AGrus Construction Company OÜ hagi XX vastu 7789,80 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a menetluskulude kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AGrus Construction Company OÜ määruskaebus Hageja AGrus Construction Company OÜ (registrikood 11629362), lepinguline esindaja Riho Viik
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Igor Sumarok Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 13. oktoobri 2020. a määrus osas, milles maakohus rahuldas täies ulatuses XX avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõistis AGrus Construction Company OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulu hüvitise 1920 eurot ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta XX avaldus menetluskulu kindlaksmääramiseks 1920 eurot ületavas osas rahuldamata.
9.detsembri 2019. a avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.2.Määrata kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 320 eurot, kokku 1920 eurot.
4.3.Mõista AGrus Construction Company OÜ-lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 1600 eurot, millele lisandub käibemaks 320 eurot, kokku 1920 eurot.
4.4.Kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (1920 eurot) hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
4.5.Määrus toimetada kätte pooltele.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli AGrus Construction Company OÜ (hageja) hagi XX (kostja) vastu 7789,80 euro ja viivise saamiseks. Maakohus rahuldas 21. augusti 2020. a otsusega hagi osaliselt. Menetluskulu jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel hageja kanda. Maakohtu otsus jõustus 23. septembril 2020.
2.Kostja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulu nimekirja 9. detsembril 2019. Kostja palub hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2280 eurot. Kostjale osutati õigusabi 19 töötundi tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palus kohustada hagejat tasuma määruse jõustumisest kuni täitmiseni kostjale viivist seaduses sätestatud määras. Kostja lepinguline esindaja on teinud järgmised toimingud: •
25.märtsi 2019 seisukoha koostamine 3 tundi;
•
28.märtsil 2019 hagi vastuse koostamine, sh kliendiga esmane kohtumine, asjaolude väljaselgitamine, asja arutamine ja konsulteerimine, hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumine, analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine 7 tundi;
•
hageja 17. aprilli 2019 seisukohaga tutvumine ja analüüs 2 tundi;
•
26.augusti 2019 istungiks ettevalmistamine ja istungil esindamine 2,5 tundi;
•
kompromissläbirääkimised hagejaga 0,5 tundi;
•
18.novembri 2019. a seisukoha koostamine 2,5 tundi; ning
•
9.detsembri 2019. a seisukoha koostamine 1,5 tundi.
3.Hageja esitas 13. oktoobril 2019 arvamuse kostja menetluskulu kohta, milles vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Kostja menetluskulud ei ole piisavas määras põhjendatud, vajalikud ega tõendatud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus rahuldas 13. oktoobri 2020. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1900 eurot, millele lisandub käibemaks 380 eurot, kokku 2280 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks, on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega. Kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas tsiviilasja käiguga. Kostja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus 19 tundi on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kuna kostja ei ole 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas kajastanud kõiki asjas kostja esitatud dokumente (nt 28. oktoobri 2019 ja 10. detsembri 2019 menetlusdokumente), siis ei pidanud kohus vajalikuks kostja menetluskulu nimekirjas esitatud ajakulu vähendada. Kohus rahuldas kostja menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses. Kostja esindajal on vajalik oma 2 (5)
esindusülesannete nõuetekohaseks täitmiseks kostjaga kohtuda ja tutvustada talle menetluse käiku ja hageja esitatud ja ka kostja esindaja enda koostatud dokumente. Kohus mõistis hagejalt menetluskulud välja koos käibemaksuga, sest kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul moel käibemaksu tagasi arvestada.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse. Esiteks vaidlustab hageja menetluskulude jaotust. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei keeldunud kompromisslepingu sõlmimisest, vaid ta ei nõustunud sellega täies ulatuses. Kohtu pakutud kompromiss ei arvestanud hageja huve ning oleks hageja suhtes olnud ebaõiglane, seda ka majanduslikult. Teiseks vaidlustab hageja menetluskulude kindlaksmääramise. Maakohus ei kontrollinud kostja õigusabikulude põhjendatust ega vajalikkust. Kostja esindaja õigusabikulu on osaliselt põhjendamatu ja tõendamata. Põhjendamatult suur on järgmiste hageja esindaja toimingute ajakulu: •
25.märtsi 2019 seisukoha koostamise ajakulu 2,5 tundi. Hagejale on arusaamatu, millisele toimingule kulus kostja esindajal 3 päeva enne hagi vastuse koostamist 2,5 tundi. E-toimikust nähtuvalt ei ole 25. märtsil 2019 toiminguid tehtud;
•
28.märtsil 2019 hagi vastuse koostamise ajakulu 7 tundi. Hagi vastuse maht on vaid 4,5 lehekülge;
•
hageja 17. aprilli 2019 4-leheküljelise seisukohaga tutvumise ja selle analüüsimise ajakulu 2 tundi;
•
26.augusti 2019 istungiks ettevalmistamise ja istungil esindamise ajakulu 2,5 tundi. Eelistung kestis vaid 56 minutit ning istungil arutati peamiselt kompromissivõimalust; ning
•
kompromissi läbirääkimiste pidamine hagejaga 0,5 tundi. Kulude nimekirjas ei ole märgitud, millisel kuupäeval ning kus läbirääkimised toimusid. Hageja ja tema lepinguline esindaja ei ole läbirääkimistel osalenud. Kohus saab seda väidet kontrollida hageja menetluskulu nimekirjast, kus pole sellist toimingut märgitud. Kui kostja pidas silmas istungil toimunud kompromissläbirääkimisi, siis see on juba arvestatud toimingu – 26. augusti 2019 istungiks ettevalmistamise ja istungil osalemine – ajakulu hulka.
Seega leidis kohus ebaõigesti, et kostja menetluskulude nimekiri on kooskõlas asja käiguga. Muu hulgas palub kostja hagejalt välja mõista hüvitise toimingu eest, mil kostja ei olnud kohtule esitanud veel ühtki menetlusdokumenti. Samuti on kohus eksinud võistleva kohtumenetluse põhimõtte vastu, lugedes kostja esindajatasu täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks põhjendustega, millele kostja ise menetluses tuginenud ei ole. Kohus leidis alusetult, et kostja ajakulu vähendamiseks alus puudub, sest kostja ei ole 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas kajastanud kõiki asjas kostja poolt esitatud dokumentide koostamise ajakulu (nt 28. oktoobri 2019 ja 10. detsembri 2019 menetlusdokumentide koostamise ajakulu).
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3 (5)
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas täies ulatuses kostja avalduse menetluskulu kindlaksmääramiseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1920 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab kostja menetluskulu kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1920 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praeguses määruskaebemenetluses hageja menetluskulude jaotust vaidlustada ei saa. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude jaotus määrati kindlaks maakohtu 21. augusti 2020. a otsusega. Hageja ei ole esitanud kaebust maakohtu 21. augusti 2020. a otsuse peale. Maakohtu
21.augusti 2020. a otsus jõustus 23. septembril 2019. Seega tuleb jätta tähelepanuta määruskaebuse väited, mis puudutavad menetluskulude jaotuse vaidlustamist.
9.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
10.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on põhjendatud osas, milles hageja vaidlustab kostja esindajakulude väljamõistmist 25. märtsi 2019 seisukoha koostamise eest. Esindajakulud on hüvitatavad juhul, kui esindaja on menetluses toiminguid teinud. Kostja kohtule esitatud esimene menetlusdokument on 28. märtsil 2019 esitatud hagi vastus. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostja oleks esitanud 25. märtsil 2019 kohtule seisukoha. Samuti on kostja lepinguline esindaja palunud juurdepääsu e-toimikusse alles 28. märtsil 2019. Kostja menetluskulu nimekirjas sisalduvast toimingute kirjeldusest ei nähtu, et 25. märtsi 2019 seisukoha koostamise kulu võiks seostuda hagile vastuse koostamisega. Seda ei ole kostja väitnud ka määruskaebuse vastuses. Seega ei nähtu, et kostja esindaja 25. märtsi 2019 toiming oleks olnud seotud praeguse menetlusega ning selles osas tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 360 eurot (3 tundi×120 eurot/tund). Kostja esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu see on põhjendatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja ülejäänud menetluskulu kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebuse väitele, selgitab ringkonnakohus, et iseenesest on õige hageja tähelepanek, et poole lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel lähtub kohus üksnes nende toimingute ja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisest, mida pool on ise taotlenud, kuid praeguses asjas hindas maakohus hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Maakohtu antud hinnangud esindaja ajakulu põhjendatusele ei ole ilmselgelt ekslikud. Määruskaebuse väiteid ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. 4 (5)
12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
13.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
Parandatud 13.07.2021 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kostja 12. juuli 2021. a taotlus ja parandada Tallinna Ringkonnakohtu 9. juuli 2021. a määruse resolutsiooni punktis 4.4 esinev ebatäpsus, lugedes viidatud punkti õigeks järgmises sõnastuses: „Kohustada hagejat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (1920 eurot) kostjale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.“
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.