lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-2027/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-2027/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1298
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-19-2027

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2020. a, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Margus Prokuda vastu 5688 euro 11 sendi, intressi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. oktoobri 2019. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

0 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Marjana Šestel Kostja (vastustaja):

XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Margus

Prokuda

(isikukood

kirjalik menetlus

1(5)

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Viru Maakohtu 29. oktoobri 2019. a otsus täies ulatuses ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 7. veebruaril 2019 Viru Maakohtule hagi Margus Prokuda (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 5688 eurot 11 senti, intressi 401 eurot 31 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 1899 eurot 81 senti. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista alates 8. veebruarist 2019 viivise 0,0657% päevas tasumata põhinõudelt 1385 eurot 27 senti kuni selle täitmiseni ning viivise 0,0575% päevas tasumata põhinõudelt 4302 eurot 84 senti kuni selle täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud (riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulu 420 eurot) kostja kanda.

Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus rahuldas hagi 29. oktoobri 2019. a tagaseljaotsusega ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 5688 eurot 11 senti, intressi 401 eurot 31 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 1899 eurot 81 senti. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja alates 8. veebruarist 2019 viivise määras 0,0657 % tasumata põhinõudelt 1385 eurot 27 senti kuni selle täitmiseni ning viivise 0,0575 % tasumata põhinõudelt 4302 eurot 84 senti kuni selle täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 625 eurot, millest riigilõiv moodustab 550 eurot ja õigusabikulu 75 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt 625 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse nõudega kätte ning teda hoiatati tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Maakohus 2(5)

leidis, et kuivõrd kostja kohtu nõuet tähtajaks ei täitnud ega teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ning hagi on selles toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud, kuulub hagi rahuldamisele. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud osaliselt. Kuivõrd hageja tasus hagilt hinnaga 9225 eurot 29 senti riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt riigilõivu 550 eurot, on see põhjendatud kostjalt hageja kasuks menetluskuluna täies ulatuses välja mõista. Kohtu hinnangul ei olnud aga hageja õigusabikulude suurus 420 eurot (koos käibemaksuga; 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot) mõistlik ega põhjendatud. Käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et hagejal tekiks sellises ulatuses õigusabikulusid. Hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on viiel leheküljel, millest sisulise osa moodustavad ligikaudselt kolm lehekülge, kusjuures hagiavalduse tekst on trafaretne. Maakohtu arvates on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 75 eurot. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 625 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Hageja esitas 28. novembril 2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega vähendati hageja õigusabikulusid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja õigusabikulu 420 eurot 3,5 tunni ulatuses maakohtu menetluses mõistlik ja põhjendatud. Hageja analüüsis hagi esitamisel kahte krediidilepingut ja nende lisasid, tegi arvestuse võlgnevuse summade väljaselgitamiseks ja uuris kohtueelset menetluskäiku. Samuti eeldab hagiavalduse koostamine õigusalast analüüsi, vajalikul määral nõustamist ning tõendite kogumist. Hageja esindaja tunnihinda 100 eurot (lisandub käibemaks 20 eurot) on Riigikohtu praktikas peetud ka põhjendatuks ja mõistlikuks. Hagejale jääb ebaselgeks, kas maakohus vähendas lepingulise esindaja tunnitasu, hagi koostamisele kulunud aega või mõlemaid. Maakohus ei ole andnud hinnangut õigusteenuse mahu ja maksumuse põhjendatuse kohta, rikkudes sellega kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid. Analoogset hagi ei ole füüsiliselt võimalik koostada, üle vaadata, koguda ja lisada kõik asjakohased tõendid, tasuda riigilõivu, lugeda tüüptingimusi ning viidata nende punktidele ühe tunniga või veel vähemaga. Kohtu diskretsiooniotsus on kohaselt põhjendamata.
5.Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 2 kohaselt täies ulatuses tühistada ning tsiviilasi saata tsiviilasi läbivaatamiseks samale maakohtule. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning otsuse põhjendamisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

3(5)

7.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegusel juhul on hageja vaidlustanud maakohtu tagaseljaotsuse üksnes osas, milles tema taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jäeti (osaliselt) rahuldamata.
8.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu
23.märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14).
8.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsiooni piire ületanud. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist on Riigikohtu praktikas loetud tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude realiseerimiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses toimub sisuliselt kohtumenetlusega kaasnenud kahju (õigusabikulu) väljamõistmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras (vt Riigikohtu 4. veebruari 2014. a üldkogu otsus kohtuasjas nr 3-4-1-29-13, p 43.1 koos selles viidatud praktikaga). Menetluskulude hüvitamise eesmärk vastab VÕS § 127 lg 1 järgsele diferentsihüpoteesi käsitlusele (vt ka TsMSKomm I/Kõve/Velbri (2017) § 175, lk 843). Maakohtu otsuse põhjendustest ei nähtu käesoleval juhul poolte huvide piisavat ja igakülgset kaalumist ning arvesse võtmist. Otsus on kõnealuses osas nõutaval määral põhjendamata ning ei vasta sellisena TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Selline rikkumine võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas.
8.2.Maakohus ei ole piisavalt põhjendanud esindaja kulu vähendamist niivõrd suures ulatuses. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja esindaja kulu summas, mis on oluliselt väiksem, kui keskmine tunnitasu sarnase õigusteenuse osutamisel. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 1. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p 13; Riigikohtu 11. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning ka sellest suuremaid tunnitasusid. Arvestades, et maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja esindaja kuluna 75 eurot, pidi hageja lepinguline esindaja koostama hagiavalduse vähem kui tunniga, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul toimingute tegelikku eeldatavat ajakulu arvestav. Isegi juhul kui tegemist on nö standardse hagiavaldusega, tuleb hagejal analüüsida nõude aluseks olevaid asjaolusid, koguda tõendeid ning teha arvestusi võlgnevuse kujunemise kohta.

Eelmärgitut arvestades tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.

10.TsMS § 657 lg 2 järgi peab ringkonnakohus tagaseljaotsuse tühistamisel saatma asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Seega ringkonnakohus asjas ise sisulist lõpplahendit teha ei saa. Maakohtul tuleb tsiviilasja uuel läbivaatamisel hinnata eelkõige hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabile kulunud aega ning seejärel otsustada, millises ulatuses 4(5)

on menetlusosalise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohtul tuleb teha kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas.

11.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja