2-17-13869 Kostja 19/vastuhageja (omanik 18): T T (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx) Kostja 19 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister; Põhja pst 511, 10412 Tallinn; Tel: +372 5660 2048; E-post: [email protected]) Kolmas isik I: Xxxx (registrikood: xxxx; asukoht: Narva mnt 2, Tallinn 10117); Kolmanda isiku I seaduslik esindaja: A O (isikukood: xxxx) Kolmas isik II: M L (isikukood xxxx; elukoht: xxxx); Kolmas isik III: S OÜ (registrikood xxxx; xxxx); Kolmandate isikute II - III lepinguline esindaja: Madis Truber (Õigusvaidluste lahendamise OÜ; Kentmanni 8B, 10116 Tallinn; Tel: +372 5038680; e-post: [email protected]);
RESOLUTSIOON
1.Võtta hageja NIRI Kinnisvarahooldus OÜ 30.04.2020.a määruskaebus menetlusse. Rahuldada hageja NIRI Kinnisvarahooldus OÜ 30.04.2020.a määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 28.04.2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17- 13869 täies ulatuses.
2.Kinnitada NIRI Kinnisvarahooldus ning I K, T U, K U, L J, NOBLE GI OÜ, H Ri, AE K, M L, R K, A K, JJ Projekt, A M, M K, T A, A A, S OÜ, E K, M U, A R, P R, T T’i vahel 07.07.2020.a sõlmitud kompromiss alljärgnevas:
2.1.Kaasomanikud (kusjuures mõiste „kaasomanik“ hõlmab kõiki xxxx asuva kinnistu, registriosa nr-ga xxxx, igakordseid kaasomanikke, sh M Lit ja S OÜ-d) on kokku leppinud xxxx asuva kinnistu mõtteliste osade igakordsete omanike kaasomandisse jääval maatükil paikneva hoone valdamise ja kasutamise korras alljärgnevalt:
2.1.1.I K ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbriga xxxx ja xxxx.
2.1.2.T Ui ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.3.L J ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.4.NOBLE GI OÜ ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ning elamu keldrikorrusel paiknevad ruumid, mis on lisaks nr 2 oleva keldrikorruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx.
2-17-13869
2.1.5.H R ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbriga xxxx.
2.1.6.A-E Ki ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.7.R Ki ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.8.A K ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ja xxxx; elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx ning elamu keldrikorrusel paiknev ruum, mis on lisaks nr 2 oleval keldrikorruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.9.NIRI Kinnisvarahooldus OÜ ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu pööningkorrusel paiknevad ruumid, mis on lisaks nr 5 oleval pööningkorruse plaanil jäetud roosaga viirutamata.
2.1.10.JJ Projekt OÜ ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ja xxxx.
2.1.11.A Mi ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ja xxxx.
2.1.12.M K ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx ning elamu keldrikorrusel paiknevad ruumid, mis on lisaks nr 2 oleval keldrikorruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx; xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.13.T A ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx; xxxx; xxxx ja xxxx ja elamu keldrikorrusel paiknevad ruum, mis on lisaks nr 2 oleval keldrikorruse plaanil tähistatud numbriga 4.
2.1.14.E K ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ja xxxx.
2.1.15.M U ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx; xxxx ja xxxx.
2.1.16.A R ja P R ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ja xxxx ja elamu teisel korrusel paiknev
2-17-13869 korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx ja xxxx.
2.1.17.T T ainuvaldusesse ja –kasutusse jääb kinnistul asuva elamu teisel korrusel paiknev korter nr xxxx, mis on lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud numbritega xxxx; xxxx ja xxxx. Lisaks jääb T T ainuvaldusesse elamu pööningukorrusel paiknev ruum, mis on lisaks nr 5 oleval pööningkorruse plaanil tähistatud roosaga viirutatult.
2.1.18.Kaasomanike ühiskasutusse ja -valdusesse jäävad kinnistul asuva elamu keldrikorrusel paiknevad kõik ruumid, mida ei ole käesoleva määrusega kinnitatud kokkuleppe alusel antud ühegi kaasomaniku ainukasutusse ja valdusesse. Seega ruumid, mis on lisaks nr 2 oleval keldrikorruse plaanil tähistatud numbritega 1; 2; 3; 5; 6; 7; 8; 9; 10; 11; 12; 13; 14; 15. Lisaks jäävad kaasomanike ühiskasutusse ja -valdusesse kinnistul asuva elamu esimesel korrusel paiknevad ruumid, mis on käesoleva määruse lisaks nr 3 oleval esimese korruse plaanil tähistatud „Trepik. 1“, „koridor 1“, „Trepik. 2“ ja „WC“ ning teisel korrusel paiknevad ruumid, mis on käesoleva määrusega lisaks nr 4 oleval teise korruse plaanil tähistatud „Trepik. 3“, „Koridor 2“ ja „Trepik. 4“ ning kaks ruumi, mis paiknevad teise korruse koridoris 2 ning on lisaks nr 4 oleval plaanil tähistatud „0,7m2“ ja „0,6m2“ .
2.2.Kaasomanike valdusesse ja kasutusse jäävate alade ja nende oluliste osade kasutamine kaasomanike poolt peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada käesoleva määrusega kinnitatud kokkuleppe alusel kokkulepitud ning käesoleva määruse lisadeks nr kaks (2) kuni viis (5) olevatel plaanidel tähistatud alasid, kusjuures kaasomanike poolt nende valduses ja kasutuses olevate alade kasutamine ei tohi takistada teise kaasomaniku valduses ja kasutuses oleva ala kasutamisõigust.
2.3.Kaasomanikud on kokku leppinud, et kaasomanikel on õigus kasutada ja käsutada enda ainuvalduses ja –kasutuses olevat ala, s.h ilma teise omaniku nõusolekuta sõlmida enda ainuvalduses ja –kasutuses oleva ala suhtes üüri-, rendi- ja muid kasutuslepinguid kolmandate isikutega, määrata nende tingimusi omal äranägemisel, samuti muuta ja lõpetada nimetatud kasutuslepinguid, arvestades käesolevat kasutuskorda ja õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
2.4.Kaasomanikud on kokku leppinud, et NIRI Kinnisvarahooldus OÜ teostab omal kulul tema ainukasutusse ja –valdusesse jäävate pööningukorruse ruumide ning pööningukorruse kohal oleva katuse ehitus- ja renoveerimistööd tingimusel, et NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-le väljastatakse ehitusluba/ehitusteatis tema ainukasutusse ja –valdusesse jäävate pööningukorruse ruumide ehitus- ja renoveerimistöödeks. Seejuures võtab NIRI Kinnisvarahooldus OÜ kohustuse hankida omal kulul tema ainukasutusse ja –valdusesse jäävate pööningukorruse ruumide ja pööningu korruse kohal oleva katuse ehitus- ja renoveerimistööde teostamiseks vajalikud ehitusteatised/ehitusload- ja kasutusteatised/kasutusload.
2.5.Kaasomanikud lepivad kokku, et nad osutavad NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-le ja ka üksteisele igakülgset kaasabi NIRI Kinnisvarahooldus OÜ ainukasutusse ja valdusesse jäävate pööningukorruse ruumide ja pööningukorruse ruumide kohal oleva katuse ehitus- ja renoveerimistööde teostamiseks, lõpuleviimiseks ja kasutuselevõtmiseks vajalike lubade (sh ehitus- ja kasutusteatise või ehitus- ja kasutusluba) hankimiseks, kusjuures NIRI Kinnisvarahooldus OÜ ainukasutusse
2-17-13869 ja -valdusesse jäävate pööningukorruse ruumide planeerimislahenduse, sisustuse ja muude ehituslike lahenduste ja küsimuste üle on NIRI Kinnisvarahooldus OÜl õigus otsustada omal ainuäranägemisel. Lisaks võtavad kaasomanikud kohustuse täita vastu vaidlemata omal kulul kõik ehitusteatise/ehitusloa ja kasutusteatise/kasutusloa taotlemise protsessis mistahes ametiasutuste poolt tehtud ettekirjutused, nõuded ja/või õigusaktides sätestatud tingimused, mis puudutavad vastava kaasomaniku ainukasutuses ja -valduses olevaid ruume ja nende ruumide tingimusi.
2.6.Kaasomanikud on kokku leppinud ja kinnitavad, et NIRI Kinnisvarahooldus OÜl puudub pööningukorruse ruumide kohal oleva katuse ehitus- ja renoveerimistööde teostamise kohustus ja sellega seoses mistahes kulude kandmise kohustus (sealhulgas kohustus teha sellega seoses mistahes ettevalmistavaid töid ja toiminguid) juhul, kui mistahes kaasomanik rikub mistahes käesoleva määruse p-s 2.5. kokku lepitud kohustust, sealhulgas kaasaaitamiskohustust. Samuti puudub NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-l pööningukorruse ruumide kohal oleva katuse ehitus- ja renoveerimistööde teostamise kohustus ja sellega seoses mistahes kulude kandmise kohustus kuniks NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-le ei ole väljastatud NIRI Kinnisvarahooldus OÜ soovitud tingimustel ehitusteatist/ehitusluba NIRI Kinnisvarahooldus OÜ ainukasutusse ja -valdusesse jäävate pööningukorruse ruumide väljaehitamiseks.
2.7.Kaasomanikud kinnitavad, et hoiduvad mistahes takistuste tegemisest käesoleva määruse punktis 2.4 nimetatud ehitustööde teostamisel. Seejuures kohustuvad kaasomanikud andma NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-le, kohalikule omavalitsusele, järelevalvet teostavatele isikutele ja teistele isikutele kõik vajalikud load, nõusolekud ja kooskõlastused ehitus- ja renoveerimistööde alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks.
2.8.Kaasomanikud on kokku leppinud, et kui NIRI Kinnisvarahooldus OÜ vajab määruse punktis 2.4 nimetatud ehitus- ja renoveerimistööde teostamiseks või selleks nõuetekohase dokumentatsiooni, loa/teatise taotlemiseks juurdepääsu mõnele kinnistu kaasomaniku ainukasutuses olevale kasutusalale, siis kohustub vastav kaasomanik seda NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-le või tema poolt määratud isikule võimaldama. NIRI Kinnisvarahooldus OÜ kohustub teavitama kaasomanikku oma soovist vähemalt kaks kalendripäeva ette.
2.9.Kaasomanikud kinnitavad, et nende ühiseks eesmärgiks on moodustada kinnistul korteriomandid vastavalt käesoleva määruse lisades 2 kuni 5 esitatud plaanidele. Kokkuleppega kehtestatav kaasomandi valdamise ja kasutamise kord reguleerib kaasomanike vahelisi suhteid kuni kinnistul korteriomandite moodustamiseni. Kaasomanikud võtavad kohustuse töötada ühiselt selle nimel, et kinnistu jagamine korteriomanditeks oleks võimalik. Ühtlasi kinnitavad kaasomanikud, et teevad kõik endast oleneva, et sõlmida notariaalselt tõestatud kinnistu jagamise kokkulepe, kui kõik korteriomandite moodustamiseks vajalikud eeldused on täidetud.
2.10.Kaasomanikud, kelle kaasomandi osa on koormatud hüpoteegiga, kohustuvad tagama, et nende kaasomandi osa koormava hüpoteegi pidaja annab kinnistu korteriomanditeks jagamiseks kõik vajalikud load ja nõusolekud. Kaasomanikud kohustuvad tagama vastava hüpoteegipidaja kohalolu kinnistu jagamise kokkuleppe sõlmimisel notaris.
2-17-13869
2.11.Käesoleva kokkuleppe sõlmimisega võtab NIRI Kinnisvarahooldus OÜ kohustuse tasuda kinnistul asuva elamuga seotud kommunaalkulusid vastavalt NIRI Kinnisvarahooldus OÜ ainukasutuses ja -valduses olevate ruumide pindalale kõigi kaasomanike ainukasutuses ja -valduses olevate ruumide pindalast. Käesolevas punktis toodud kommunaalkulude kandmise kohustus kehtib NIRI Kinnisvarahooldus OÜ suhtes üksnes tingimusel, et kaasomanikud on täitnud kõik käesoleva määruse p-s 2.5. kokku lepitud kohustused, sealhulgas andnud kõik vajalikud load ja nõusolekud ning täitnud kõik ametiasutuste poolt ettekirjutatud nõuded, mis on vajalikud NIRI Kinnisvarahooldus OÜ ainukasutusse ja -valdusesse jäävate ruumide ja katuse ehitus- ja renoveerimistööde teostamisega. Kahtluse vältimiseks, kui vähemalt üks kaasomanik takistab NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-l ehitustööde teostamiseks vajalike lubade hankimist või ei täida korteriomandite moodustamiseks (sh hoonejaotusplaani kinnitamiseks) ettenähtud nõudeid, siis on NIRI Kinnisvarahooldus OÜ-l õigus keelduda kommunaalkulude tasumisest kuni ehitusloa või -teatise väljastamiseni.
2.12.Käesolev kokkulepe, millega NIRI Kinnisvarahooldus OÜ võtab kohustuse tasuda kinnistul asuva elamuga seotud kommunaalkulusid, ei mõjuta tsiviilasja nr 2-17-103229. Kokkuleppega soovitakse reguleerida üksnes käesoleva tsiviilasjaga seonduvat.
2.13.Kaasomanikud on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, so. selle kanda, kes on vastava kulu kandnud või võtnud endale kohustuse kulu kandmiseks.
2.14.Kaasomaniku kaasomandiosa võõrandamisel kehtib käesolevas määruses toodud kasutuskord uue kaasomaniku suhtes ulatuses, milles kaasomanike kasutuskorra kokkulepe ja kaasomandiga seotud täiendavad kokkulepped on kantud märkusena kinnistusraamatusse.
2.15.Kaasomanikud on kokku leppinud, et ei esita teineteise vastu mistahes nõudeid, mis tulenevad asjaolust, et käesoleva määruse alusel kaasomaniku ainukasutusse ja –valdusesse jääv kasutusala ei vasta kaasomanikule kuuluva mõttelise osa suurusele.
2.16.Kaasomanikud soovivad kanda kaasomandis oleva asja valdamise ja kasutamise korra kokkuleppe sõlmimist kajastava märkuse kinnistusraamatusse. Kaasomanikud lepivad kokku, et käesolevas punktis kokkulepitu kohta tehakse märkus kinnistu osas avatud registriosa kolmandasse jakku.
2.17.Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistu kohta avatud registriosa neljandasse jakku on 21.10.2016 sisse kantud hüpoteek summas 80 000 eurot Noble GI OÜ-le (Kostja 5) kuuluvale mõttelisele osale kinnistust Xxxx kasuks.
2.18.Hüpoteegikanne on kinnistusraamatusse tehtud ajaliselt varem, mistõttu saab kinnistu kaasomandi valdamise ja kasutamise korra kokkulepe AÕS § 59 lg 2 alusel järjekoha hüpoteegi järel.
2.19.Kaasomanikud soovivad, et käesolevas kompromisskokkuleppes sõlmitav kinnistu kaasomandi kasutamise ja valdamise kokkuleppe kohta tehtav märge saaks järjekoha hüpoteegikandest eespool, mistõttu kaasavad kaasomanikud kompromisskokkuleppe sõlmimisele TsMS § 430 lg 5 alusel kolmandaks isikuks oleva hüpoteegipidaja (Xxxx).
2-17-13869
2.20.Xxxx ja Noble GI OÜ lepivad kokku muuta Noble GI OÜ kaasomandiosa koormava hüpoteegi järjekohta selliselt, et hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteek astub järjekohas tahapoole ning saab järjekoha kasutuskorra kokkuleppe märkuse järel ning kasutuskorra kokkuleppe märkus saab järjekoha hüpoteegipidaja kasuks seatud hüpoteegi ees.
3.Kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx kolmandasse jakku märkusena sisse kaasomanike kokkulepe kinnistu valdamise ja kasutamise korra kohta vastavalt määruse resolutsiooni punktidele 2.1-2.20 ja määruse lisaks nr 2 kuni 5 olevatele plaanidele.
4.Kinnitada Noble GI OÜ ja Xxxx kokkulepe muuta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number xxxx kannete järjekohtasid ning muuta kannete järjekohasuhte järgnevalt:
4.1.seatava kasutuskorra kokkuleppe märkuse juures märkida, et kandel on järjekoht registriosa neljandasse jakku sisse kantud hüpoteegi (Xxxx, registrikood xxxx, kasuks) ees;
4.2.registriosa neljandasse jakku sisse kantud hüpoteegi (Xxxx, registrikood xxxx, kasuks) kande juures märkida, et kandel on järjekoht käesoleva kasutuskorra kokkuleppe märkuse järel.
5.Lisada kohtumäärusele 07.07.2020.a kompromissi lisad 2-5, mis on kohtumääruse lahutamatuks lisaks.
6.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
7.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-13869.
8.Tagastada OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & CO arveldusarvele nr xxx pool 14.09.2017.a tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
9.Tagastada T T arveldusarvele nr xxxx pool 20.11.2017.a vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
10.Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Kompromissi kinnitavale määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli NIRI Kinnisvarahooldus OÜ hagi kostja 1 kuni 19 (edaspidi hageja ja kostja 1 kuni 19 koos nimetatud ka kui kaasomanikud) vastu kaasomandisse kuuluva kinnistu, asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx (edaspidi kinnistu), kaasomandi lõpetamiseks kinnistu müümisega kaasomanike vahelisel enampakkumisel või alternatiivselt kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ning T T vastuhagi kaasomandi teisel viisil lõpetamise nõudes.
2.13.11.2019.a esitasid menetlusosalised kohtule kompromissi. Harju Maakohus otsustas 28.04.2020.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-13869 kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi poolte esitatud tingimustel ja lõpetada menetluse tsiviilasjas nr 2-17-13869.
2-17-13869
3.30.04.2020.a esitas hageja NIRI Kinnisvarahooldus OÜ 28.04.2020.a määruse peale määruskaebuse. Hageja palus tühistada Harju Maakohtu 28. aprilli 2020.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13869 täies ulatuses. Hageja selgitas, et kohtu poolt kinnitatud kompromisskokkuleppes esinesid vead ning kinnitamata oli jäänud kompromisskokkuleppe lahutamatuks osaks olevad plaanid. Lisaks oli kompromisskokkuleppe esitamise ja kinnitamise vahele jääval ajal muutunud kinnistu kaasomanikering, kuid uued kaasomanikud olid jäänud kompromisskokkuleppe kinnitamisse kaasamata. Määruskaebuses palus hageja mh asendada kostja 7 A-E K M L’iga ning Kostja 13 T A ja kostja 15 A A S OÜ-ga tulenevalt asjaolust, et asendatavad kostjad on võõrandanud neile kuuluvad mõttelised osad eelnimetatud isikutele.
4.Menetlusosalised esitasid 07.07.2020.a maakohtule kinnitamiseks uue kompromisslepingu koos taotlusega menetluse lõpetamiseks. Pooled leidsid, et maakohtul on võimalik lahendada asi ka määruskaebemenetluses selliselt, et tühistada varem tehtud 28.04.2020.a kohtumäärus ning teha uus kohtumäärus, millega kinnitada kompromiss algsega võrreldes muudetud tingimustel ja lõpetada asja menetlus. Varasemalt avaldatu asemel soovisid pooled kaasata kompromisskokkuleppe sõlmimisele kostja 7 eriõigusjärglased M L’i ja kostja 13 ja kostja 15 eriõigusjärglase S OÜ TsMS § 430 lg 5 alusel kolmanda isikuna. Täiendavalt soovisid pooled kaasata TsMS § 430 lg 5 alusel kompromisskokkuleppe sõlmimisele hüpoteegipidajana Xxxx, kelle kasuks on Noble GI OÜ-le (Kostja 5) kuuluvale mõttelisele osale kinnistust seatud hüpoteek.
5.Menetlusosalised paluvad Harju Maakohtul kinnitada kompromiss kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-13869 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Hageja palub tagastada OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & CO arveldusarvele nr xxxx pool 14.09.2017.a tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Vastuhageja T T palub tagastada tema arveldusarvele nr xxxx pool 20.11.2017.a vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot.
6.Kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, leidis, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse ja rahuldada ning 28.04.2020.a määrus tühistada. Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada, tsiviilasjas menetlus lõpetada ja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust hagejale ja vastuhagejale tagastada. Kohtumääruse põhjendused Määruskaebuse lahendamine
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 sätestab, et maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 663 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega.
2-17-13869
8.Kohus, tutvunud esitatud määruskaebusega, leiab et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub kaebuses toodud asjaolusid arvestades rahuldamisele. Kohus rahuldab hageja NIRI Kinnisvarahooldus OÜ poolt 30.04.2020.a kohtule esitatud määruskaebuse ja tühistab Harju Maakohtu 28.04.2020.a kohtumääruse. Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada kohtule taotlus määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (TsMS § 150 lg 1 p 5). Kompromissi kinnitamine
9.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.
10.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
11.Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Käesoleva määrusega kinnitatava kompromissiga on kohustuse võtnud ka kolmandad isikud Xxxx, M L ja S OÜ.
12.Kompromissi osaks on poolte esitatud plaanid 2–5, mis tuleb lisada ka kohtumäärusele ja mis moodustab kompromissi lahutamata osa.
13.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on poolte vahel kokkulepe menetluskulude hüvitamise osas, mille kohaselt jäävad kulud poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
14.TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi.
2-17-13869 Hageja palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 150 eurot (300/2=150) ning kanda see OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & CO arveldusarvele nr xxxx. Tsiviilasjade materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu summas 300 eurot. Seega hagejal on õigus saada pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab 150 eurot OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & CO arveldusarvele nr xxxx. Vastuhageja T T palus tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 150 eurot (300/2=150) ning kanda see tema arveldusarvele nr xxxx. Tsiviilasjade materjalidest nähtub, et vastuhageja tasus riigilõivu summas 300 eurot. Seega vastuhagejal on õigus saada pool menetluses tasutud riigilõivust tagasi. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab 150 eurot T T arveldusarvele nr xxxx. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on menetlusosalised kokku leppinud, et lühendavad edasikaebeõigust 2 tööpäevani määruse kättetoimetamisest alates. Seaduslikule esindajale tehingu tegemiseks nõusoleku andmine:
16.Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 sätestab, et lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 187 lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.
17.PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.
18.18.09.2017.a hagiavalduses oli esitatud taotlus alaealise tehingu tegemiseks nõusoleku andmiseks. Hageja selgitas, et kinnistu kaasomanik A M, kellele kuulub xxxx mõtteline osa kinnistust, on alaealine.
19.28.11.2019.a tegi kohus määruse, millega algatas hagita menetluse nõusoleku andmiseks alaealise lapse A M’i nimel tehingu tegemiseks.
20.30.03.2020.a tegi kohus tsiviilasjas nr 2-19-18876 määruse, millega andis J K ́ile kohtu nõusoleku alaealise A M (isikukood xxxx) nimel sõlmida 13.11.2019.a kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss tsiviilasjas 2-17-13869. Eelnimetatud määrus on jõustunud (22.04.2020.a). Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-19-18876 tehtud 30.03.2020.a määrus laieneb ka 07.07.2020.a sõlmitud kompromissile, kuivõrd 07.07.2020.a kompromiss ei erine A Mit puututavas osas sisu poolest 13.11.2019.a sõlmitud kompromissist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.