2-20-102749/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 21.01.2020 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses menetluse jätkumisega hagimenetluses 25.03.2020 Viru Maakohtule hagi F P vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS ja F P 03.01.2018 laenulepingu nr. xxxx, mille alusel väljastati kostjale laen summas 3382,69 eurot. Kostja on lepingu allkirjastanud digitaalselt. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt lepingus sõlmitud maksegraafikule 60 osamaksega: põhiosa 3382,69 eurot, intress 2616,74 eurot, lepingutasu 15 eurot, haldustasu 54 eurot. Kostja on tasunud maksegraafiku osamaksetest esimesed 11 osamakset maksetähtpäevaga 15.03.2018 - 15.01.2019 täielikult. Kostjal on võlgnevus alates 12ndast 15.02.2019 osamaksest, millest tulenevalt on hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus põhiosas summas 3047,14 eurot (15.02.2019 osamakse põhiosa jääk). Coop Finants AS saatis 06.05.2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 28.05.2019 saatis Coop Finants AS kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Leping on loetud ülesöelduks teate väljastamise kuupäevaga. Laenuleping on üles öeldud 28.05.2019. Vastavalt laenulepingute põhitingimuste punktile 4.1 on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamise tasu, mis on laenulepingu nr. xxxx punktis 1 esitatud laenu põhitingimuste kohaselt 0,90 eurot kuus. 28.05.2019.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.02.2019 15.05.2019 osamaksete laenu haldamise tasud ehk neli osamakset summas 4 x 0,90 = 3,60 eurot. Laenulepingu põhitingimuste punktis 2 on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 14,9%. Pooled on lepingus intressi summaks kokku leppinud 2616,74 eurot, mis on jagatud osamaksete vahel proportsionaalselt vastavalt perioodi pikkuse järgi. Kostjal on võlgnevus alates 12ndast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 15.02.2019 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud osamakseni 15.05.2019 summas 245,63 eurot järgnevalt: 15.02.2019 täielikult tasumata intress summas 64,47 eurot 15.03.2019 täielikult tasumata intress summas 57,68 eurot 15.04.2019 täielikult tasumata intress summas 63,08 eurot 15.05.2019 täielikult tasumata intress summas 60,40 eurot Tulenevalt laenulepingu punktist 6 kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata tagasimakselt viivist vastavalt lepingujärgsele intressimäärale, milleks on 14,9% aastas ehk 0,04% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest tasumata põhisummast. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 29.05.2019 kuni hagiavalduse esitamise päevani 25.03.2019 valemi abil: põhivõlgnevus (3047,14) x viivitatud päevade arv (302) x

lepingujärgne viivisemäär (0,04%) tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 368,09 eurot. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates 26.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Coop Finants AS loovutas 03.06.2019 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited 22.04.2020 vastuses märgib kostja, et võtab hagi õigeks osaliselt. Kostja tunnistab põhinõuet, mis tuleneb tema ja COOP Panga vahelisest laenulepingust xxxx summas 3047,14 eurot ja kõrvalnõudeid summas, mis ei ületa põhinõuet ehk intressi summas 245,63 eurot, lepingu haldustasu summas 3,60 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 368,09 eurot. Kostja märgib, et tal ei ole võimalik korraga hageja nõuet täita – kostja langes organiseeritud investeerimiskelmuse ohvriks sh lootuses saada tagasi juba investeeritud raha võttis kostja täiendavaid laene, sest investeerimisteenuste pakkujad andsid teada, et kostjal on võimalik oma raha tagasi saada, kui ta maksab neile veel raha juurde. Täna kostja saab täna aru, et tegemist oli kelmusega, kuid siis, kui temalt investeeringute jaoks raha küsiti ja lubati korraliku tootlust, kostja ei saanud aru et tegemist on kelmidega – kostja on ilma erihariduseta nö tavaline töömees, kellel puuduvad finantsteadmised ning kes uskus talle helistanud inimesi sh edastasid alguses kostjale infot, justkui tema investeeringutel läheks hästi. Kostja ei ole ainuke inimene Eestis, kes selliste investeerimiskelmide ohvriks on sattunud (nt: xxxx). Kostja tunnistab hageja põhinõuet ning palub kohtul mitte mõista kostajalt välja hageja kasuks kõrvalnõudeid suuremas mahus, kui on põhinõue so 3047,14 eurot. Kostja ei vaidle vastu hageja menetluskulude suurusele, kuid palub rahuldada hageja menetluskulude viivisenõue mitte suuremas osas kui on menetluskulude põhinõue so 765 eurot. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks osaliselt, peab kohus põhjendatuks lahendada asi sisulise otsusega. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud 06.06.2019 kostjale edastatud nõude loovutamise teatise, mille kohaselt on Coop Finants AS loovutanud oma nõude 03.06.2019 hagejale.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ja Coop Finants AS vahel on sõlmitud 03.01.2018 laenuleping nr. xxxx, mille alusel on kostjal tasumata põhivõlgnevus summas 3047,14 eurot, intress perioodil 15.02.2019 – 15.05.2019 summas 245,63 eurot ja lepingu haldustasu 3,60 eurot. Seega kuuluvad need summad kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepinguga kokkulepitud määras 14,9 % aastas ehk 0,04 % päevas alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 29.05.2019 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.03.2020 summas 368,09 eurot. Kostja nõustub esitatud viivise suurusega. Samuti on kohus kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Hageja palub lisaks, viitega TsMS §-le 367, välja mõista kostjalt ka edaspidine viivis alates 26.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Lähtudes eeltoodust arvestab kohus täiendavalt sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatule kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 26.03.2020 – 31.07.2020 (k.a) 128 päeva eest tagastamata põhivõlalt 3047,14 eurolt kokku summas 85,25 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 31.07.2020 seisuga kokku summas 453,34 eurot (368,09 eurot + 85,25 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub TsMS § 367 alusel kostjalt väljamõistmisele ka edaspidine seadusjärgne viivis põhinõudelt alates 01.08.2020 kuni põhinõude 3047,14 euro tasumiseni. Arvestades asjaolu, et kostja on oma vastuses palunud mitte mõista välja kõrvalnõudeid suuremas mahus kui on põhinõude suurus, siis peab kohus põhjendatuks kostja taotlusest ja VÕS § 113 lg 8 lähtuvalt piirata sissenõutavaks muutunud ja tuleviku viivise suurust põhivõla suurusega. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohaldamisele ei kuulu TsMS § 168 lg 6 kuivõrd kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hageja kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 325 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi kokku 3 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hageja on koostanud vaid hagiavalduse, esindaja ei ole pidanud osalema istungitel. Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad. Seega pole tegemist keeruka ja mahuka tsiviilasjaga. Arvestades eeltoodut peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1,5 tundi ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 150 eurot (käibemaksuta). Kokku kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 475 eurot (riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 150 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. Vastavalt kostja taotlusele ei tohi ka menetluskuludelt väljamõistetav viivis ületada väljamõistetud menetluskulude suurust ehk 475 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.