Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused PlusPlus Capital AS (hageja) esitas 07.02.2019 Viru Maakohtule hagiavalduse M. P. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista järgmised nõuded: (1) põhivõlgnevus 5688,11 eurot, (2) intress 401,31 eurot, (3) sissenõutavaks muutunud viivis 1899,81 eurot, (4) alates 08.02.2019 viivis 0,0657% päevas põhinõudelt 1385,27 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, (5) alates 08.02.2019 viivis 0,0575% päevas põhinõudelt 4302,84 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude summas 970 euro (riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 420 eurot) ja kohtulahendi jõustumisest menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni menetluskulude täitmiseni väljamõistmist. Viru Maakohus võttis hagiavalduse 19.03.2019 kohtumäärusega menetlusse. Hagiavaldus koos lisadega ja Viru Maakohtu 19.03.2019 menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 10.07.2019. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 25.07.2019 hagile vastanud. 29.10.2019 rahuldas Viru Maakohus hagiavalduses esitatud nõuded tagaseljaotsusega. Kohus mõistis hageja kasuks kostjalt välja põhivõlgnevuse 5688,11 eurot, intressi 401,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1899,81 eurot, alates 08.02.2019 põhinõudelt 1385,27 eurolt 2(5)

viivise 0,0657% päevas kuni põhinõude täitmiseni, alates 08.02.2019 põhinõudelt 4302,84 eurolt viivise 0,0575% päevas kuni põhinõude täitmiseni, menetluskulud summas 625 eurot (riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 75 eurot) ja kohtulahendi jõustumisest menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras viivise kuni menetluskulude täieliku täitmiseni. 28.11.2019 esitas hageja Viru Maakohtu 29.10.2019 tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus Viru Maakohtu 29.10.2019 tagaseljaotsuse tühistamist osas, millega vähendati hageja õigusabikulusid ja asja maakohtule uuesti läbivaatamiseks saatmist ning hagiavalduse rahuldamist. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Tartu Ringkonnakohus rahuldas hageja 28.11.2019 apellatsioonkaebuse ja tühistas 11.05.2020 otsusega Viru Maakohtu 29.10.2019 tagaseljaotsuse täies ulatuses ning saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus ei põhjendanud otsuses piisavalt esindaja kulu vähendamist niivõrd suures ulatuses. Tartu Ringkonnakohtu otsus jõustus 23.06.2020. 06.07.2020 määrati tsiviilasi kohtunik Kaire Pullerits menetlusse. 06.07.2020 edastas kohus hageja esindajale ja kostjale (e-posti aadressidele: xxx ja xxx) e-kirja, milles osundas, et maakohtul tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel hinnata eelkõige hageja esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud aega ning seejärel otsustada, millises ulatuses on esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohtul tuleb teha kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. Tartu Ringkonnakohus märkis, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohus andis hageja esindajale võimaluse esitatud menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse osas seisukoha esitamiseks. Kohtunõude täitmise ajaks oli 15.07.2020. 13.07.2020 vastuses kohtunõudele teatas hageja, et hageja õigusabikulu on 420 eurot (sh käibemaks), ühe töötunni hind on 120 eurot, hagiavalduse koostamisele kulus 3,5 h ja haginõue tuleneb kahest krediidilepingust ja selleks pidi hageja esindaja tutvuma ja analüüsima kahte lepingut ning nende lisasid, arvutama haginõude summad, komplekteerima hagiavalduse ja esitama kohtule. Eeltoodud põhjendustel leidis hageja esindaja, et õigusabikulud summas 420 eurot on põhjendatud ja vajalikud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär 3(5)

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub hagis kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 5688,11 eurot, intressi summas 401,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1899,81 eurot, alates 08.02.2019 viivise 0,0657% päevas põhinõudelt 1385,27 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, alates 08.02.2019 viivise 0,0575% päevas põhinõudelt 4302,84 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavalduses esitatud nõuded (põhivõlgnevus 5688,11 eurot, intress 401,31 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1899,81 eurot(perioodil 27.01.2017 kuni 07.02.2019), alates 08.02.2019 viivis 0,0657% päevas põhinõudelt 1385,27 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni, alates 08.02.2019 viivis 0,0575% päevas põhinõudelt 4302,84 eurolt kuni põhinõude täieliku täitmiseni) on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning eeltoodud nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 970 eurot sh riigilõiv 550 eurot ning õigusabikulu 420 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) on täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja ühe töötunni hind on 120 eurot (koos käibemaksuga), mis vastab õigusteenusele osutavale tunnihinnale. Menetluskulude nimekirja ja selle põhjendatuse osas on hageja märkinud, et hageja lepinguline esindaja on kulutanud hagi koostamisele 3,5 töötundi. Haginõue tuleneb kahest krediidilepingust. Seega hagi koostamiseks pidi hageja tutvuma ja analüüsima kaks krediidilepingut ja nende lisad, arvutama haginõude summad kahe lepingu osas, komplekteerima hagiavaldust ja esitama see kohtusse. Kohtu hinnangul on õigusteenusele osutatud aeg põhjendatud ja vajalik ning vastavuses tehtud toiminguga. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulu 970 eurot hageja kasuks välja.

4(5)

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.