Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 14. august 2020.a, Pärnu Rüütli tn. kohtumaja 2-20-3456 Võlausaldaja Port One OÜ avaldus võlgniku T.S. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Port One OÜ, registrikood 10640605; asukoht: Siduri 3, Tallinn Avaldaja esindaja: Kerli Kaasik, Cavere Õigusbüroo OÜ; epost: [email protected] Võlgnik: T.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Andrias PalmitsAdvokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn Tel
päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata ajutise halduri tegevust.
Menetlustoiming
Edasikaebamise kord
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata võlgniku T.S. taotlus menetluse peatamiseks. Rahuldada võlausaldaja Port One OÜ avaldus. Kuulutada välja T.S. (S.) IK xxxxxxxxxxx pankrot 14. augustil 2020 kell 16:00. Määrata T.S. pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmits Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn Tel 614 8221, 614 8222 email [email protected]
Kohus selgitab, et tulenevalt EÜ määruse nr 2015/848 Art 22 pankrotihalduri nimetamist tõendatakse tema nimetamist käsitleva originaalotsuse tõestatud koopiaga, (võib nõuda tõlget selle liikmesriigi ametlikku keelde, kelle territooriumil pankrotihaldur kavatseb tegutseda). Legaliseerimine või muud sarnased formaalsused ei ole vajalikud.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.09.2020 algusega kell 13:00
6.Pankrotihalduril tuleb koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri.
2-20-3456
Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgnike ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.T.S. (S.) võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest T.S. vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kohus selgitab: Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Lugeda enne pankroti väljakuulutamist T.S. vara suhtes algatatud täitemenetlused lõppenuks.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Määrata ajutise pankrotihalduri Andrias Palmitsa tasuks 864,00 EUR (kaheksasada kuuskümmend neli eurot), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 1036,80 EUR (üks tuhat kolmkümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu makstakse välja võlausaldaja poolt tasutud kohtu deposiidist Advokaadibüroole Paas & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole nr EE662200221050114301 Swedbank’is.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
14.Kohtumäärus tuleb saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 40 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Varasem menetlus
1.Port One OÜ esitas 03.03.2020.a kohtule avalduse T.S. pankroti väljakuulutamiseks. Kohus on 12.03.2020 teinud asja ettevalmistava määruse ning avalduse T.S.le kätte toimetanud. T.S. on kohtule 26.03.2020 esitanud taotluse vastamistähtaja ja istungiaja muutumiseks tulenevalt haigusseisundist ja viibimisest välisriigis eriolukorra ajal. Kohus on 26.03.20 tühistanud varasema istungiaja ja andnud võlgnikule täiendava tähtaja vastuväidete esitamiseks. T.S. esitas Pärnu Maakohtule 05.06.2020 vastuse pankrotiavaldusele, milles leiab, et asi ei kuulu kohtualluvuse tõttu Eesti kohtute kohtualluvusse. Nimelt on T.S. asunud elama Soome, tema
2-20-3456
põhihuvide kese asub Soomes, seega on tegemist Soome kohtualluvusega tulenevalt EÜ määrusest nr 2015/848 (edaspidi määrus 2015/848) artikkel 3. Kohus pidas ajutise halduri määramiseks 08.06.2020 ettevalmistava kohtuistungi, kuhu võlgnik ei ilmunud. Kohus lahendas nii võlgniku vastuväite kohtualluvuse osas kui ka ajutise halduri määramise oma 12.06.2020 kohtumäärusega, mille võlgnik sai kätte 12.06.2020. Võlgnik ei ole kohtumäärust vaidlustanud.
2.Võlgnik on Pärnu Maakohtule esitanud avalduse tsiviilasjas 2-20-11784 võlgade ümberkujundamiseks, mille menetlusse võtmisest on kohus 14.08.2020 määrusega keeldunud. Seega ei esine alust rahuldada käesolevas menetluses võlgniku taotlust menetluse peatamiseks võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks ning kohus jätab võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohtualluvuse küsimus
3.Võlgnik on 30.-07.2020 uuesti kohtule esitatud vastuväite, milles vaidlustab kohtu pädevuse asja lahendada, ning leiab, et asi ei allu üldse Eesti Vabariigi kohtule. Kohus ei hakka pankrotimääruses kordama 12.06.2020 määruse põhjendusi, vaid jääb seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese 2015/848 artikkel 3 lg 1 mõttes on Eesti Vabariik. Seega kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase üksikisiku peamist tegevuskohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui üksikisiku peamist tegevuskohta ei ole kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist üle viidud teise liikmesriiki. Määruse Art 3 lg 1 muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta, kuid seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. T.S. on käesoleva pankrotimenetluse ajal muutnud oma peamist tegevuskohta, kolides Eestist Soome, kuid tema tegevuse põhikese on kuni maksejõuetuse tekkimiseni Eestis. Samuti asub kohtu andmetel Eestis tema võimalik tagasivõidetav vara. Määruse 2015/848 Art. 3 üldpreventiivne eesmärk on välistada olukord, kus isik asub oma võlgnevuste varjamiseks vahetama elu- ja tegevuskohta liikmesriikide vahel, kahjustades sel viisil teadlikult ja tahtlikult võlausaldajate huve. Selliseks tegevuseks ei anna õiguskaitset EU 2015/848 Art 3 lg 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. Antud menetluses ei ole kuuekuuline tähtaeg täitunud Seega ei saa antud vaidlusele EÜ 2015/848 Art 3 toodud kohtualluvuse piirangut kohaldada. Pankrotiavalduse sisuline lahendamine
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
4.Ajutine haldur esitas 18.05.2020 kohtule aruande. Aruande kohaselt Võlgnik on sündinud xxxxxxxxxxx. a ning käesoleva aruande kohtule esitamise ajal xxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmeil on võlgnikul üks ülalpeetav, s.o alaealine laps L.S.. (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgnik ei ole abielus ega ole ka abielus olnud. 4.1.Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt
4.1.1.on võlgnikul arvelduskontod: EE451200001232976516 AS Citadele Banka seisuga 26.06.2020 kontojääk 0,00 EE447700771001239808 AS LHV Pank seisuga 19.06.2020 kontojääk 0,00
2-20-3456
EE071010010141586010 AS SEB Pank seisuga 17.06.2020 kotojääk 0,0 EE612200221039537899 Swedbank AS seisuga 29.06.2020 kontojääk negatiivne: −11,57 eurot.
4.1.2.AS Citadele Banka Eesti filiaali andmeil on võlgnik sõlminud krediidiasutusega laenulepingu 1687-16F, mille alusel on väljastatud laen kogusummas 180 000 eurot. Laenu teenindamise kohta krediidiasutus andmeid esitanud ei ole, mistõttu eeldab ajutine haldur käesoleva aruande koostamisel, et laenu teenindatakse ja see ei ole muutunud sissenõutavaks (st krediidiasutuse nõue on tingimuslik
AS SEB Pank teatel on võlgnikul krediidiasutuse eest teenustasuvõlgnevus summas 8,85 eurot.
4.1.4.Swedbank AS on ajutisele pankrotihaldurile täiendavalt teatanud, et võlgnik on sõlminud krediidiasutusega (n.ö kaassaajana) laenulepingu 03-294122-EL, mille laenujääk on 10 593,55 eurot.
4.1.5.Niisamuti on võlgnik Osaühingu RALGEMAR (registrikood 10578183) laenulepingust nr 01386919L ja 01365612L tulenevate nõuete käendaja. Nõuete suurust krediidiasutus ei avalda, mistõttu eeldab ajutine haldur käesoleva aruande koostamisel, et laenu teenindatakse ja see ei ole muutunud sissenõutavaks (st krediidiasutuse nõue on tingimuslik).
4.1.6.Teised Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused ja välisriikide krediidiasutuste filiaalid on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et võlgnik ei ole olnud krediidiasutuste kliendiks ega oma krediidiasutuste vastu nõudeid või nende ees kohustusi.
4.2.Liisinguandjate poolt ajutisele pankrotihaldurile avaldatud andmed
4.2.1.Coop Liising AS, et võlgnikul on krediidiasutuse ees täitmata solidaarkohustus kogusummas 100 000 eurot. Kohustuse teenindamise kohta krediidiasutus andmeid esitanud ei ole, mistõttu eeldab ajutine haldur käesoleva aruande koostamisel, et lepingut teenindatakse ja lepingust tulenevad kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks (st krediidiasutuse nõue on tingimuslik). Teised suuremad liisinguandjad on teatanud, et neil lepingulisi suhteid T.Sinilaiuga ei ole.
4.3.Elektroonilise kinnistusraamatu andmed võlgniku kinnisvara kohta
4.3.1.Elektroonilise kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgniku omandis käesoleval
ajal kinnisasju.
4.3.2.Võlgniku omandis on varem olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx kinnistusraamatusse kantud ning Xxxxxxxxxxxs aadressil Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega kinnistu, mille võlgnik võõrandas 29.06.2016. a J.V.’ile (isikukood xxxxxxxxxxx).
4.3.3.Võlgniku omandis on olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx kinnistusraamatusse kantud ning Xxxxxxxxxxxs aadressil Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega kinnistu, mille võlgnik võõrandas 08.10.2019. a Blue Invest OÜ-le (registrikood 14798266, asukoht Xxxxxxxxxxx). T
4.3.4.Võlgniku omandis on olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1314705 kinnistusraamatusse kantud ning Pärnu linnas aadressil Xxxxxxxxxxx asuv korteriomand, mille võlgnik võõrandas 14.02.2020. a R.A.’ile (isikukood 37803244214).
2-20-3456
Võlgniku omandis on olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx kinnistusraamatusse kantud ning Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega Xxxxxxxxxxx kinnistu, mille võlgnik võõrandas 14.02.2020. a samuti R.A.’ile.
4.4.Riikliku ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele reigistreeritud ehitisi kui vallasasju.
4.5.Maanteeameti liiklusreigistri andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Volkswagen Caravelle (1989) reg nr xxxxxxxxxxx; Volkswagen Passat (1992) reg nr xxxxxxxxxxx; Ford Scorpio (1990) reg nr xxxxxxxxxxx
4.6.Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik olnud järgmiste äriühingute osanik: Tarsin OÜ RK 14854177; Blue Invest OÜ RK 14798266; Ralgemar Grupp OÜ RK 12559824; Osaühing Ralgemar 10578183. Kõiki äriühinguid iseloomustab asjaolu, et nimetatud ühingud on omandanud või neid on juhtima asunud H.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) kas isiklikult või äriühingu Arting Consult OÜ (registrikood 12894923) kaudu. Osaühing RALGEMAR on käesolevaks ajaks pankrotis. Ralgemar Grupp OÜ ja Tarsin OÜ pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Blue Invest OÜ on omandanud mitterahalise sissemakse tegemise teel küll võlgniku kinnisasja, kuid kinnisasja omanik on alates 30.06.2020. a OÜ RoyalTrans (registrikood 14862461), mille juhatuse liikmena tegutseb H.T. (isikukood xxxxxxxxxxx). H.T. on olnud ka Blue Invest OÜ juhatuse liige.
4.7.Elektroonilise Eesti Väärtpaberite keskregistri andmeil on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr 99104229044, kuid selle saldo on krediidiasutuste andmeil teadmata (kontol väärtpabereid ei ole). Võlgnik on liitunud kogumispensioniga.
4.8.Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava elektroonilise maksuvõlgade tõendi kohaselt võlgnikul maksuvõlg puudub
4.9.võlgniku suhtes menetletakse alljärgnevaid täiteasju 176/2020/449 Rocki Albert sissenõudja aktsiaselts Olerex nõude suurus 29 633,52 176/2020/767 Rocki Albert sissenõudja aktsiaselts Olerex nõude suurus 1599,71 176/2020/1280 Rocki Albert sissenõudja AS Alexela nõude suurus 175 556,28 Kokku on nõudeid täitemenetluses 206 789,51 eurot.
4.10.Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et võlgnikul arvelduskontodel raha ei ole, ning võlgniku puudub ka muu vara. Võlgniku kohustuste suurus on aga vähemalt 206 789,51 eurot, s.o täitemenetluses sissenõutavate summade jääk. Tingimuslikult lisanduvad nimetatud nõuetele kohustused krediidiasutuste eest, s.o kohustus AS Citadele Banka Eesti filiaali ees summas 180 000 eurot; käenduslepingust tulenev kohustus Swedbank AS-i ees kogusummas 10 593,55 eurot ning solidaarkohustus Coop Liising AS ees kogusummas 100 000 eurot. Koos tingimuslike nõuetega on võlgniku kohustuste suurus 497 382,55 eurot, millele omakorda lisandub pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue. Võlgnik ei ole käimasolevas kohtumenetluses esitanud andmeid oma muu vara ja kohustuste kohta. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Võlgniku väited tema maksejõulisuse kohta on jäänud paljasõnaliseks; võlgnik osaleb kokku kolmes täitemenetluses; võlgniku omandis olnud äriühingud on võõrandatud ning seejärel muutunud maksejõuetuks ning võlgniku kinnisasjad on samuti võõrandatud. Võlgniku omandis olnud eelmise sajandi 80-90. aastatel toodetud sõidukeid ei pea ajutine haldur väärtuslikeks, sest need ei osale Liiklusregistri andmeil teeliikluses, sh puudub neil kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus.
4.11.Ajutine haldur peab võimalikuks tagasivõtmise nõuete esitamist. Ajutine haldur näeb teoreetilist tagasivõitmise võimalust neis kinnisasjade võõrandamist puudutavates tehingutes, millega võõrandati Pärnu linnas aadressil Xxxxxxxxxxx asuv
2-20-3456
korteriomand ja Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega Xxxxxxxxxxx kinnistu R.A.’ile. Edasises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada tagasivõitmise täpne õiguslik alus: tegemist võib olla tehingu tagasivõitmisega üldisel alusel või ka kinkelepingu tagasivõitmisega, sest ajutisele haldurile ei ole teada, kas R.A. on kinnisasjade eest täielikult tasunud. Täpsuse huvides olgu siiski märgitud, et mingisuguseid makseid (kogusummas kuni 11 900 eurot) on R.A. võlgnikule siiski teinud.
4.12.Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku pankroti välja kuulutamise kohta PankrS § 22 lg 5 kohaselt märgib ajutine pankrotihaldur tema poolt koostatud kirjalikus aruandes, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §- des 384, 3841 ja 385 sätestatu kohaselt on pankrotikuritegudeks maksejõuetuse põhjustamine, võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur märgib käesolevas aruandes, et maksejõuetus on põhjustatud muust asjaolust PankrS § 22 lg-s 5 sätestatud tähenduses, kuid see ei välista, et edasises pankrotimenetluses ei võiks selguda pankrotikuriteo toimepanemine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega, ja kuulanud pankrotiistungi 07.08.2020 ära võlausaldaja, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tuvastas ajutise halduri aruande põhjal, et koos tingimuslike nõuetega on võlgniku kohustuste suurus 497 382,55 eurot, millele omakorda lisandub pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue, millele võlgnik vastu on vaielnud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks kohustused täita. Võlgnik pole ajutisele haldurile ega kohtule esitanud andmeid ka sissetuleku olemasolu kohta. Kohus, vaadanud läbi esitatu aruanded ja sellele lisatud
tõendid, tuvastas, et võlgnikel ei ole olemas vara, mille arvelt tema vastu esitatud nõudeid ligilähedaseltki rahuldada. Ajutise halduri aruanne ja sellele lisatud päringute vastustest nähtuvalt ei jätku võlgniku varast püsivalt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti, isegi juhul, kui eeldada, et võlgnik saab jätkuvalt oma igakuist töötasu, ei ole ta suuteline olemasolevaid nõudeid rahuldama. Kohus tuvastas, et T.S. on maksejõuetu ja tema maksejõetus on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul olemas tagasivõidetavat vara, samuti ei ole käesoleval ajal teada võlgniku sissetulekute olemasolu ja suurus, kuigi võlgnik väidab, et tal on Soome Vabariigis töökoht ja sissetulek.
6.Vastavalt PankrS § 27 lg 5, vaadanud läbi pankrotiavalduse kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses tuleb pankrot välja kuulutada tulenevalt PankrS § 3 lg1 ning puuduvad PankrS § 29 toodud alused menetluse raugemiseks.
7.Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.
8.Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 14 augustil 2020 kell 16:00 Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.09.2020 kell 13:00 Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajas.
9.Ajutise halduri tasu. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma
ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt
2-20-3456
arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 eurot tunnis. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 9 tundi, palub ajutine pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks 864 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 1036,80 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 23 lg-s 1 sätestatu alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kohus leiab, et pankrotihalduritasu taotlus on kooskõlas ülesannete mahu ja keerukusega. Esitatud taotlus on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks kokku 9 tunni, eest 864 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 1036,80 eurot koos käibemaksuga.
Pankrotimenetluse rahvusvaheline tunnustamine
10.Kohtule on võlgnik esitanud andmed, mille kohaselt on tema tegevus ja tulu seotud ka teise liikmesriigiga. Tulenevalt määruse 2015/848 Art 19 lg 1 Maksejõuetusmenetluse algatamise otsust, mille on teinud artikli 3 kohaselt pädeva liikmesriigi kohus, tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis. Sama artikli lg 2 sätestab, et esimeses lõigus sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlgniku suhtes ei saa võlgniku isikut arvesse võttes algatada menetlust teises liikmesriigis.
11.Määruse 2015/848 sätestab pankrotimenetluse tunnustamise tagajärjed: Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, on artikli 3 lõikes 1 osutatud maksejõuetusmenetluse algatamise otsusel teistes liikmesriikides ilma täiendavate formaalsusteta samad tagajärjed nagu menetluse algatanud riigi õiguse alusel, tingimusel et kõnealuses teises liikmesriigis ei ole algatatud artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlust käsutusõiguse säilitanud võlgnik nõuda et teade maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse kohta ning asjakohasel juhul pankrotihalduri nimetamise otsuse kohta avaldatakse igas liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, selles liikmesriigis sätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt.
12.Määruse 2015/848 Art 21 toob ära pankrotihalduri rahvusvahelise pädevuse. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt nimetatud pankrotihaldur võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi õigusega antud õigusi tingimusel, et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud avalduse tagamise abinõusid. Artiklite 8 ja 10 kohaselt on pankrotihalduril eelkõige õigus viia võlgniku vara välja sellest liikmesriigist, kus see asub. Määruse 2015/848 Artikli 3 lõike 2 alusel pädeva kohtu nimetatud pankrotihaldur võib esitada teises liikmesriigis kohtu kaudu või kohtuväliselt nõude, mille aluseks on vallasasja väljaviimine menetluse algatanud riigist kõnealuse teise liikmesriigi territooriumile pärast maksejõuetusmenetluse algatamist. Pankrotihalduril on õigus võlausaldajate huvides esitada ka tühisuse tuvastamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise hagisid. Art 21 lg 3 sätestab, et Pankrotihaldur peab oma õiguste kasutamisel järgima selle liikmesriigi õigust, kelle territooriumil ta kavatseb tegutseda, eelkõige vara realiseerimisega seotud toimingute puhul. Need õigused ei hõlma sunnimeetmeid, välja arvatud juhul, kui need on määranud selle liikmesriigi kohus, ega õigust teha kohtumenetlust või vaidlusi käsitlevaid otsuseid.
13.Tulenevalt Määruse 2015/848 Art 22 Pankrotihalduri nimetamist tõendatakse tema nimetamist käsitleva originaalotsuse tõestatud koopiaga või mõne muu pädeva kohtu antud tõendi abil. õib nõuda nende tõendavate dokumentide tõlget selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kelle territooriumil pankrotihaldur kavatseb tegutseda. Legaliseerimine või muud sarnased formaalsused ei ole vajalikud.
2-20-3456
/Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm
2-20-3456
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Leanika Tamm 14. august 2020.a, Pärnu Rüütli tn. kohtumaja 2-20-3456 Võlausaldaja Port One OÜ avaldus võlgniku T.S. pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (võlausaldaja): Port One OÜ, registrikood 10640605; asukoht: Siduri 3, Tallinn Avaldaja esindaja: Kerli Kaasik, Cavere Õigusbüroo OÜ; epost: [email protected] Võlgnik: T.S., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur: vandeadvokaat Andrias PalmitsAdvokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn Tel
päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata ajutise halduri tegevust.
Menetlustoiming
Edasikaebamise kord
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata võlgniku T.S. taotlus menetluse peatamiseks. Rahuldada võlausaldaja Port One OÜ avaldus. Kuulutada välja T.S. (S.) IK xxxxxxxxxxx pankrot 14. augustil 2020 kell 16:00. Määrata T.S. pankrotimenetluses pankrotihalduriks vandeadvokaat Andrias Palmits Advokaadibüroo Paas & Partnerid, Tondi 51, 11316 Tallinn Tel 614 8221, 614 8222 email [email protected]
Kohus selgitab, et tulenevalt EÜ määruse nr 2015/848 Art 22 pankrotihalduri nimetamist tõendatakse tema nimetamist käsitleva originaalotsuse tõestatud koopiaga, (võib nõuda tõlget selle liikmesriigi ametlikku keelde, kelle territooriumil pankrotihaldur kavatseb tegutseda). Legaliseerimine või muud sarnased formaalsused ei ole vajalikud.
5.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.09.2020 algusega kell 13:00
6.Pankrotihalduril tuleb koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri.
2-20-3456
Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgnike ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.T.S. (S.) võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest T.S. vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kohus selgitab: Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui jaotusettepanek on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
9.Lugeda enne pankroti väljakuulutamist T.S. vara suhtes algatatud täitemenetlused lõppenuks.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Kanda kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse võlgnikule kuuluva vara käsutamise keelumärked.
11.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
12.Määrata ajutise pankrotihalduri Andrias Palmitsa tasuks 864,00 EUR (kaheksasada kuuskümmend neli eurot), millele lisandub käibemaks 20%, s.o 1036,80 EUR (üks tuhat kolmkümmend kuus eurot ja kaheksakümmend senti) koos käibemaksuga. Ajutise halduri tasu makstakse välja võlausaldaja poolt tasutud kohtu deposiidist Advokaadibüroole Paas & Partnerid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole nr EE662200221050114301 Swedbank’is.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus selgitab, et PankrS § 31 lg 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
14.Kohtumäärus tuleb saata pankrotihaldurile ja võlgnikule ning Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 40 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Varasem menetlus
1.Port One OÜ esitas 03.03.2020.a kohtule avalduse T.S. pankroti väljakuulutamiseks. Kohus on 12.03.2020 teinud asja ettevalmistava määruse ning avalduse T.S.le kätte toimetanud. T.S. on kohtule 26.03.2020 esitanud taotluse vastamistähtaja ja istungiaja muutumiseks tulenevalt haigusseisundist ja viibimisest välisriigis eriolukorra ajal. Kohus on 26.03.20 tühistanud varasema istungiaja ja andnud võlgnikule täiendava tähtaja vastuväidete esitamiseks. T.S. esitas Pärnu Maakohtule 05.06.2020 vastuse pankrotiavaldusele, milles leiab, et asi ei kuulu kohtualluvuse tõttu Eesti kohtute kohtualluvusse. Nimelt on T.S. asunud elama Soome, tema
2-20-3456
põhihuvide kese asub Soomes, seega on tegemist Soome kohtualluvusega tulenevalt EÜ määrusest nr 2015/848 (edaspidi määrus 2015/848) artikkel 3. Kohus pidas ajutise halduri määramiseks 08.06.2020 ettevalmistava kohtuistungi, kuhu võlgnik ei ilmunud. Kohus lahendas nii võlgniku vastuväite kohtualluvuse osas kui ka ajutise halduri määramise oma 12.06.2020 kohtumäärusega, mille võlgnik sai kätte 12.06.2020. Võlgnik ei ole kohtumäärust vaidlustanud.
2.Võlgnik on Pärnu Maakohtule esitanud avalduse tsiviilasjas 2-20-11784 võlgade ümberkujundamiseks, mille menetlusse võtmisest on kohus 14.08.2020 määrusega keeldunud. Seega ei esine alust rahuldada käesolevas menetluses võlgniku taotlust menetluse peatamiseks võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks ning kohus jätab võlgniku taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kohtualluvuse küsimus
3.Võlgnik on 30.-07.2020 uuesti kohtule esitatud vastuväite, milles vaidlustab kohtu pädevuse asja lahendada, ning leiab, et asi ei allu üldse Eesti Vabariigi kohtule. Kohus ei hakka pankrotimääruses kordama 12.06.2020 määruse põhjendusi, vaid jääb seisukohale, et võlgniku põhihuvide kese 2015/848 artikkel 3 lg 1 mõttes on Eesti Vabariik. Seega kuulub maksejõuetusmenetluse algatamine selle liikmesriigi kohtu alluvusse, kus asub võlgniku põhihuvide kese. Põhihuvide kese on koht, kus võlgnik tegeleb regulaarselt oma huvide realiseerimisega ning mis on kolmandate isikute poolt kontrollitav. Iseseisva äri- või kutsetegevusega tegeleva üksikisiku puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks asjaomase üksikisiku peamist tegevuskohta. Seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui üksikisiku peamist tegevuskohta ei ole kolme kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist üle viidud teise liikmesriiki. Määruse Art 3 lg 1 muude üksikisikute puhul peetakse vastupidiste tõendite puudumise korral põhihuvide keskmeks nende alalist elukohta, kuid seda eeldust kohaldatakse ainult juhul, kui kuue kuu jooksul enne maksejõuetusmenetluse algatamise avalduse esitamist ei ole alalist elukohta üle viidud teise liikmesriiki. T.S. on käesoleva pankrotimenetluse ajal muutnud oma peamist tegevuskohta, kolides Eestist Soome, kuid tema tegevuse põhikese on kuni maksejõuetuse tekkimiseni Eestis. Samuti asub kohtu andmetel Eestis tema võimalik tagasivõidetav vara. Määruse 2015/848 Art. 3 üldpreventiivne eesmärk on välistada olukord, kus isik asub oma võlgnevuste varjamiseks vahetama elu- ja tegevuskohta liikmesriikide vahel, kahjustades sel viisil teadlikult ja tahtlikult võlausaldajate huve. Selliseks tegevuseks ei anna õiguskaitset EU 2015/848 Art 3 lg 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg. Antud menetluses ei ole kuuekuuline tähtaeg täitunud Seega ei saa antud vaidlusele EÜ 2015/848 Art 3 toodud kohtualluvuse piirangut kohaldada. Pankrotiavalduse sisuline lahendamine
AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE
4.Ajutine haldur esitas 18.05.2020 kohtule aruande. Aruande kohaselt Võlgnik on sündinud xxxxxxxxxxx. a ning käesoleva aruande kohtule esitamise ajal xxxxxxxxxxx. Rahvastikuregistri andmeil on võlgnikul üks ülalpeetav, s.o alaealine laps L.S.. (isikukood xxxxxxxxxxx). Võlgnik ei ole abielus ega ole ka abielus olnud. 4.1.Krediidiasutuste poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmete kohaselt
4.1.1.on võlgnikul arvelduskontod: EE451200001232976516 AS Citadele Banka seisuga 26.06.2020 kontojääk 0,00 EE447700771001239808 AS LHV Pank seisuga 19.06.2020 kontojääk 0,00
2-20-3456
EE071010010141586010 AS SEB Pank seisuga 17.06.2020 kotojääk 0,0 EE612200221039537899 Swedbank AS seisuga 29.06.2020 kontojääk negatiivne: −11,57 eurot.
4.1.2.AS Citadele Banka Eesti filiaali andmeil on võlgnik sõlminud krediidiasutusega laenulepingu 1687-16F, mille alusel on väljastatud laen kogusummas 180 000 eurot. Laenu teenindamise kohta krediidiasutus andmeid esitanud ei ole, mistõttu eeldab ajutine haldur käesoleva aruande koostamisel, et laenu teenindatakse ja see ei ole muutunud sissenõutavaks (st krediidiasutuse nõue on tingimuslik
AS SEB Pank teatel on võlgnikul krediidiasutuse eest teenustasuvõlgnevus summas 8,85 eurot.
4.1.4.Swedbank AS on ajutisele pankrotihaldurile täiendavalt teatanud, et võlgnik on sõlminud krediidiasutusega (n.ö kaassaajana) laenulepingu 03-294122-EL, mille laenujääk on 10 593,55 eurot.
4.1.5.Niisamuti on võlgnik Osaühingu RALGEMAR (registrikood 10578183) laenulepingust nr 01386919L ja 01365612L tulenevate nõuete käendaja. Nõuete suurust krediidiasutus ei avalda, mistõttu eeldab ajutine haldur käesoleva aruande koostamisel, et laenu teenindatakse ja see ei ole muutunud sissenõutavaks (st krediidiasutuse nõue on tingimuslik).
4.1.6.Teised Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused ja välisriikide krediidiasutuste filiaalid on ajutisele pankrotihaldurile teatanud, et võlgnik ei ole olnud krediidiasutuste kliendiks ega oma krediidiasutuste vastu nõudeid või nende ees kohustusi.
4.2.Liisinguandjate poolt ajutisele pankrotihaldurile avaldatud andmed
4.2.1.Coop Liising AS, et võlgnikul on krediidiasutuse ees täitmata solidaarkohustus kogusummas 100 000 eurot. Kohustuse teenindamise kohta krediidiasutus andmeid esitanud ei ole, mistõttu eeldab ajutine haldur käesoleva aruande koostamisel, et lepingut teenindatakse ja lepingust tulenevad kohustused ei ole muutunud sissenõutavaks (st krediidiasutuse nõue on tingimuslik). Teised suuremad liisinguandjad on teatanud, et neil lepingulisi suhteid T.Sinilaiuga ei ole.
4.3.Elektroonilise kinnistusraamatu andmed võlgniku kinnisvara kohta
4.3.1.Elektroonilise kinnistusraamatu andmeil ei ole võlgniku omandis käesoleval
ajal kinnisasju.
4.3.2.Võlgniku omandis on varem olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx kinnistusraamatusse kantud ning Xxxxxxxxxxxs aadressil Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega kinnistu, mille võlgnik võõrandas 29.06.2016. a J.V.’ile (isikukood xxxxxxxxxxx).
4.3.3.Võlgniku omandis on olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx kinnistusraamatusse kantud ning Xxxxxxxxxxxs aadressil Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega kinnistu, mille võlgnik võõrandas 08.10.2019. a Blue Invest OÜ-le (registrikood 14798266, asukoht Xxxxxxxxxxx). T
4.3.4.Võlgniku omandis on olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 1314705 kinnistusraamatusse kantud ning Pärnu linnas aadressil Xxxxxxxxxxx asuv korteriomand, mille võlgnik võõrandas 14.02.2020. a R.A.’ile (isikukood 37803244214).
2-20-3456
Võlgniku omandis on olnud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxxxxxxxx kinnistusraamatusse kantud ning Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega Xxxxxxxxxxx kinnistu, mille võlgnik võõrandas 14.02.2020. a samuti R.A.’ile.
4.4.Riikliku ehitisregistri andmetel ei ole võlgniku nimele reigistreeritud ehitisi kui vallasasju.
4.5.Maanteeameti liiklusreigistri andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Volkswagen Caravelle (1989) reg nr xxxxxxxxxxx; Volkswagen Passat (1992) reg nr xxxxxxxxxxx; Ford Scorpio (1990) reg nr xxxxxxxxxxx
4.6.Äriregistri andmete kohaselt on võlgnik olnud järgmiste äriühingute osanik: Tarsin OÜ RK 14854177; Blue Invest OÜ RK 14798266; Ralgemar Grupp OÜ RK 12559824; Osaühing Ralgemar 10578183. Kõiki äriühinguid iseloomustab asjaolu, et nimetatud ühingud on omandanud või neid on juhtima asunud H.T. (isikukood xxxxxxxxxxx) kas isiklikult või äriühingu Arting Consult OÜ (registrikood 12894923) kaudu. Osaühing RALGEMAR on käesolevaks ajaks pankrotis. Ralgemar Grupp OÜ ja Tarsin OÜ pankrotimenetlus on lõppenud raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Blue Invest OÜ on omandanud mitterahalise sissemakse tegemise teel küll võlgniku kinnisasja, kuid kinnisasja omanik on alates 30.06.2020. a OÜ RoyalTrans (registrikood 14862461), mille juhatuse liikmena tegutseb H.T. (isikukood xxxxxxxxxxx). H.T. on olnud ka Blue Invest OÜ juhatuse liige.
4.7.Elektroonilise Eesti Väärtpaberite keskregistri andmeil on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr 99104229044, kuid selle saldo on krediidiasutuste andmeil teadmata (kontol väärtpabereid ei ole). Võlgnik on liitunud kogumispensioniga.
4.8.Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava elektroonilise maksuvõlgade tõendi kohaselt võlgnikul maksuvõlg puudub
4.9.võlgniku suhtes menetletakse alljärgnevaid täiteasju 176/2020/449 Rocki Albert sissenõudja aktsiaselts Olerex nõude suurus 29 633,52 176/2020/767 Rocki Albert sissenõudja aktsiaselts Olerex nõude suurus 1599,71 176/2020/1280 Rocki Albert sissenõudja AS Alexela nõude suurus 175 556,28 Kokku on nõudeid täitemenetluses 206 789,51 eurot.
4.10.Kokkuvõtvalt leiab ajutine haldur, et võlgnikul arvelduskontodel raha ei ole, ning võlgniku puudub ka muu vara. Võlgniku kohustuste suurus on aga vähemalt 206 789,51 eurot, s.o täitemenetluses sissenõutavate summade jääk. Tingimuslikult lisanduvad nimetatud nõuetele kohustused krediidiasutuste eest, s.o kohustus AS Citadele Banka Eesti filiaali ees summas 180 000 eurot; käenduslepingust tulenev kohustus Swedbank AS-i ees kogusummas 10 593,55 eurot ning solidaarkohustus Coop Liising AS ees kogusummas 100 000 eurot. Koos tingimuslike nõuetega on võlgniku kohustuste suurus 497 382,55 eurot, millele omakorda lisandub pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue. Võlgnik ei ole käimasolevas kohtumenetluses esitanud andmeid oma muu vara ja kohustuste kohta. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema vara arvel ei ole võimalik võlgniku kohustusi täita. Võlgniku väited tema maksejõulisuse kohta on jäänud paljasõnaliseks; võlgnik osaleb kokku kolmes täitemenetluses; võlgniku omandis olnud äriühingud on võõrandatud ning seejärel muutunud maksejõuetuks ning võlgniku kinnisasjad on samuti võõrandatud. Võlgniku omandis olnud eelmise sajandi 80-90. aastatel toodetud sõidukeid ei pea ajutine haldur väärtuslikeks, sest need ei osale Liiklusregistri andmeil teeliikluses, sh puudub neil kehtiv liikluskindlustus ja tehnoülevaatus.
4.11.Ajutine haldur peab võimalikuks tagasivõtmise nõuete esitamist. Ajutine haldur näeb teoreetilist tagasivõitmise võimalust neis kinnisasjade võõrandamist puudutavates tehingutes, millega võõrandati Pärnu linnas aadressil Xxxxxxxxxxx asuv
2-20-3456
korteriomand ja Xxxxxxxxxxx asuv elamumaa (100%) sihtotstarbega Xxxxxxxxxxx kinnistu R.A.’ile. Edasises pankrotimenetluses tuleb välja selgitada tagasivõitmise täpne õiguslik alus: tegemist võib olla tehingu tagasivõitmisega üldisel alusel või ka kinkelepingu tagasivõitmisega, sest ajutisele haldurile ei ole teada, kas R.A. on kinnisasjade eest täielikult tasunud. Täpsuse huvides olgu siiski märgitud, et mingisuguseid makseid (kogusummas kuni 11 900 eurot) on R.A. võlgnikule siiski teinud.
4.12.Ajutise pankrotihalduri arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja võlgniku pankroti välja kuulutamise kohta PankrS § 22 lg 5 kohaselt märgib ajutine pankrotihaldur tema poolt koostatud kirjalikus aruandes, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §- des 384, 3841 ja 385 sätestatu kohaselt on pankrotikuritegudeks maksejõuetuse põhjustamine, võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ja vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur märgib käesolevas aruandes, et maksejõuetus on põhjustatud muust asjaolust PankrS § 22 lg-s 5 sätestatud tähenduses, kuid see ei välista, et edasises pankrotimenetluses ei võiks selguda pankrotikuriteo toimepanemine.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud avaldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega, ja kuulanud pankrotiistungi 07.08.2020 ära võlausaldaja, leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus tuvastas ajutise halduri aruande põhjal, et koos tingimuslike nõuetega on võlgniku kohustuste suurus 497 382,55 eurot, millele omakorda lisandub pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõue, millele võlgnik vastu on vaielnud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks kohustused täita. Võlgnik pole ajutisele haldurile ega kohtule esitanud andmeid ka sissetuleku olemasolu kohta. Kohus, vaadanud läbi esitatu aruanded ja sellele lisatud
tõendid, tuvastas, et võlgnikel ei ole olemas vara, mille arvelt tema vastu esitatud nõudeid ligilähedaseltki rahuldada. Ajutise halduri aruanne ja sellele lisatud päringute vastustest nähtuvalt ei jätku võlgniku varast püsivalt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Samuti, isegi juhul, kui eeldada, et võlgnik saab jätkuvalt oma igakuist töötasu, ei ole ta suuteline olemasolevaid nõudeid rahuldama. Kohus tuvastas, et T.S. on maksejõuetu ja tema maksejõetus on püsiva iseloomuga. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul olemas tagasivõidetavat vara, samuti ei ole käesoleval ajal teada võlgniku sissetulekute olemasolu ja suurus, kuigi võlgnik väidab, et tal on Soome Vabariigis töökoht ja sissetulek.
6.Vastavalt PankrS § 27 lg 5, vaadanud läbi pankrotiavalduse kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab menetluse raugemise tõttu. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses tuleb pankrot välja kuulutada tulenevalt PankrS § 3 lg1 ning puuduvad PankrS § 29 toodud alused menetluse raugemiseks.
7.Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, määrab kohus võlgnikule pankrotihalduriks Andrias Palmitsa, kes on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest.
8.Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 14 augustil 2020 kell 16:00 Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 14.09.2020 kell 13:00 Pärnu Maakohtu Rüütli kohtumajas.
9.Ajutise halduri tasu. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma
ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt
2-20-3456
arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist ajatasu põhimõttel arvestusega 96,00 eurot tunnis. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 9 tundi, palub ajutine pankrotihaldur määrata tema tasu suuruseks 864 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 1036,80 eurot koos käibemaksuga. PankrS § 23 lg-s 1 sätestatu alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Kohus leiab, et pankrotihalduritasu taotlus on kooskõlas ülesannete mahu ja keerukusega. Esitatud taotlus on mõistlik ja põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri tasuks kokku 9 tunni, eest 864 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 1036,80 eurot koos käibemaksuga.
Pankrotimenetluse rahvusvaheline tunnustamine
10.Kohtule on võlgnik esitanud andmed, mille kohaselt on tema tegevus ja tulu seotud ka teise liikmesriigiga. Tulenevalt määruse 2015/848 Art 19 lg 1 Maksejõuetusmenetluse algatamise otsust, mille on teinud artikli 3 kohaselt pädeva liikmesriigi kohus, tunnustavad kõik teised liikmesriigid alates selle jõustumisest menetluse algatanud riigis. Sama artikli lg 2 sätestab, et esimeses lõigus sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlgniku suhtes ei saa võlgniku isikut arvesse võttes algatada menetlust teises liikmesriigis.
11.Määruse 2015/848 sätestab pankrotimenetluse tunnustamise tagajärjed: Kui käesolevas määruses ei sätestata teisiti, on artikli 3 lõikes 1 osutatud maksejõuetusmenetluse algatamise otsusel teistes liikmesriikides ilma täiendavate formaalsusteta samad tagajärjed nagu menetluse algatanud riigi õiguse alusel, tingimusel et kõnealuses teises liikmesriigis ei ole algatatud artikli 3 lõikes 2 osutatud menetlust käsutusõiguse säilitanud võlgnik nõuda et teade maksejõuetusmenetluse algatamise otsuse kohta ning asjakohasel juhul pankrotihalduri nimetamise otsuse kohta avaldatakse igas liikmesriigis, kus asub võlgniku tegevuskoht, selles liikmesriigis sätestatud avaldamiseeskirjade kohaselt.
12.Määruse 2015/848 Art 21 toob ära pankrotihalduri rahvusvahelise pädevuse. Artikli 3 lõike 1 alusel pädeva kohtu poolt nimetatud pankrotihaldur võib kasutada teises liikmesriigis kõiki talle menetluse algatanud riigi õigusega antud õigusi tingimusel, et selles liikmesriigis ei ole algatatud teist maksejõuetusmenetlust ega võetud maksejõuetusmenetluse algatamiseks esitatud avalduse tagamise abinõusid. Artiklite 8 ja 10 kohaselt on pankrotihalduril eelkõige õigus viia võlgniku vara välja sellest liikmesriigist, kus see asub. Määruse 2015/848 Artikli 3 lõike 2 alusel pädeva kohtu nimetatud pankrotihaldur võib esitada teises liikmesriigis kohtu kaudu või kohtuväliselt nõude, mille aluseks on vallasasja väljaviimine menetluse algatanud riigist kõnealuse teise liikmesriigi territooriumile pärast maksejõuetusmenetluse algatamist. Pankrotihalduril on õigus võlausaldajate huvides esitada ka tühisuse tuvastamise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise hagisid. Art 21 lg 3 sätestab, et Pankrotihaldur peab oma õiguste kasutamisel järgima selle liikmesriigi õigust, kelle territooriumil ta kavatseb tegutseda, eelkõige vara realiseerimisega seotud toimingute puhul. Need õigused ei hõlma sunnimeetmeid, välja arvatud juhul, kui need on määranud selle liikmesriigi kohus, ega õigust teha kohtumenetlust või vaidlusi käsitlevaid otsuseid.
13.Tulenevalt Määruse 2015/848 Art 22 Pankrotihalduri nimetamist tõendatakse tema nimetamist käsitleva originaalotsuse tõestatud koopiaga või mõne muu pädeva kohtu antud tõendi abil. õib nõuda nende tõendavate dokumentide tõlget selle liikmesriigi ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest, kelle territooriumil pankrotihaldur kavatseb tegutseda. Legaliseerimine või muud sarnased formaalsused ei ole vajalikud.
2-20-3456
/Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.