Hageja: K K (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja: Osaühing Oscarrehvid (registrikood 10667231, asukoht Pikk tn 52-67, 50603 Tartu, e-post: [email protected]); Kostja seaduslik esindaja: P P (isikukood xxx, e-post: xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja K K kasuks põhinõue 695,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.01.2020 kuni 04.06.2020 eest summas 23,48 eurot.
3.Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja K K kasuks alates 05.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.08.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 10,19 eurot.
4.Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja K K kasuks viivis põhinõudelt (695,70 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.08.2020 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam, kui 662,03 euro ulatuses.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud kostja Osaühing Oscarrehvid kanda. 5.2 Välja mõista kostjalt Osaühing Oscarrehvid hageja K K kasuks menetluskulud 175 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-20-105199 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K K esitas 07.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult Oscarrehvid 741,04 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Kohus koostas 27.02.2020 makseettepaneku, mis toimetati Osaühingule Oscarrehvid kätte 11.05.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16.05.2020 esitas Osaühing Oscarrehvid makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohtu 22.05.2020 määrusega anti K K nõue Osaühing Oscarrehvid vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja K K esitas 04.06.2020 Harju Maakohtule hagi kostja Osaühing Oscarrehvid vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhinõue 695,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 04.06.2020 seisuga summas 23,48 eurot, viivis alates 04.06.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 695,70 eurolt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja viivis alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni 695,70 euro tasumiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga e-posti teel rehvide müügi- ja paigaldamise lepingu, mille esemeks oli neli rehvi „Continental VikingContact 7 225/50 R17 98T XL FR“, rehvide käitlemine ja nelja rehvi täisvahetus. Kostja väljastas 04.12.2019 ettemaksuarve lepingu kogusumma tasumiseks summas 695,70, mille hageja tasus 06.12.2019. Kostja esindaja kinnitas e-posti teel, et tellitud sõidurehvid saabuvad ja rehvivahetus toimub 09.12.2019 või 10.12.2019. Kostja rehve ei tellinud ega tarninud. Hageja taganes 18.12.2019 avaldusega sidevahendi abil sõlmitud lepingust. Kostja ei ole hagejale tagastanud lepingu alusel tasutud ettemaksu. Kuivõrd kostja ei ole lepingut täitnud, tuli kostjal 695,70 eurot hagejale tagastada VÕS § 561 lg 1 järgi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel. Kostja ei ole ettemaksu hagejale tagastanud. Kuna kostja on viivitanud tasude tagastamisega taganemisavalduse kättesaamisest üle 14 päeva, esitab hageja viivise tasumise nõude. Hageja on viivist arvestanud VÕS § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras (hagi esitamise hetkel 8% aastas). Kuivõrd hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ja kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis on täidetud ka VÕS §-s 1131 lg 1 nimetatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldused.
4.Hageja leiab, et kostja on 26.06.2020 hagi vastuses võtnud hageja nõuded õigeks. Kostja ei ole vaidluse esemeks olevatele nõuetele sisuliselt vastu vaielnud ja on hagi nõudeid tunnustanud (soovides seejuures hagi nõuded osade kaupa tasuda). Kostja väide, et hageja on viivist arvestanud taganemisavalduse kuupäevast, ei vasta tõele. Hageja on viivist arvestanud alates 03.01.2020, kuivõrd 02.01.2020 möödus 14-päevane tähtaeg summa tagastamiseks. Hagiavaldusele lisatud tõenditega on tõendatud, et tarnekuupäev oli kokku lepitud ja kostja sai info ettemaksu tasumise kohta 06.12.2019, mitte 09.12.2019. Kostja esindajad ei ole kordagi hagejaga ühendust võtnud ega
2-20-105199 teavitanud hagejat tarneraskustest ega tõenäolisest tarneajast. Vastupidi, kostja ei ole pärast ettemaksu laekumist soovinud hagejaga kontakti astuda ja hagejal on õnnestunud kostja esindajatega ühendust saada üksnes nende müügiesinduses koha peal või 17.12.2019 telefonikõnedele vastuseks saadetud tekstisõnumi teel. Seejuures ei ole kostja ka kordagi pakkunud lepingu täitmist ega ettemaksu tervikuna või ositi tagastamist.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja esitas 26.06.2020 vastuse hagiavaldusele, milles esitatud hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
6.Pooled pidasid 03.12.2019 kuni 04.12.2019 läbirääkimisi rehvide ostu- ja paigaldusteenuse teemal. Kaupade ja teenuste hindade osas jõuti kokkuleppele 04.12.2019. Kostja väljastas 04.12.2019 hagejale tellimuse kinnituse nr 2700148 kokku summas 695,70 eurot. Hageja oli teadlik, et rehvid ei asu kostja laos ja need tellitakse spetsiaalselt tema jaoks peale ettemaksu laekumist. Hageja ja kostja ei leppinud kokku konkreetset tarnekuupäeva, tegemist oli n-ö lahtise tingimusega VÕS § 26 mõistes. Samas sõltus ka tarne ettemaksu laekumise hetkest. Hageja tasus nimetatud summa 06.12.2019 õhtupoole (reede õhtul). Kuna kostja ei käsitle pankade laekumisi pidevalt vaid paar korda päevas, jõudis info tehinguga seotud müügiesindajani esmaspäeval 09.12.2019. Seega tellimuse kinnitusest tellimise hetkeks oli möödunud 5 päeva.
7.Kostja teostas ettemaksu kesklattu ja tellis rehvid. Siis selgus, et hageja poolt soovitud rehve polnud kesklaost enam võimalik välja saata, kuna varasemad broneeringud ületasid tellimusi. Kostja tellimus jäi ootele, kuna saabub uus partii (ca paari nädala jooksul). Nimetatud infot sai jagatud ka hagejaga telefoni teel. Hageja saatis tehingust taganemise avalduse 18.12.2019. Kostja hinnangul oli see ennatlik, kuna kokku ei olnud lepitud konkreetset tarnekuupäeva alates ettemakse laekumisest, eriti olukorras, kus kostja oli omakorda tellimuse esitanud ja raha edasi kandnud. Hageja arvestab viiviseid kuupäevast, mil ta tehingust taganes. Kostja hinnangul peaks olema mõistlikult aega tehingust taganemise puhul raha tagastamiseks, mistõttu viivise arvestus ei ole mõistlik lepingust taganemise hetkest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on poolte vahel sõlmitud lepingust kehtivalt taganenud ja kas hagejal on õigus kostjalt tagasi saada ettemaks 695,70 eurot. Kostja väidab, et sai info ettemaksu laekumise kohta alles 09.12.2019, samuti, et poolte vahel ei olnud kokku lepitud rehvide konkreetset tarnekuupäeva alates ettemakse laekumisest ja hageja lepingust taganemise avaldus
2-20-105199 on olnud ennatlik. Hageja seevastu väidab, et tarnekuupäev oli kokku lepitud ja kostja sai info ettemaksu tasumise kohta 06.12.2019. Kohus on seisukohal, et seega tuleb esmalt analüüsida, kas poolte vahel sõlmitud leping on kehtiv.
10.Pooled on 04.12.2019 sõlminud sidevahendi abil lepingu, mille kohaselt kostja müüb hagejale neli rehvi „Continental VikingContact 7 225/50 R17 98T XL FR“ maksumusega 644,40 eurot ja teostab sõiduauto nelja rehvi täisvahetuse teenuse summas 51,30 eurot. Kohtu hinnangul vastab poolte vahel sõlmitud leping nii müügilepingu kui ka töövõtulepingu tunnustele. Mõlema lepingu näol on tegemist tulemuse saavutamisele suunatud lepingutega (nii müüja kui töövõtja võlgnevad oma lepingupartnerile lepingutingimustele vastava lepinguobjekti õigeaegse üleandmise), mistõttu on müügi- ja töövõtulepingu alusel tekkiva müüja ja töövõtja vastutuse regulatsioon suures osas identne (vrd VÕS §-d 217-232 ning VÕS §-d 641-650). VÕS § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga.
11.VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 teise lause kohaselt ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatut lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepingust tulenev põhikohustus on töövõtjale kokkulepitud ning lepingu tingimustele vastava tulemuse saavutamise eest tasu maksmise kohustus.
12.Pooled pidasid enne lepingu sõlmimist e-kirja teel läbirääkimisi (vt dtl 38-40). Hageja soovis osta kostjalt rehvid ja teenusena tellida rehvide vahetuse. Kohtule nähtuvalt leppisid pooled kokku, et kui hageja tasub tellimuse kinnituse alusel ettemaksu, siis tellitakse rehvid ja kui rehvid saabuvad, saab tulla neid vahetama. Muuhulgas pidas kostja 04.12.2019 e-kirjas tõenäoliseks rehvide tarnimise kuupäevaks 06.12.2019 (vt dtl 39). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastanud hagejale 04.12.2019 tellimuse kinnituse (arve) summas 695,70 eurot (dtl 37), mille hageja tasus 06.12.2019 (dtl 42). Vaidlus puudub, et kostja ei hagejale tellitud rehve tarninud ega rehvivahetust teostanud.
13.Samuti puudub vaidlus selles, et kostja müüs hagejale rehvid ja pakkus rehvivahetust oma majandus- ja kutsetegevuses. VÕS § 208 lg 4 kohaselt tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 635 lg 4 kohaselt on tarbijatöövõtuleping oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes. Kohtu hinnangul on tegemist sidevahendi abil sõlmitud (tarbija)lepinguga VÕS § 52 lg 1 tähenduses. Kohtu hinnangul on täidetud VÕS § 52 sätestatud tingimused. Õiguskirjanduse kohaselt turustus- või teenindussüsteemi kasutamise kriteerium tähendab, et sidevahendi abil sõlmitud lepingute regulatsiooni kohaldatakse lepingule üksnes juhul, kui lepingute sõlmimine sidevahendi abil ei ole konkreetse ettevõtte jaoks juhuslik, vaid regulaarne ehk osa tema tavapärasest lepingute sõlmimise viisist. See ei eelda siiski eraldiseisva internetikeskkonna või telefonimüügi süsteemi loomist, vaid piisab ka sellest, kui ettevõtja sõlmib tavapäraselt lepinguid nt tarbijatega e-kirju vahetades või lepinguid digitaalselt allkirjastades (vt Võlaõigusseadus I, Tallinn 2016, komm § 52, lk 289). Käesoleval juhul on tuvastamist leidnud, et lepingu sõlmimise läbirääkimised toimusid e-kirja teel. VÕS § 53 lg-s 2 sätestatud välistavad asjaolud puuduvad.
2-20-105199
14.VÕS § 56 lg 1 alusel võib tarbija sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. VÕS § 56 lg 22 kohaselt tarbija võib lepingust taganeda, kasutades taganemisavalduse tüüpvormi või esitades muu ühemõttelise taganemisavalduse. Hageja on 18.12.2019 e-kirjaga saatnud kostjale tehingust taganemise avalduse (dtl 50-51). Seega on hageja ühemõtteliselt tõendanud lepingust taganemise.
15.VÕS § 561 lg 1 alusel ettevõtja tagastab taganemisavalduse kättesaamisel tarbijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel, kõik tarbijalt lepingu alusel saadud tasud, muu hulgas tarbija kantud asja kättetoimetamise kulud. Kohtu tuvastatud asjaoludel ja VÕS § 56 lg 11 järgi toimus hageja taganemine seaduses sätestatud 14 päeva jooksul (leping sõlmiti 04.12.2019 ja taganemisavaldus esitati 18.12.2019). VÕS § 562 lg 8 kohaselt piirduvad taganemisest tulenevad ettevõtja nõuded tarbija vastu samas paragrahvis ja VÕS § 561 lg-s 3 sätestatuga. Tarbija taganemine sidevahendi abil sõlmitud müügilepingust on kehtiv, kui see on tähtaegselt avaldatud. Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi pidi kostja hagejale tarnima rehvid ja rehvide kohale jõudmisel osutama rehvivahetusteenust. Hageja on 06.12.2019 kell 14:12 edastatud e-kirjas küsinud kostjalt: „Mis päevaks võiksime rehvivahetuse kokku leppida?“ Kostja on 06.12.2019 kell 14:49 e-kirjaga hagejale mh vastanud, et „Orienteeruvalt esmaspäev-teisipäev“ (dtl 43). Hageja küsis 12.12.2019 e-kirjaga, kas rehvid on kohale jõudnud (dtl 47), kuid kostjale nimetatud e-kirjale ei vastanud. 17.12.2020 sõnumivahetusest nähtuvalt on kostja vastanud, et rehvidega tegeletakse (dtl 48). Kostja väide, et hageja taganes lepingust ennatlikult, kuna pooled ei olnud konkreetset tarnekuupäeva kokku leppinud (viidates VÕS §-le 26), on asjakohatu, sest iseenesest ei vajanud hageja lepingust taganemiseks mingit põhjust. Kostja ei vaidle, et sai hageja taganemisavalduse 18.12.2019 kätte. Seega lõpetas taganemisavaldus poolte (hageja ja kostja) lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Seega on hagejal õigus kostjale tasutud ettemaks 695,70 eurot kostjalt VÕS § 561 lg 1 alusel tagasi nõuda. Kostja ei ole hageja nõude suurusele vastuväiteid esitanud.
16.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist, s.o hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras perioodi 03.01.2020 kuni 04.06.2020 (154 päeva) eest summas 23,48 eurot, viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhinõude summalt 695,70 eurot alates 05.06.2020 kuni otsuse tegemiseni ja otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
17.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Hageja on õigesti arvestanud viivist alates 03.01.2020, kuivõrd 02.01.2020 möödus 14-päevane tähtaeg summa tagastamiseks. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 23,48 eurot. Samuti mõistab kohus hageja taotlusel ja TsMS § 367 alusel kostjalt välja viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras põhinõudelt 695,70 eurot ja edasi viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni. Viivis alates 05.06.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.08.2020 on 10,19 eurot (s.o viivis 67 päeva eest põhinõudelt 695,70 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras).
18.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla
2-20-105199 sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, seega on hagejal õigus nõuda kostjalt 40 euro võla sissenõudmiskulud hüvitamist. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
19.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue 695,70 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 03.01.2020 kuni 04.06.2020 (154 päeva) eest summas 23,48 eurot, viivis alates 05.06.2020 kuni otsuse tegemiseni summas 10,19 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude ulatuses, st mitte üle põhinõude summa.
20.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi rahuldamise osas. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
21.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 175 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 175 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 175 eurot.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.