24. august 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-19-104996
Tsiviilasi
Nutikas Kool OÜ hagi MTÜ Pärnu Vabakooli Selts vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
4743,28 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Nutikas Kool OÜ (registrikood: 12869789, asukoht: Suur-Jõekalda tn 16-3, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo (e-post: [email protected]) Kostja: MTÜ Pärnu Vabakooli Selts (registrikood: 80002384; asukoht Noorte väljak 2, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tammann (e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON:
Jätta MTÜ Pärnu Vabakooli Selts taotlus aegumise kohaldamiseks rahuldamata.
Rahuldada Nutikas Kool OÜ hagi MTÜ Pärnu Vabakooli Selts vastu võlgnevuse nõudes täies ulatuses.
Mõista MTÜ-lt Pärnu Vabakooli Selts 4743,28 eurot välja Nutikas Kool OÜ kasuks.
Jätta menetluskulud MTÜ Pärnu Vabakooli Selts kanda.
Määrata Nutikas Kool OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2460,33 eurot (millest 400€ on tasutud riigilõiv ja 2060,33€ lepingulise esindaja tasu) ning mõista MTÜ-lt Pärnu Vabakooli Selts Nutikas Kool OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on MTÜ Pärnu Vabakooli Selts kohustatud tasuma Nutikas Kool OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Edasikaebamise kord:
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes
Tsiviilasi nr 2-19-104996 menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
1.Hageja poolt esitatud asjaolud, väited ja tõendid
1.1.Nutikas Kool OÜ (hageja) esitas Pärnu Vabakooli Selts MTÜ (kostja) vastu hagi 4743,28 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks.
1.2.Esitatud asjaoludel kostja esitas 2015. aastal läbi hageja tellimuse koolimööbli ostmiseks ja tarnimiseks kostja hallatavasse kooli Pärnu Vabakool. Tellimus teostati läbi hageja, kes on Saksa mööblitootja VS Vereinigte Spezialmöbelfabriken esindaja Eestis. Hageja tellis 01.07.2015 kostja jaoks tootjalt 18 lauda Shift+ Base ning 18 tooli PantoMove-LuPo, 2 lauda StepByStep I /dtl 79-83, tõlge 172-176, 84, 177/, 06.07.2015 kotinagid laudadele StepByStep I /dtl 89-90, tõlge 182-183/, 21.08.2015 veel 2 lauda StepByStep I ja 1 tooli PantoMove-LuPo /dtl 85-88, tõlge 178-181/. Hageja ja kostja esindajad, vastavalt S.O. ja K.S., leppisid omavahel kokku, et kuna Pärnu Vabakooli oli 2015. aastal eelnevalt tellitud üks klassikomplekt mööblit, siis Pärnu Vabakooli eelarve huvides toimub tellimuse eest tasumine hiljem vastavalt kostja eelarvelistele võimalustele. Täpset tähtaega kokku ei lepitud, millal arve esitatakse. S.O. ja K.S.i kokkulepe oli ka, et tellitud mööbli eest ei tasu kostja rohkem kui on toodete omahind, millele lisandub seadusjärgne käibemaks. 2017. aasta augustis kinnitas kostja esindaja hagejale, milline oli müümise kokkulepe /dtl 103/. Hageja esindaja S.O. saatis 03.12.2018 kostja esindajale K.S.ile kirja küsimusega, kas võib 2015. aastal tellitud, kuid arveks tegemata kauba nüüd arveks teha. Kostja esindaja K.S. vastas, et saatis kirja edasi kostja raamatupidajale, kes palus 04.12.2018 e-kirjas täpsustada, mis ajast on tooted arveks tegemata ning lisada tootekoodid /dtl 91-93/. Jaanuaris 2019 vaatas hageja tellimusdokumendid läbi ning tegi inventuuri, ühtlasi tegi muudatused esialgsesse arvesse, kuna arvel oli rohkem tooteid, kuid pärast inventuuri selgus, et osade toodete puhul oli tegemist Nutikas Kool OÜ näidismööbliga, mis jäi Pärnu Vabakooli kasutusse. Hageja viis arvesse sisse korrektuurid ning esitas uue arve number 1014 kuupäevaga 14.01.2019 /dtl 94/. Samal päeval küsis kostja raamatupidaja e-kirjas, et millega antud arve näol tegemist on. Hageja vastas, et tegemist on toolide ja laudadega, millest oli juttu detsembris 2018 /dtl 95-96/. Rohkem päringuid ega kirju hageja kostjalt seoses kõne all oleva arve ning kaubaga ei saanud. Hageja saatis arve nr 1014 kohta kolm meeldetuletust: 06.02.2019 /dtl korduv 97-98/, 11.02.2019 /dtl 99-100/, 14.02.2019 /dtl 101-102/. Kostja meeldetuletustele ei vastanud ega reageerinud ka muul viisil, mispeale esitas hageja 8.02.2019 kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse laekumata arve tasumiseks. 08.03.2019 esitatud vastuväites väidab kostja, justkui ei oleks tulnud teemaks, et mingite toodete eest on tasumata ja et sellist nõuet ei ole kunagi üleval olnud.
1.3.Kostja raamatupidajana oli 2015. aastal tööl S.O. ning kokkulepe oli toonase raamatupidaja S.O. ja seltsi juhatuse esimehe K.S.i vahel. Kostja ei vaidle vastu, et kaup ei oleks neile toodud /dtl 36-39/. Hageja on tarninud kostjale tema poolt tellitud koolimööbli ning pidanud kinni K.S.i ja S.O. kokkuleppest, et esitab võimalusel arve tarnitud kauba eest hiljem. Kostja on kinnitanud, 2(7)
Tsiviilasi nr 2-19-104996 et kaup on nende valduses. Hageja ei soovi enam oodata, vaid soovib tellitud kauba eest kokku lepitud tasu. Kostja ei ole ise sellel teemal initsiatiivi näidanud ning seega hageja pidas põhjendatuks arve lõpuks esitada. Hageja ei ole sõlminud kostjaga kokkulepet, et arvel nr 1014 nimetatud kaubad on Pärnu Vabakoolile antud tasuta kasutamiseks või üle antud annetusena.
1.4.Hageja ja kostja kokkulepet selle kohta, et arved väljastatakse kostjale tasumiseks mitte seitsme kalendripäeva jooksul mööbli tellimisest, vaid hiljem, tõendavad hageja poolt kostjale esitatud ja kostja poolt tasutud 26. juulil 2017 arve nr 1011 summas 5 509,20 eurot /dtl 184/,
26.juulil 2017. a arve nr 1015 summas 688 eurot /dtl 185/, 30. aprill 2018. a arve nr 1028 summas 6 580,93 eurot /dtl 186/ ja 20. juuni 2018. a arve nr 1031 summas 1 518 eurot /dtl 187/.
1.5.Asjaolu, kas kostja või hageja majandusaasta aruandes on kajastatud käesolevast kokkuleppest tulenevad kohustused või nõuded ei muuda kokkulepet ja sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi olematuks. Poolte vahel oli kokkuleppe, mida on tunnistanud ka kostja seaduslik esindaja oma 31. august 2017 e-kirjas hageja seaduslikule esindajale, hageja on koolimööbli tellinud ning see toimetati kostja aadressile. Samuti on hageja varasemalt kostjale mööbli eest arveid esitanud, mille kostja on ka tasunud.
1.6.Hageja palub kostja poolt esitatud dokumendid kostja 2017 aasta eelarve kohta /dtl 237239/ jätta tähelepanuta, kuna asjas ei nähtu, et esitatud dokumendid on MTÜ üldkoosolekul kinnitatud ning on allkirjastamata.
1.7.Hageja vaidleb kostja aegumise vastuväitele vastu ning on seisukohal, et kostja on ekslikult viidanud TsÜS § 147 lg-le 1. Hageja leiab, et antud olukorras tuleb lähtuda TsÜS § 147 lg-st 3, mille kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada (TsÜS § 147 lg 3 lg 2).
2.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
2.1.Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud väidet, et hageja tellis kostja jaoks 01.07.2015, 06.07.2015 ja 21.08.2015 tootjalt mööblit. Kui hageja väited kostja jaoks tootjalt laudade, toolide ja kotinagide tellimise kohta vastaksid tõele, siis käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg-st 1 ja § 37 lg-st 1 ja 11 tulenevalt pidanuks hageja kostjale väljastama seitsme kalendripäeva jooksul arve. Hageja selliseid arveid kostjale ei väljastanud. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ka aegunud. Lisaks kostja märgib, et hageja on maha salanud tõiga, et hageja seaduslik esindaja töötas kostja juures raamatupidajana ning pearaamatupidajana /dtl 120-129/ ning kostja 2015 majandusaasta aruandest /dtl 131-140/ ja hageja 2015 majandusaasta aruandest /dtl 142-150/ ja 2018 majandusaasta arunadest /dtl 152159/ ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud hageja käsitletava nõude näol kohustust. Kostja esitab
1.detsembril 2018 esitatud arve nr 1014 /dtl 160/ ja osundab summade erinevusele 14. jaanuar 2019 esitatud arvega nr 1014 ning heidab hagejale ette, et hageja ei ole kostjat teavitanud sellest, et varasem arve on annulleeritud. Kostja vastuväite kohaselt on hageja maha salanud ka selle, et tegelikult oli muuhulgas kaup, mille rahalist hüvitamist hageja kostjalt nõuab, mõeldud kostjale mitterahalise annetusena. Kostjal olid 2015 ja 2017 eelarves piisavalt vahendeid, et tasuda arves nr 1014 märgitud esemete eest /dtl 237-239/. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Nõude aegumisest
3.Kostja on taotlenud kohtult nõude aegumise arvesse võtmist. Kostja hinnangul on kostja vastu esitatud nõue TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause alusel aegunud. Hageja on seisukohal, et hageja nõue ei ole aegunud. 3(7)
Tsiviilasi nr 2-19-104996
4.Kohtu hinnangul on kostja 31.08.2017 elektroonilises kirjavahetuses hageja nõuet saada tarnitud mööbli eest tasu vabriku hinnaga selgelt tunnustanud /dtl 103/. Õigustatud isiku eksitamine kohustatud isiku poolt lubadustega, mida faktiliselt ei soovita täita, on lubamatu ning on vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 158 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Märgitust tulenevalt ei ole 14.01.2019 aastal tasumiseks esitatud arve esitatud pärast nõude aegumist. 31.08.2017 kirjavahetusest tuleneb, et saadud kauba eest väljastab hageja arve vastavalt kostja eelarve järgi eraldatud mööblisummadele. Kohtu hinnangul pidi kostja teavitama hagejat sellest, et kostja eelarves on saadud mööbli tasumiseks raha eraldatud. Kostja viide KMS § 37 lg 1 ja 11 tuleneva kohustuse võimaliku rikkumise kohta on kohane, kuid ei tõenda ei nõude aegumist ega ka kostjal kohustuse puudumist. Kohtu jaoks on usutav hageja väide selle kohta, et pooltel oli kokku lepitud tarnitud mööbli eest arve väljastamine tulenevalt kostja võimekusest arvet tasuda. Majandustehingutes on sagedane praktika, et majandustegevuses tegutsevad isikud lepivad tasumiseks arvete väljastamise kokku tulenevalt maksja võimalustest. Kui hageja oleks väljastanud kostjale arve KMS § 37 lg 1 sätestatud ajal, oleks hagejal tekkinud KMS § 27 alusel kohustus käibemaks deklareerida ja KMS § 38 alusel käibemaks tasuda. Märgitust tulenevalt oleks hagejal rahalised vahendid, mille arvelt tasuda kostja eest mööbli tootjale arved, vähenenud ning hageja ei oleks saanud vahendada kostjale sellises koguses tooteid. Eeltoodust tulenevalt kohus kostja taotlust aegumise kohaldamiseks ei rahulda. Hagi lahendamine
5.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb täies ulatuses rahuldada.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on kostjale mööblit tarninud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et 01.07.2015, 06.07.2015 ja 21.08.2015 tehtud tellimused on tehtud kostja huvides ja kostja jaoks. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule tellimuse nr 6130261 /dtl 79-83, tõlge 172-176/ ja arve nr 9700021709 summas 3942,30 eurot /dtl 84, tõlge 177/, millistest nähtub üheselt, et hageja on tellinud 01.07.2015 Saksa mööblitootjalt VS Vereinigte Spezialmöbelfabriken koolimööblit, tarneaadressiga Pärnu Vabakool, Noorte väljak 2, 80032 Pärnu (st kostja aadressile) ning kauba vastuvõtjaks on märgitud K.S. (st kostja seaduslik esindaja). Lisaks on kostja seaduslik esindaja 18.12.2019 istungil kinnitanud, et vaidlusalusel arvel märgitud esemed on Pärnu Vabakoolis kasutusel /vt dtl 209/. Märgitud arve sisaldab ka 06.07.2015 ja 21.08.2015 tehtud tellimuse tooteid. Kohus tuvastab, et 01.07.2015, 06.07.2015 ja 21.08.2015 tehtud tellimused on tehtud kostja huvides ja kostja jaoks.
8.Hageja väidab, et poolte vahel oli lepinguline suhe esemete müügiks, kostja vastuväite kohaselt oli arvetel nähtuvate esemete näol tegemist annetusega. Esitatud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille kohaselt võttis hageja omale kohustuse tellida koolimööblit Saksa ettevõttelt ning müüma seda kostjale sama hinnaga, millega hageja selle mööblitootjalt ise ostis, kostja aga võttis omale kohustuse mööbli eest tasuda. Seega kohalduvad käesolevas asjas poolte vahelisele lepingulisele suhtele võlaõigusseaduse (VÕS) 11. peatükis müügilepingu kohta sätestatu. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub 4(7)
Tsiviilasi nr 2-19-104996 müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaolu, et pooled leppisid kokku, et tasunõe muutub sissenõutavaks vastavalt sellele, millal kostja poolt hallatava kooli eelarve võimaldab mööbli eest tasumist, ei muuda tõsiasja, et kostjal lasub mööbli eest tasumise kohustus. Kostja 2015 ning hageja 2015 ja 2018 majandusaasta aruanded /dtl 131-140, 142-150, 152-159/ ei tõenda kostja vastuväiteid selle kohta, et hagejal puudub nõue kostja vastu ning tegemist oli annetusega. Kohtu hinnangul võib majandusaasta aruannete põhjal asuda pigem seisukohale, et arvel asuvate esemete suhtes oli pooltel kokku lepitud omandireservatsioon VÕS § 233 lg 1 mõistes. Ebaõige on ka kostja seisukoht, et hageja nõue kostja vastu oleks pidanud olema kajastatud kasumiaruande kirjes „Müügitulu“, kuna hageja ei ole kostjale tooteid tuluga võõrandanud. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja pidi kostjale väljastama arved vabrikuhindadega, millisele lisandus käibemaks ning, et arve on vabrikuhindadega kooskõlas. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et arvel nähtuvate esemete näol oleks tegemist annetusega.
9.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 sätestab, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat (VÕS § 29 lg 5). Lepingutingimust tuleb tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist (VÕS § 29 lg 6). VÕS § 82 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks võimalikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Käesolevas asjas muutus kostja kohustuse täitmine sissenõutavaks hageja poolt kostjale arve esitamisega arvel tasumiseks märgitud ajal, so 21.01.2019. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas selliseid asjaolusid, mille põhjal saaks kohus asuda seisukohale, et hageja on kostja suhtes käitunud vastuoluliselt.
10.Kostja on esitanud hageja nõude osas ka vastuväite, et kostjal olid 2015 ja 2017 eelarves piisavalt vahendeid, et tasuda kohe arvel nr 1014 märgitud esemete eest. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal olid eeldatavalt 2015 ja 2017 rahalised vahendid, sest kostja on 20.07.2015, 21.08.2015, 15.09.2015, ja 09.10.2015 andnud hagejale laenu kokku summas 4950 eurot /vt dtl 222/, milline on hageja poolt kostjale 30.08.2017 tagastatud /vt dtl 228 4. kirje/. Pärast laenu tagastamist hageja pöördus kostja poole ja küsis, kas ostetud mööbli eest teha arve või on tegemist annetusega /dtl 103/. Kostja esindaja vastas, et ei ole tegemist annetusega, vaid toimib müük vabrikuhindadega /dtl 103/, kuid arve väljastamist ei palunud. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esindaja kohtuistungil esitatud väidet selle kohta, et ta töötas kostja raamatupidajana kuni 2017 juuli alguseni või lõpuni, kuid ei töötanud enam august 2017 /dtl 213/, mistõttu on asjakohatud kostja vastuväited selle kohta, et hageja esindaja oleks pidanud ise kostja raamatupidajana tegema kostja
5(7)
Tsiviilasi nr 2-19-104996 juhatuse koosolekul ettepaneku mööbli tasumiseks, kuna oli kostja eelarvelistest vahenditest teadlik. Eeltoodust tulenevalt kohus hagi rahuldab. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Pooled on taotlenud menetluskulude jätmist vastaspoole kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas kohus rahuldas hagi täies ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 400,00 eurot (sellest 142,30 eurot tasus hageja 18.02.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel, 257,30 eurot 29.04.2019 ja 0,40 eurot 06.05.2019 hagi esitamisel), kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
14.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 3756,25 eurot.
15.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 mõistes 11 tunni ja 43 minuti ulatuses järgmiste toimingute eest: - 23.09.2019 tutvumine kliendi edastatud materjalidega, nende analüüs, kliendile selgitava vastuskirja koostamine – 59 minutit; - 24.09.2019 tutvumine kliendi selgitusega, vastuskirja koostamine – 6 minutit; - 27.09.2019 Arvamuse koostamine, lisade komplekteerimine, suhtlus kliendiga – 4 tundi ja 32 minutit; - 27.09.2019 Arvamuse täiendamine – 28 minutit; - 12.11.2019 ettevalmistus 13.11. istungiks – 21 minutit; - 13.11.2019 osalemine istungil – 1 tund; - 25.11.2019 tutvumine 13.11. istungi protokolliga – 7 minutit; - 17.12.2019 ettevalmistus 18.12. istungiks – 10 minutit; - 18.12.2019 tutvumine K.S.i avaldusega hagist loobumiseks, sellega seoses telefonikõne kliendiga, seadusandluse ja kohtupraktika uurimine võimalike vastuväidete esitamiseks, mh Nutikas Kool OÜ põhikirjaga tutvumine – 18 minutit; - 18.12.2019 osalemine istungil – 1 tund ja 45 minutit; - 25.02.2020 tutvumine kostja vastuse ja selle lisadega ning kohtunõudega, kliendile edastamine – 13 minutit; - 04.03.2020 tutvumine kliendi e-kirjadega, kommentaaridega kostja vastusele, hageja arvamuse koostamine – 52 minutit; - 22.04.2020 tutvumine kostja menetluskulude nimekirja ja selle lisadega – 6 minutit; - 23.07.2020 tutvumine Pärnu MK 22.07. määrusega – 3 minutit.
6(7)
Tsiviilasi nr 2-19-104996
16.Seonduvalt 31.01.2020 arve nr 200087 spetsifikatsiooniga, kohus märgib, et kohtu hinnangul on kõik toimingud kogumis seotud 31.01.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendiga. Nimetatud dokument ei sisalda endas õiguslikku analüüsi ning dokumendist ja lisadest ei nähtu suuremahuliste andmete/tõendite läbitöötamise vajadust. Kohtu hinnangul on 31.01.2020 arve põhjendatud 3 tunni ulatuses.
17.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega vajalik TsMS § 175 lg 1 mõistes kulu, mis otseselt ei seostu asjas õigusabiteenuse osutamisega, nagu: - 08.10.2019 kohtu e-kirjaga tutvumine ja e-kirjavahetus kliendi ja kohtuga seoses istungiajaga – 6 minutit; - 12.11.2019 e-kirjavahetus kliendiga seoses 13.11. istungiga – 4 minutit; - 13.11.2019 kohtumine kliendiga seoses 13.11. istungiga – 15 minutit; - 13.11.2019 sõit Tartu-Pärnu-Tartu seoses 13.11. istungiga – 4 tundi; - 18.12.2019 sõit Tartu-Pärnu-Tartu seoses 18.12. istungiga – 4 tundi; - 17.01.2020 tutvumine kliendi e-kirja ja selle manusega, kliendile selgitava vastuskirja koostamine – 13 minutit; - 23.01.2020 tutvumine kliendi e-kirja ja selle manustega – 6 minutit; - 21.04.2020 töö asja materjalidega, sh järelepärimise kohtule koostamine – 6 minutit; - 23.07.2020 Pärnu Maakohtu 22.07.määruse kliendile edastamine koos selgitava kaaskirjaga, täiendav e-kirjavahetus kliendiga – 8 minutit.
18.Kokkuvõtvalt kohus märgib, et kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks ei ole põhjendatud kogu suhtlemisele kulunud ajakulu esindatava ja esindaja vahel, mille eest on esindaja esindatavale tasumiseks nõude esitanud. Kui esindatav vajab täiendavaid selgitusi ning advokaadi poolt temale dokumentide edastamist olukorras, kus esindatav saab ka ise e-toimiku vahendusel menetlusdokumendid kätte, on see kliendi enda kulu ning jääb tema kanda. Ei ole põhjendatud ka sellise kulu väljamõistmine, kus esindaja pöördub ekslikult kohtu poole. Sõidule kulunud aeg ei ole samuti kulu, mida saaks teiselt poolelt välja mõista olukorras, kus poole enda asukohas on piisavalt tegutsevaid professionaalseid õigusabiteenuse osutajaid. Kostja on samuti kohaselt esitanud vastuväite sõidule kulunud aja ja transpordikulu hüvitamise nõudele. Kohus nõustub kostja esindajaga, et transpordikuluna saaks olla otsene tegelikult kantud kulu, mitte justiitsministri 26.07.2016 määrusega kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ järgi arvestatav kulu. Advokaadibüroo poolt kujundatud tunnitasu ületab 2,5 kordselt riigi õigusabi korras määratud esindaja tunnitasu, mistõttu eelduslikult sisaldab advokaadibüroo poolt kujundatud tasu endas ka teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Advokaadibüroo tunnitasu 140 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele 14 tunni ja 43 minuti eest summas 2060,33 eurot.
19.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.