lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-7747/11

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-7747/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1071
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Realia Investeeringud OÜ12237776(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

14. august 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-7747

Tsiviilasi

Anne Luuri hagi Realia Investeeringud OÜ vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Anne Luuri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): Anne Luuri (isikukood esindajad

XXXXXXXXXXX)

Kostja: Realia Investeeringud OÜ (registrikood 12237776)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 18. juuni 2020. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta hageja Anne Luuri kanda. Kostjal Realia Investeeringud OÜ-l määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Anne Luuri (hageja) esitas 28. mail 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse Realia Investeeringud OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüdi 21. veebruaril 2017 toimunud avalikul enampakkumisel hagejale kuulunud XXXXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX; kinnisasi) 1/2 suurune kaasomandi osa. Kostja ostis sellel enampakkumisel kaks kolmetoalist ahiküttega korterit (108 m2) hinnaga 88 000 eurot. Kõrvalhoonete ja elamumaa hindamist ega müüki ei olnud. Hinnati üksnes kahte kolmetoalist korterit. Ka müügihind määrati alla kinnisasja väärtust. Seega ei ole kostja elamumaad ega kõrvalhooneid ostnud ning kostja poolt ostetud pinnaulatus (108 m2) ei ole 2/4 kaasomandist. Järelikult ei ole kinnistusraamatu kanne õige. Kostja on hagejale kuulunud kinnisasja omastanud, tekitades hagejale õigusvastase kahju.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus keeldus 18. juuni 2020. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et hageja taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei nähtu hagiavaldusest asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on hagejale tekitanud kahju lepingust või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega või et kostjal võiks olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Kostja on kinnisasja 2/4 kaasomandi osa omanikuna kinnistusraamatusse kantud 19. aprillil 2017 kohtutäituri avalduse alusel. Seega on kostja omandanud hagejale kuulunud kinnisasja enampakkumisel täitemenetluses kinnisasja võõrandamise käigus. Kaasomandiosa hõlmab eluruumi koos elamu juurde kuuluva maa ja kõrvalhoonetega. Maakohus lisas, et võlgniku õiguskaitsevahendid on sätestatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 217–223. Kui hageja ei olnud nõus kinnisasja hindamisaktis määratud hinnaga, oli tal võimalik seda vaidlustada täitemenetluses (TMS § 74 lg 7, § 217). Samuti oli hagejal võimalik esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks (TMS § 223).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja esitas 30. juunil 2020 määruskaebuse, milles palub võtta hagi menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt on hagiga võimalik saavutada taotletav eesmärk. Hagi menetlusse võtmata jätmine on suurendanud hagejale tekkinud kahju. Hagejale jäävad arusaamatuks kohtu selgitused hinna vaidlustamise kohta. Hageja oli kinnisasja müümise ajaks esitanud kohtusse kaks hagiavaldust tsiviilasjades nr 2-17-4389 ja 2-17-1591. Samal ajal ei oleks tohtinud kinnisasja müüki toimuda. Need tsiviilasjad on võimalik ja vajalik võtta käesoleva asja juurde. Hageja oli võtnud kaks tarbijakrediidilaenu, kuid peatas laenu tagasimaksmise alates aprillist 2016. Eraisik ei pea tegema koostööd rahapesijate ja tegevusloata asutustega. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust kohaldatakse kohtutäituritele ja krediidiasutustele. Hageja kinnistu ei olnud laenu tagatiseks. Hageja ei ole kinnisasja müüki lubanud ega oma õigusi loovutanud. Hindamisõiguseta kutseline maakler hindas hageja kinnisasja ilma hageja loata, kes oli ka teadlik kohtusse esitatud hagidest. Kohus saab temalt nõuda täiendavaid tõendeid. Kostja ostis teisel korrusel paiknevad kaks kolmetoalist korterit (108 m2), mis ei olnud kaasomanike vahel välja kujunenud kasutuskorra kokkuleppe alusel hageja ainukasutuses. Hagejale kuulub eramaja ja selle juurde kuuluv elamumaa ning kõrvalhooned. Kõrvalhoonete ja elumaja müüki ei toimunud. Kostja juhatuse liige on hagejale novembris 2017 teatanud, et maad ta ei ostnud. Elamumaa väljaostmise hind on 37 000 eurot. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseadus.

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Hageja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus on jätnud põhjendamatult hagiavalduse menetlusse võtmata. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

6.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna esitatud hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus on õigesti leidnud, et hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejale tekitanud kahju lepingust või seadusest tulenevate kohustuste rikkumisega või et kostjal võiks olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise

kohustus. Hageja väide, et kinnisasi hinnati ja müüdi täitemenetluses ilma endise omaniku sellekohase volituseta, ei anna hagejale nõudeõigust kahju hüvitamiseks.

6.2.Hageja etteheide seisnebki eelkõige mittenõustumises tema suhtes läbi viidud täitemenetlusega ja talle kuulunud kinnisasja avaliku enampakkumise müügi tingimustega. Hageja on tuginenud sellele, et kostja ostis enampakkumisel üksnes kaks kolmetoalist korterit, kuid elamumaad ja kõrvalhooneid ei ole kostja ostnud. Kinnistusraamatust nähtuvalt on aga kostja kogu hagejale kuulunud kinnisasja omanikuks. Seega on maakohus hagejale õigesti selgitanud, et kohased õiguskaitsevahendid on sätestatud täitemenetluse seadustikus.
6.3.Ringkonnakohus lisab, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tsiviilasjades nr 2-17-4389, 2-17-16709, 2-19-10410, 2-19-17804 ja 2-20-2398 esitatud kostja vastu sisuliselt sama nõude. Eelnimetatud asjades on kohtud samuti jätnud hagid menetlusse võtmata, selgitades hagejale läbi viidud täitemenetlusega seotud õiguslikku olukorda.

Eelmärgitut arvestades on maakohus jätnud hagi põhjendatult menetlusse võtmata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja (määruskaebuse esitaja) kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole.

9.Seoses kohtunik Andra Pärsimägi puhkusega asendas teda määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtu kinnitatud tööjaotusplaani p 23 alusel kohtunik Viivi Tomson.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja