AGrus Construction Company OÜ hagi L. F. vastu 7 789,80 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
12 066,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AGrus Construction Company OÜ (registrikood 11629362, asukoht Seedermänni tee 22, Laiaküla 74008, Viimsi vald, Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja: R. V. (isikukood xxx, epost xxx); Kostja: L. F. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: I. Sumarok (isikukood xxx, Alinea Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected].
Asja läbivaatamine
23.08.2019 avalikul kohtuistungil, osalesid hageja juhatuse liige I. R. ja lepinguline esindaja R. V. ning kostja ja tema lepinguline esindaja I. Sumarok. Edasiselt kirjalik menetlus poolte nõusolekul TsMS § 403 lg 1 alusel (hageja nõusolek 26.04.2019, dtl 163 ja kostja 28.03.2019 nõusolek, dtl 134)
RESOLUTSIOON
Jätta kostja 28.03.2019 taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks rahuldamata. Rahuldada AGrus Construction Company OÜ (registrikood 11629362) hagi L. F. (isikukood xxx) vastu osaliselt. Mõista kostjalt L. F.lt (isikukood xxx) hageja AGrus Construction Company OÜ (registrikood 11629362) kasuks välja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu alusel võlgnevus 7 789,80 eurot ja jätta rahuldamata hageja viivisenõue kostja vastu perioodi eest alates 14.11.2017 kuni kohtuotsuse tegemiseni (määraga 0,1 % põhinõudest päevas) kokku summas 7 883,28 eurot.
Mõista kostjalt L. F.lt hageja AGrus Construction Company OÜ kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest põhivõlasummast 7 789,80 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui 14 960,20 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
5.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Otsus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.AGrus Construction Company OÜ (hageja/OÜ) esitas 28.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. F.lt (kostja) 6 400 euro saamiseks. 19.12.2018 tegi Pärnu Maakohus kostjale makseettepaneku, mis toimetati talle kätte 26.12.2018 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. 28.12.2018 esitas L. F. nõudele vastuväite ning sellega seoses lõpetas Pärnu Maakohus 17.01.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohtu 18.01.2019 määrusega kohustati hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
3.OÜ esitas 12.02.2019 Harju Maakohtule hagi L. F. vastu, mille kohus jättis 14.02.2019 ekirjaga (määrus) käiguta ning andis hageja täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
4.27.02.2019 esitas hageja hagi täienduse (hagi täistekst), milles palus mõista kostjalt välja põhivõlana 7 789,80 eurot, senised viivised summas 3 653,42 eurot ja edasiulatuva viivise vastavalt seadusele alates kohtuotsuse tegemise kuupäevast põhisummast 7 789,80 eurot kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni, kuid viivistena mitte üle 14 960,20 euro.
2-18-131753
5.Harju Maakohus võttis 06.03.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile.
6.Kostja vastas hagile 28.03.2019 taotledes, et hagi jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata ning esitas omapoolsed tõendid.
7.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 17.04.2019.
8.26.04.2019 saatis kohus pooltele menetlust korraldava e-kirja tehes ka ettepaneku asja lahendamiseks poolte kokkuleppel, kuna pooled olid vastastikku kompromissettepanekuid teinud.
9.Kostja vastas 13.05.2019. Hageja ei reageerinud.
10.10.06.2019 edastas kohus pooltele järgmise sisuga e-kirja : „Poolte esitatud menetlusdokumentide alusel järeldab kohus, et kostja keeldub maksmast, kuna katuse ehitamine oli puudustega ja vaatamata sellele, et kostja parandas puudused, jäid mõned vaegtööd siiski parandamata. Sellest tulenevalt leiab kostja, et temal on õigus garantiisumma kinni pidada ja ka leppetrahvi nõuda. Lisaks ei ole hageja kostjale üle andnud ehitusega seotud dokumentatsiooni. Hageja kostjaga nõus ei ole - töö ja dokumendid on üle antud, puudused kõrvaldatud. Samas on mõlemad pooled kohtule adresseeritud kompromissläbirääkimisi pidama.“
menetlusdokumentides avaldanud, et on nõus
ning kutsus pooled kompromissi arutamiseks kohtuistungile.
11.13.06.2019 esitas hageja täiendavad tõendid ja seisukohad kostja kompromissettepaneku kohta.
12.23.08.2019 toimus tsiviilasjas kohtuistung, mille käigus pooli lepitada ei õnnestunud, kuid kohus andis täiendava tähtaja kompromissläbirääkimiste pidamiseks, tõendite tõlgete ja seisukohtade ning menetluskulude nimekirja esitamiseks.
13.28.08.2019 edastas kohus pooltele kohtu selgitused ja kohtu ettepaneku kompromisslepingu tingimuste osas: „Poolte seletuste ja tsiviilasja asjaolude kohaselt on vaidlus hageja poolt vaadatuna lisatööde eest esitatud ja maksmata ühe arve osas summas 7 789,8 eurot (+viivised) ja kostja poolt vaadatuna tööde valmimise viibimises ja ebakindluses katusetööde kvaliteedi osas. Tänaseks on tööd kõik teostatud ja kostja elab majas. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas tööd on vastu võetud või ei ole ja kui on, siis millal. Kostja väidab, et tal on tasaarvestatav nõue hageja vastu, mis seisneb leppetrahvinõudes tööde üleandmisega hilinemise eest. Kohtu ettepanek on õigusrahu huvides ja poolte menetluskulude ning aja kokkuhoidmiseks lahendada vaidlus kompromissiga järgmistel tingimustel: -
-
Hageja pikendab katustöödele antavat garantiitähtaega kuni juuli 2020; Mais 2020 tellivad pooled ühiselt ekspertiisi ühiselt valitud eksperdilt (kelle isiku osas võiksid pooled kompromissi sõlmimisel kokku leppida) katuse seisukorra hindamiseks; Juhul, kui eksperdi arvamuse kohaselt vastab katus selle tavapärasele kulumisele ning ehitusvigu ei esine, siis kohustub kostja maksma hagejale 7 539,8 eurot hiljemalt 01.08.2020 (summa on saadud järgmiselt: põhivõlg 7 789,8 miinus 400 eurot kostja senised ekspertiisikulud + 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust e 150 eurot); Maikuus 2020 tellitud ekspertiisikulu jagavad pooled võrdselt, muud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda; Hageja loobub hagiavalduses märgitud viivise nõudmisest ja kostja loobub samuti viivise nõudmisest.
2-18-131753 -
Juhul, kui kostja hiljemalt 01.08.2020 hagejale 7 539,8 eurot ei tasu, hakkab kulgema viivisearvestus 0,1% võlgnevusest päevas iga tähtaega ületanud päeva eest. Juhul kui 2020 maikuus teostatav ekspertiis tuvastab katusel selle paigaldamisest tulenevad puudused, ei ole kostja kohustatud lisatööde eest esitatud arvet tasuma./.../“
14.Pooled kompromissi ei saavutanud, hageja nõudis lisatööde eest tasumist ja viivist (hageja 14.10.2019 menetlusdokument). Kostja avaldas 28.10.2019, et talle kohtu pakutud kompromiss sobib, kuid hageja vastuseisu tõttu ei ole kokkulepet saavutada võimalik.
15.18.11.2019 esitas kostja oma täiendavad seisukohad leides, et tööde hilinemise tõttu peab hageja maksma leppetrahvi ja seega pole hageja nõue õigustatud.
16.Kostja seisukohtadele vastas 29.11.2019 omakorda hageja, esitades ka täiendavad tõendid.
17.09.12.2019 esitasid pooled menetluskulude nõuded ja tõendid nende kohta ning 10.12.2019 esitas kostja vastuväited hageja menetluskulude koosseisule ja suurusele. Hagi asjaolud ja hageja nõue
18.27.02.2029 esitatud hagi terviktekstis taotleb hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja tööettevõtu lepingust tulenevate lisatööde tegemise eest tasu 7 789,90 eurot, viiviseid alates 14.11.2017 kuni 25.02.2019 määraga 0,1 % päevas tasumisele kuuluvast summast, s.o 3 653,42 eurot ning edasiulatuvat viivist vastavalt seadusele põhisummast 7 789,80 eurost, kuid mitte rohkem, kui 14 960,20 eurot.
19.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: – Kostja tellis hagejalt seoses xxx aadressil majakarbi ehitusega mitmesuguseid ehitustöid. Aprillist augustini 2017 tellis kostja hagejalt täiendavalt lisatöid. Hageja teostas nõutud lisatööd, selle kohta on koostatud akt nr 14, mille pooled on kinnitanud. Tööd vastavad ehitusnormidele – ehitusjärelevalve ei ole ühtegi pretensiooni esitanud. – Lisatööd teostati ainult kostja soovil (maatööde lisamine, projektis puuduv vundament, esimese korruse seinte ja garaaži seinte kõrguse suurendus, sisemise kandevseina paksuse muutmine, lisa vahesein teisel korrusel, katuse pikkuse muutmine, katuse ja varikatuse suuruste muutmine, krohvi asendamine kallima materjaliga). Lisatööde tõttu muutus töögraafik ja tööde valmimise lõpptähtaeg. – 04.11.2017 esitas hageja kostjale vastavalt tööde vastuvõtu aktile nr 14 arve nr 171107 summas 6 492.50 eurot, pluss käibemaks 20% ehk kokku 7 789,80 eurot. See arve on hagejale tasumata. – Poolte vahel sõlmiti 06.04.2017 leping nr 01/17, mille punktide 7.5 ja 11.2 alusel loetakse tööd 17.08.2017 seisuga vastuvõetuks, kuna ettenähtud aja jooksul polnud pretensioone kostjalt hagejale laekunud. Kõik nõutud lisatööd olid üleandmise ajaks 09.08.2017 teostatud. Vastavalt tööde vastuvõtu aktile nr 14, mis sisaldas ka lisatöid, esitaski hageja 04.11.2017 arve nr 171107, mis on senini tasumata. – Kostja esitas pretensioon 12.11.2017 ehk garantiiajal ja see on hageja poolt garantiiajal ka täidetud. – Kostja on esitanud seoses erinevate ehitajatega alusetuid nõudeid ka hagejale. Hagejat puudutab neist vaid katuseekspertiisi nõue summas 400 eurot, mille kohta on hageja kostjale vastanud, et on valmis seda summat tasaarvestusena tunnistama juhul, kui kostja esitab hagejale selle tasumise kohta kviitungi. Kostja pole seda teinud ja seetõttu pole selle summa ulatuses tasaarvestust toimunud.
2-18-131753 – Pooled on vahetanud kirju (osa esitatud koos tõlgetega), kuid see pole toonud kaasa arve tasumist.
20.Hageja nõuab kostjalt ka viivise väljamõistmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 7.7 kohaselt tuleb viivist tasuda alates viivituse kolmandast päevast. Arvel nr 171107 on tasumise kuupäev 11.11.2017 ning hageja nõuab viivist alates 14.11.2017. Viivised 0,1% päevas tasumata summalt seisuga 25.02.2019 on 3 653.42 eurot (koos käibemaksuga) .
21.Vastavalt lepingu punktile 7.7 ei või viivist nõuda siiski rohkem, kui 10% lepingu punktis
7.3.nimetatud tasust, milleks on 124 668,37 eurot, millele lisandub käibemaks. Käibemaksuga on tasu 149 602,04 eurot, milles 10% on 14 960,20 eurot. Seega ei saa kogu sissenõutav viiviste summa ületada 14 960,20 eurot. Hageja soovib kostjalt sisse nõuda viivise hagi esitamisest edasiulatuvalt vastavuses seaduses esitatud protsendiga põhisummast kuni põhinõude kohase täitmiseni.
22.Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 1 868 eurot, s.o riigilõiv 458 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 410 eurot (käibemaksuta), tunnihind 100 eurot (14,1 h). Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga (TsMS § 176 lg 5) ning palub menetluskulu hüvitada käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10). Kostja vastus
23.Kostja vaidleb oma 28.03.2019 vastuses hagile vastu. Esmalt palub kostja jätta hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (eelnevalt ja edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine hagi aluseks toodud asjaoludel ei ole võimalik, sest kostjal puudub kohustus nõutud summa tasumiseks.
24.Lepingu lisas nr 1 (töövõtja hinnapakkumus) on sätestatud nn garantiisumma kinnipidamine, mis on 10% ehitamise üldmaksumusest. Garantiisumma tagastatakse (tasutakse) töövõtjale pärast garantiiaja lõppemist. Vaatlusaluse ehitamise üldmaksumus on kostja arvates koos käesoleva nõudega kokku 170 185,62 eurot, sest kostja on tasunud hagejale esitatud arvete alusel kokku 162 395,72 eurot ja lisades käesoleva hagi nõude 7 789,80 eurot, võib ehitamise maksumuseks lugeda 170 185,62 eurot, millest 10% on 17 018 eurot. Lepingu punktiga 8.3 on ehitustöödele kehtestatud kaheaastane garanatii. Garantiiaeg hakkab kulgema alates ehitustöö vastuvõtmist. Kostja ei ole tööd vastu võtnud, kuna hageja ei ole seda üle andnud. Isegi juhul kui jaatada hageja seisukohta, et ehitustööd tuleb lugeda alates august 2018 vastuvõetuks, tähendab see, et kostjal on õigus tagatise kinnipidamiseks kuni august 2020. Seega leiab kostja, et hageja ei või nõuda temalt 04.11.2017 arve nr 171107 alusel summa 7 789,80 euro väljamõistmist enne garantiiaja lõppemist ja seega ei ole muutunud nimetatud summa sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole rahalise kohustuse täitmisega viivitamises, puudub hagejal ka alus viivise rakendamiseks Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 alusel.
25.Kostja vaidleb vastu sellele, et ehitustööd tuleb lugeda kostja poolt vastu võetuks 17.08.2017. Kostja seisukoht on, et töö on käesoleva ajani üle andmata.
26.Lepingu kohaselt pidi kostja ehitama muuhulgas eramu katuse. Katusekatte paigaldustööd oli tehtud puudustega ja kostja ei võtnud seda tööd vastu. 28.01.2018 eksperthinnanguga tuvastati, et katusetööde teostamise ja järgsete fassaaditööde käigus on katuseplekid saanud mitmeid erinevaid kahjustusi (roostekahjustused lõiketöödest, mehhaanilised kriipimised jms). Kahjustuste põhjuseks on lohakus ja eksimine katusepleki tootja (R.) paigaldusjuhendi vastu. Kahjustustega plekid tuleb välja vahetada, vastasel korral ei ole tagatud nende tootja poolt
2-18-131753 ettenähtud eluiga. Lisaks tuleks ümber paigalda vihmaveetoru - valest asukohast paigaldada ümber ehitusprojekti järgsesse asukohta. Hageja tegi parandused, kuid ka need tööd olid puudustega. 09.07.2018 tehtud korduva eksperthinnangu kohaselt esinesid veel väiksed puudused, mis aga võivad ajas oluliselt mõjutada katuse vastupidavust. Tegemist on hooletusvigadega. Peale nimetatud puuduste likvideerimist võib katusetööd arvestada teostatuks. Seega 09.07.2018 seisuga ei olnud hageja töid lõpule viinud ning kostja ei saanud neid ka vastu võtta.
27.Lisaks pole hageja kostjale üle andnud ehitusdokumentatsiooni, mis on vajalik kasutusloa saamiseks. Praegu kostjal kasutusluba puudub. Lepingu p 7.2 kohaselt tuli tööd ning kogu sellega seotud dokumentatsioon üle anda hiljemalt 01.09.2017 (lõplik tööde valmimise ja üleandmise tähtpäev). Ilma ehitusdokumentatsiooni üleandmiseta ei või lugeda lepingut nõuetekohaselt täidetuks ja tööd lõpuleviiduks. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole töid üle andnud, ei muutunud tema tasunõue sissenõutavaks. Ainuüksi kostjale arve esitamine ei või olla aluseks kohustuse sissenõutavaks muutumiseks.
28.Lepingu 7.2 kohaselt pidi hageja tööd ning kogu sellega seotud dokumentatsiooni üle andma hiljemalt 01.09.2017. Hageja on tööde ja dokumentatsiooni üleandmisega viivituses alates 02.09.2017. Lepingu p 7.9 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,1% viivitatud tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest kuni vastavate kohustuste nõuetekohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10 % lepingu punktis 7.3 nimetatud tasust. Kuna hageja on tööde üleandmisega viivituses võib kostja nõuda hagejalt leppetrahvi summas 4 463,56 eurot. Lepetrahvi arvestuseks on võetud ajavahemik 02.09.2017-28.03.2019 ning hageja 04.11.2017 arve nr 171107 lisatöö eest summas 7 789,80 eurot. Kostja on seisukohal, et tal on õigus nimetatud summad tasaarvestada VÕS § 197 alusel.
29.Samas leiab kostja, et hageja viivise suurus 0,1% päevas on ebamõistlikult suur, mis ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 4,5 korda. Kostja palub kohtul vähendada viivist mõistliku, s.o seadusjärgse suuruseni. Kostja puhul on tegemist tarbijaga VÕS 1 lg 5 mõttes. Kostja viitab Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 (p 18).
30.Arve tasumisest keeldumisel tugineb kostja VÕS § 111 lg 1 ja lg 4. Lepingu p 8.3. kohaselt annab hageja ehitustöödele 2-aastase garantii, mille aeg hakkab kulgema alates töö üleandmis-vastuvõtuakti allkirjastamisest kostja poolt. Lepingu lisaks oleva hinnapakkumuse järgi on garantiisumma 10% ehituse üldmaksumusest. Hagiavalduse esitamise ajal ei olnud garantiiperiood veel lõppenud ja seni kuni hageja ei ole garantiikohustusi täitnud, on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest ka VÕS § 111 lg 1 alusel.
31.Kostja on esitanud hagi vastuses hageja vastu leppetrahvi nõude ja teostanud sellekohase tasaarvestuse.
32.Kostja ei ole kaotanud leppetrahvi nõudeõigust VÕS § 159 lg 2 alusel. VÕS § 159 ei reguleeri leppetrahvi nõude esitamise aega. Hageja on olnud teadlik, et kui ta töid kokkulepitud ajaks ei lõpeta, võib kostja nõuda leppetrahvi. Hageja pole ka välja toonud ega tõendanud, kui pikk on mõistlik tähtaeg VÕS § 159 mõistes olukorras, kui hageja ise tegutses katuse puuduste kõrvaldamisega vähemalt 8 kuu jooksul.
33.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulud kokku on 2 280 eurot 19 töötunni eest, a 100 eurot (summa esitatud koos käibemaksuga). Kostja kinnitab, et kõik kulud kantakse seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostja palub välja mõista ka
2-18-131753 viivise menetluskuludelt (vt ka kostja 09.12.2019 lõplik seisukoht ja menetluskulude nimekiri). Hageja kulude koosseisule ja suurusele vaidleb kostja vastu (kostja 10.12.2019 men dok). Hageja täiendav seisukoht
34.Pooled on 10% tagatisraha nõudest loobunud. Selles lepingus kokku ei lepitud (hageja 17.04.2019 men dok).
35.Hageja on garantiitööd teostanud. Ka on kindlustus seoses ehitusega 20 000 eurole tehtud, (kindlustuspoliis nr 40852732). Seega pole kostjal mingit põhjust tasumata summat garantiiaja lõppemiseni kinni hoida, kehtiv kindlustus on olemas.(ibid)
36.Poolte suhted ja kohustused peavad olema lepingus tasakaalus, mitte ühe kasuks kaldu ja seetõttu on ebaõige kostja soov ühelt poolt ise 0,1% viiviseid nõuda, kuid teisalt hageja sama määraga viivist peab ülemäära suureks.
37.Samuti ei saa hageja nõustuda, et ta on tööde üleandmisega hilinenud. Hoopis kostja andis hagejale korraldusi töödes üha uusi muudatusi sisse viia, tööde mahtu selliselt suurendades.
38.Kostja kinnitas teostatud lisatööde akti nr 14. Dokumendid anti kostjale üle 15.05.2018 ja kostja on seda omakäelise allkirjaga kinnitanud.
39.Hageja on operatiivselt reageerinud kostja märkustele ja kõik nõutu parandanud. Seda kinnitab ka läbiviidud teine ehk kordusekspertiis 09.07.2018.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
40.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis, kuulanud pooled ära kohtuistungil leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
41.Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
42.Kohtu ette toodud asjaolude alusel seisneb vaidlus põhiliselt järgmises: -
Kas kostjal on katuse ehitutöös esinenud puuduste tõttu õigus jätta lisatööde (mis sisaldas ka töid, mis ei ole katusega seotud) eest esitatud arve tasumata;
-
Kas puudused katuse ehitustöös välistavad lisatööde (mis ei ole ainult katusega seotud) vastuvõtmise ja lisatöö eest arve esitamise;
-
Kas kostjal on õigus tugineda garantiisumma kinnipidamisele;
-
Kas kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue, mida saab hageja nõudega tasaarvestada.
43.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töövõtuleping, et hageja tegi kokkulepitud tööd, et alguses olid katuse ehitustöös puudused, mida hageja garantiiajal parandas, et hageja tellis lisatöid ja lisatööde eest esitatud arve on maksmata. Seega kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgneva: -
06.04.2017 sõlmisid pooled kirjaliku töövõtulepingu nr 01/17 (edaspidi Leping, dtl 2241), mille p 2.1 kohaselt pidi hageja teostama vajalikud ehitustööd xxx 2-korruselise
2-18-131753 elumaja hoonekarbi püstitamiseks, tagama vajalike lubade, sh ehitusloa ja kasutusloa saamise. Lepingu lisad (hinnapakkumine 1 ja 2) on esitatud venekeelsetena, eetikeelseid tõlkeid esitatud ei ole. Lisa 4 (ajagraafik) on eestikeelne (dtl 46-47). -
Lepingu p 7.2 kohaselt pidid tööd valmima hiljemalt 01.09.2017. Tööde valmimine hilines: hageja arvates lisatööde tellimise tõttu, kostja arvates seetõttu, et tööd ei olnud tehtud nõuetekohaselt ja tuli korduvalt ümber teha.
-
Lisatööde kohta on koostatud akt nr 14 erinevates versioonides – dtl 49 on akt ilma kuupäevata ja dtl 52-53 on akt kuupäevaga 19.10.2017. Akt nr 14 on eestikeelsena esitatud 14.10.2019 (dtl 219). Tööde vastuvõtmise üleandmise akti ei allkirjastatud.
-
12.11.2017 edastas kostja hagejale lõpetamata tööde nimekirja (dtl 69). Punktis 5 on märgitud : eemaldada katuselt rooste ja taastada katuse vigastatud alad. Ülejäänud 4 nimekirjas esitatud tööd ei ole seotud katusega.
-
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on Lepingus kokkulepitud tööd teinud, ja ka lisatööd on tehtud, kuid vaieldakse, kas katuse parandustööd on piisavad, et lugeda töö tehtuks (vt ka 23.08.2019 kohtuistungi protokoll).
-
Lisatööde eest on akti nr 14 alusel hageja 04.11.2017 esitanud kostjale arve nr 171107 (dtl 50) summas 7 789.80 (käibemaksuga) ning see arve on kostja poolt maksmata.
-
Kostja kasutab maja elamiseks alates juulist 2018, kui katusetööd lõplikult valmisid (vt ka 23.08.2019 kohtuistungi protokoll, dtl 202-206; kostja 00:04:28 viimane lause ja 00:09:34). Kasutusluba elamul ei ole.
44.14.02.2019 e-kirjaga andis kohus hagejale tähtaja võõrkeelsete tõendite tõlkimiseks (dtl 76). 27.02.2019 vastas hageja (dtl 83), et loobub tõlkimata dokumentide tõlkimisest ning palub kohtul arvestada vaid nende dokumentidega, mis on tõlgitud. 23.08.2019 toimunud kohtuistungil andis kohus veelkord pooltele ühe tähtaja (kuni 29.11.2019) tõlgete esitamiseks. Seetõttu märgib kohus käesolevaga, et TsMS § 33 lg 3 alusel kohus tõlkimata tõendeid ei arvesta.
45.Järgenvalt lahendab kohus TsMS § 442 lg 5 alusel seni lahendamata taotlused: Kostja on oma esialgses vastuses 28.03.2019(dtl 134jj) taotlenud hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel põhjusel, et kostjal puudub kohustus hageja ees ja seega pole hageja õiguste rikkumine üldse võimalik. Hageja on sellele vastanud 17.04.2019. Kohus jätab eeltoodud kostja taotluse rahuldamata: TsMS § 371 lg 2 p-s 2 ja § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud alustel võib kohus vastavalt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata või jätta hagi läbi vaatamata. Viidatud sätetest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (vt ka Riigikohtu 27.11.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-17-18531 või ka tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Küsimus, kas kostjal on rahaline kohustus hageja ees, ongi käesoleva menetluse esemeks ning selleks, et tuvastada kostjal kohustuse olemasolu, tuleb kohtul poolte esile toodud asjaolusid ja tõendeid hinnata. Seda saab kohus teha aga hagimenetluse käigus. Tõendeid uurimata, oleks kohtu poolt vale ja ennatlik asuda seisukohale, et hagejal puudub nõue kostja vastu. Seetõttu jääb kostja taotlus rahuldamata.
46.Poolte vahel on töövõtulepingut tulenev õigussuhe, hageja nõude aluseks saab olla VÕS § 635 lg 1 ja § 108 lg 1 ning Lepingu p 5.22 ja 6.2. VÕS § 635 lg 4 järgi ei ole tegemist tarbijatöövõtulepinguga (vt ka Riigikohtu 23.11.2016 lahend kohtuasjas nr 3-2-1-112-16).
2-18-131753
47.Kohus lähtub poolte sõlmitud Lepingust, sest selle muutmisele pole pooled tuginenud ja selle muutmine ei nähtu ka kohtu ette toodud tõenditest (v.a lisatööd).
48.Lepingu p 3.3 kohaselt juhul, kui Lepinguga seotud dokumentides on vasturääkivusi, siis lähtutakse esmalt Lepingust ja selle muudatustest ja alles seejärel Lepingu lisadest. Seetõttu ei oma primaarset tähendust hinnapakkumistes (Lepingu lisad) märgitu ja kohus lähtub Lepingust.
49.Tööde üleandmine ja nende eest tasumine on Lepingu p-s 7.5 reguleeritud järgmiselt: „Tööde eest tasumine toimub vastavalt teostatud tööde aktidele kaks korda kuus, Töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Tellija on kohustatud võtma realiseerimisakti vastu 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates akti kättesaamise päevast või esitama Töövõtjale nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku pretensiooni, vastasel juhul loetakse akt vastuvõetuks. Vastuvõetud realiseerimisakti alusel esitab Töövõtja Tellijale arve, mille tasumise tähtaeg on 7 (seitse) kalendripäeva arvates Tellija poolt arve kättesaamisest. Selguse huvides kinnitavad Pooled, et realiseerimisakti allakirjutamine Tellija poolt ei tähenda mitte mingil juhul seda, et Tellija kiidaks heaks aktis loetletud Tööd ning nende teostamise kvaliteedi. Akt peab olema kirjalikult aktsepteeritud omanikujärelvalvet teostava isikuga. Realiseerimisakti allakirjutamine toimub ainult Tööde käigu kontrollimiseks ja arve väljastamiseks.“ Eeltoodust tuleneb, et pooled leppisid kokku tasu maksmise järgmiselt: -
Hageja pidi esitama kostjale tööde teostamise akti. (vt ka Lepingu p 7.6).
-
Kostja pidi 5 tööpäeva jooksul selle vastu võtma või esitama kirjaliku pretensiooni. Kui seda ei tehta, siis loetakse akt vastuvõetuks.
-
Vastuvõetud akti alusel võis hageja esitada kostjale arve, mille tasumise tähtaeg oli 7 päeva arvates kostja poolt arve kättesaamisest.
-
Seejuures on pooled kokku leppinud, et akti allkirjastamine kostja poolt ei tähenda, et kostja oleks akteeritud tööd ja nende kvaliteedi heaks kiitnud. (Selline kokkulepe on kooskõlas ka Riigikohtu varasema seisukohaga, mis on väljendatud 14.10.2015 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15: „tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist.“)
50.Hageja on tõendanud, et vähemalt 19.10.2017 on ta tööde üleandmise akti koostanud. Kostja ei ole sellele otseselt vastu vaielnud, et selline akt talle hiljemalt 19.10.2017 esitati. Lepingu kohaselt oleks kostja pidanud selle 5 tööpäeva jooksul allkirjastama või esitama vastuväited. Vastaselt juhul loetakse tööd vastuvõetuks. Kuna 19.10.2017 oli neljapäev, siis tähtaeg pretensioonide esitamiseks või akti allkirjastamiseks kostja poolt, möödus 26.10.2017. Kohtule pole esitatud tõendeid selle kohta, et selleks kuupäevaks oleks kostja viidatud toiminguid teinud. Seega oli akt vastu võetud ja hagejal tekkinud õigus esitada arve aktis märgitud tööde kohta. Seda ongi hageja teinud : 04.11.2017 esitanud akti nr 14 alusel kostjale arve nr 171107 (dtl 50) summas 7 789.80 (käibemaksuga).
51.Seda, et aktis nr 14 märgitud tööd tehti, keegi ei eita. Kostja väidab, et katuse ehitustööd olid ebakvaliteetsed ja neid tuli korduvalt parandada. Hageja iseenesest sellele vastu ei vaidle, kuid väidab, et ta parandas katuse vastavalt kostja juhistele ja eksperdi hinnangule.
2-18-131753 Kohtule on katusetööde kohta esitatud kaks spetsialisti hinnangut: üks ajaliselt varem ja teine hiljem tehtud, sama spetsialisti - X OÜ ehitusinsener R.P.(P.) poolt: -
dtl 103-117, töö nr 012018/1, koostatud jaanuaris 2018 nimetuse all „Katusetööde eksperthinnang“ järgmise järeldusega: „Katusetööde teostamise ja järgsete fassaaditööde käigus on katuseplekid saanud mitmeid erinevaid kahjustusi (roostekahjustused lõiketöödest, mehhaanilised kriipimised jms). Kahjustuste põhjuseks on lohakus ja eksimine katusepleki tootja, Ruukki, poolse paigaldusjuhendi vastu. Kahjustustega plekid tuleb välja vahetada, vastasel korral ei ole tagatud nende tootja poolt ettenähtud eluiga. Lisaks tuleks ümber paigalda 1 vihmaveetoru - valest asukohast paigaldada ümber ehitusprojekti järgsesse asukohta.“
-
dtl 120-132, töö nr 072018/2, koostatud juulis 2018 nimetuse all „KORDUV
EKSPERTHINNANG
KATUSE
OLUKORRAST
JA
TEOSTATUD
TÖÖDEST“ järgmise tulemusega: „Teostamata on veel väiksed puudused, mis aga võivad ajas oluliselt mõjutada katuse vastupidavust. Tegemist on pigem hooletusvigadega. Peale nimetatud puuduste likvideerimist võib katusetööd arvestada teostatuks.“
52.Seega olid hageja tehtud katusetööd puudustega ja need tuli korduvalt ümber teha või parandada. Garantiiperioodil vahetas hageja garaaži katuse profiilpleki ning kõrvaldas ka esteetilised vead, mis viimases ekspertiisis esile toodud (Garaažiosa katuse plaanid, mille profiilpleki on hageja garantiiperioodil täies mahus ümber teinud; dtl 214-215). Kostja ei ole seda eitanud. Pooled on kohtule kinnitanud, et katus sai valmis juulis 2018 (23.08.2019 kohtuistungi protokoll; kostja esindaja 00:10:51). Vaidlusalusest lisatööde arvest akt 14 alusel, moodustavad katusetööd vaid osa.
53.Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja õigusele esitada arve, korreleerub ka kostja kohustus see tasuda arvestades, et : -
Tööd valmisid hilinemisega;
-
Katusetöödes esines puuduseid;
-
kostja viitab garantiist tulenevatele õigustele, kindlustuse mittevastavusele ja õigusele teha leppetrahviga seotud tasaarvestusi.
54.Lepingu p 7.4 kohaselt toimub tööde eest tasumine tingimusel, et hageja poolt on täidetud Lepingu p-s 8.1 nimetatud kohustus. Lepingu p 8.1 kohustab hagejat enne töö alustamist sõlmima vähemalt töö teostamise tähtaja ulatusega Lepinguga võetud kohustuste täitmist tagava ehituse koguriski kindlustuse (CAR) ja hoidma nimetatud kindlustust kehtivana kuni Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamiseni kostja poolt. Kindlustuskaitse peab hõlmama mistahes Lepingu alusel teostatavate tööde hävimist, kahjustumist ja kaotsiminekut ning kogu töö teostamiseks vajalike ehitusmaterjalide, töövahendite ja kõikide töö teostamisel kasutatavate seadmete, masinate, mehhanismide jm Lepingu täitmiseks vajaliku vara kindlustust ja kõiki teisi ehituse üldriske vähemalt Lepingu tasuga võrdse kindlustussumma ulatuses. Samuti peab kindlustuskaitse hõlmama hageja ja tema alltöövõtjate tsiviilvastutust kolmandate isikute ees kindlustussummaga mitte alla 100 000 euro ühe kindlustusjuhumi kohta.
55.Hageja on kohtule esitanud ERGO kindlustuspoliis nr xxx(dtl 146) ehitise koguriski kindlustamise kohta. Poliisi järgi lõppes garantiiperiood 28.08.2019. Kindlustusjuhtumiks on
2-18-131753 määratletud ehitamisel või ehitustööde tegemisel kindlustuskohas ja kindlustuskaitse kehtivuse ajal tekkinud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mis ei ole kindlustustingimuste kohaselt välistatud ega piiratud. Vastutuskahju kogu kindlustusperioodi kohta on kindlustatud 20 000 euro ulatuses (üksikjuhtum 20 000 eurot ja ka kogu vastustuskahju ülempiir on 20 000 eurot).
56.Seega on põhjendatud kostja viited sellele, et kindlustusleping ei vasta Lepingu nõutele. See annab lepingu 7.4 alusel kostjale õiguse väita, et üks tööde eest tasumise tingimus ei ole täietud. Kostja on kindlustuslepingu asemel asunud kinni pidama hinnapakkumises väidetavalt märgitud 10 %-list kinnipeetavat garantiisummat, kuid kohus jätab selle väite kõrvale kahel põhjusel: Lepingu p 3.3 järgi on prioriteet Lepingul ning teiseks, vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele, et ole hinnapakkumise tõlget eesti keelde kohtule esitatud (vt ka TsMS § 33 lg 3). Hageja on oma 17.04.2019 seisukohas kostja vastusele, tõlkinud hinnapakkumise vaid osaliselt.
57.Samas lõppes kindlustuslepingu kaitse 28.08.2019 ning ehitustöödele Lepingu p-ga 8.3 antud 2-aastane garantiiaeg juulis 2020 (arvestusega, et kostja väitel olid katusetööd valminud ja üle antud juulis 2018 (23.08.2019 kohtuistungi protokoll; kostja esindaja 00:10:51).Kohtule pole teada, et garantiiperioodil oleks veel katusetöödes puudusi avastatud (selliseid, mida käesolev kohtumenetlus ei käsitle).
58.Seega alates augustist 2020 puuduvad põhjused, miks kostja ei peaks hageja esitatud arvet tasuma. Kuid kostja on esitanud ka tööde hilinemise vastuväite ja sellest tuleneva õiguse nõuda leppetrahvi.
59.Kohtule on esitatud vaid üks tõend selle kohta, et kostja on 10.04.2017 tellinud lisatöid (dtl 68) ning seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kas ja kuidas need mõjutasid tööde valmimise tähtaega. Vaidlust ei ole selles, et Lepingu p-s 7.2 märgitud 01.09.2017 tööd valmis ei saanud. Kohus tuvastas, et aktis nr 14 märgitud tööd saab lugeda üle antuks 26.10.2017 (vt ka otsuse p 50). Katuse garantiitöid tehti veel kuni juuli 2018, aga nende eest hageja pole tasu nõudnud.
60.Seega saab hagejat pidada hilinenuks 02.09.2017 – 26.10.2017. Hilisemad katuse parandustööd on tehtud garantii raames ja nende eest hageja tasu ei nõua.
61.Lepingu p 7.9 alusel on kostjal (kui tellijal) õigus Lepingu p-s 7.2 nimetatud tähtaegadest mittekinnipidamisel nõuda leppetrahvi 0,1 % võlgnetavast summast iga tähtaja täitmisega viivitatud päeva eest, kuid kokku mitte rohkem, kui 10% Lepingu p-s 7.3 nimetatud tasust, kuni vastavate kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Kostja nõuabki hagejalt leppetrahvi 0,1 %võlgnetavast summast, milleks kostja loeb sama summat, mis on kajastatud hageja esitatud 04.11.2017 arvel nr 171107 ehk 7 789.80 eurot. Perioodiks, mille eest kostja leppetrahvi nõuab, peab kostja ajavahemikku 02.09.2017 (sellest kuupäevast alates on hageja viivituses ) kuni 28.03.2019 (kuupäev, mil kostja hagile vastas). VÕS § 197 alusel tasaarvestatav summa on kostja arvutuste kohaselt 4 463,56 eurot.
62.Kuna kohtu hinnangul on hageja tööde teostamisega viibinud 02.09.2017-16.10.2017, siis on selles ulatuses kostjal õigus Lepingu p 7.9 alusel nõuda hagejalt leppetrahvi. Leppetrahvi arvutuse aluseid ei ole hageja vaidlustanud. Seega on kostjal õigus hageja nõudega tasaarvestada oma leppetrahvi nõudeõigus summas 428,44 eurot (viivitatud päevi 02.09.2017-26.10.2017 kokku 55 päeva, 0,1 % päevast summast 7 789,80 eurot).
63.Leppetrahvi nõudeõiguse maksmapanekuks ei tohi esineda VÕS § 159 lg 2 sätestatud alust lepetrahvi nõude välistamise kohta. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse
2-18-131753 leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
64.Kostja on asunud leppetrahvi nõudma hagile esitatud vastuses 28.03.2019. Ometigi pidi alates 02.09.2017 olema hagejale selge, et maja tähtajaks ei valmi. Kohus leiab, et mõistlik oleks vähemalt 3-4 kuu jooksul (pärast seda, kui maja ikka kostja arvates valmis ei saanud) teatada hagejale kavatsusest asuda leppetrahvi nõudma. Kohtu arvates ei ole mõistlik see, et olukorras, kus kostja ise tunnistab, et kõik tööd, ka garantiitööd katuse osas, anti lõplikult üle juulis 2018, asub kostja alles mitme kuu jooksul pärast lepingu lõppemist ja tööde üleandmist, hagejalt leppetrahvi nõudma. Seega on kostja leppetrahvi nõueõiguse minetanud.
65.Kohtule teadaoleva kirjaliku pretensiooni tegemata tööde kohta esitas kostja 12.11.2017 (dtl 69). Need tööd on tehtud. Pooled on rakendanud VÕS § 646 lg 1 tulenevat õiguskaitsevahendit: katuse ehitustöödes esinesid puudused, hageja on osaliselt teinud uue töö ja osaliselt olemasoleva töö parandanud ja käesolevaks ajaks on tööd tehtud. Ka VÕS § 648 ei võimalda hagejale makstavat tasu vähendada.
66.Kuna kohus tuvastas, et alles alates augustist 2020 puudub kostjal õigustus arve tasumisega viivitamiseks, siis jätab kohus rahuldamata hageja viivisenõude alates 14.11.2017 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Edasiulatuva viivise nõue seaduses sätestatud määras on põhjendatud VÕS § 113 lg 1 alusel.
67.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt: kohus rahuldab hageja nõude 7 789,8 saamiseks ja jätab rahuldamata viivisenõude, välja arvatud edasiulatuva viivise nõude seaduses sätestatud määras. Edasiulatuva viivise suurust piirab lepingu p 7.7 (mitte rohkem, kui 10% Lepingu p-s 7.3 nimetatud tasust. Osundatud tasu on 124 668,37 eurot, millele lisanud käibemaks, seega kokku 149 602 eurot, millest 10% on 14 960,2 eurot nagu hagis märgitud).
68.TsMS § 238 lg 5 alusel jätab kohus tähelepanuta otsuses kajastamata tõendid, kuna need ei ole tsiviilasja lahendamise seisukohast tähtsust omavad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
69.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
70.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Käesolevas menetluses on kohus 28.08.2019 e-kirjaga esitanud pooltele võimaliku kokkuleppe tingimused ning 14.10.2019 on hageja teatanud, et kohtu pakutud tingimused ei sobi ja sellistel tingimustel kompromissiga hageja ei nõustu (dtl 211-213). Kostja on 28.10.2019 teatanud (dtl 223-224), et talle kohtu pakutud tingimused sobivad, kuid kuna hageja pole nõus, siis kompromissläbirääkimised ebaõnnestusid.
2-18-131753 Kuna kohus rahuldab hagi sisuliselt samas ulatuses, mis oli kohtu poolt pooltele pakutud kompromiss, siis jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda (ja hageja menetluskulud tema enda kanda).
71.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
72.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.