Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud OÜ MIXRESTORAN esitas 24.05.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Esitatud pankrotiavalduses kirjeldab võlgnik olukorda järgmiselt: põhitegevuseks on restorani Mix pidamine asukohaga xxx; üürileandjaks oli X OÜ; restorani tegevus peatus Covid19 viiruse levikust põhjustatud eriolukorra tõttu; kohustusi on üle 35 922 euro, sh võlg tarnijate, üürileandja ja 18 töötaja ees; vara on vaid 8 135 euro väärtuses ning avaldaja on püsivalt maksejõuetu. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik veel järgmist: majandustegevus peatus 15.03.2020 (viimane tööpäev) ja lõppes 08.06.2020; püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks 25.05.2020; tegevjuht oli juhatuse liige M. R.; raamatupidajaks ja dokumentatsiooni valdajaks on M. R.; kõik töölepingud on lõpetatud, kuid jäid kohustused töötajate ees; kõik üüri-, rendi- ja liisinglepingud on lõpetatud; arveldati Swedbankis; 2019. ja 2020.aastal juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldajate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgniku bilansis on vara koguväärtuses 3657 eurot, sh: 330 eurot real „raha“ ; 3 327 eurot real „varud“ mille sisuks on kassasüsteem. Varasemalt põhivara koosseisus olnud terrass jääkväärtusega 5 442 eurot jäi üürilepingu lõpetamisel üürileandjale. Võlgniku kinnitusel on vara koosseisus olev kassasüsteem väärtusetu. Ainsaks varaks on raha 330 eurot, sh kassas 103 ja kontojääk 227 eurot. Järeldus: võlgnikul puudub arvestatav vara, sealhulgas puuduvad kinnisasjad, osalused äriühingutes ja muud väärtpaberid ning puuduvad sõidukid. Seega võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse jätkamise kulusid katta ei saa. Võlgniku pankrotiavalduses oli võlgade suuruseks märgitud 35 922 eurot. Võlgniku bilansis seisuga 8.06.2020 on võlgade suuruseks 51 403,55 eurot, sh: 19 053,98 eurot on võlg 18 töövõtja ees; 17 189,91 eurot maksuvõlga + 2 572,51 juunikuu sotsiaalmaksu deklareerimata osa; 12 587,15 on võlg 14 tarnija ees. Maksu- ja Tolliameti teatel on maksuvõlaks 14 622,41 eurot, kuid selles ei kajastu kõik maksud lõpparvetelt, sest need on veel deklareerimata. Peale ülaltoodute ei ole muid täitmata kohustusi esialgu teada. Kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele veel ka viivised ja intressid ning võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete kaitsmise tulemusena. 2019. majandusaasta kohta ei ole võlgnik Äriregistrile aastaaruannet esitanud. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud kasumiaruande, millest nähtub, et 2019. aasta kahjum summas 21 490 eurot muutis omakapitali järsult negatiivseks. Majandustegevus peatus käesoleva aasta märtsikuus Covidviirusest põhjustatud eriolukorra tõttu ning võlgnik käitus õigesti, kui esitas pankrotiavalduse. Ajutisele haldurile esitatud andmed on olnud korrektsed. Sealhulgas on ette valmistatud ka dokumentatsioon töötajatele hüvitiste taotlemiseks Töötukassalt. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 51 403 eurot, kuid ainus reaalne vara on 330 eurot rahana; seega ei ole netovara väärtus vastavuses ÄS § 136 nõuetega; töölepingud on lõpetatud ja nende jätkamine ei ole võimalik; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks, sest majandustegevus on lõppenud ja selle jätkamiseks igasugune võimalus; võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust ja on esitanud pankrotiavalduse, mille puhul maksejõuetust eeldatakse - PankrS § 31 lg 4.

PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Senistel andmetel viis maksejõuetuseni tegevuskahjum ja puhkenud Covid-viirusest tekkinud esiolukord, mis ei sõltunud võlgniku tegevusest ja tahtest. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Võlgnik esitas pankrotiavalduse mõistliku tähtaja jooksul. PankrS §§-s 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri kogutud andmetel puudub arvestatav vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme(te) vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Ajutine haldur on käesoleva aruande edastanud Maksu- ja Tolliametile ning X OÜ ́le. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palub ajutine haldur määrata juhatuse liige M. R.. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 51 403 eurot, kuid vara vaid 330 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 06.08.2020 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 23.08.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme M. R. (isikukood xxx, epost: xxx). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.