Täitmine › Täituri taotlus sundtoomise kohaldamiseks, ruumidesse sisenemiseks loa saamiseks

ASJAOLUD

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 18.08.2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palub võlgniku Martin Seesmaa suhtes kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2020/366 anda kohtutäiturile luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad ja/või politseiametnikud ja/või vara hindamiseks kaasatud isikud) ilma Martin Seesmaa nõusolekuta Martin Seesmaa omandis ja valduses olevasse korterisse asukohaga XXX (kinnisasi registriosa numbriga XXX) ning viibida seal kinnisasja hindamise ja arestimistoimingu läbiviimise eesmärgil kuni arestimistoimingu lõpetamiseni. Samuti taotleb kohtutäitur Oksana Kutšmei Martin Seesmaa suhtes kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2020/366 luba siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad ja/või politseiametnikud ja/või ostuhuvilised) ilma Martin Seesmaa nõusolekuta Martin Seesmaa omandis ja valduses olevasse korterisse asukohaga XXX (kinnisasi registriosa numbriga XXX) ning viibida seal ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil selleks vajaliku aja jooksul kinnisasja registriosa numbriga XXX suhtes esimese ja vajadusel iga järgneva enampakkumise väljakuulutamise korral vähemalt kahel korral enne enampakkumise algust Martin Seesmaale etteteatatud aegadel. Menetluskulud palub kohtutäitur Oksana Kutšmei jätta võlgniku kanda. Avalduse kohaselt võlgniku Martin Seesmaa suhtes on algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2020/366. Täitemenetluse algatamise aluseks on Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 30.12.2019 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-127756 ja sissenõudja XXX korteriühistu avaldus. Nõude sisu ja suurus: võlgnevus summas 4078,78 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse kulud, mis koosnevad täitemenetluse alustamise tasust summas 36 eurot ja kohtutäituri põhitasust summas 684 eurot. Sissenõudmisel olevate kohustuste jääk on 4773,05 eurot. Üle poole aasta kestnud menetluse vältel on nõude katteks laekunud vaid 25,73 eurot. Sissenõudja XXX korteriühistu on avaldanud täitmisavalduse esitamisel, et soovib sissenõude pööramist võlgniku kinnisasjale. Täitmisteade täiteasjas 084/2020/366 on võlgnikule kättetoimetatud selle üleandmisega võlgniku elukohas võlgnikuga XXX M. S. le 21.01.2020. Kuna nõuet vabatahtlikult ei täidetud ning võlgniku arvelduskonto arestist võlgnevus ei laekunud ja võlgnikul puuduvad sissetulekud, mille arvelt nõuet täita, ning tegemist on korteriomandist tulenevate kommunaalvõlgnevusega, siis alustas kohtutäitur sissenõude pööramist võlgniku korterile asukohaga XXX (kinnisasi registriosa numbriga XXX). 27.05.2020 koostas kohtutäitur teate kinnisasjale sissenõude pööramise kohta, milles palus võlgnikul teatada, millal ta saab tagada kohtutäiturile korteriga tutvumise. Teade edastati samal päeval võlgnikule rahvastikuregistrijärgsele e-posti aadressile XXX, mis on kontaktaadressiks ka võlgniku osaühingutel. Kuna võlgnik ei reageerinud, siis edastati 13.07.2020 ka kordus-kiri. Teade saadeti ka kulleriga võlgniku elukohta XXX, Tartu. 29.05.2020 avas korteri ukse naisterahvas, kes väitis, et ei tunne Martin Seesmaad ja on üüriline. Omaniku kontaktina andis enda telefoninumbri XXX ning selgus, et tegemist on võlgniku abikaasa M. S. ga.

01.06.2020 ja 02.06.2020 proovis kuller võlgnikuga numbril XXX ühendust saada, võlgnik ei vastanud. 04.06.2020 käis kuller uuesti võlgniku elukohas, ukse avas XXX, kes väitis, et ei ole Martin Seesmaaga kontakti saanud. 12.06.2020 vastas Martin Seesmaa kulleri kõnele, kui kuller proovis helistada teiselt numbrilt. Martin Seesmaa andis teada, et tule kahe nädala pärast, aga on teated kätte saanud. Kuller jättis kirja 12.06.2020 võlgniku elukoha postkasti. 07.08.2020 suhtlesid kohtutäituri büroo töötajad võlgnikuga telefoni teel kinnisasja ülevaatuse aja osas. Võlgnik teavitas esialgu, et on tagasi 21.08.2020 ja saab siis vara näidata. Siis aga teavitas, et näidata saab laupäeval 22.08.2020 kell 07:00. Kohtutäituri büroo töötaja suhtles võlgnikuga telefoni teel ning üritas korduvalt leida sobivat lahendust, suhtles nii kinnisvarabürooga, kes nädalavahetusel ülevaatust võiks teostada, kui ka võlgnikuga, et 22.08.2020 osapooltele sobiv aeg leida, kuna kell 07:00 on ebamõistlik (tegemist on nii töö-ajavälise aja kui ka päevaga) ja pakkus võlgnikule samaks päevaks muud aega alates kell 11:00, kuid võlgnik ärritus ja muud mõistliku aega ühelgi päeval ei leidnud. Kohtutäituri büroo töötaja saatis samal päeval ka e-kirja, milles teavitas, millist aega 22.08.2020 kohtutäitur saab pakkuda ning kui see ei sobi, siis palus võlgnikul teavitada uus kinnisasja ülevaatuseks sobiv aeg hiljemalt 10.08.2020 ning selgitas, millisesse ajavahemikku sobivad ajad võivad jääda. Võlgnik palus e-kirja saata aadressile XXX. Võlgnik vastas 09.08.2020 kohtutäituri büroo töötaja e-kirjale, et tema pakutud ajad ei ole ebamõistlikud ning pakkus aegadeks endiselt nädalavahetust 22.08.2020 või 23.08.2020 ajavahemikkudes 07:00-07:45 või 21:45-22:30. Võlgnik põhjendas, et peab viibima tööl esmaspäevast reedeni 08:00-17:00 ning muul ajal tegeleb saagikoristusega. 13.08.2020 palus kohtutäituri büroo töötaja uuesti võlgnikul teatada sobivaid aegu ning juhtis tähelepanu tööajale ning mõistlikele kellaaegadele. Töötaja selgitas, et kohtutäitur on omalt poolt soovinud tulla võlgnikule vastu, kuid tema suhtumisest kajastub, et ta ei soovi piisavalt koostööd teha ning pahatahtlik on täitemenetlust venitada ning toimingute läbiviimist takistada pakkudes ebamõistlike aegu. Kohtutäitur selgitas ka, et koostöö puudumisel peab ta esitama kohtule taotluse loa saamiseks võlgniku nõusolekuta tema kinnisasjale sisenemiseks. Kohtutäituri büroo töötaja palus võlgnikul teatada mõistlikud ajad, mil ta saab ülevaatust võimaldada hiljemalt 17.08.2020. Kohtutäitur peab vajalikuks ka lisada, et võlgniku jutt mitmeti vasturääkiv. Eelnevalt ei viibi võlgnik Eestis, siis aga viibib pidevalt tööl, samas sissetulekut omamata, võlgnik tegelevat põllumajandusega, kui samas ühegi tema ettevõtte tegevusvaldkonda põllumajandus ei kuulu. 18.08.2020 tööpäeva lõpuseisuga ei ole võlgnik kohtutäituriga rohkem ühendust võtnud. Kohtutäituri hinnangul on ilmne, et võlgnik ei tee ega kavatse teha kohtutäituriga vajalikul määral koostööd. Võlgnik on täitetoimingutest teadlik ning tal on olnud piisav aega, et reageerida ning võimalda vabatahtlikult kohtutäituriga mõistlikult koostööd tehes varaga tutvumine arestimistoimingu läbiviimiseks. Seda ta aga teinud ei ole, millest tulenevalt on alust arvata, et ka edaspidi puudub vajalikul määral koostöö, et tutvustada sundtäitmise käigus võõrandatavat vara ostuhuvilistele. Kohtutäitur peab vajalikuks taotleda kohtult luba siseneda Martin Seesmaa omandis ja valduses olevasse korterisse vara ülevaatamiseks ja ostuhuvilistele tutvustamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 kohaselt võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TMS § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib võlgniku nõusolekuta tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 21 kohaselt võib nimetatud kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Kohtutäituri avaldusest nähtuvalt ja TMS § 74, § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse hindamise ja arestimistoimingu läbiviimiseks ning ostuhuvilistele müüdava vara tutvustamise eesmärgil. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus osalevatel isikutel (sh manukad, politseiametnikud, vara hindamiseks kaasatud isikud, ostuhuvilised). TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu 29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi müügihinna tõusu (ja sellega võla, sh viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12). TMS § 85 lg 2 kolmanda lause kohaselt tuleb arvestada ka võlgniku huve. Võlgniku õigustatud huve arvestades ei oleks lubatav olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgniku ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks (Riigikohtu 29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14010, p 12). Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata, et luba kehtib 90 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Samuti leiab kohus, et sisenemise aeg tuleb teatada võlgnikule ette vähemalt 2 päeva. Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks avaldajale. TMS § 28 lg 4 kohaselt peab kohtutäitur enne läbiotsimise algust ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.