AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi AJN OÜ (Audiitorbüroo Simar Osaühingu õigusjärglane) vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
249 999,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma, lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Kukk ja advokaat Jana Tudelep Kostja AJN OÜ (Audiitorbüroo Simar Osaühing õigusjärglane, registrikood 11890126), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Kolmas isik ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), volitatud esindaja V V
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 19.05.2020
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista AJN OÜ-lt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kasuks tekitatud kahju 40 000 eurot.
3.Välja mõista AJN OÜ-lt AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma kasuks viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud määras põhivõlalt 40 000 eurot alates 30.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta AS Süda Maja (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma hagi AJN OÜ vastu rahuldamata 191 374 euro nõude osas. Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 17.12.2013 määrusega välja AS Süda Maja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. AS Süda Maja (pankrotis) tegutses kinnisvara arendustegevusega. X kinnistu ja X mnt kinnistute näol oli tegemist kahe olulisima kinnisvaraarendusprojektiga. X kinnistu, X mnt kinnistud ning X tn x kinnistu moodustasid 98% Süda Maja bilansilisest varast.
2.Kostja osutas Süda Majale majandusaasta aruannete auditeerimisteenust 2010, 2011 ja 2012 aasta majandusaasta aruande kohta. Hageja väitel ei järginud kostja Süda Majale audiitorteenust osutades Rahvusvahelisest auditeerimise standardist tulenevaid nõudeid ning rikkus audiitortegevuse seadusest ja raamatupidamise seadusest tulenevaid kohustusi. Rikkumine seisnes asjaolus, et kostja ei kontrollinud Süda Maja peamise vara moodustanud kinnisasjade (X, X mnt ja X tn 10) tegelikku väärtust ning majandusaasta aruandes kajastati kinnisasjade väärtust kõrgemana, kui nende tegelik väärtus. Seeläbi loodi ebaõige kujutus Süda Maja majanduslikust seisust. Hageja tellitud analüüsi kohaselt erines kinnisasjade tegelik väärtus majandusaasta aruannetes kajastatust enam kui 25 miljoni euro võrra. Arvestades väärtuste erinevust, ei saa tegemist olla mõistliku veamääraga. Kinnisvara väärtuste adekvaatsel hindamisel oleks Süda Maja maksejõuetus tuvastatud juba 2010. majandusaasta lõppedes, kui Süda Maja tegelik netovara oli alla poole Süda Maja aktsiakapitalist või negatiivne. Maksejõuetuse esinemise järgselt võttis Süda Maja täiendavaid kohustusi suurusjärgus 6 miljonit eurot. Samal ajal vähenes Süda Maja vara väärtus suurusjärgus 2 miljonit eurot. Kostja poolt ebaõige audiitorarvamuse avaldamine on toonud kaasa Süda Majale kahju summas 2 683 648,38 eurot, mis tuleneb netokapitali vähenemisest ning 5 614 027,01 eurot, mis tuleneb uute laenude finantseerimiskuludest.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista laenu tagastamisega seonduv intressikulu 231 374 eurot ja viivis alates 30.06.2016 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel pole ta lepingut rikkunud, kuna teostas sisulist audiitorkontrolli vara väärtuse hindamisel ning lähtus audiitorhinnangu andmisel kehtivatest õigusaktidest ja kutsestandardist. Isegi kui kostja oleks kohustusi rikkunud, siis ei ole hageja poolt märgitud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega. Kostja andis üksnes hinnangu majandusaasta aruande kohta, kuid ei võtnud hagejale kohustusi ega kinnitanud kellelegi hageja maksevõimet. Võimalike kahjulike tehingute eest saab vastutada üksnes hageja juhatus. Hageja on seda ka kinnitanud väites, et esitas samasisulise hagi endise juhatuse liikme vastu. Seetõttu tuleb lugeda, et hageja osales kahju tekitamises, mistõttu tuleb kostja vastu esitatud kahjunõude põhjendatuse korral vähendada kahjuhüvitis nullini. Kostjale jääb arusaamatuks ka kahjunõude summa kujunemine. Esitatud kahjunõue ei saanud olla kaitstud lepingulise kohustuse kaitse eesmärgiga, kuna lepingu kohaselt ei olnud kostja vastutav kolmandatele isikutele kindlustunde andmise eest ega konkreetsete tehingutega seoses ning lepingu kohaselt ei
2(9)
vabastanud audit tegevjuhtkonda nende vastutusest, ning polnud kostjale ettenähtav. Kostja vastu esitatav kahjunõue peaks lepingu alusel olema piiratud 40 000 euroga.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
5.Kolmas isik hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
7.Hageja nõuab kostjalt audiitorlepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning viivist. Kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Viivisenõude õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 113 lg 1, tulevase viivise nõudmisel ka TsMS § 367.
8.Hageja tugineb hagi alusena järgmistele olulistele asjaoludele. Kostja ei järginud Süda Majale majandusaasta aruannete auditeerimisteenuse osutamisel 2010, 2011 ja 2012 aasta majandusaasta aruande kohta Rahvusvahelisest auditeerimise standardist tulenevaid nõudeid ning rikkus audiitortegevuse seadusest ja raamatupidamise seadusest tulenevaid kohustusi. Rikkumine seisnes asjaolus, et kostja ei kontrollinud Süda Maja peamise vara moodustanud kinnisasjade tegelikku väärtust ning majandusaasta aruandes kajastati kinnisasjade väärtust kõrgemana, kui nende tegelik väärtus. Maksejõuetuse esinemise järgselt võttis Süda Maja audiitorarvamusele tuginedes täiendavaid kohustusi suurusjärgus 6 miljonit eurot. Kostja poolt ebaõige audiitorarvamuse avaldamine on toonud kaasa Süda Majale kahju, mis tuleneb netokapitali vähenemisest ning uute laenude finantseerimiskuludest. Kostja põhilised vastuväited on, et ta pole lepingut rikkunud, kuna teostas sisulist audiitorkontrolli vara väärtuse hindamisel ning lähtus audiitorhinnangu andmisel kehtivatest õigusaktidest ja kutsestandardist. Kostja andis üksnes hinnangu majandusaasta aruande kohta, kuid ei võtnud hagejale kohustusi ega kinnitanud kellelegi hageja maksevõimet. Võimalike kahjulike tehingute eest saab vastutada üksnes hageja juhatus.
9.Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel, et AS Süda Maja (pankrotis) peamiseks tegevusalaks oli kinnisvara arendustegevus. Peamine kinnisvaraprojekt oli X Kaubandus- ja Logistikapark. Täiendavalt olid kinnisvara investeeringuteks X mnt x ja x kinnisvaraarendused ja X tn 10 asuvad kinnisasjad. X, X mnt x ja x ning X tn x kinnisasjad kuulusid AS-le Süda Maja (I kd, tl 19-30). X kinnistu, X mnt kinnistud ning X tn x kinnistu moodustasid 98% Süda Maja bilansilisest varast (vt hageja majandusaasta aruanded, I kd tl 31-100). Kostja auditeeris poolte vahel sõlmitud audiitorteenuste osutamise lepingute alusel Süda Maja 2010., 2011. ja 2012. majandusaastaaruandeid (II kd, tl 159-161, III kd tl 17-24). Vandeaudiitor esitas auditeerimise tulemuste kohta 2011, 2012 ja 2013 aastatel sõltumatu vandeaudiitori aruanded (I kd, tl 30, 73 ja 97). AS Süda Maja pidi tasuma ASle KH Energia-Konsult 07.03.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 3 368,77 eurot ja viivist 63 070 eurot ning 30.06.2013 laenulepingu alusel pidi AS Süda Maja tasuma AS-le KH Energia-Konsult 6 586,75 eurot ning viivist 365 507,94 eurot (II kd, tl 80-81).OÜ X ja Süda Maja vahel 17.08.2012 ja 14.12.2012 sõlmitud laenulepingute alusel pidi AS Süda Maja tasuma intressidena kokku 17 050,51 eurot (II kd, tl 85-86). 17.12.2013 määrusega kuulutati välja AS Süda Maja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma (I kd, tl 13-18).
3(9)
10.Riigikohus on leidnud (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15), et VÕS § 115 lg 1 ning §de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Seega kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul kontrollida eelnevalt nimetatud eelduste olemasolu.
11.Esmalt tuleb tuvastada, kas poolte vahel on kehtiv võlasuhe ja kas kostja on oma kohustusi rikkunud. Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel on sõlmitud audiitorteenuste osutamise lepingud. Kohus arutas pooltega 19.05.2020 toimunud kohtuistungil poolte vahel sõlmitud lepingute kvalifikatsiooni. Kohus ei nõustu poolte seisukohaga, et audiitorlepingute näol on tegemist käsunduslepingutega. Kohtu hinnangul vastavad poolte vahel sõlmitud lepingud töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Lepingute p 1.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja auditeerib hageja raamatupidamise aastaaruannet (so viib läbi auditi). Audiitorlepingutel on kindlapiiriline ning objektiivselt mõõdetav tulemus, milleks lepingute p 1.2 kohaselt oli arvamuse avaldamine Raamatupidamise Aruande kohta ning lepingute p 1.3 kohaselt tuli kostjal esitada vandeaudiitori aruanne. Audiitorkogu kodulehel oleva info kohaselt on audit kindlustandev töövõtt, mille soovitavaks tulemuseks on aruanne, kus audiitor annab teada, et raamatupidamisaruanne kajastab olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, tulemust ja rahavooge (vt https://www.audiitorkogu.ee/est/audiitoriteenused). Samuti on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et kuna kliendilepingul oli kindlapiiriline ja objektiivselt mõõdetud tulemus, milleks oli majandusaasta aruandele vandeaudiitori aruande koostamine, siis vastab poolte sõlmitud kliendileping töövõtulepingu tunnustele VÕS § 635 lg 1 tähenduses (vt TlnRKo 2-19-109837, p 11).
12.Poolte vahel sõlmitud lepingute p 1.1 kohaselt on lepingute esemeks kostja poolt Süda Maja 2020, 2011 ja 2012 raamatupidamise aruannete auditeerimine kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ning vandeaudiitori kutsetegevuse standarditega. Lepingute p 1.2 kohaselt on audiitorettevõtja poolt läbiviidava auditi eesmärgiks arvamuse avaldamine Raamatupidamise Aruande kohta. Lepingute sõlmimise ajal kehtinud raamatupidamise seaduse § 3 lg 7 sätestas Eesti hea raamatupidamistava. AudS § 50 lg 3 kohaselt on auditis audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas vormis arvamust. Rahvusvahelise auditeerimise standardi (Eesti) 200 punktist 5 tuleneb, et põhjendatud kindluse omandamiseks peab audiitor hankima piisavat asjakohast audititõendusmaterjali, et vähendada auditi riski aktsepteeritavalt madala tasemeni ja seeläbi võimaldada audiitoril teha põhjendatud järeldusi, mille põhjal kujundada audiitori arvamus. AudS § 47 lg 1 kohaselt peavad audiitorettevõtja ja seaduse alusel audiitorühingut esindav vandeaudiitor olema vandeaudiitori kutsetegevuses sõltumatud teenuse osutamiseks sõlmitud kliendilepingu teiseks osapooleks olevast isikust, asutusest või organist. Kutsealase skeptitsismiga suhtumine nõuab rahvusvahelise auditeerimise standardi kohaselt pidevat küsimuse püstitamist, kas omandatud informatsioon ja auditi tõendusmaterjal vihjab, et võib eksisteerida pettusest tulenev oluline väärkajastamine. See hõlmab auditi tõendusmaterjalina kasutatava informatsiooni usaldusväärsuse ja kus relevantne, kontroll(imehhanism)e selle koostamise ja säilitamise üle. 4(9)
13.Äriühingu Süda Maja bilansilisest väärtusest 98% moodustasid X, X mnt ja X tänava kinnistud. Süda Maja raamatupidamise aastaaruannetele lisatud vandeaudiitori arvamusele tuginevalt näitas Süda Maja juhatus selle majanduslikku olukorda jätkusuutlikuna. Selle tulemusena andsid äriühingud x ja osaühing X Süda Majale laenu. Kohtule esitatud x eksperthinnangute x eksperthinnangu, AS x ekspertarvamuse ning x OÜ analüüsi kohaselt olid Süda Maja bilansis äriühingu varad olulises mahus üle hinnatud ning tegelikkuses oli Süda Maja varade tegelik väärtus märkimisväärselt väiksem (I kd tl 101-200, II kd tl 21). x OÜ analüüsi kohaselt oli kinnistute tegelik turuväärtus 2011. aasta seisuga 25 364 613 eurot ja 2012. aasta seisuga 26 182 298 eurot väiksem kui nende bilansiline väärtus. 2011-2012 suurendati nii X kui ka X mnt arenduse väärtusi märkimisväärses mahus intresside arvel (II kd, tl 5-6). Samuti on nimetatud analüüsis märgitud, et vandeaudiitor ei ole kinnistute väärtuste väärkajastustele AS Süda Maja 2011. aasta kui ka 2012. aasta majandusaasta aruandes viidanud ning on rikkunud konservatiivsuse põhimõtet. Puudub ka põhjendus miks audiitorkontrolli käigus ümberhindlusi ei teostatud (II kd tl 7-8).
14.Juhul, kui kostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, oleks kostja pidanud tuvastama, et äriühing oli pelgalt arvnäitajatele tuginevalt püsivalt maksejõuetu juba 2011. aastal. BDO poolt koostatud ekspertarvamusega on tõendatud, et kostja ei ole auditi läbiviimist ka nõuetekohaselt dokumenteerinud. Kostja lepingu rikkumist tõendavad ka asjaolud, et kostja seaduslik esindaja on keeldunud 2010-2012 majandusaastaaruannetega seonduvaid dokumente (sh alusdokumente) välja andmast (II kd, tl 22-29). Kostja seadusliku esindaja vastustest hagejale nähtub, et kostja tugines aastaaruannete auditeerimisel üksnes juhatuse antud kinnitustele nende objektide pikaajalise arendamise ja väärtuste kohta. Kostja ei näinud vajadust teha enamat väärtuse väite kontrollimiseks, sest soetades ei plaanitud neid objekte arenduseta kinnistutena müüa. Audiitor S K põhjenduste kohaselt on juhatuse liikmeks olevad isikud pädevad hinnangut andma kinnisvara väärtuse kohta ning audiitor ei otsi oma tegevuses tõendeid ja kinnitusi, et kõik on hästi (II kd, tl 54-55).
15.Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja ei viinud auditeerimisel läbi ka kõige elementaarsemaid nõutavaid protseduure, et selgitada välja raamatupidamise aastaaruannetes kajastatud varade väärtuse vastavus tegelikule olukorrale. Kostja jättis kontrollimata Süda Maja juhatuse liikme poolt avaldatud hinnangute tõesuse. Raamatupidamise aastaaruannete kohaselt kajastati kinnisasju nende soetamismaksumuses ning kajastati kinnistute väärtust tõstvatena Süda Maja võetud laenude intressikulusid. Kostja ei rakendanud auditeerimisel vajalikku hoolsust tõendusmaterjali kogumisel ning jättis arvestamata raamatupidamise aruande konservatiivsuse põhimõtte ning ei ilmutanud nõutavat kutsealast skeptitsismi auditeeritavas bilansis kajastatud kinnistute arvestushinnangute osas, mh ei juhtinud tähelepanu bilansis varude ja kinnisvara investeeringute väärtuste ebaõigele kajastamisele soetusmaksumuses. Kostja jättis tuvastamata, et Süda Maja raamatupidamise 2010, 2011 ja 2012 aastaaruanded sisaldavad aruannetes ebaadekvaatselt kajastatud mittevastavusi, millel on oluline mõju.
16.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on enda kohustust rikkunud, kuivõrd kostja on rikkunud sõlmitud lepingutest ja seadusest tulenevaid kohustusi Süda Majale audiitorteenuste osutamisel.
17.Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kohustuse rikkumine kostja poolt oli vabandatav või mitte. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud 5(9)
mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist vääramatu jõu situatsiooniga. Kostja on oma kohustust rikkunud ja ei ole võimalik tuvastada, et rikkumine on vabandatav.
18.Kohus analüüsib, kas hagejale on tekkinud kahju. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Lõike 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Lõike 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja leiab, et talle on tekkinud kostja rikkumise tulemusena kahju 5 614 027 eurot, mis seisnes kolmandatelt isikult võetud laenude finantseerimise kulus, s.o intressikulus 175 709,03 eurot ja viivisekulus 5 438 317,98 eurot.
19.Kohus analüüsib, kas esineb põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et AS Süda Maja oli juba 2010. aastal püsivalt maksejõuetu. Aastatel 2011, 2012 ja 2103 koostatud sõltumatu vandeaudiitori aruande kohaselt kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt ettevõtte finantsseisundit ning puudub märkus Süda Maja maksejõuetuse kohta. Audiitori märkus oli üksnes X kinnistu kohta (I kd, tl tl 30, 73 ja 97). Kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et Süda Maja pidi tasuma AS-le x 07.09.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 54 493,15 eurot ja viivist 177 450 eurot (II kd, tl 78). Süda Maja pidi tasuma x 17.04.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 92 404 eurot ja viivist 4 823 182,04 eurot (II kd, tl 79). AS Süda Maja pidi tasuma x 03.07.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 1 804,93 eurot ja viivist 9 108 eurot (II kd, tl 80). Süda Maja pidi tasuma x 07.03.2012 sõlmitud laenulepingu alusel intressidena 3 368,77 eurot ja viivist 63 070 eurot ning 30.06.2013 laenulepingu alusel pidi Süda Maja tasuma AS-le x6 586,75 eurot ning viivist 365 507,94 eurot (II kd, tl 80-81).OÜ X ja Süda Maja vahel 17.08.2012 ja 14.12.2012 sõlmitud laenulepingute alusel pidi Süda Maja tasuma intressidena kokku 17 050,51 eurot (II kd, tl 85-86). Seega on tõendamist leidnud, et Süda Maja võttis aastatel 2012-2013, so maksejõuetuse olukorras täiendavaid rahalisi kohustusi, millest intressikulu moodustas 175 709,03 eurot ja viivisekulu 5 438 317,98 eurot. Nimetatud kulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, s.o andnud 2010, 2011 ja 2012 raamatupidamise aastaaruandele vandeaudiitori nõuetekohaselt koostatud arvamuse. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja pidanuks tuvastama, et Süda Maja netovara oli juba 2010. a seisuga negatiivne ning äriühingul oleks lasunud kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus. Maksejõuetuse olukorras olnuks välistatud täiendavate laenude võtmine ning selliselt oleks ära jäänud ka finantseerimisega kaasnenud kulud intresside ja viiviste näol.
20.Maksejõuetuse olukorras ei oleks AS Süda Majale laenu antud. Tunnistaja J Ri poolt 19.05.2020 kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et osaühingule X andis laenu andmisel kindlust juhatuse liikme V M tuginemine raamatupidamise aastaaruandele ning asjaolule, et audiitor on need kinnitanud. Osaühing X ei oleks laenu andnud, kui audiitor oleks teinud märkuse, et varad on selgelt üle hinnatud. Kinnistud olid bilansiliselt kõrge väärtusega ja audiitor oli seda kinnitanud. Kuna audiitor tegi ühe märkuse X kinnistu 6(9)
väärtuse osas, siis tundus, et ta teeb oma tööd kohusetundlikult (IV kd, tl 9 pöördel ja 10). Tunnistaja andis ütlusi ka selle kohta, et audiitoraruanne oli see, mille pealt nad uskusid, et ettevõtte majandusseis on selline nagu juhatuse liige V.X väidab (IV kd, tl 11). Seega on tõendamist leidnud, et kostjapoolse rikkumise mitteesinemise korral ei oleks hagejale intressi ja viivise näol kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos lepingu rikkumise ja kahju vahel.
21.Kohus võtab seisukoha, kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg-s 2 on lähtutud normi eesmärgist, mille kohaselt tuleb lepingurikkumisega iseenesest adekvaatses kausaalseoses olev kahju hüvitada siiski üksnes juhul, kui selle kahju ärahoidmine oli selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju. VÕS § 127 lg 2 kohaldamisel peab kohus märkima kohustuse või sätte, mille rikkumist kostjale ette heidetakse ning mille kaitse-eesmärgi ulatust kohus hindab (vt RKTKo nr 3-2-1-174-10, p 12). Seega tuleb kohtul hinnata, kas audiitorlepingute rikkumise korral on kostjal kohustus hüvitada hageja poolt laenude võtmisest tulenev intressi- ja viivisekulu. Kohus leiab, et hageja väidetud kahju (viivise ja intressikulu) on hõlmatud poolte vahel sõlmitud lepingu kaitse-eesmärgiga. AudS § 62 lg 1 kohaselt audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Auditi eesmärgiks on tõsta finantsaruannete usaldatavuse taset nende ettenähtud kasutajate jaoks. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et auditeeritava ja audiitori vahelise suhte kaitseeesmärgiks on sellise kahju ärahoidmine, mis võib tekkida väärale audiitorarvamusele tuginemise tulemusena. Pooled on lepingute punktides 6.3 kokku leppinud, et vandeaudiitori aruande adressaadiks on klient ning auditit ei kavandata ega viida läbi kindlustunde andmiseks kolmandatele isikutele ega mõne konkreetse tehinguga seoses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatu on vastuolus audiitori kutsetegevuse eesmärgiga. AudS § 50 lg 3 kohaselt on auditis audiitorteenuse osutaja eesmärgiks võimaldada kogutud tõendusmaterjali põhjal vandeaudiitori aruandes avaldada ettenähtud kasutajale üldistavas jaatavas vormis arvamust. Seega ei saa vandeaudiitori aruande eesmärk olla üksnes kindlustunde andmine äriühingule endale. Eeltoodust tulenevalt on kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga.
22.Viimasena tuleb võtta seisukoht, kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kohus on seisukohal, et kostjale pidi olema ettenähtav, et tema kohustuste rikkumise tagajärjel võib hagejale tekkida kahju, mis tuleneb Süda Maja poolt audiitoraruannetele tuginedes täiendavate kohustuste võtmises. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes sellise kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Viidatud sätte mõtteks on piirata kohustust rikkunud lepingupoole vastutust vastavalt sellele, milliseid riske pidi lepingupool lepingut sõlmides ette nägema ja millega arvestama. Kohtu hinnangul pidi kostja arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o viivise ja intressikulude tekkimisega. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartneri ees. Kostjale pidi olema audiitorina ettenähtav, et hageja võib võtta audiitoraruannetele tuginedes laenukohustusi. Lepingu 7(9)
eesmärk pidi olema ka sellise kahju ärahoidmine. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et audiitor on tekitanud kahju tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja on oma lepingust ja seaduses tulenevate kohustuste täitmata jätmisel käitunud kohtu hinnangul lihtsalt hooletult.
23.Eeltoodust tulenevalt on täidetud kõik kahju hüvitamise üldised eeldused ning tuleb määrata kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suurus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. AudS § 62 lg 1 kohaselt audiitorettevõtja kannab varalist vastutust kliendile või kolmandale isikule audiitorteenuse osutamisega süüliselt tekitatud otsese varalise kahju eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt vastutuse ülempiir on kümnekordne kliendilepingu tasu, milles lepiti kokku kliendilepingus, millega seoses kahju tekitati. Raskest hooletusest tuleneva või tahtliku rikkumise korral ülempiiri ei kohaldata. Kohus on seisukohal, et kostja rikkus oma kohustusi hooletult ning kohaldamisele kuulub AudS § 62 lg 2. Kahju suuruse määramisel tuleb vältida hageja rikastumise võimalust. Kohus arvestab ka asjaoluga, et AS Süda Maja ei teinud enda poolt kõik, et kahju ära hoida. AS Süda Maja oleks pidanud esitama pankrotisituatsioonis pankrotiavalduse ning oleks saanud laenude võtmist ning selles tulenevat kahju tekkimist ära hoida. Seega ei ole kuidagi põhjendatud kahju välja mõistmine hageja taotletud summas. Vastasel korral toimuks hageja rikastumine kostja arvel. Poolte vahel sõlmitud lepingute kohaselt on audiitori tasuks 4 000 eurot (II kd, tl 159-161, III kd tl 17-24). Seega tuleb hageja nõue rahuldada kümnekordses lepingutasus, so summas 40 000 eurot.
24.Hageja esitas kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest 30.06.2016 kuni kohustuse täitmiseni viivisenõude. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt sellest, et kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt 40 000 euro osas, tuleb rahuldada ka viivisenõue.
25.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt tekitatud kahju 40 000 euro osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tekitatud kahju 40 000 eurot. Alates hagi esitamisest 30.06.2016 kuni kohase täitmiseni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt (40 000 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus jätab hagi rahuldamata tekitatud kahju 191 374 euro nõude osas.
MENETLUSKULUD
8(9)
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb tulenevalt hagi osalisest rahuldamisest jätta täielikult poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks jagada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus tuvastas kostja rikkumise ning hagi kuulus osaliselt rahuldamisele tulenevalt seaduses sätestatud vastutuse ülempiirist.
27.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.