Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Tsiviilasi nr 2-17-10775

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.OÜ Perton Ehitus (hageja) esitas Harju Maakohtule 13. juulil 2017 hagi OÜ Rapid Security (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus 31. juuli 2017 määrusega keeldus Osaühing PERTON EHITUS hagi osaühing Rapid Security vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse võtmisest kuna tsiviilasiasi ei kuulu alluvusel Harju Maakohtule ning saatis tsiviilasjas nr 2-17-10775 esitatud hagiavaldus kohtualluvusel menetlusse võtmise otsustamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale (asukoht 1. Mai 2, 20308 Narva).

Tsiviilasi nr 2-17-10775

täpsustas hageja eelnimetatud e-kirjas kahjusummat, milleks on 16 921,56 eurot ning andis kostjale uue kahju hüvitamise tähtaja – 26.oktoobri 2016.a. Hageja esitas 16.novembril 2016.a kostjale e-kirjaga (järele pärimise kahju hüvitamise kohta: selleks hetkeks oli möödunud nii hageja poolt kostjale antud kahju hüvitamise uus tähtaeg, (26.10.2016) kui ka kostja kindlustusandja poolne seadusest tulenev (VÕS § 450 lg 3) tähtaeg (1 kuu) kindlustusandja poolse täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamiseks. 22.novembril 2016.a teatas kostja, et ei ole saanud kätte hageja 12.oktoobri 2016.a e-kirja ning hageja edastas uuesti e-kirja koos kostja e-posti serveri poolse hageja e-kirja vastuvõtmist kinnitava serveriteatega. Kostja teatas oma 22.novembri 2016.a e-kirjas, et on materjalid kätte saanud ning vastab neile järgmisel päeval. 1.detsembriks 2016.a ei olnud kostja hagejale vastanud ning hageja tegi veelkord nõudekirja kahju hüvitamiseks. 12.detsembril 2016.a vastas kostja esindaja e-kirjaga hageja nõudele ning teatas, et kostja jääb oma seisukoha juurde, et hageja käsitles Häiresüsteemi valesti. Hageja sellega ei nõustunud ning käsitleb põhjalikumalt Häiresüsteemi mitte nõuetekohasust hagiavalduse peatükis 3. 27.veebruaril 2017.a esitas hageja kostjale nõude saada vaidlusaluse ajaperioodi (10.juuli 2016.a kella 20:00-st kuni 11.juuli 2016.a kella 07:00) süsteemi töötlemata logifaili. Lisaks selgitas hageja, et milles seisneb töötlemata logifaili olemus. Kostja oli oma eelnevates vastuses kasutanud lõika-kleebi funktsiooniga Häiresüsteemi osaks oleva jälgimisseadmestiku salvestiste väljavõtteid, mida kostja lisas valikuliselt oma vastustele. Seetõttu puudus hagejal selle ajani terviklik ning autentne ülevaade Häiresüsteemi jälgimisseadmestiku salvestiste kohta, sh varguse perioodil. Pooled leppisid kokku, et salvestavad süsteemist logifaili välja 14.märtsil 2017.a kostja Narvas asuvas valvekeskuses. Logifail hõlmas perioodi 1.-31.juuli 2016.a. Logifaili vaatlemisel esitas hageja 14.märtsil 2017.a kostjale küsimused saamaks selgust logifaili kirjete kohta, milledele kostja vastas hageja küsimustele 31.märtsil 2017.a. Perioodil aprill-mai 2017.a pidasid pooled omavahel mõned telefonivestlused, kus hageja üritas leida võimalust kohtuväliseks lahenduseks, kuid need vestlused ei viinud tulemuseni. 1.juunil 2017.a saatis hageja e-kirja kostjale ning andis kohtuvälise lahendi leidmiseks tähtaja 5.juuni 2017.a kell 12:00. Kostja e-kirjale ei ole vastanud ning hageja loeb kohtueelsed läbirääkimised lõppenuks eelnimetatud tähtajal. Hageja poolne pingutus leida kohtuväline lahendus nurjus ning käesolevaga on sunnitud hageja pöörduma kohtu poole kahju hüvitamise nõudega. Lepingu terminite defineerimine. Poolte kohustused Lepingu järgi on Häiresüsteem kostja omandis, samuti paigaldas ja hooldas Häiresüsteemi kostja. Lisaks Lepingu ptk „Märkused“ p 3 järgi kuuluvad Häiresüsteemi osaks oleva jälgimisseadmestiku salvestised kostjale. Lepingus kasutatakse terminit „nõuetekohane toimimine“. Hageja asub seisukohale, et tema, kui Teenuse tellija jaoks on Häiresüsteemi nõuetekohane toimimine siis kui kostja täidab tema omanduses, tema poolt paigaldatud ja hooldatud Häiresüsteemiga Lepingust tulenvaid kohustusti. Siinkohal ei ole tehnilised üksikasjad ja parameetrid olulised. Hageja jaoks on nõuetekohaselt toimiv teenus, mis seisneb asjaoludes, kui Valveobjekti on võimalik valvestada ja valvest maha võtta ilma probleemideta, samuti kui valvestatud Valveobjektilt tuleva häire korral reageeritakse vastavalt Lepingus kokkulepitule. 3(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Lepingu p 3.1.1 järgi on kostja kohustus jälgida et Häiresignaalide edastamine toimuks nõuetekohaselt. Siinkohal on hageja seisukohal, et kostja kohustus on jälgida Häiresignaalide nõuetekohase edastamist kogu Lepingu täimise perioodil, sh ka hooldustoimingute läbiviimisel ning igapäevase Valveobjekti andmete kontrollimisel ning häiretele selgituste kirjeldamise käigus. Lepingu p 3.1.9 järgi kohustus kostja täitma oma kohustusi Teenuse laadist ning üldiselt tunnustatud kutseoskustest tuleneva mõistliku ja vajaliku hoolsusega. Lepingu p 3.1.10 järgi kohustus kostja informeerima hagejat koheselt kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada või ohustada Teenuse osutamist. Lepingu p 3.3.6.1 järgi kohustus hageja tagama kostjale juurdepääsu Häiresignaalide edastuse nõuetekohase toimimise kontrollimiseks. Sellest Lepingu punktist selgub, et kostja kohustus oli kontrollida Häiresignaalide edastuse nõuetekohasust. Hageja ei ole takistanud kostja juurdepääsu ning on seisukohal, et kostja ei ole kontrollinud Häiresignaalide edastuse nõuetekohasust ning on rikkunud oma tegevusetusega Lepingust tulenevat kohustust. Lepingu p 3.3.6.4 järgi kohustus hageja teavitama kostjat koheselt kõikidest Häiresüsteemi ja selle osaks olevate seadmete riketest ning valehäireid põhjustada võivatest asjaoludest. Esiteks ei kuulunud eeltoodud kohustused hageja Lepingulise kohustuste hulka, kuna Häiresüsteemi omand, paigaldamine ning hooldamine kuulusid kostja kohustuste hulka ning samuti kuulusid kostjale Häiresüsteemi osaks oleva jälgimisseadmestiku salvestised. Teiseks osundab hageja, et tal puudus nii erialane pädevus, kui ka kostja poolt tagatud võimalus (nt perioodiline logifailide edastamine hagejale), et kontrollida Häiresüsteemi osaks olevaid jälgimisseadmestiku salvestisi ja seeläbi teavitada kostjat Häiresüsteemi riketest või valehäireid põhjustavatest asjaoludest. Lepingu p 3.3.7 kohustus hageja tagama Teenuse osutamiseks kasutatava Häiresüsteemi nõuetekohase toimimise, muuhulgas p 3.3.7.1. kasutama Häiresüsteemi seadmeid sihipäraselt ja nõuetekohaselt, järgides täpselt nende kasutuseeskirju; p 3.3.7.2. teostama Häiresüsteemi regulaarset ja nõuetekohast hooldust või tagama hoolduse läbiviimise kolmanda isiku poolt; p

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Kostja on väitnud oma 31.märtsi 2017.a vastuse punktis 2: „...süsteem vajab „Avamise“ „Sulgemise“ vahel 45 sekundit aega, et teha vajalik toiming ... „ Hageja osundab, et kostja esitleb nimetatud Häiresüsteemi eripära alles oma 31.märtis 2017.a vastuses, kuid varem hageja töötajaid Häiresüsteemi koolitusel 45 sekundilisest vajalikust pausist instrueerinud ei olnud. Lisaks osundab hageja, et kostja ei ole hageja töötajate koolitusel ega ka hiljem instrueerinud Häiresüsteemi kasutajaid, et puutetundliku kaarti tohib hoida kaardilugeja juures ainult 1 sekund. Vastupidi koolitusel rõhutati, et puutetundlikku kaarti tuleb kaardilugeja juures hoida 5 (!) sekundit. Üks sekund on nii lühike ajavahemik, et enamik inimesi hoiab puutetundliku kaarti lugeja juures tahtmatult kauem kui üks sekund, seda enam, kui koolitusel juhendati, et kaarti tuleb hoida lugeja juures 5 sekundit. Asjaolu, mis on kostjale selgunud hageja 14.märtsi 2017 küsimustele ja 31.märtsi 2017.a kostja poolse vastuse vahel, et kaarti võib hoida lugeja juures ainult ühe sekundi, misjärel satub Häiresüsteem segadusse, viitab asjaolule, et kostja on paigaldanud Valveobjektile tavakasutajale sobimatud Häiresüsteemi või on seadistanud Häiresüsteemi tavakasutajale ning enda poolsele juhendamisele sobimatult, mistõttu ei ole olnud võimalikki Lepingu järgset Teenust osutada. Hageja teeb alljärgnevalt kokkuvõtte juuli 2016.a logifailist, et tõendada, et Häiresüsteem ei olnud sissemurdmise perioodil tehniliselt töökorras ning kostja ei osutanud nimetatud perioodil hagejale Lepingus kokkulepitud Teenust. Siinkohal ei oma tähtsust asjaolud, et kas kostja on paigaldanud Valveobjektile sobimatu Häiresüsteemi, selle puudulikult seadistanud või jätnud hooldamata. Hageja kasutas Häiresüsteemi kostja poolse juhendamise järgi ning eeldas, et ta saab kostjalt Lepingu järgset teenust. Sealhulgas on hageja esindaja valvestanud Häiresüsteemi kostja juhendite järgi 10.juulil 2016.a kell 20:31, veendudes, et Häiresüsteem läks valvesse (lugejal süttis punane tuli) ning seeläbi täitis ka Kindlustuslepingust tulenevat kohustus, anda Valveobjekt valvesse. Lisaks on allolevast logifaili kokkuvõtvast koondtabelist näha, et Häiresüsteemi häired olid vähemalt alates 1.juulist 2016.a (hagejal puudub info varasema perioodi kohta) ning Häiresüsteemi nõuetekohane töö taastati alates 16.juulist 2016.a, kui logifailist on näha veateadete oluline vähenemine ning Häiresüsteem töötab Lepingus ettenähtud korras (koondtabeli read 63 jj). Ei ole eluliselt usutav, et hageja hakkas peale 16.juulit 2016.a ilma kostja poolse täiendava koolituseta, kaarti lugeja juures hoidma vähem, kui 1 sekund, mis nähtub asjaolust, et Häiresüsteemi logifail on registreerinud ainult ühekordsed puuted alates 16.juulist 2016.a. Logifailist on samuti näha, et 10.juulil 2016.a avati Valveobjekt kell 12:23:59 (rida 45). Järgmine puudutus kaardilugejale pidi objekti sulgema. Kell 20:27:06 tehti puude vastu kaardilugejat, mis kestis kõige kauem 2 sekundit (read 46 ja 47). Häiresüsteem ei valvestunud, vaid jäi staatusesse „Avatud“. Hageja ootas 1 minuti ja 33 sekundit (!) ning puudutas uuesti kaardilugejat kõige kauem taas 2 sekundit (read 48-50). Häiresüsteem ei valvestunud, vaid jäi staatusesse „Avamine“. Asjaolust, et Häiresüsteem jäi „Avatud“ staatusesse hageja sel hetkel ei olnud teadlik, kuna kaardilugejal süttis valvestamist kinnitav punane tuli. Kostja selgitustest selgub, et järgmisel hommikul, 11.juuli 2016.a kell 06:21:48 (rida 51) on võetud Häiresüsteem korrektselt valvest maha. Seega on kostja ise väitnud, et perioodil 10.07.16 kella 20:27 kuni 11.07.16 kella 06:21 oli Häiresüsteem korrektselt valvestatud ning hageja on täitnud kindlustuslepingust tuleneva kohustuse: valvestada Valveobjekti Häiresüsteem töövälisel ajal. Isegi kui lähtuda teoreetiliselt, et 10.juuli 2016.a õhtul ca 20:30 (read 46-50) ajal jäi Häiresüsteem valvestamata, siis oleks pidanud 11.juuli 2016.a kell 06:21 (rida 51) minema Häiresüsteem hageja puutetundliku kaardi puutest kaardilugeja vastu esmalt valvesse ehk 5(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

logifailis pidi staatuseks olema „Sulgemine“. Häiresüsteem hoopis avanes, mis tõendab, et perioodil 10.juuli 2016.a kuni 11.juuli 2016.a oli Häiresüsteem hageja poolt valvestutud ning kostja ei täitnud oma Lepingulisi kohustusi, et reageerida sissemurdmisele. Lähtuvalt eeltoodust, on selge, et kostja omandis, kostja poolt paigaldatud ning kostja poolt hooldatud Häiresüsteem tervikuna või osa sellest ei olnud töökorras, millega kostja rikkus on Lepingu täitmise kohustust. Hageja ei teadnud ega saanudki teada, et Häiresüsteem ei ole töökorras, kuna kostja ei olnud teda nimetatud asjaolust informeerinud. Edasi on esitatud logifaili kokkuvõttev koondtabel, mida kohus kohtuotsuse kirjeldavast osast jätab välja. Hagiavalduse õiguslik põhjendus Hageja on tõendanud, et kostja omanduses, kostja poolt paigaldatud ja kostja poolses hoolduses olev Häiresüsteemiga ei osutanud kostja Lepingus kokkulepitud Teenust ning hageja ja tema allhankijate töövahendid ning kontoritehnika varastati perioodil 10.juuli 2016.a 20:30 ja 11. Juuli 2016.a kella 6:20 vahel Häiresüsteemi nõuetele mittevastavuse tõttu (VÕS § 127 lg 1). Seega kuulub töövahendite ja kontoritehnika asendamiseks tehtud kulu VÕS § 132 kohaselt kostja poolt hüvitamisele täies ulatuses summas 16 921,56 eurot. Kahju hüvitamine ei ole vastuolus rikutud kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), kahju pole ka ettenägematu (VÕS § 127 lg 3) ning kahju on tekkinud kostja tegevusest või tegevusetusest (VÕS § 127 lg 4). Lepingu p 3.1.9 järgi kohustus kostja täitma oma kohustusi Teenuse laadist ning üldiselt tunnustatud kutseoskustest tuleneva mõistliku ja vajaliku hoolsusega. Lisaks on sätestatud Lepingu p 3.1.10 järgi kostja kohustusena informeerida hagejat koheselt kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada või ohustada Teenuse osutamist. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud endale Lepingus võetud mõistlikku ja vajalikku hoolsuskohustust. Samuti on kostja rikkunud hageja informeerimiskohustust, kui esineb takistus Teenuse osutamisel. Hageja osundab veelkord, et Häiresüsteemi salvestised olid ja on kostja omanduses ning kostja ei esitanud Lepingu täitmise ajal hagejale salvestusandmeid ega informeerinud hagejat Teenuse osutamise võimalikest takistustest, millised oleksid olnud hageja võimuses kõrvaldada. Lepingu punktis 4.2 on kostja piiranud oma vastutust kaheteistkümne (12) kordse Põhitasu suurusega (12 x 329,80) = 3 957,60 eurot, siis käesoleval juhul lähtuvalt VÕS § 649 tulenevalt võib hageja kostjalt nõuda kogu kahju hüvitamist, mis on tekkinud Häiresüsteemi Lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Hageja nõuabki kostjalt kogu kahju hüvitamist summas 16 921,56 eurot, millele lisandub Lepingu järgne viivis 0,05% viivituses oldud päeva eest. Hageja palus kaasata kolmanda isikuna I I AS, kellega on hageja sõlmitud 11.12.2015.a ehitusja montaažitööde kindlustuslepingu nr xxx. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja TsMS §-st 367, kuna kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda kostjatelt lisaks rahalise kohustuse täitmisele ka viiviste tasumist. Pooled on Lepingus kokku leppinud viivitusintressiks 0,05% tasumata summalt päevas iga viivituses oldud päeva eest. Hageja andis kostjale kahju hüvitamiseks tähtaja 26.oktoobri 2016.a. Hagi esitamise seisuga on kostja on viivituses kokku 261 päeva x 0,05% x 16 921,56 euro = 2208,26 eurot. Hageja taotleb hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kindla summana (2208,26 eurot) ja hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud Lepingu järgse viivitusintressiks väljamõistmist 0,05 % tasumata summalt päevas iga viivituses oldud päeva eest põhinõudest (16 921,56 eurot) kuni nõude täitmiseni. 6(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

3.Kohus 27. septembri 2017 määrusega võttis hagi menetlusse. 31. jaanuari 2018 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotlus kolmanda isiku kaasamiseks.

TSIVIILASJA HIND

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS §-st 123 tulenevalt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja nõudeks, mis on võetud kohtu menetlusse, mõista kostjalt välja kahjuhüvitise summas 16 921,56 eurot, rahalise kohustuse tasumisega viivitamise eest 2208,26 eurot ning hagi esitamise hetkeks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise protsendina Lepingujärgse viivitusintress 0,05% iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Põhinõude suurus on 16 921,56 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on 2208,26 eurot ning viivis ühe aasta eest alates hagi esitamisest summalt 16 921,56 eurot on 3088,18 eurot (16 921,56 x 0,05% päevas x viivitatud päevi 365). Seega on tsiviilasja hind 22 218 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED (kd 1, tl 158-162) Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja panna menetluskulud hageja kanda. Hagivastuse kohaselt kuivõrd hageja ise jättis oma valveobjekti 10.07.2016 õhtul nõuetekohaselt valvestamata, siis ei jõudnud valvestamata häiresüsteemist kostja valvekeskusesse ka häiresignaal ning seeläbi saigi võimalikuks 11.07.2016 öösel väidetavalt toimunud vargus. Kostja ei vastuta lepingu p 4.3. alusel hagejale varguse tagajärjel tekkinud kahju eest, kuivõrd selline vargus ja kahju tekkimine sai võimalikuks üksnes seetõttu, et hageja jättis täitmata lepingu p-dest 3.3.3. ja 3.3.7.1. lähtuvad kohustused häiresüsteemi nõuetekohaseks valvestamiseks. Kostja seisukohal, et ta ei ole rikkunud pooltevahelisest tehnilise valve teenuse lepingust nr xxx (edaspidi „leping“) tulenevaid kohustusi, vaid hoopis hageja ise on rikkunud lepingust lähtuvaid kohustusi, mistõttu ei vastuta kostja väidetavalt 11.07.2016 toimunud varguse tagajärjel hagejale tekkinud kahju eest. 7(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Vastavalt lepingu p-le 1.1. osutab Täitja (s.o OÜ Rapid Security) Tellijale (s.o OÜ-le Perton Ehitus) vallas- või kinnisvara tehnilise valve ja kaitse teenust, mis seisneb Tellija õiguspärases valduses oleva vara (edaspidi „Valveobjekt“) kaugjälgimises selleks otstarbeks mõeldud tehnilise valveseadmestiku (edaspidi „Häiresüsteem“) abil Täitja Narvas asuvast juhtimiskeskusest (edaspidi „Valvekeskus“), Häiresüsteemi vahendusel saabuvate häireteadete (edaspidi „Häiresignaal“) elektroonilises fikseerimises ning Häiresignaalidele Lepingus kokku lepitud viisil reageerimises (kokku „Teenus“). Lepingu p 3.1.1. kohaselt kohustus Täitja enne Teenuse osutamise alustamist tagama, et Valveobjektil kasutatav Häiresüsteem on ühendatud Täitja Valvekeskusega ning Häiresignaalide edastamine toimib nõuetekohaselt. Vastavalt lepingu p-le 3.1.2. kohustus Täitja Teenuse osutamise perioodil jälgima Valveobjekti Häiresüsteemi abil saabuvate signaalide kaudu Valvekeskusest ajal, mil Valveobjekt on nõuetekohaselt valvestatud. Lepingu p 3.3.3. sätestab selgelt, et Tellija kohustub Täitja poolt Valveobjekti jälgimise alustamiseks Valveobjekti nõuetekohaselt valvestama, jälgimise lõpetamiseks Valveobjekti valve alt maha võtma. Ka lepingu p 3.3.7.1. nägi ette, et Tellija kohustub tagama Teenuse osutamiseks kasutatava Häiresüsteemi nõuetekohase toimimise, muuhulgas kasutama Häiresüsteemi seadmeid sihipäraselt ja nõuetekohaselt, järgides täpselt nende kasutuseeskirju. Lepingu p 4.3. kohaselt ei vastuta Täitja Tellijale tekkinud kahju eest ulatuses, milles kahju tekkimisele on kaasa aidanud Tellija enda hooletu käitumine, muuhulgas Häiresüsteemi seadmete kasutus- või hoolduseeskirjade rikkumine. Antud juhul on kostja toiminud ja käitunud igakülgselt kooskõlas kõikide, sh eelviidatud lepingutingimustega. Kostja ühendas hageja valveobjektil (xxx) kasutatava häiresüsteemi oma valvekeskusega ning veendus, et häiresignaalide edastamine toimib nõuetekohaselt. Antud asjaolu on tõendatud ainuüksi sellega, et alates teenuse osutamise algusest 02.11.2015 ei ole hageja valveobjektil kasutatava häiresüsteemiga mingeid tõrkeid ilmnenud ning kõik häiresignaalid on alati jõudnud nõuetekohaselt kostja valvekeskusesse. Lisaks ei ole ka hageja ise vastupidist väitnud ega tõendanud. Samas on ka selge, et kostja sai hageja valveobjekti valvata ning reageerida sellelt saabunud häiresignaalide üksnes juhul, kui hageja oli lepingu pdest 3.1.2. ja 3.3.3. lähtuvalt täitnud nõuetekohaselt oma kohustuse ja valvestanud oma valveobjekti. Hageja valveobjektile paigaldatud häiresüsteemi kasutamiseks, sh nõuetekohaseks valvestamiseks ja valve alt maha võtmiseks viis kostja läbi koolituse, millel osales hageja lepingujärgseks kontaktisikuks olev V T. Koolituse viis läbi kostja töötaja R B ning selle kohta on koostatud ka protokoll. Kostja kinnitab, et koolituse käigus õpetati hageja kontaktisikule, kuidas nõuetekohaselt valvestada häiresüsteemi, sh selgitati hageja esindajale, et: - häiresüsteemi valvestamiseks tuleb kiipkaarti hoida kaardilugeja kohal vaid korra (maksimaalselt 1 sekundi); - kiipkaardi pikemaajalise või korduva viibutamise korral kaardilugeja ees ei suuda häiresüsteem käsklusest aru saada ning jääb valvestamata; - juhul, kui häiresüsteem saab kiipkaardilt nõuetekohase valvestamiskäsu, hakkab kaardilugejal ajutiselt vilkuma punane LED-tuli ning kaardilugeja teeb piiksuvat helisignaali 45 sekundi jooksul, misjärel häiresüsteem läheb valvesse; - juhul, kui häiresüsteem saab kiipkaardilt nõuetekohase käsu valvest mahavõtmiseks ehk häiresüsteem avamiseks, hakkab kaardilugejal ajutiselt vilkuma roheline LEDtuli ning kaardilugeja teeb 2 piiksuvat helisignaali; - juhul, kui häiresüsteem saab kaardilugejalt mittenõuetekohase käsu (nt hoitakse kiipkaarti kaardilugeja ees pikemalt või korduvalt), siis ei teosta häiresüsteem käsutoimingut, kuna käsitleb 8(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

sellist toimingut valekäsuna, ning käsu nõuetekohaseks teostamiseks tuleb järgmise käsu andmise vahel oodata vähemalt 45 sekundit selleks, et häiresüsteem saaks käsku uuesti teostada. Kostja ei ole koolitusel ega ka muuviisiliselt hagejale kordagi öelnud, et kiipkaarti tuleb kaardilugeja ees hoida vähemalt 5 sekundit, nagu hageja on oma hagiavalduse p-s 3.4. väitnud. Hageja on kasutanud häiresüsteemi enamjaolt kooskõlas hageja poolt koolitusel edastatud tingimustega, mis tähendab, et hageja on täielikult aru saanud, kuidas tuleb häiresüsteemi selle nõuetekohaseks toimimiseks kasutada, sh valvestada ja valve alt maha võtta. Nimetatud tõenditest nähtub, et: - hageja esindaja, kes parasjagu on kiipkaarti kasutanud, on häiresüsteemi valvestamiseks ja avamiseks kasutanud kiipkaarti kaardilugeja juures lühiaegselt selliselt, et häiresüsteem on saanud nõuetekohase käsu ning selle ka täitnud (süsteemi valvestanud või avanud); - teatud juhtudel, mil kiipkaarti kasutav hageja esindaja on soovinud süsteemi valvestada ja on häiresüsteemile andnud selleks mittenõuetekohase käsu, nt hoides kiipkaarti kaardilugeja juures liiga kaua või korduvalt (vt 01.07.2016 kl 19:06, 03.07.2016 kl 15:35, 08.07.2016 kl 19:22), siis on hageja esindaja sellest koheselt aru saanud (ilmselt seeläbi, et kaardilugejal ei ole hakanud vilkuma punane LED-tuli ega piiksuma valvesse minekut tähistav helisignaal), oodanud seejärel vähemalt 45 sekundit ning pärast seda häiresüsteemi uuesti nõuetekohaselt valvestanud; - ka vaidlusalusel korral, mil 11.07.2016.a öösel toimus hageja valveobjektil väidetav vargus, on hageja esindaja 10.07.2016.a õhtul kl 20:27:06 soovinud häiresüsteemi valvestada, kuid on esimesel korral andnud selleks mittenõuetekohase käsu (korduvviibutus). Hageja esindaja on sellest selgelt aru saanud, sest on seejärel oodanud kaardilugeja ees ca 1,5 minutit ning andnud kl 20:28:40 kiipkaardiga uue käsu häiresüsteemi valvestamiseks. Ka teisel korral antud käsk oli mittenõuetekohane (logifailidest nähtub, et hageja esindaja andis kl 20.28 kolm järjestikkust korduvkäsklust), mistõttu ei läinud häiresüsteem valvesse. Arvestades hageja esindajate eelnevat käitumist häiresüsteemi valvestamisel, pidi hageja esindaja ka sellel korral sellest kindlasti aru saama, sest kaardilugeja oleks valvesse mineku korral hakanud punaselt vilkuma ja 45 sekundi jooksul piiksuma. Kostjale ei ole teada põhjust, miks hageja sellest hoolimata jättis häiresüsteemi nõuetekohaselt valvestamata ning lahkus valveobjektilt. - 10.07.2016.a valvestamata jätmise puhul ei saa põhjus olla kostjapoolses või häiresüsteemi veas, sest kõikidel teistel kordadel on hageja suutnud häiresüsteemi alati valvestada. 10.07.2016.a õhtu oli logifailidest nähtuvalt ainus kord, mil hageja soovis häiresüsteemi valvestada, kui mittenõuetekohase valvestamise tõttu jäi häiresüsteem valvestamata – kõikidel teistel kuupäevadel on hageja häiresüsteemi nõuetekohaselt valvestanud. Kostja soovib rõhutada, et tema lepingujärgseks kohustuseks ei olnud valveobjekti valvestada ja valve alt maha võtta ega ka kontrollida, kas valveobjekt on valve alla pandud või mitte. Sellised kohustused lasusid üksnes ja ainult hagejal. Hageja esindajal oli ka reaalne võimalus ööpäevaringselt helistada kahtluse korral kostja valvekeskusesse ning üle küsida, kas valveobjekt läks valvesse või mitte. Asjaolu, et hageja seda ei teinud ega veendunud nõuetekohaselt oma valveobjekti valve alla panemises, ei ole kostja vastutada. Seega on ülaltooduga tõendatud, et hageja oli teadlik, kuidas tuleb häiresüsteemi nõuetekohaselt kasutada, sh nõuetekohaselt valvestada ja valve alt maha võtta ning kuidas tuleb käituda mittenõuetekohase valvestamiskäsu korral. Ühtlasi on ülaltooduga tõendatud, et lisaks hageja teadlikkusele ta ka reaalselt kasutaski häiresüsteemi nõuetekohaselt, st selliselt, nagu kostja oli teda koolitusel instrueerinud, sh valekäskluste korral. Asjaolu, et 10.07.2016.a õhtul kl 20:28 jäi hageja valveobjektil häiresüsteem valvestamata, oli hageja enda hooletus ning süü – hageja esindaja oleks hoolsa käitumise korral saanud oma valveobjekti nõuetekohaselt valvestada ning 9(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

sellisel juhul oleks kostja valvekeskusesse jõudnud valveobjektil toimuva varguse korral ka häiresignaal. Kuivõrd hageja ise jättis oma valveobjekti nõuetekohaselt valvestamata, siis ei jõudnud valvestamata häiresüsteemist kostja valvekeskusesse ka häiresignaal ning seeläbi saigi võimalikuks hageja poolt väidetud vargus. Sellest tulenevalt ei vastuta kostja lepingu p 4.3. alusel hagejale 11.07.2016.a väidetavalt toimunud varguse tagajärjel tekkinud kahju eest, kuivõrd selline vargus ja kahju tekkimine sai võimalikuks üksnes seetõttu, et hageja jättis täitmata lepingu p-dest 3.3.3. ja 3.3.7.1. lähtuvad kohustused häiresüsteemi nõuetekohaseks valvestamiseks. Kostja on seisukohal, et vargus sai teoks hoopis mõne sellise hageja töötaja või hageja alltöövõtja tegevuse tulemusel, kellele hageja oli üle andnud häiresüsteemi kiipkaardi. Nimelt on hagiavalduse lisadega nr 5 ja 18 tõendamist leidnud, et hageja valveobjektilt tuli häiresignaal 10.07.2016.a öösel kella 1 ja 2 vahel (s.o 11.07.2016 öösel toimunud vargusele eelneval ööl). Kostja reageeris sellele, saates valveobjektile patrullekipaaži, kes ei tuvastanud valveobjektil õigusvastast tegevust. Samas tekkis kostja valvekeskuse operaatoril kahtlus selles, et mõni häiresüsteemi osaks olev andur võib olla ülevärvitud selleks, et takistada häiresüsteemi nõuetekohast toimimist. Kostja valvekeskuse operaator teavitas sellest kahtlusest 10.07.2016.a öösel telefoni teel ka hageja esindajat H T, kes lubas, et järgmisel päeval (s.o 10.07.2016.a päeval) läheb mõni nende töötajatest ja vaatab häiresüsteemi osadeks olevad andurid ja kaamerad üle. Selline kohustus lähtub hagejale ka lepingu p-dest 3.3.7.2. ja 3.3.7.3., mis näevad ette, et Tellija kohustub teostama Häiresüsteemi regulaarset ja nõuetekohast hooldust või tagama hoolduse läbiviimise kolmanda isiku poolt ning tagama viivitamatult kõikide Häiresüsteemi rikete ning valehäireid põhjustavate tegurite kõrvaldamise, mille Tellija on ise avastanud või millest Täitja on Tellijat informeerinud. Vastavalt lepingu p-le 3.3.9. kohustus Tellija arvestama ka Täitja mõistlikke soovitusi Valveobjekti puutumatuse ja turvalisuse tõhusamaks tagamiseks. Kuivõrd hageja 10.07.2016.a päeval andurite ja kaamerate korrasoleku kohta kostjale eraldi tagasisidet ei andnud, siis eeldas kostja, et hageja häiresüsteemi osad on rikkumata ja terved. Samas annavad nii 10.07.2016.a öösel toimunud sissetungihäire (koos kahtlustusega andurite ülevärvimise kohta) kui ka 11.07.2016. a toimunud vargus, mil ainsana jäi hageja valveobjekt nõuetekohaselt valvestamata, aluse kahtlustada, et selline tegevus oli ette planeeritud ning teadlikult teostatud mõne hageja töötaja või alltöövõtja poolt, kellele hageja oli üle andnud häiresüsteemi kiipkaardi. Kostja hinnangul tundub kahtlustäratav, kuidas varguse toimepanija teadis, et just sel ööl on häiresüsteem valvestamata, arvestades, et kõikidel teistel öödel on hageja häiresüsteemi valvestanud. Kostja ei saa sellises olukorras mingil juhul vastutada hagejale seeläbi tekkinud kahju eest, kuivõrd kostja ei ole rikkunud ühtegi lepingust lähtuvat kohustust ning tal polnudki reaalselt võimalik valvata hageja valveobjekti ja reageerida häiresignaalile, kui hageja ise jättis valveobjekti valvestamata. Vastavalt lepingu p-le 4.1. vastutab kostja lepingust tulenevate kohustuste rikkumise eest üksnes siis, kui rikkumine on põhjustatud süüliselt. VÕS § 104 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole antud juhul oma hagiavalduses millegagi põhjendanud, põhistanud ega tõendanud, et kostja on oma lepingujärgseid kohustusi rikkunud süüliselt. Ehkki kostja on primaarselt seisukohal, et ta ei ole antud juhul lepingut üldse rikkunud, on kostja ülaltooduga tõendanud, et ta tegi omalt poolt antud olukorras kõik võimaliku, et täita lepingut ja vältida hagejale kahju tekkimist. Samuti lepingu p 4.4 näeb. ette, et vaidluse korral lasub Tellijal kohustus tõendada, et Täitja poolt oma kohustuste nõuetekohane täitmine oleks Tellijale kahju tekkimise ära hoidnud või tekkinud kahju ulatust vähendanud. Seega on hageja antud juhul kohustatud lisaks kostja süülisele lepingurikkumisele tõendama, et kostja poolt talle etteheidetavate kohustuste 10(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

nõuetekohane täitmine oleks hagejale kahju tekkimise ära hoidnud või tekkinud kahju ulatust vähendanud. Hageja ei ole vastavat tõendamiskohustust täitnud. Ülaltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et ta on hagejaga sõlmitud tehnilise valve teenuse lepingust lähtuvad kohustused täitnud nõuetekohaselt ega pole süüliselt rikkunud lepingust lähtuvaid kohustusi, mille alusel tekiks hagejal õigus tema vastu rahalisi kahjunõudeid esitada. Hageja kahjunõude aluseks olevate esemete varguse toimumine on seniajani nõuetekohaselt tõendamata. Hageja ei saa nõuda kahjuhüvitist esemete varguse eest, mis ei kuulunud tema omandisse. Hagejale kuulunud esemete vanust ja kasutusintensiivsust arvestades olid varastatud tööriistad amortiseerunud ning nende väärtus oli maksimaalselt 1500 eurot. Samuti peab arvestama, et hageja vastutuse maksimaalne rahaline ulatus on lepingu p 4.2. alusel piiratud 3957,60 euroga. Ehkki kostja on hagivastuse p-st 2.1. lähtuvalt primaarselt seisukohal, et ta ei ole rikkunud ühtegi lepingukohustust ning hagejale kahjutekkimine sai võimalikuks üksnes läbi hageja enda lepingurikkumise, millest lähtuvate tagajärgede, sh kahju eest kostja ei vastuta, siis esitab kostja vastuväited ka hageja kahjunõude tõendatuse ja põhjendatuse osas. Esmalt juhib kostja tähelepanu sellele, et hageja on jätnud täielikult tõendamata oma kahjunõude aluseks oleva väidetava varguse toimumise. Hageja ei ole tõendanud varguse toimumise fakti, st kas üldse, millal ja millised asjad temalt varastatud on. Antud juhul on hageja oma hagiavalduses üksnes paljasõnaliselt väitnud, et tema valveobjektil toimus 11.07.2016. a vargus, kuid selle väite kohta puudub igasugune tõend, mis seda ka kinnitaks. Kostja hinnangul aitaks sellist asjaolu tõendada dokument kriminaalmenetluse alustamise kohta või mõni muu sarnane tõend. Samuti peaks hageja esitama tõendi selle kohta, mis varguse suhtes algatatud kriminaalmenetlusest praeguseks saanud on ning kas on üles leitud varguse toime pannud isik. Varguse puhul on hagejale tegelikuks kahjutekitajaks varguse toime pannud isik, kelle vastu on hagejal õigus esitada tsiviilhagi ning nõuda talt varguse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Teiseks juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja on oma kahjunõude koosseisus esitanud nõude ka selliste väidetavalt varastatud esemete suhtes, mis ei kuulunud hagejale, vaid olid hoopis kõrvaliste isikute omandis. Hagiavalduse lisaks nr 10 olevast nimekirjast ja lisaks nr 11 olevast soetusdokumentidest nähtub, et hagejale kuuluvateks esemeteks on vaid nimekirja esimesel leheküljel loetletud esemed, mille kogumaksumuseks on hageja märkinud kokku 10 613,40 eurot. Nimekirja teisel leheküljel loetletud esemed, mille kogumaksumuseks on hageja märkinud kokku 6308,16 eurot (3873,10 + 2435,06 = 6308,16), ei ole kuulunud hagejale, vaid soetusdokumentidest nähtuvalt on need ostnud kõrvalised isikud (E OÜ, P OÜ, C F OÜ). Seega isegi juhul, kui hageja poolt leiab tõendamist varguse toimumise fakt kõikide tema nimekirjas loetletud esemete suhtes, siis ei saa hagejale varguse tagajärjel tekkinud kahjuna käsitleda sellist kahju, mis on tekkinud 3. isikutele kuulunud esemete varguse tagajärjel. Selliste esemete vargus tekitas kahju üksnes nendele isikutele, kellele need esemed kuulusid, ning hageja ei ole õigustatud selliste esemete osas kahjunõuet esitama ei kostja ega ka kellegi teise vastu, sest hageja ei ole nende esemete suhtes (kahju)kannatanuks. Selliste esemete osas saab kahjunõude esitada üksnes nende omanikuks olev isik. Sellest tulenevalt saaks hageja nõue olla põhjendatud üksnes selliste esemete osas, mis kuulusid talle ning mille kogumaksumuseks on hageja oma hagiavalduses märkinud 10 613,40 eurot. Kolmandaks ei ole kostja nõus ka sellega, et hagejale tekkinud kahju suuruseks on eelnimetatud esemete soetusmaksumus kogusummas 10 613,40 eurot. Hagiavalduse lisaks nr 11 olevast soetusdokumentidest nähtub, et hageja on need esemed ostnud erineval ajaperioodil alates 2012. aastast. See tähendab, et varguse toimumise hetkel oli enamus esemetest juba 3-4 aasta vanused. Arvestades, et varastatud esemed olid tööriistad, mida hageja kasutas igapäevaselt oma 11(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

majandustegevuses, siis on selge, et 3-4 aastase igapäevase kasutamise tagajärjel olid enamus neist tööriistadest kas väga suures osas või täielikult amortiseerunud ning raamatupidamislik väärtus võis neil tööriistadel olla nullilähedane. Ka VÕS § 127 lõikest 5 tuleneb põhimõte, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Seetõttu on kostja seisukohal, et hagejale varguse tagajärjel tekkinud kahju suuruseks ei ole varastatud esemete soetusmaksumus, vaid kahjuhüvitise määramisel tuleb arvestada ka nende esemete amortisatsiooni. Võttes arvesse varastatud tööriistade vanust ja nende kasutusintensiivsust, hindab kostja nende koguväärtuseks kahju tekkimise hetkel maksimaalselt 1500 eurot, nagu kostja on välja toonud ka oma 12.12.2016.a e-kirjas hagejale. Lisaks sellele peab kahjuhüvitise juures arvestama ka asjaoluga, et vastavalt lepingu p-le 4.2. vastutaks kostja muude kahjuhüvitamise eelduste täitmise korral üksnes otsese varalise kahju eest ning kostja vastutuse maksimaalne rahaline ulatus on sealjuures piiratud 12-kordse Põhitasu suurusega. Arvestades, et põhitasu suuruseks on lepingu kohaselt 329,80 eurot kuus, siis piirneks kostja rahaline vastutus maksimaalselt 3957,60 euroga (329,80 x 12 = 3957,60). Hageja viide hagiavalduse p-s 4.3. VÕS §-le 649 jääb kostja jaoks arusaamatuks. Kuivõrd hageja ja kostja vahel ei olnud tegemist töövõtulepingulise suhtega, siis ei ole kõnealune õigusnorm asjakohane ega kuulu antud olukorras kohaldamisele. Viimaks peab kostja vajalikuks märkida ka seda, et tema hinnangul ei ole hageja ära kasutanud kõiki võimalusi talle varguse tagajärjel tekkinud kahju eest hüvituse saamiseks. Nagu kostja juba eelnevalt viitas, peaks hageja esitama oma nõude eelkõige varguse toime pannud isiku vastu. Lisaks sellele on hagejal õigus esitada nõue ka kindlustusandja vastu – hagimaterjalidest nähtuvalt ongi hageja seda teinud, kuid selle menetluse pooleli jätnud, sest ei ole vaidlustanud kindlustusandja keelduvat otsust kindlustushüvitise väljamaksmise kohta. Kostja on seisukohal, et kui hageja ees on varguse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamiseks muid kohustatud isikuid, siis peab hageja esmajärjekorras ära kasutama need võimalused teistelt isikutelt kahjuhüvitise saamiseks. Hageja viivisnõue tuleb põhinõude põhjendamatuse tõttu samuti rahuldamata jätta. Samas ei oleks hageja õigustatud nõudma kostjalt lepingujärgset viivitusintressi, vaid ta saab viivist arvestada üksnes seadusjärgses määras. Lisaks põhinõudele on hageja esitanud kostja vastu ka viivisnõude ning arvestanud viivist intressiga 0,05% tasumata summalt päevas. Hageja on viivisintressi suuruse alusena märkinud lepingu. Esmalt on kostja seisukohal, et kuna ülaltoodust tulenevalt tuleb hageja põhinõue jätta täies ulatuses rahuldamata, siis puudub alus ka viiviste väljamõistmiseks. Samas on hageja jätnud tähelepanuta, et lepingujärgselt (s.o lepingus sätestatud intressimääraga) on õigus viivist nõuda üksnes Täitjal, kuivõrd lepingu p 2.7. näeb ette, et kui Tellija viivitab oma rahaliste kohustuste täitmisega, on Täitjal õigus nõuda tähtaegselt tasumata summalt viivist Lepingus kokku lepitud määras iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arvestades, et leping ei näe Tellijale ette õigust nõuda Täitjalt lepingus kokku lepitud määras viivist, siis ei ole hageja õigustatud nõudma lepingu alusel ja lepingus sätestatud määras kostjalt viivist. Hageja viivisnõude aluseks saab antud olukorras olla üksnes VÕS § 113 lg 2 ja selle lõikes 1 sätestatud seaduslik intressimäär. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (kd 1, tl 168-170) Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta kostja on asunud seisukohale, et hageja ei valvestanud Häiresüsteemi nõuetekohaselt. Hageja osundab siinkohal veelkord kostja enda poolt esitatud hagiavalduse lisas 5 punktis 6 toodud väite, et perioodil 10.07.16 kella 20:27 kuni 11.07.16 kella 06:21 oli Häiresüsteem korrektselt valvestatud. Tsiteerin: „11.07.2016 objekt oli avatud korrektselt kell 06:21“. Kui 11.07.2016 kell 06:21 on objekt avatud korrektselt, siis see 12(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

tähendab, et 10.07.2016 õhtul on objekt valvestatud korrektselt. Korrektselt ei saa objekti avada, kui enne seda ei ole objekti korrektselt valvestatud. Hageja jääb seisukoha juurde, et hageja valvestas objekti 10.07.2016 õhtul korrektselt ning kostja pidi reageerima öisele sissetungile. Eeltoodust tulenevalt on hageja nii hagiavalduses, käesolevas vastuses ja osundatud tõenditega tõendanud, et ta valvestas 10.07.2016.a õhtul Häiresüsteemi nõuetekohaselt ning kostja pidi reageerima sissetungile ja sellega on kostja rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi, sealhulgas punkti 3.1 ja selle alapunkte. Kostja viitab oma vastuse punktis 2.1.2 hageja kohustusele tagada Teenuse osutamiseks kasutatava Häiresüsteemi nõuetekohase toimimise, muuhulgas kasutama Häiresüsteemi seadmeid sihipäraselt ja nõuetekohaselt, järgides täpselt nende kasutuseeskirju. Hagejal puudub võimalus järgida Häiresüsteemi kasutuseeskirju, kuna kostja ei ole neid hagejale kunagi esitanud. Asjaolu, et kasutuseeskirjad oleksid hagejale üle antud, kostja ei tõendanud. Hageja on osundanud juba hagiavalduse punktides 1.4 ja 2.1, et vastavalt Lepingu esilehel sätestatule on Valveobjektile paigaldatud häiresüsteem Videofied (Häiresüsteem), omanikuks, paigaldajaks ning hooldajaks kostja. Lisaks Lepingu peatükk „Märkused“ p 3 järgi kuuluvad Häiresüsteemi osaks oleva jälgimisseadmestiku salvestised kostjale. Lisaks sellele, et kostja rikkus oma kohustusi jättes reageerimata valvestatud Häiresüsteemi häirele, on kostja veel rikkunud ka oma kohustusi, mis seisneb Häiresüsteemi hooldamises (Lepingu p 3.3.7.2) ning jätnud viivitamatult kõrvaldamata kõikide Häiresüsteemi rikete ning valehäireid põhjustavad tegurid (Lepingu p 3.3.7.3). Eeldusel, et kostja on läbi viinud Häiresüsteemi hoolduse, siis hoolduse käigus ei ole kostja mingitest kõrvalekalletest Häiresüsteemi töös hagejat teavitanud. Seega jääb hageja seisukohale, et Häiresüsteem oli nõuetekohaselt valvestatud ka 10.07.2016 õhtul ning kostja pidi reageerima Valveobjektilt tulevale häirele. Juhul, kui Häiresüsteem ei olnud töökorras on kostja rikkunud oma kohustust tagada Häiresüsteemi seadistamine ja hooldamine selliselt, et Häiresüsteemi töötaks nõuetekohaselt või et Häiresüsteemi oleks võimalik nõuetekohaselt kasutada ning seeläbi on kostja hagejale tekitanud kahju. Kostja väidab oma vastuses, et hageja on jätnud süsteemi hooldamata. Eeltoodust tulenevalt ning Lepingus kokkulepitust tulenevalt oli Häiresüsteemi hooldamise kohustus kostjal. Seega tõendab kostja oma vastuse punktis 2.1.6 ise, et tema ise on rikkunud Lepingulist kohustust ning jätnud Häiresüsteemi hooldamata kogu eelneva perioodi jooksul sealhulgas peale Häiresüsteemi võimalikku kahjustamist ööl (09.07. vastu 10.07.16) enne käesoleva kaasuses vaadeldavat sissemurdmist Valveobjektile. Viidates kostja vastuse punktile 2.1.8 on hageja nii hagiavalduses, kui käesoleva seisukohtade eelnevates punktides tõendanud, et just kostja lepinguliste kohustuste mittenõuetekohane täitmine viis kokkuvõttes hagejale kahju tekkimisele. Kostja ei ole nõuetekohaselt Häiresüsteemi seadistanud, hooldanud ega reageerinud Valveobjektilt tulenevatele häiretele. Kostja vastutab kogu tekkinud kahju eest. Kostja on asunud väärale seisukohale, et varguse fakt on tõendamata. Hageja on teinud Põhja Politseiprefektuurile avalduse ning varguse episoodi menetleb prefektuuri struktuuriüksus. Siinkohal on varguse toimumise fakt tõendatud ning puudub põhjus nimetatud asjaolul pikemalt peatuda. Kostja on asunud seisukohale, et hagejal puudub õigus kostja lepingulise rikkumise tõttu enda alltöövõtjate kahjusid sisse nõuda. Hageja osundab, et kui kostja on kahju tekitanud ka tema alltöövõtjatele, siis on hagejal õigus oma alltöövõtjaid esindada ning nõuda kostjalt sisse ka oma alltöövõtjatele tehtud kahju. 13(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Samuti on kostja asunud väärale seisukohale ning rakendanud ebaõiget VÕS-i sätet oma vastuse punktis 2.2.4. Hageja on hagiavalduses tuginenud ja tugineb ka käesoleval hetkel, et kahju hüvitamise aluseks on VÕS § 132 lg 2, mis sätestab kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik kuulub hüvitamisele kaotsiläinud asja väärtus. Ilmselgelt ei ole Eestis kasutatud tööriistade legaalset turgu. Samuti ei ole mõistlik eeldada, et peale tööriistade vargust ning sisuliselt töö peatumist objektil peaks hakkama hageja mööda täikasid ja turgusid käima kokku ostmas kastutatud tööriistu. Seega on kostja kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju, mis vastab varastatud tööriistade asemele uute tööriistade soetamise maksumusele. Kostja seisukoht kahju hüvitamise piirangu kohta ei ole kohane. Lepingu p 4.2 puhul on tühise tüüptingimusega, kuna Lepingu olemusest, sisust, lepingupoolte huvisid arvestades kahjustab p 4.2 hagejat ebamõistlikult. Nimetatud tüüptingimus on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu hageja kahjuks oluliselt rikkunud. Hageja lähtub rahalise kohustuse viivitamise määrast mõistlikkuse põhimõttest. Kui kostja võib nõuda viivist lepingu punktis 2.7 määras, siis on ka hagejal õigus nõuda lepinguliste kohustuste rikkumise eest kostjalt viivitusintressi 0,05% päevas nagu on see Lepingus sätestatud.

KOHTUISTUNG

26.06.2019 toimunud kohtuistungil (kd 2, tl 179-196) jäid pooled oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kohus kuulas üle tunnistajad R B ja T T R. Kohtuistungil nõustusid pooled vaadata asja läbi edaspidi kirjalikus menetluses.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

1.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Tsiviilasi nr 2-17-10775

ning kontoritehnika varastati ajavahemikul 10. juuli 2016 kl 20:30 ja 11. juuli 2016 kl 6:20 vahel Häiresüsteemi nõuetele mittevastavuse tõttu (VÕS § 127 lg 1). Seega kuulub töövahendite ja kontoritehnika asendamiseks tehtud kulu VÕS § 132 kohaselt kostja poolt hüvitamisele täies ulatuses summas 16 921,56 eurot. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei ole kostja lepingut rikkunud. Hageja ei tõendanud kahju olemasolu ning väidetava kahju ja väidetava rikkumise vahel puudub põhjuslik seos. Kostja seab kahtluse alla, et vargus üleüldse leidis aset. Ise hageja jättis oma valveobjekti 10.07.2016 õhtul nõuetekohaselt valvestamata, mistõttu ei jõudnud valvestamata häiresüsteemist kostja valvekeskusesse ka häiresignaal ning seeläbi saigi võimalikuks 11.07.2016 öösel väidetavalt toimunud vargus. Kostja ei vastuta hagejale varguse tagajärjel tekkinud kahju eest, kuivõrd selline vargus ja kahju tekkimine sai võimalikuks üksnes seetõttu, et hageja jättis täitmata lepingust lähtuvad kohustused häiresüsteemi nõuetekohaseks valvestamiseks.

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Vastavalt VÕS § 115 lg-le 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Poolte lepingu ptk “Valveobjekti Häiresüsteem“ (kd 1, tl 8) kohaselt on valveobjekti häiresüsteemi Videofied omanikuks, paigaldajaks ja hooldajaks lepingu täitja ehk kostja. Lepingu ptk „Märkused“ p 3 järgi kuuluvad häiresüsteemi osaks oleva jälgimisseadmestiku salvestised kostjale. Lepingu p-de 3.1.1 – 3.1.3 kohaselt on kostja kohustuseks enne Teenuse osutamise alustamist tagada, et Valveobjektil kasutatav Häiresüsteem on ühendatud Täitja Valvekeskusega ning Häiresignaalide edastamine toimib nõuetekohaselt; teenuse osutamise perioodil jälgida Valveobjekti Häiresüsteemi abil saabuvate signaalide kaudu Valvekeskusest ajal, mil Valveobjekt on nõuetekohaselt valvestatud; valveobjektilt Häiresignaali saabumisel Valvekeskusesse käituda vastavalt Poolte vahel kokku lepitud tegevuskavale, järgides Valveobjekti infolehes sätestatut. Samuti on kostja kohustuseks lepingu p-de 3.1.9 ja 3.1.10 järgi täita oma kohustusi Teenuse laadist ning üldiselt tunnustatud kutseoskustest tuleneva mõistliku ja vajaliku hoolsusega; informeerida hagejat koheselt kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada või ohustada Teenuse osutamist. Lepingu p-st 4.3 tulenevalt ei vastuta Täitja (kostja) Tellijale (hagejale) tekkinud kahju eest ulatuses, milles kahju tekkimisele on kaasa aidanud Tellija enda hooletu käitumine, muuhulgas tule- või muude ohutusnõuete eiramine ning Häiresüsteemi seadmete kasutus- või hoolduseeskirjade rikkumine. Vastavalt lepingu p-le 3.3.3 on hageja kohustuseks kostja poolt valveobjekti jälgimise alustamiseks valveobjekti nõuetekohaselt valvestada, jälgimise lõpetamiseks valveobjekti valve alt maha võtta. Toodud lepingu tingimustest lähtudes leiab kohus, et kostja poolt lepingu rikkumise hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas hageja valveobjekt oli hageja poolt nõuetekohaselt valvestatud väidetava varguse toimumise ajal, kuna kostja saab hageja valveobjekti valvata ning reageerida sellelt saabunud häiresignaalide peale üksnes juhul, kui hageja on nõuetekohaselt täitnud oma kohustust ja valvestanud oma valveobjekti. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja viis läbi hagejale juhtmevaba valvesüsteemi VIDEOFIED (videoga tuvastatav) kasutamise väljaõppe ning et koolitusest võttis osa V T (kd 1, tl 164). Koolituse läbinud saavad aru ja oskavad kasutada süsteemi funktsiooni, kuidas objekti valvestada ja valvest maha võtta. Hagiavalduses kirjeldatud häiresüsteemi valvestamise kohaselt valvestas hageja objekti ning võttis valvest maha puutetundliku kaardiga (RFID kiip), mille ta valvestamiseks või valvest maha võtmiseks Häiresüsteemi kaardilugeja juurde asetas. Kaardilugejal oli kaks led-lampi: punane ja roheline. Punane näitas, et objekt on valves ning roheline, et objekt on valvest maas. Kaardiga esmasel puudutamisel läks süsteem valvesse (süttis punane tuli) ning järgneval puudutusel pidi valvest maha tulema (süttis roheline tuli). Seega peaks olema Häiresüsteemi logifailis vaheldumisi terminid „Avamine“ ja „Sulgemine“. Hagiavalduses toodud kokkuvõtte juuli 2016 logifailist nähtuvalt avati valveobjekt 10. juulil 2016 kell 12:23:59 ning staatus on „Avatud“, järgmine tegevus pidi olema „Sulgemine“ (kd 1, tl 16(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

4, rida 45). Kell 20:27:06 ja 20:27:07 (read 46 ja 47) on staatus „Avamine“, millest saab järeldada, et keegi tegi puude vastu kaardilugejat, mis kestis kõige kauem 2 sekundit. Häiresüsteem ei valvestunud, vaid jäi staatusesse „Avatud“. Kell 20:28:40 ja 20:28:41 (read 4850) on staatus „Avamine“, millest saab järeldada, et keegi puudutas uuesti kaardilugejat kõige kauem taas 2 sekundit (read 48-50). Logifailist on näha, et häiresüsteem ei valvestunud ning jäi staatusesse „Avamine“. Hageja väitel asjaolust, et Häiresüsteem jäi „Avatud“ staatusesse, hageja sel hetkel teadlik ei olnud, sest kaardilugejal süttis valvestamist kinnitav punane tuli. Hageja väitel sai ta teada, et süsteem vajab „Avamise“ ja „Sulgemise“ vahel 45 sekundit aega tegemaks vajalikku toimingut, alles kostja 31. märtsi 2017. a vastusest. Varem hageja töötajaid Häiresüsteemi koolitusel 45 sekundilisest vajalikust pausist instrueeritud ei olnud. Lisaks osundab hageja, et kostja ei ole hageja töötajate koolitusel ega ka hiljem instrueerinud Häiresüsteemi kasutajaid, et puutetundlikku kaarti tohib hoida kaardilugeja juures ainult 1 sekund. Vastupidi koolitusel rõhutati, et puutetundlikku kaarti tuleb kaardilugeja juures hoida 5 sekundit. Üks sekund on nii lühike ajavahemik, et enamik inimesi hoiab puutetundlikku kaarti lugeja juures tahtmatult kauem kui üks sekund, seda enam, kui koolitusel juhendati, et kaarti tuleb hoida lugeja juures 5 sekundit. Tunnistaja T T R ütluste kohaselt (kd 2, tl 187-188), kes on suviti töötanud kostja juures abitehnikuna, tuleb videofied valvesüsteemi puhul kiibi vastu hoida üks sekund. Kui objekt on valvest maas ja paned ühe korra sekundiks kiibi vastu, siis hakkab objekt valvestama. Süsteemil on kehtestatud viiteaeg, tavaliselt 45 sekundit, mille möödumisel on objekt valves. Kui järgmine kord panna kiipi vastu, siis objekt on valvest maas. Tunnistaja R B ütluste kohaselt (kd 2, tl 188-191 pöördel) on videofied valvesüsteemi kohta teinud ta koolituse hageja esindaja V. T. Tunnistaja ühtegi täpsemat ajaterminit pole maininud. V. T proovis ise järele süsteemi valvestada ja valvest maha võtta, tal see küll õnnestus, ta on aru saanud, kuidas see toimib. Talle anti kasutusjuhend edasi. V. T oli selgitatud, et tegemist ei ole videosüsteemiga. Valves oleva süsteemi indikaator on seadmes punase tuli vilkumine. Tuli vilgub niikaua kui keegi ei võta süsteemi valvest maha. Kostja peaks juhtimiskeskusele saatma teate välja, et süsteem on pandud valvesse. Kui süsteemi valvesse ei pandud, mingit teadet ei tule. Kostja ei pidanud kontrollima kas hageja pani objekti valvesse või mitte. Süsteem läheb valvesse siis, kui on antud valvestamise käsklus ja järgneva 45 sekundi jooksul ei ole sellele puldile antud mingit järgnevat käsklust. Kui 45 sekundi jooksul puutub keegi kiibiga uuesti pulti, siis toimub avamine ja süsteem ei lähe valvesse. Mitmekordsete kiibi näitamiste tagajärjel saadab süsteem välja ainult käskluse „avamine“, kuna sulgemist ei ole toimunud. Igakord, kui toimub kiibiga käsklus „avamine“, siis selle ta edastab. Kui toimub käsklus „sulgemine“, siis sulgemise saatmiseks peab ootama 45 sekundit, mille jooksul kostub piiksu, siis süsteem läheb valvesse. Piiksumise hetkel süsteem valves ei ole, sellepärast ei lähe ka välja käsklust „sulgemine“. Kohus peab logifailide ja tunnistajate ütlustega tõendatuks, et hageja ei pannud 10. juulil 2016 objekti nõuetekohaselt valvesse, mistõttu ei tulnudki kostjale häiresignaali objektile sissetungimise järel. Tunnistaja R. B ütlustega on tõendatud, et pärast käsklust „sulgemine“ peab ootama 45 sekundit, mille jooksul kostub piiksu, siis süsteem läheb valvesse. Piiksumise ajal süsteem valves ei ole. Valves oleva süsteemi indikaator on seadmes punase tuli vilkumine. Kohus on seisukohal, et isik, kes puudutas süsteemi kiipkaardiga 10. juulil 2016 õhtul, pidi piiksust aru saama, et objekt ei läinud valvesse. Tunnistaja ütluste kohaselt on objekti valvesse paneku indikaatoriks punast värvi vilkuv tuli. Seega jääb asjakohatuks hageja väide, et ta ei olnud teadlik häiresüsteemi „Avatud“ jäämise staatusest, kuna kaardilugejal süttis valvestamist kinnitav punane tuli. Objekti valvestamise korral ei pidanud punane tuli mitte süttima, vaid vilkuma.

17(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Samuti leiab kohus, et tunnistaja R. B ütlustega, et mitmekordsete kiibi näitamiste tagajärjel saadab süsteem välja ainult käskluse „avamine“, kuna sulgemist ei ole toimunud ning et igakord, kui toimub kiibiga käsklus „avamine“, siis selle ta edastab, tehti kindlaks, mis põhjusel on 11.06.2016 kl 06:21:48 kajastatud toiminguks „Avamine“ ja staatuseks „Avatud“ (kd 1, tl 4, rida 51). 10.07.2016 kl 20:27:06 on hageja esindaja soovinud häiresüsteemi valvestada, kuid esmasel korral andis selleks mittenõuetekohase käsu (korduvviibutus). Seejärel on kl 20:28:40, ehk ca 1,5 minuti pärast, andnud kiipkaardiga uue käsu häiresüsteemi valvestamiseks. Ka teistkordselt antud käsk oli mittenõuetekohane (kl 20.28 sai antud 3 järjestikkust korduvkäsklust), mistõttu ei läinud häiresüsteem valvesse. Sestap jäi häiresüsteem 10.07.2016 õhtul hageja poolt valvestamata. Logifailidest nähtuvalt on 10.07.2016 õhtul olnud ainuke kord, mil hageja on soovinud häiresüsteemi valvestada, kuid mittenõuetekohase valvestamise tõttu jäi häiresüsteem valvestamata. Kaheldes, kas valveobjekt läks valvesse või mitte, oli hagejal võimalik helistada kostja valvekeskusesse ning seda täpsustada, kuid asja materjalidest ei nähtu, et ta seda teeks. Kostja lepingujärgseks kohustuseks ei olnud kontrollida, kas valveobjekt jäeti valve alla või mitte, kuivõrd seda teenust poolte lepinguga ette nähtud polnud. Lisaks oleks hageja saanud lisateenusena tellida kostjalt ka selle, et kostja ise paneks iga päev hageja valveobjekti mingil kindlal kellaajal valvesse, ent see teenus oli tellimata. Kohus leiab, et hagiavalduses toodud logifaili koondtabelist ja hagiavaldusele lisatud dokumendist „Tegevuse aruanne“ (kd 1, tl 88-112) tuleneb, et enamikul juhtudel on hageja kasutanud häiresüsteemi kooskõlas hageja poolt koolitusel edastatud tingimustega, mis tähendab, et hageja on täielikult aru saanud, kuidas tuleb häiresüsteemi selle nõuetekohaseks toimimiseks kasutada, sh valvestada ja valve alt maha võtta. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et kostja poolt lepingu rikkumist tõendatud pole. Hageja leiab samuti, et kostja poolt lepingu rikkumine seisneb selles, et kostja valvesüsteem oli puudulik või rikkis. Kohus leiab, et seegi asjaolu ei leidnud tõendamist. Asjaolu, et kostja täitis omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja tema valvesüsteem ei olnud puudulik või rikkes, tõendab nt 10.06.2016 öösel, s.o üks päev enne varguse toimumist, hageja objektil toimunud häiresignaalile reageering. Kui kostja juhtimiskeskus sai häiresignaali kätte, siis hageja objektile saadeti patrulltoimkond, kuid midagi kahtlast tuvastatud ei olnud (kd 1, tl 91 pöördel). Kostja poolt lepingu rikkumise eelduse tõendamatuse tõttu ei analüüsi kohus teisi eeldusi ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik kohtuotsuses käsitlemata jäänud menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus lahendis neid ei käsitle.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 18(19)

Tsiviilasi nr 2-17-10775

Kuna kohus jätab rahuldamata hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kohus määrab kostja menetluskulud TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova

19(19)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.