Tsiviilasi nr 2-19-20091
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Hele Kaldma
Määruse avalikult teatavaks- 18. august 2020, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-19-20091
Tsiviilasi Hagihind
M. P. hagi F. P. ja M. L. vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses ning tahteavalduste asendamise nõudes. 20 000 eurot
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M. P. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus (e-post [email protected])
Kostja 1: F. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
esindajad
Menetlus
Kostja 2: M. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kirjalik
Kinnitada M. P. , F. P. ja M. L. i poolt 07.08.2020 sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
kinnistu (registriosa nr XXX) omanikuna, siis lepivad pooled kokku M. P. le tema omandi kaotamise eest hüvitise maksmises.
Tartu Maakohtu menetluses on M. P. hagi F. P. ja M. L. vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses ning tahteavalduste asendamise nõudes. 07.08.2020 esitasid pooled kohtule kompromissi ja palusid selle kinnitada ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et puuduvad alused, mis takistaksid kompromissi kinnitamist. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega, sellega ei rikuta olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest enda teadlikkust, on pooled kinnitanud ka kokkuleppe tekstis. Seega on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ning lõpetab menetluse M. P. hagis F. P. ja M. L. vastu tehingute tagasivõitmiseks täitemenetluses ning tahteavalduste asendamise nõudes. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et M. L. hüvitab M. P. menetluskulud (õigusabikulud ja 1⁄2 hagiavalduselt tasutud riigilõivust) kokku summas 1925 (üks tuhat üheksasada kakskümmend viis) eurot. Muus osas jäävad kantud menetluskulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas Kohus märgib, et TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on hagi esitamisel, 08.01.2020 tasunud riigilõivu, summas 750 eurot. Vastavalt taotlusele, tagastab kohus hagejale pool riigilõivust so. 375 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.