Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad

1(4)

majandusaasta aruande ja aruande lisana revidendi arvamuse, mis ei tohi olla allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Revidendiks ei või olla juhatuse liige tulenevalt TÜS §-st 67 lg 2 ja põhikirja p-st 66. Revidendi arvamusele on alla kirjutanud juhatuse liige, mistõttu määras registriosakond puudutatud isikule tähtaja nõuetele vastava 2018. aasta majandusaasta aruande esitamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

MENETLUSE EDASINE KÄIK

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2(4)

Äriregistris oleva puudutatud isiku põhikirja p 66 esimese lause kohaselt ei või revidendiks olla juhatuse liige ega raamatupidaja, samuti nende abikaasa lapsed, õed, vennad ega vanemad. Äriregistrist nähtuvalt esitas puudutatud isiku juhatuse liige MH 03. mail 2019 allkirjastatud 2018. aasta majandusaasta aruande, millele lisatud revidendi arvamuse allkirjastas juhatuse liige MH. Puudutatud isiku juhatuse liige MH esitas 17.12.2019 määruskaebuse ja 2018. aasta majandusaasta aruande, millele lisatud revidendi arvamuse allkirjastas juhatuse liige MH. Revidendi arvamust ei ole allkirjastanud MP. Äriseadustiku (ÄS) § 71 lg 1, 2 ja 21 sätestavad, et seaduses ettenähtud andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise korral võib registripidaja ettevõtjat ja kõiki andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvida tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras, sõltumata sellest, kas need andmed kuuluvad registrisse kandmisele või mitte. Kui seaduses ettenähtud andmeid ei esitata registripidajale seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, võib registripidaja trahvida ilma tsiviilkohtumenetluse seadustikus nimetatud hoiatusmäärust tegemata. Trahv määratakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud ulatuses, aga mitte vähem kui 200 eurot. TsMS § 601 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui kohtul on põhistatud andmeid selle kohta, et registrisse on kantud valeandmeid või et andmed, mis seaduse kohaselt tuleb kohustuslikult registrisse kanda, on esitamata jäetud, teeb kohus määruse, millega kohustab andmete esitamiseks kohustatud isikuid trahvi ähvardusel esitama õigeid andmeid või esitama määruse kohta vastuväite. Kohus võib trahvi määrata ka muul seaduses sätestatud juhul. Kui kohtu määratud tähtaja jooksul kohustust ei täideta ega esitata ka vastuväidet, teeb kohus trahvimääruse ja kordab varasemat määrust andmete esitamise kohta koos uue trahvi määramise hoiatusega. Kohus toimib sel viisil seni, kuni kohustus täidetakse või esitatakse määruse kohta vastuväide. Ka kohtu registriosakonna kodukorra § 214 lg 1 kohaselt, kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina ÄS §-s 71 sätestatud rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Praegusel juhul ei vastanud puudutatud isiku poolt esitatud 2018. aasta majandusaasta aruanne nõuetele, sest (TÜS) §72 lg 3 kohaselt tuli aruanne esitada koos revidendi arvamusega, mis ei tohtinud TÜS § 67 lg 3 teise lause kohaselt olla allkirjastatud juhatuse liikme poolt. Puudutatud isik ei ole koos määruskaebusega ega pärast seda esitanud nõutele vastavat 2018. aasta majandusaasta aruannet koos nõuetekohaselt allkirjastatud revidendi arvamusega. Seega oli ÄS §-s 71 sätestatud rahatrahvi määramine Tartu Maakohtu registriosakonna 17.12.2019 määrusega põhjendatud. Trahv on määratud miinimummääras.

3(4)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.