Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud Scandikids OÜ esitas 08.06.2020 Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli lastekaupade müük. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 81 984,64 eurot, vara puudub. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnik palub välja kuulutada Scandikids OÜ pankrot. 10.06.2020 määras kohus ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on kokku vähemalt 81 984,64 euro ulatuses. Tagasivõitmise või –nõudmise võimalused on teoreetiliselt olemas – perioodil 29.09.2019-03.06.2020 tagastas võlgnik laenu juhatuse liikmele K Oele summas 1134,57 eurot, laenu on tagastatud ka osanikule S Sle summas 63,72 eurot ja tegemata on osakapitali sissemakse summas 2500 eurot. Nõuete esitamine on samas ilmselt majanduslikult perspektiivitu, kuna tõenäoliselt ületavad võimalikud menetluskulud saadavaid rahasummasid või saab saadavat raha kulutada pankrotimenetluse kuludeks ning sellisel juhul ei ole võlausaldajatele võimalik väljamakseid teha. Lisaks on võlgnik selgitanud, et nimetatud laenutagastused on tehtud analoogsel põhimõttel, mida tulnuks järgida võlgniku pankroti korral – st ajal, mil võlgnik kõnealuseid laene tagastas, jagas võlgnik kontol oleva raha proportsionaalselt kõikide võlausaldajate vahel. Selles tulenevalt ei ole võlausaldajate huvisid kahjustatud, mis oleks tagasivõitmise eelduseks. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetus saabus 2020.a märtsis. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1 272 eurot (lisandub käibemaks). Raugemise korral palub haldur tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) hüvitada riigi vahenditest ja 875 (lisandub käibemaks) mõista välja K Oelt ja S Slt solidaarselt. Tasu palub haldur kanda Advokaadibüroo Paas & Partnerid arveldusarvele. 07.07.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 07.07.2020 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub ning kohustusi on 81 984,64 euro ulatuses, võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Perspektiivikaid tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi ei esine. Tasutud ei ole ka pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2020.a märtsi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks määrata 1 272 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Ajutine haldur palub tasu määrata 13,25 töötunni eest. Halduri tunnitasu on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ajutise halduri tasuks määrata 1 272 eurot (lisandub käibemaks). Tasu maksta välja Advokaadibüroo Paas & Partnerid OÜ arveldusarvele. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kuivõrd vara puudub ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasust 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Ülejäänud tasu summas 875 (lisandub käibemaks), palub haldur jätta solidaarselt võlgniku juhatuse liikmete K Oe ja S S kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 146 lg 1 p 2 kohaselt kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. K O ja S S on esitanud kohtule kinnituse, et nad kannavad solidaarselt pankrotihalduri tasu summas kuni 1050 eurot, mis sisaldab käibemaksu, eeldusel, et menetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Kohus mõistab eelnevast tulenevalt ajutise halduri tasust 875 (lisandub käibemaks) välja K Oelt ja S Slt solidaarselt. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad S S vastutavale hoiule. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.