidada kõige täpsemaks, kuna see on antud sõiduki müüja poolt. Liisingueseme müüja on hinnangus selgitanud, miks sõiduki turuväärtus selle tagastamise hetkel pidi olema vähemalt 23 000 eurot ning peamised põhjused on järgmised. (a) Kaubik sai ümberehitatud Bennet OÜ-s toidukaupade veoks. Kaubikule paigaldati isotermiline kaubaruumi vooderdus ja jahutusseade Alex Original, mis võimaldab vedada toidukaupu temperatuuril +2 kuni +6. Samuti saab käitada jahutusseadet vooluvõrgust. Ainuüksi ümberehituse maksumus oli 10 710,7 eurot, mis tõstab samas summas liisingueseme väärtust. Arvestades, et sõiduk müüdi 2017. aasta märtsis hinnaga 31 182,42 eurot, siis sellele järgneva 1,5 aasta amortisatsiooni silmas pidades pidi sõiduki turuväärtus 2018. aasta lõpus olema 23 000 – 24 000 eurot. Kui arvestada sõiduki esimese kasutusaasta amortisatsiooni 15%, siis saame 2018. aasta alguse turuhinnaks 26 505,1 eurot (31 182,42 x 0,85). Kui arvestada, et sõiduk müüdi 2018. aasta lõpus, siis võib saadud turuhinnalt lahutada lisaks 10% amortisatsiooni ning saame tagastamise hetke turuhinnaks 23 854,6 (26 505,1 x 0,9). Reaalne liisingueseme turuhind 2018. aasta lõpus pidi seega olema 23 000 – 24 000 euro vahemikus. Liisinguese oli tagasihoidliku läbisõiduga ehk 118 807 km ning kindla hooldusajalooga, mis soodustavad ja lihtsustavad sõiduki müüki ning tõstavad liisingueseme väärtust. (d) Väikese läbisõiduga, mõni aasta kasutatud ja toidukaupade veoks ümberehitatud kaubikute järelturg on aktiivne. Selliseid kaubikuid soovitakse soetada põhjusel, et uuena on need väga kallid (oleneb ümberehitusest 35 000 – 45 000 eurot), kuid mõne aasta kasutatuna saab neid juba natukene madalama hinnaga. Ka vaidlusaluse liisingueseme tegelik maksumus ilma soodustuseta oli 42 001,11 eurot. Vaidlusaluse kaubiku suurt nõudlust kinnitab ka asjaolu, et sellist toidukaupade veoks ümberehitatud sõidukit ei ole hetkel auto-24-s üldse müügis. Vastavad kaubikud ostetakse ära üsna kiiresti pärast nende müüki tulekut. Eeltoodud tõenditele tuginedes tuleb asuda seisukohale, et liisingueseme turuväärtus selle tagastamise hetkel hagejale oli vähemalt 23 000 eurot. Lisaks tõendab seda kostja väidet ka asjaolu, et liisingueseme väärtus ilma soodustuseta 2017. aasta märtsis oli 42 001,11 eurot. Hageja võõrandas sõiduki 2018. aasta septembris ehk ca 1,5 aastat hiljem kiirmüügi korras hinnaga 9916,67 eurot, s.o ca neli korda madalama hinnaga, kui oli sõiduki väärtus 1,5 aastat tagasi. Kostja märgib, et nii lühikese ajaperioodi jooksul ei lange sõidukite väärtus ühelgi juhul neljakordselt. Seega, liisingueseme tagastamise ja müümise ajal hageja poolt pidi selle väärtus olema vähemalt 23 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud, et hageja võõrandas liisingueseme oluliselt madalama hinnaga, kui oli selle tegelik turuväärtus tagastamise hetkel. Hageja kulutuste hüvitamise nõudest tuleb sõiduki väärtus lahutada maha seega mitte summas 9916, 67 eurot, vaid vähemalt summas 23 000 eurot. Hageja poolt esitatud väljavõtted auto24-st ei ole sarnased ega võrreldavad liisinguesemega järgmistel põhjustel: (a) Xxxxxxx xxxxxx L3H2 Energy 165 2.3 120kW hinnaga 10 900 eurot – kostja selgitab, et nimetatud sõiduk ei ole liisinguesemega võrreldav, sest selle läbisõit on ca 3,5 korda suurem.

2-19-5242 Liisingueseme läbisõit selle tagastamise hetkel oli 118 807 km, kuid hageja näites toodud sõiduki läbisõit on lausa 420 000 km. Läbisõit on sõidukite hinna määramisel äärmiselt oluline asjaolu – mida suurem on sõiduki läbisõit, seda madalam on selle maksumus. Seega on võimalik võrrelda omavahel üksnes sarnase läbisõiduga sõidukeid. Lisaks on selle hageja poolt näiteks toodud sõiduki väärtus madalam liisinguesemest põhjusel, et autol on eemaldamata kleebised ning puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon, milliste väärtus on kokku ca 10 000 eurot, samuti puuduvad talverehvid (puuduva lisavarustuse maksumusi tõendab lisa 1). Külmaagregaadi ja temperatuuri isolatsiooni paigaldus annab eelduse toidukauba veoks, mida hageja poolt näitena toodud sõidukiga erinevalt liisinguesemest seega vedada ei saa. Järelikult on ka sõiduki sihtotstarve muu kui liisingueseme oma. Xxxxxxx xxxxxx L3H2 2.3 81kW hinnaga 10 999 eurot – kostja selgitab, et nimetatud sõiduk ei ole analoogselt eelmisega liisinguesemega võrreldav, sest selle läbisõit on samuti oluliselt suurem; see on nõrgema mootoriga 81kW (liisinguesemel 92kW); puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon; puuduvad talverehvid. Kõigi nende puudumine muudab sõiduki väärtuse oluliselt madalamaks. (c) Xxxxxxx xxxxxx 2.3 100kW hinnaga 15 000 eurot – kostja selgitab, et nimetatud sõiduk ei ole liisinguesemega võrreldav, sest ka selle läbisõit on oluliselt suurem, st ligi 2 korda; puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon; puuduvad talverehvid; see on tent-furgoon sõiduk, mis tähendab, et sellega on keelatud Eestis vedada toidukaupu, mida säilitatakse kuni +5 kraadi juures. Seega selle näite puhul on lisaks muule tegemist samuti täiesti teise sihtotstarbega sõidukiga. (d) Xxxxxxx xxxxxx Meeskonnabuss 2.3 100kW hinnaga 16 500 eurot – kostja selgitab, et nimetatud sõiduk ei ole analoogselt eelmisega liisinguesemega võrreldav, sest selle läbisõit on samuti ca 2,5 korda suurem; puuduvad külmaagregaat ja isolatsioon; puuduvad talverehvid. Hageja poolt esitatud sõidukite müügipakkumised ei ole sarnased ega võrreldavad liisinguesemega, mistõttu ei ole nendega võimalik tõendada vaidlusaluse kaubiku turuväärtust selle tagastamise hetkel. Lisaks eelnevale tuleb arvestada, et hageja on näidissõidukite müügikuulutused võtnud auto24st 10. veebruaril 2019 (vt hageja 4. oktoobri 2019 seisukoha lisa 2 pealdised), mis tähendab, et sellel ajahetkel on 2015. aasta sõiduk ca 4 aastat vana. Liisingueseme tagastamise hetkel oli sõiduk aga 3 aastat vana. Seega igal juhul tuleb liisingueseme väärtusele liita juurde 1 aasta võrra uuema ja 1 aasta vanema sõidukite väärtuste vahe. Hageja poolt esitatud hindamisakt ei tõenda liisingueseme turuväärtust selle tagastamise hetkel. Hageja väidab, et on enne vaidlusaluse sõiduki müüki tellinud sellele hindamisakti, mille kohaselt oli sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel väidetavalt 11 900 (koos käibemaksuga). Kostja selgitab, et hageja poolt esitatud hindamisaktiga ei ole võimalik liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel tõendada järgmistel põhjustel: (a) Hindamisakt on selle koostaja poolt allkirjastamata ning seega on hindamisaktis toodud andmed (sh turuväärtus), vara üle vaatamine, hindamine jms kinnitamata. (b) Hindamisaktist ei selgu, kes on, mis pädevusi ja vastava valdkonna teadmisi, mis võimaldaksid asjakohase hindamise läbiviimist liisinguesemele, omab väidetav hindamise läbiviija T.V.. (c) Hindamisaktist tervikuna nähtub, et hindamine on olnud pinnapealne – hindamise aluseks ei ole võetud enamust sõiduki varuosi, lisasid ja omadusi. Hindamisaktis puuduvad selgitused, millist hindamismeetodit on kasutatud, analüüs, mida on hindamisel arvesse võetud ja kuidas on kujunenud hindamisaktis märgitud hind. Hindamisakti kvaliteet on niivõrd halb, et see ei võimalda lugeda, mis on kirjutatud lahtrisse, mis asub „hindamise teostamise koht ja kuupäev“ all. Ka muus osas on tekst vaevu ja raskesti loetav. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja hinnangul viidatud hindamisakt asjakohane ega lubatav tõend TsMS § 238 mõistes, kuivõrd see ei tõenda liisingueseme tegelikku turuväärtust selle tagastamise ajal.

2-19-5242 Kostja ei nõustu hageja väitega, et sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel oli keskmisest turuväärtusest madalam, sest liisinguese osales kahes kindlustusjuhtumis. Mõlema hageja poolt viidatud kindlustusjuhtumi näol on tegemist väikeste sõidukikahjudega maksumusega ca 1000 eurot. Ühe kindlustusjuhtumi puhul vahetati välja küljepeegel ning teise puhul teostati stange värvimisööd – mõlema juhtumi korral on sõiduki seisund täielikult taastatud endisesse olukorda ning mistahes kahjustusi, mis sõiduki väärtust mõjutaksid, liisinguesemel pärast pisikahjude likvideerimist ei olnud. Liisingueseme rehvid olid küll kulunud, kuid sõidukil olid kaasas talverehvid, mille hageja jätab mainimata. Samuti viitab hageja tehnoülevaatuse puudumisele sõiduki tagastamise hetkel. Kostja selgitab, et Maanteeameti väljavõttelt nähtub, et sõidukile oli ülevaatus tehtud 14. oktoobril 2017 ning mistahes puudusi sõidukil ei esinenud. Järelikult ei mõjutanud tehnoülevaatuse puudumine tagastamise ajal sõiduki väärtust. Kostja palub kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista tsiviilasja nr 2-19-5242 menetlusega seoses kantud kulud kokku summas 3737,5 eurot (käibemaksuta), mis koosnevad lepingulise esindaja kuludest. Kostja kinnitab, et kulud on kantud seoses antud kohtuasja menetlusega. Advokaadibüroos TARK osutati kostjale õigusabi tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Toimingute tegemiseks kulus lepingulisel esindajal kokku 28 tundi ja 45 minutit. Kostja menetluskulud seisuga 25. veebruar 2020 on 3737,5 eurot (käibemaksuta). Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub kostja mõista hagejalt lisaks menetluskuludele välja menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

11.Riigikohus on liisingulepingu ülesütlemisega kaasneva hüvitamiskohustuse kindlaksmääramisega seonduvat analüüsinud mitmetes lahendites. Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib lahendi nr 3-2-1-33-08 punktis 18 järgmist: „Kuigi VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhinduda liisingueseme väärtusest, sõltumata võõrandamisest, on siiski lubatud poolte kokkuleppel (ka liisinguandja tüüptingimustes) lähtuda selle asemel liisingueseme tegelikust müügihinnast, kui see ei erine oluliselt eseme turuhinnast ning liisinguandjal on kohustus teha kõik endast olenev, et saavutada ennetähtaegselt tagastatud liisingueseme uuel võõrandamisel parim ja kiireim tulemus. Ajavahemik, mille jooksul tuleb liisinguese võõrandada, peab sellise kokkuleppe puhul olema põhjendatud ja mõistlik, arvestades mh liisingueseme olemust ja selle võimalikku väärtuse langust aja möödudes. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Lubatuks ei saa aga pidada kokkulepet, mis paneb tagastatud liisingueseme võõrandamise hinnariski ainuüksi liisinguvõtjale, eriti kui viimane ei saa mõjutada müügiprotsessi. Selliselt vastab see tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p-le 5, kuna liisingulepingut rikkunud liisinguvõtjalt võetakse sisuliselt võimalus tõendada tüüptingimuste kasutaja tegelike kulude suurust. Sellise tüüptingimuse ebamõistlikku kahjustatavust eeldatakse VÕS § 44 kohaselt ka mõlemapoolselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul.“ 03.05.2017 lahendis nr 3-2-1-21-17 (p 23.1.) Riigikohtu tsiviilkolleegium märgib, et „Seadus (VÕS § 367 lg 3) kohustab liisingueseme liisinguandjale jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal, mitte selle müügihinda. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et VÕS § 367 lg 3 kohaselt tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, kulutuste hüvitamise nõude suuruse kindlaksmääramisel VÕS § 367 lg-test 1 ja 2 tulenevast liisinguandja nõudest maha arvata liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal (vt nt Riigikohtu 6. veebruari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-12, p 17). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind).“

14.2.Hageja esitas esmakordselt väite, et hageja tellis enne müüki liisinguesemele hindamisakti, alles 03.10.2019 kirjalikus seisukohas (s.o pool aastat pärast hagiavalduse esitamist). Akt ise esitati samuti alles hageja 03.09.2019 seisukoha lisana. Aktis märgitu kohaselt on see koostatud 04.09.2018 ehk sõidukit on väidetavalt hinnatud liisinguandjale tagastamise päeval, aktis on hindamise tellijaks märgitud sõiduki tolleaegne omanik ja liisinguandja, hageja õiguseellane AS Nordea Finance Estonia. Hageja nõue sisaldab mh sõiduki tagastamise ja müümisega seotud rahalisi nõudeid, mille tõendamiseks on esitatud arveid ja sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt. Ei ole eluliselt usutav, et liisingulepingu ennetähtaegsele ülesütlemisele järgneva liisingueseme tagastamise ja võõrandamise protsessi käigus koostatud sõiduki hindamise dokumenti koos muude dokumentidega õiguseellaselt hagejale üle ei antud. Mõistlikult saab eeldada, et hindamisakt oli hageja valduses koos vaidlusaluse kaubiku liisingulepingut puudutavate muude dokumentidega. Hagejat esindab menetluses isik, kes osutab õigusabi oma majandus- ja kutsetegevuse raames. Hagiavalduses on tsiteerinud võlaõigusseaduse § 367 sätteid, mille kohaselt tuleb hüvitamiskohustuse määramisel arvestada hageja omandisse jäänud liisinguvara väärtust selle hagejale tagastamise ajal. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega pidi hagejale olema teada, et tal tuleb vara tagastamisaegset väärtust selgitada ja vaidluse korral tõendada, et see vastab müügihinnale. Fakt, et vara liisinguandjale tagastamisel hinnati selle väärtust, on liisinguvaidluses oluline asjaolu, mis võib mõjutada asja lahendit. Mõistlikult võib hagejalt oodata, et kui vara tagastamisel määrati kindlaks ka selle väärtus, siis tuuakse see hagiavalduses faktilise asjaoluna välja ja just see, mitte müügihind, on hageja nõude arvestuse alus. Hageja on hagiavalduses hoopis põhjendanud, et saadud müügihind näitabki sõiduki tegelikku turuväärtust. Hageja ei nimeta hagiavalduses, et sõiduki väärtust oleks tagastamispäeval hinnatud ja selle kohta oleks koostatud akt.

14.6.Aktis puudub viide, et sõiduk on ümber ehitatud isotermiliseks ja selles on jahutusseade, mille tõttu sõiduk sobib toidukaupade veoks. Samas on sõiduki tagastamise aktis märgitud, et autos on külmikuagregaat. Sellest saab järeldada, et sõiduki hindamise aktis ei ole külmikuagregaati arvestatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja seisukoht, et jahutusseadmega varustatud ja seega temperatuuri kõikumise suhtes tundlike toidukaupade veoks sobival sõidukil on suurem järelturg, mistõttu ümberehitus suurendab sõiduki väärtust, mitte ei vähenda seda. Kuigi tuleb nõustuda hagejaga, et sõiduki väärtus automaatselt ei suurene samas ulatuses ümberehituse kuludega ja paigaldatud külmutusagregaadi väärtusega, saab mõislikult eeldada, et külmikuagregaadiga sõiduki väärtus on kõrgem kui sama marki sõiduk ilma külmikuagregaadita. Toidukaupade veoks kohandatud sõiduki järelturu aktiivsust kinnitab ka Pereauto OÜ juhatuse liikme M.P. hinnang turuväärtuse kohta, mille kohtule esitas kostja (lk 100). Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda igapäevaselt sõidukite, sh Xxxxxxx xxxxxx kaubikute müügiga tegeleva isiku pädevuses ja turunõudluse tundmises. Hageja väide, et Pereauto OÜ hinnangu kohaselt ei ole hinnangu andja sõidukit reaalselt üle vaadanud, ei mõjuta hinnangu põhjendatust. Asjas ei ole tõendatud, et kaubikul oleks olnud selle väärtust oluliselt vähendanud väliseid vigastusi või tehnilisi puudusi. Toidukaupade veoks sobiva sõiduki suuremat nõudlust, võrreldes kasutatud kaubikuga, mida ei ole ümber ehitatud, tõendab kohtu hinnangul kostja poolt esile toodu, et esitatud müügikuulutuste hulgas sarnast kaubikut pakkumises ei ole. Hageja vastupidine väide, et vaidlusalune kaubik on eriotstarbeline ning seetõttu on selle müügivõimalused (ja seega ka väärtus) väiksemad, on paljasõnaline. Konkreetne liisinguese on hageja väidetel müüdud vähem kui 3 nädalat pärast liisinguandjale tagastamist. Hageja ei ole esile toonud, et sõiduk oleks olnud avalikult müügis. See tõendab samuti, et sellise sõiduki järele on nõudlust ja järelturg on aktiivne.

2-19-5242 07.06.2019 Kostja vastuse koostamine hagile. 2h 45m 357,50 eurot 07.06.2019 Selgitav e-kiri kliendile seoses kostja vastuse projektiga, projekti edastamine tutvumiseks. Nõupidamine kliendiga telefoni teel. 30m 65 eurot 07.06.2019 Hagiavalduse analüüs. 30m 65 eurot 07.06.2019 Dokumendi lõplik vormistamine, esitamine kohtule. 15m 32,50 eurot 30.07.2019 Kliendi poolt edastatud täiendava tõendi/info analüüs seoses sõiduki turuväärtuse tõendamisega, külmiku hinna arvutus, analoogsete sõidukite müügipakkumiste ülevaade jms. E-kiri kliendile, täiendavate tõendite kogumine. 45m 97,50 eurot 06.08.2019 E-kiri kliendile, vastuse täpsustamise ja täiendava tõendi esitamise küsimused. 15m 32,50 eurot 08.08.2019 Külmikautode hinnaklassi analüüs, tõendite otsimine. 30m 65 eurot 20.09.2019 Kohtu 20.09.2019 määrusega tutvumine. Nõupidamine kliendiga telefoni teel. Ekiri kohtule. 30m 65 eurot 23.09.2019 Täiendavate tõendite kogumise ja esitamise küsimuse analüüs, menetluslik olukord seoses hagejale määratud tähtajaga, arutelu kliendiga tel teel. 45m 97,50 eurot 23.09.2019 Analüüs seoses võimalike täiendavate tõendite kogumise vajalikkusega ja menetlustaktikaga. 15m 32,50 eurot 01.10.2019 Kliendi poolt edastatud tõendiga tutvumine, e-kiri kliendile. 15m 32,50 eurot 22.10.2019 Menetlusliku olukorra ülevaade, hageja tõendite küsimus, suhtlus kohtuga hageja tõendite osas. 30m 65 eurot 17.02.2020 Kohtu 13.02.2020 määruse analüüs, edasine tegevuskava. 15m 32,50 eurot 18.02.2020 Luminor Liisingu seisukoha ja lisade analüüs, võimalikud vastuväited. 1h 130 eurot 18.02.2020 Ülevaate koostamine kliendile menetluse käigust, vastaspoole vastuväidetest, vajaminevast infost/tõenditest, küsimused kliendile; 1h 130 eurot 21.02.2020 Kliendi poolt edastatud informatsiooni/vastuste analüüs. Kostja seisukohtade koostamine. 2h 30m 325 eurot 24.02.2020 Kostja seisukohtade koostamine. 2h 30m 325 eurot 25.02.2020 Kliendilt 25.02 saadud täiendava info analüüs. Kostja seisukohtade koostamine, suhtlus ja kooskõlastamine kliendiga. Dokumendi lisade komplekteerimine. Seisukoha esitamine kohtule e-toimikus. 3h 15m 422,5 eurot. Kokku: 28h 75m 3737,5 eurot.

2-19-5242 TsMS § 144 punkti 1 kohaselt kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 06.05.2015 lahendis asjas 3-2-1-4-15 märkinud, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus nõustub hagejaga, et vaidlus ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda ja kostja seisukoht kujundada järgmiste dokumentide kohta: hagiavaldus (hagi 5 lk + lisad 17 lk), kohtu 20.09.2019 määrus (2,5 lk); hageja 3.10.2019 kirjalik seisukoht, sh viivise nõude muutmine (4 lk + lisad 19 lk); hageja lõppseisukohad ja vastuväited kostja menetluskulude kohta (3 lk). Kostja esindaja ise on koostanud vastuse hagile (9 lk, millest sisulist teksti 7 lk), lõppseisukohad ja menetluskulude nimekirja (8 lk, millest sisulist teksti 6 lk). Kohus leiab, et asja sisu ja väikest õiguslikku keerukust, asjas esitatud kirjalike avalduste ja seisukohtade ning tõendite sisu ja mahtu arvestades, on selles asjas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 23 tundi. Nimetatud ajakulu on piisav, et tutvuda hageja esitatud dokumentidega, neid analüüsida ja kujundada võimalik õiguslik positsioon, rääkida läbi kostjaga, koguda täiendavaid tõendeid ning vormistada kostja kirjalikud avaldused. Kostja esindaja tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud advokaadi tunnitasuga. Asjaolu, et hageja esindaja tunnitasu on 60 eurot ja kostja esindaja ei ole veel vandeadvokaat, ei anna alust tunnitasu vähendada. Eeltoodu alusel kohus määrab kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas 2990 eurot (ilma käibemaksuta).

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Lahendi andmed

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

KOKKU

KOSTJA VASTUS

MENETLUSE KÄIK

KOHTU PÕHJENDUSED

T.V..