Harju maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Priit Palmiste
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.08.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-105442
Kohtuasi
PLACET GROUP OÜ hagi K. P. vastu 2398,3 EUR nõudes
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: PLACET GROUP OÜ (11198910, F.R. Kreutzwaldi tn 4 Tallinn), lepinguline esindaja Darina Koivunen Kostja: K. P. (XXX, XXX)
Menetluse liik/ istungi aeg Tsiviilasja hind
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus) 2 788,70 eurot
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K. P.lt (P.) PLACET GROUP OÜ kasuks krediidikonto lepingust XXX tulenev põhivõlg 2 000 eurot, intressid 386,30 eurot, viivis 169,40 ja sissenõudmiskulud 10 eurot.
3.Välja mõista K. P.lt PLACET GROUP OÜ kasuks viivis tasumata põhivõla jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 14.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1830,60 eurot.
5.Välja mõista K. P.lt (P.) PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot.
6.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg.1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg.1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Maakohus ei anna luba otsust edasi kaevata (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja sõlmis 15.04.2024 hagejaga krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale laenulimiiti 1 400 eurot. 23.04.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 1 500 euroni. 23.04.2024 sõlmiti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe, mille alusel suurendati laenulimiiti 2 000 euroni.
2.Vastavalt krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 48,39%, 3 intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 2 600,62 eurot.
3.Vastavalt krediidikonto nr XXX 23.04.2024 lepingu muutmise kokkuleppe Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehele oli lepingu krediidi kulukuse aastamääraks 48,39%, intressimäär aastas 40%, intressimäär päevas 0,11% ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete summa eeldusel, et krediidilimiit võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses lepingus kokkulepitud tingimustel 3 712,93 eurot.
4.Vastavalt VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatule ei ole lubatud krediidi kulukuse määr mis ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolmekordselt. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 15.04.2024 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 4 kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% ja selle kolmekordne 52,08%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 48,39% ehk vähem kui lubatud piirmäär 52,08% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu muutmise kokkulepe sõlmimise ajal 23.04.2024 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% ja selle kolmekordne 52,08%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 48,39% ehk vähem kui lubatud piirmäär 52,08%, siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv. 2
5.Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale enda XXX konto väljavõtte perioodiga 18.10.2023-14.04.2024.
6.Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 15.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 15.03.2024 Creditinfo.ee ja 15.04.2024 Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 15.04.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 14.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga. Samad toimingud tehti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel 23.04.2024 ning veenduti kostja krediidivõimekuses.
7.Krediidikonto lepingu XXX alusel teostas PLACET GROUP OÜ kostjale väljamakseid summas kokku 2 080 eurot.
8.Kokku teostas kostja krediidikonto lepingu XXX alusel tagasimakseid summas 256,55 eurot. Teostatud maksetest luges hageja tasutuks 80 euro ulatuses põhiosa, 170,84 euro ulatuses intressid, 0,71 euro ulatuses viivised ning 5 euro ulatuses sissenõudmiskulud. Eeltoodust tulenevalt kostja poolt on jäänud tagastamata krediidiandjale põhiosa 2 080 – 80 = 2 000 eurot.
9.Krediidilepingu XXX alusel oli kostja viivituses oktoobri, novembri, detsembri, jaanuari ja veebruarikuu osamaksetega, mida krediidiandja pidas ülesütlemise aluseks. Kostja ei tagastanud kogu saadud laenu ning krediidiandja edastas kostjale mitmeid võlateatisi, millest on nähtav, et hageja teavitas kostjat korduvalt tema võlgnevusest ning võimalusest võlgnevus likvideerida. Kostjale oli edastatud lepingu ülesütlemise hoiatus 20. detsembril 2024, milles kostjale oli antud täiendav tähtaeg (14 päeva) kuni 03.01.2025 võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles võlausaldaja lepingu 25.02.2025 üles.
10.Hageja palub välja mõista tagastamata laenusumma 2 000 eurot, tasumata intressid 386,30 eurot, viivis 169,40 eurot, tasumata sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 10 eurot. Intressinõue koosneb oktoobrikuu intressimakse 66,67 eurot, novembrikuu intressimakse 68,89 eurot, detsembrikuu intressimakse 66,67 eurot, jaanuarikuu intressimakse 67,99 eurot, veebruarikuu intressimakse 65,43 eurot ja intressid ülesütlemiseni 50,65 eurot. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, so. 01.09.2024 arvestades põhiosa jääki kuni lepingu ülesütlemiseni 24.02.2025 (perioodis intressipäevi kokku 177), intressimääraga 0,11% päevas. Sissenõudmiskulude nõue on kujunenud VÕS § 113 2 alusel, millega on hagejal õigus nõuda tarbijalt hüvitist iga meeldetuletuskirja eest summas 5 eurot. Varasemad tasuta meeldetuletuskirjad olid edastatud kostja e-posti aadressile 21.10.2024 ja 20.11.2024. Vastavalt hageja hinnakirjale tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot. 13.05.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud lepingujärgsete viiviste summa 169,40 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka tasutud riigilõiv summas 385 eurot ja õigusabikulud 150 eurot. Õigusabikulud koosnevad 1,23 töötunnist tõendite kogumisele, analüüsile ja hagi koostamisele tasumääraga 100,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja vastuväited
11.Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastust ei esitanud. Menetluse käik 3
12.Kooskõlas TsMS § 405 lg.1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg.2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
14.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses ning teeb kohus otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.
16.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg.10, § 637 lg 21). Kohtu põhjendused
17.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
18.Hageja esitas 15.05.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista kostja ja hageja vahel 15.04.2024 sõlmitud ja 23.04.2025 muudetud krediidikonto lepingust XXX tulenev põhivõlg (tagastamata laenusumma) 2 000 eurot, tasumata intressid 386,30 eurot, viivis 169,40 eurot, tasumata sissenõudmiskulu lepingu kehtivuse ajal 10 eurot. Lisaks taotles hageja kostjalt põhivõlalt edasiulatuvalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 385 eurot ja õigusabikulu 150 eurot.
19.Pooltevahelise lepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg.1 mõttes. Sellest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima lepingu kehtivust ja intressikokkuleppe kehtivust (sh krediidi kulukuse määra ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist).
20.VÕS § 404 lg 2 p 21 sätestab, et tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult muuhulgas märgitud VÕS § 4031 lõike 1 punktides 7 ja 9 nimetatud krediidi kulukuse määr ja kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma arvutatakse tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga ning lepingusse märgitakse kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud mõni VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediidi kasutama. Samas tuleneb VÕS § 408 lõikest 4, et kui VÕS § 408 lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. 4
21.Antud juhul on kostja saanud krediidi kätte ja asunud seda kasutama, seega tuleb krediidileping kooskõlas VÕS § 408 lg.2 lugeda kehtivaks. Lepingus on esitatud ka andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta.
22.Vastavalt VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses sätestatule ei ole lubatud krediidi kulukuse määr mis ületab Eesti Panga poolt avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmist krediidi kulukuse määra enam kui kolmekordselt. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal 15.04.2024 ja lepingu muutmise ajal 23.04.2025 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude 4 kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% ja selle kolmekordne 52,08%. Kuivõrd krediidikonto lepingu nr XXX sõlmimisel krediidi kulukuse määr oli 48,39% ehk vähem kui lubatud piirmäär 52,08% siis oli lepingus ettenähtud krediidi kulukuse määr kehtiv.
23.VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 403 4 lg 3 näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
24.Kohtu hinnangul on antud juhul hageja käitunud kostja krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Kostja on enne krediidikonto lepingu taotluse XXX rahuldamist esitanud hagejale enda Swedbank konto väljavõtte perioodiga 18.10.202314.04.2024. Krediidikonto lepingu XXX sõlmimisel 15.04.2024 veenduti kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete kohustuste kohta. Teostati päringud 15.03.2024 Creditinfo.ee ja 15.04.2024 Taust.ee andmebaasides, et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist. Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad varasemad ja kehtivad maksehäired. 15.04.2024 teostati päring ka Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Lisaks teostati 14.04.2024 päring Ametlike Teadaannete registrisse, mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Kostja krediidivõimekuse kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga. Samad toimingud tehti krediidikonto lepingu XXX muutmise kokkuleppe sõlmimisel 23.04.2024 ning veenduti kostja krediidivõimekuses.
25.Järgnevalt hindab kohus kostja kohustuse olemasolu, kohustuse rikkumist, rikkumise vabandatavust ja rakendatavaid õiguskaitsevahendeid.
26.Poolte vahel on sõlmitud krediidikonto leping XXX. Nimetatud asjaolu on tõendtatud hagiavalduse lisas nr 1 olevate dokumentidega. Kostja on saanud viidatud lepingu alusel hagejalt krediiti 2080 eurot, kohustusega maksta iga kuu 10-ndaks päevaks 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot, hageja põhitingimustes märgitud kontole. Kostja on 5
tagastanud 256,55 eurot. Sellest 80 eurot läks laenu põhiosa tagasimakseks, 170,84 eurot intresside, 0,71 eurot viiviste ning 5 eurot sissenõudmiskulude katteks. Kostja on jätnud hagejale tagastamata laenusummast 2000 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kuni septembrini 2024, alates oktoobrist 2024 kostja enam hagejale tagasimakseid ei teinud. VÕS § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 76 lg.3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt VÕS § 82 lg.1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vastavalt VÕS § 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks võlasuhte olemasolu poolte vahel ning asjaolu, et kostja on rikkunud pooltevahelisest lepingust tulenevat kohustust. Hageja ütles lepingu rikkumise tõttu lepingu 25.02.2025 üles, millest tulenevalt muutus kogu hageja nõue kostja vastu tervikuna sissenõutavaks. Eeltoodust tulenevalt on hagejal kohustuse täitmise nõue kostja vastu summas 2000 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Kohus ei ole tuvastanud, et kostja poolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav VÕS § 103 lg.1 mõttes. Seega tuleb kostja lugeda kohustuse rikkumise eest vastutavaks.
27.Kostja on rikkunud ka hagejale intressi maksmise kohustust. Vastavalt lepingu põhitingimustele pidi kostja maksma hagejale kasutatud laenusumma eest intressi 40% kasutusse võetud krediidilimiidist aastast. Intressi tuleb maksta krediidilimiidi kasutusse võtmisest kuni krediidilimiidi tagastamiseni või lepingu lõppemiseni. Kostja kasutuses on hageja krediit 2000 eurot, kostja lõpetas sellelt intressi maksmise alates oktoobrist 2024. Kostja intressivõlg hageja ees on kokku 386,30 eurot, mis koosneb oktoober 2024 intressivõlast 66,67 eurot, november 2024 intressivõlast 68,89 eurot, detsember 2024 intressivõlast 66,67 eurot, jaanuar 2025 intressivõlast 67,99 eurot ja veebruar 2025 intressivõlast 65,43 eurot ja intressid ülesütlemiseni 50,65 eurot. Hageja arvestab intresse alates võlgnevuse tekkimise järgnevast päevast, so. 01.09.2024 arvestades põhiosa jääki kuni 24.02.2025 (perioodis intressipäevi kokku 177), intressimääraga 0,11% päevas. Intressiarvestus on esitatud hagiavalduse lisas nr 14.
28.Tulenevalt VÕS § 101 lg.1 p.1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt võib hageja nõuda kostjalt nii põhivõla kui intressimakse kohustuse täitmist. Seega on kohtu hinnangul hageja nõue põhivõla 2000 eurot ja intressi 386,30 eurot osas tõendatud ja õiguslikult põhjendatud.
29.Kooskõlas VÕS § 101 lg.1 p. 6 võib võlausaldaja juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist.
30.Vastavalt pooltevahelise lepingu üldtingimuste p. 5.1 kui laenusaaja ei täida rahalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, kuid mitte vähem kui seadusjärgne viivisemäär. Viivise arvestus algab sissenõutavaks muutunud laenu summalt maksetähtajale järgneval kalendripäeval ja lõpeb tähtaegselt tasumata makse laenuandja kontole laekumise päeval (lepingu p. 5.2). Antud juhul on lepinguga ettenähtud intressimäär 0,11% päevas. Hageja arvestab viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so. 26.02.2025 arvestades põhiosa 2 000 eurot kuni 13.05.2025 (perioodis viivitatud päevi kokku 77). Viivisenõue on esitatud hagiavalduse lisas nr 18. Sellest tulenevalt on hageja viivisenõue 169,40 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue tõendatud ja lepingu p. 5.1 ja VÕS § 101 lg.1 p.6 alusel põhjendatud.
31.Vastavalt pooltevahelise lepingu üldtingimuste p. 5.3 on laenusaaja lisaks viivise tasumise kohustusele kohustatud hüvitama laenuandjale võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud vastavalt VÕS § 1132 sätestatule ja laenuandja hinnakirjas toodule. Vastavalt hageja 6
hinnakirjale on tasulise võlateade (iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta lepingu kehtivusajal) eest 5 eurot.
32.Hageja on saatnud kostjale lepingu kehtivuse ajal 29.10.2024 ja 28.11.2024 meeldetuletused võlgnevuse kohta. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisades nr 15 ja 16 esitatud dokumentidega. Seega on tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue sissenõudmiskulu hüvitamiseks summas 10 eurot.
33.Hageja taotleb ka kostjalt edasiulatuvalt viivise väljamõistmist põhivõla jäägilt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras alates 14.05.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 169,40 eurot. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on kohtu hinnangul põhjendatud ja edasiulatuv viivisenõue tuleb rahuldada ulatuses, mis on piiratud 1830,60 euroga (põhivõlg 2000 eurot miinus juba sissenõutavaks muutunud viivis 169,40 eurot), et käesoleva otsusega väljamõistetava viivise summa kokku ei ületaks põhivõlga. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05, p 19). Hageja seda tõendanud ei ole. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
34.Kooskõlas TsMS § 173 lg.1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 177 lg.1).
35.TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
36.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud (esindajakulu) 150 eurot. Õigusabikulud koosnevad 1,23 töötunnist tõendite kogumisele, analüüsile ja hagi koostamisele tasumääraga 100,00 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tõendite kogumine ja analüüs hagiavalduse koostamiseks vajalik toiming ning koos hagiavalduse koostamisega selleks 1,23 töötunni kulutamine vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Mõistlik on ka hageja poolt rakendatav tunnitasumäär 100 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus esindajakulu vajalikuks ja põhjendatuks TsMS § 175 lg.1 mõttes. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmine on kooskõlas TsMS § 138 lg.2, § 139 lg.1, § 146 lg.1 p.3. Hageja ei ole taotlenud TsMS § 177 lg.4 kohaldamist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.