Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

29.05.2020 esitas võlgnik E. V. kohtule viimase usaldusisiku aruande, mille kohaselt töötab ta alates 2018 a. osalise koormusega X OÜ-s assistendina. Kuna võlgnik on autoimmuunhaiguse tõttu 60% protsenti töövõimetu, piirab see oluliselt täistööajaga töötamist. Võlgnikul pikendati osalist töövõimet aprillis 2020. Tervisliku seisundi tõttu alustas võlgnik veebruar 2020 puude taotlemist, kuid EV valitsenud COVID-19 põhjustatud eriolukorra tõttu on pikenenud selle määramise tähtaeg. Võlgnik on tasunud Riigi Tugiteenuste Keskuse võlanõude. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt saaks rahuldada võlausaldaja nõuet. 29.05.2020 esitas E. V. taotluse vabastada end pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 18.06.2020 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku E. V. ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele. ilmus võlgnik, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema lapsed sündisid aastatel 2011, 2012 ja 2003 ning perekondliku seisundi tõttu oli raske täiskohaga tööl käia. Hiljem on tegutsenud vastavalt võimetele. Võlgnik jäi 2017. aastast haigeks, haigus on süvenev. Septembrist 2018 leidis ta osalise töökoormusega töö. Sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, töölesõidutoetus ja töövõimetushüvitis. Kõige nooremal lapsel on olnud palju tervise probleeme, mistõttu ei ole ta saanud käia lasteaias. SEB Pank AS-le ei ole võlgnik väljamakseid teinud. Riigi Tugiteenuste Keskusele on võlgnevus tasutud. Füüsiliselt ei suuda võlgnik täiskoormusega tööl käia ning ta ei näe menetluse pikendamise vajadust. 18.06.2020 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Võlausaldajal Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste kaudu) ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise osas, kuivõrd võlgnevus on tasutud. Võlausaldaja AS SEB Pank leiab, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ei ole võlgnik täitnud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Esitatud aruannetest nähtub, et aastatel 2019 ja 2020 võlgniku töötasu oli 540 – 584 eurot, kuid aruannete juures puuduvad konto väljavõtted finantsasutustest, kuhu laekuvad kõik võlgniku sissetulekud. Võlausaldajal puudub selge ülevaade võlgniku tuludest ja kuludest, sh eraisik G. I. tasuva elatisest. Eesti Töötukassa on määranud võlgnikule töövõimetoetuse ja tuvastanud võlgnikul osalise töövõimetuse. Võlausaldajal ei ole veendumust, et võlgnik on teinud kõik endast oleneva, järgimaks võlausaldajate huve. Võlausaldaja juhib kohtu tähelepanu, et kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole väljamakseid võlausaldaja AS-ile SEB Pank tehtud. Antud olukorras ei ole võlausaldaja hinnangul õigustatud võlgniku kohustustest vabastamine pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. AS SEB Pank võlausaldajana ei ole nõus võlgnik E. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega ja palub pikendada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlust kuni seitsme aasta möödumiseni alates kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku E. V. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja

jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 18.06.2020.a ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 18.06.2020.a andis võlgnik E. V. kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole ning ka võlgniku võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste kaudu) on avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise osas, kuna võlgnevus on tasutud. Võlausaldaja AS SEB Pank vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu ja palub menetlust pikendada seitsme aastani. Käesoleval juhul on võlgnik tasunud ühe võlausaldaja nõude tervikuna summas 160 eurot, kuid ei ole teise võlausaldaja nõuet (32 805,83 eurot) vähemalgi määral rahuldanud. Samas on võlgnik oma kohustuste täitmata jätmist põhjendanud ning tõendanud oma raske tervisliku olukorraga. Võlgnik on töötanud võimaluste piires mõistlikult tulutooval töökohal ja täitnud kohustustest vabastamise menetlusest tulenevaid kohustusi, väljaarvatud ajal, mil tal ei olnud võimalik nii enda kui ka oma noorima lapse tervislike probleemide tõttu tööl käia. Võlgnik on selgitanud, et tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, kellest noorimal on olnud tõsiseid terviseprobleeme, mistõttu on võlgnik olnud sunnitud temaga kodus olema ning alates 2017. aastast põeb võlgnik autoimmuunhaigust, mille tagajärel tekkis tal 60% püsiv töövõimetus. Seda asjaolu on võlgnik tõendanud Eesti Töötukassa otsusega. Alates septembrist 2018 töötab võlgnik osalise töökoormusega, kuid saadav töötasu ei ole piisav võlausaldaja nõude vähendamiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnikule ei saa tema kohustuste mittetäitmist ette heita, kuivõrd kohtu hinnangul ei saakski võlgnikult tema tervislikust seisundist tulenevalt PankrS §-s 173 sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist eeldada. Ka osalise koormusega töötades ei ole võlgniku sissetulek olnud piisav, et võlausaldajale väljamakseid teha, arvestades, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ning ühele neist maksab ta igakuiselt elatist. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku E. V. majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kuivõrd võlgnik ei näe oma tervisliku seisundi tõttu võimalust menetluse pikendamisel võlausaldaja nõuet vähendada, ei pea kohus menetluse pikendamist 7 aastani otstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku E. V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb E. V. tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate E. V. (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.