Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud FSN Baltic OÜ esitas 19.05.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Esitatud pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda äärmiselt lühidalt, teatades vaid, et laekumata müügiarvete tõttu on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Pankrotiavaldusele lisatud varade ja võlgade nimekirjas on loetletud 25 debitoorset nõuet kogusummas 140 603,44 eurot; 63 kreditoorset nõuet kogusummas 151 317,80 eurot. Kuid nimekirjas on need nõuded nummerdamata ja summeerimata; puuduvad registrikoodid, asukohad ja kontaktandmed; puuduvad andmed nõuete aluste, tekkimise ja ja tasumise tähtaegade kohta; puuduvad hinnangud võlgnevuste sissenõudmise tõenäosuse kohta; puuduvad selgitused, kas üldse või mida täpselt on tehtud nende 25 võlgnevuse sissenõudmiseks, jne. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas järgmist: kõigil debitoorsetel nõuetel on alusdokumendid ja kõigi võlgnikega on suheldud ning püütud võlgnevusi sisse nõuda, seni ebaõnnestunult; püsiv maksejõuetus sai selgeks veebruaris ja majandustegevus peatus märtsis 2020; tegevusalaks rahvusvaheline kaubavedu, tegevjuht T P; puuduvad kehtivad töölepingud ja kohustused endiste töötajate ees; puuduvad üüri-, rendija liisinglepingud; raamatupidamisdokumentatsioon on raamatupidaja valduses. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku 31.07.2020 bilansis on näidatud 65 730 euro väärtuses vara, sh: 718 eurot rahana; 62 111 euro väärtuses nõudeid; 2 360 eurot varudena; 540 eurot real „Põhivara“ arusaamatu nimetusega „Nõuded ja ettemaksed“. NB! Võlgniku selgitusel ei ole debitoorset võlgnevust seni õnnestunud sisse nõuda. Võlgnikul puuduvad kinnisasjad, sõidukid, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on võlgniku bilansis kajastuvad debitoorsed nõuded ja varud ning põhivara väärtusetud. Ainus teadaolev arvestatav vara on Xxxx arvelduskonto jääk 718 eurot, seisuga 03.06.2020 oli seal 557 eurot. Järeldus: võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse jätkamise kulusid katta ei saa. Võlgniku bilansis seisuga 31.07.2020 on lühiajalisi kohustusi summas 168 587 eurot, sh: 1883 eurot laenuvõlg; 162 980 eurot võlg tarnijatele; 912 eurot võlg töövõtjatele; 2 110 eurot maksuvõlg; 699 eurot ettemaksed. Xxxx andmetel oli maksuvõlg seisuga 346,59 eurot. Ilmselt ei kajastu maksuameti andmebaasis veel võlgniku deklareerimata maksuvõlad. Xxxx teatel on FSN Baltic OÜ probleemne võlglane alates juuli 2019. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond avaldanud järgmised teated: 19.03.2020 makseettepanek tasuda 2 OÜ ́le 6004,24 eurot + riigilõiv 180 + menetluskulu 20 ning 13.05.2020 tegi kohus ka vastava määruse (maksekäsk); 14.04.2020 makseettepanek tasuda Osaühing ́ule E 568,99 eurot + riigilõiv 45,00 + menetluskulu 20; 05.05.2020 makseettepanek tasuda C OÜ ́le 2530 eurot + kõrvalnõuded 610,52 + riigilõiv 107,27 + menetluskulu 20. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumentidest nähtub, et kui varasematel aastatel oli majandustegevus kasumlik, siis 2020. aastal tulu (käive) puudus ja tekkis ülisuur kahjum, mis muutis omakapitali koheselt negatiivseks. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku raamatupidamisarvestus korrektne ja juhatuse liikme poolt esitatud raamatupidamisdokumendid ja

selgitused ei anna ühest ja selget ülevaadet võlgniku majanduslikust hetkeolukorrast, sh varadest ja võlgadest. Ajutine pankrotihaldur leiab, et maksejõuetus pidi võlgniku juhtkonnale ilmne olema juba 2019. aastal, sest nõuded lepingupartnerite vastu (debitoorsed nõuded) ja täitmata kohustused oma võlausaldajate ees (kreditoorsed nõuded) ei tekkinud üleöö, vaid pärinevad varasemast tegevusperioodist. Krediidiinfo andmetel tekkisid võlgnikul esimesed maksehäired detsembris 2018. Xxxx teatel on FSN Baltic OÜ probleemne võlglane alates juulist 2019. Võlgniku omakapitali tegelik väärtus on ilmselt juba pikemat aega negatiivne ning juhtkond oleks pidanud juba varem juhinduma Äriseadustiku §-st 176 - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Võlgnik on 2019. aasta kohta jätnud Äriregistrile esitamata raamatupidamise aastaaruande. Ajutise halduri viimasele päringule jättis juhatuse liige vastamata. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 168 587 eurot, ainus vara on 718 eurot pangakontol; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks puudub äriplaan ja kavatsus; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse PankrS § 31 lg 4. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja liiga väike osakapital, mis ei katnud tekkinud kahjumit, mis muutis omakapitali negatiivseks. Ning alates käesoleva aasta märtsikuust raskendas äritegevust Covid viirusepuhangust tingitud eriolukord. Seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutise halduri hinnangul tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Veel ei saa anda hinnangut võimalusele esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur on vastavad ettepanekud edastanud. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige T P, xxxx. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 168 587 eurot, kuid vara vaid 718 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.08.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 23.08.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme T P (isikukood xxxx, epost: xxxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 1 080. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja

kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.