Renovum OÜ hagi P S (endine prk nimi S-V) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1913,93 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Renovum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ; registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: P S (endine prk nimi S-V, isikukood xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
Mõista kostjalt P S (isikukood xxxx) hageja Renovum OÜ (registrikood 14042462) kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 935,79 eurot, intress 164,29 eurot, lepingu hooldustasu 15 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 08.08.2019. a seisuga summas 452,61 eurot.
Mõista kostjalt P S hageja Renovum OÜ kasuks välja viivis põhinõude (s.o 935,79 euro) tasumata osalt 37% aastas alates 09.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda Renovum OÜ arveldusarvele nr EE377700771002004100 LHV selgitusega, kus on kajastatud võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number.
Jätta menetluskulud kostja kanda.
Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
2-19-11913 Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI NÕUE JA ALUS
1.Hageja esitas 08.08.2019.a Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla nõudes. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 935,79 eurot, intress 164,29 eurot, lepingu hooldustasu 15 eurot ja seisuga 08.08.2019 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 452,61 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 09.08.2019 põhinõudelt 935,79 eurot kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 37% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 18.08.2017. a Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr xxxx 1000 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr Y170818002 alusel võttis kostja laenu 1000 eurot intressiga 37% aastas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 18.09.2017 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 18. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 62,08 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 18.08.2019. Kokku kohustus kostja tasuma 1519,92 eurot (igakuised osamaksed 62,08 eurot × 24 + lepingutasu 30 eurot). Ühisraha OÜ maksis kostjale laenusumma välja 18.08.2017. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita. Kostja oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma ei asunud. Pärast laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku 180 eurot. Rohkem laekumisi ei ole toimunud. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui tasulisi meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletused on saadetud kostjale 22.09.2017, 22.10.2017, 22.11.2017, 02.12.2017, 08.01.2018. 26.09.2017, 26.10.2017, 26.11.2017 ja 08.01.2018 edastas Ühisraha OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. Seejärel edastas 21.12.2017 ja 21.01.2018 Ühisraha OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatused, milles kostjal paluti tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud. 24.04.2018 edastas Ühisraha OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Ühisraha OÜ laenulepingu
2-19-11913 nr Y170818002 24.04.2018 üles. Kostja ei reageerinud Ühisraha OÜ nõuetele.
2.Ühisraha OÜ loovutas 26.06.2018 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le (endine Rävala Õigusbüroo OÜ). Nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 26.06.2018 teatise.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitas 05.09.2019 allkirjastamata vastuse hagiavaldusele ning 09.10.2019 allkirjastatud vastuse, milles ei tunnista nõuet, palub jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus lõpetada. Kostja hinnangul puudub Rävala Õigusbürool volitus asjaga tegeleda. Kostja viitab, et Ühisraha OÜ kodulehel ei ole seal kostja osas kirjas ühtegi võlgnevust. Kostja heidab hagejale ette asjaolu, et hageja ei ole püüdnud kostjalt varasemalt nõuet välja nõuda, kostjale ei ole esitatud teateid nõude osas. Kostjale on nõude osas teateid esitanud vaid Ühisraha OÜ. Kostja viitab, et kõrvalnõuded ei tohi ületada põhinõuet ning palub menetluskulud jätta poolte endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
5.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest (TsMS § 231 lg 4). Kohus selgitas seda ka menetlusse võtmise määruses. Seega kui kohus sedastab otsuses, et kohtu hinnangul on see omaks võetud ning puudub vajadus seda tõendada.
6.Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. Varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole (TsMS § 404 lg 1). Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
7.Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel
2-19-11913 koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 ja poolte vahel sõlmitud laenulepinguga. VÕS § 108 lg 1 ja § 396 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning et laenusaaja kohustub tagasi maksma saadud rahasumma. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi (VÕS § 397 lg 1 esimene lause). Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Sealhulgas kui on kokkulepitud mitmes makses, saab iga makse eest nõuda 5 eurot hüvitist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause). Rahalise kohustuse täitmise nõude eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping või muu võlasuhe; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine.
8.Kostja ei ole vaidlustanud enda vastuses hagis esitatud asjaolusid, mis seonduvad eelnimetatud eeldustega. Seega saab lugeda, et kostja on need asjaolud omaks võtnud ning hageja ei pea neid asjaolusid tõendama (TsMS § 231 lg 4). Seega tuvastab kohus, et:
−
2-19-11913 kostja sõlmis 18.08.2017 Ühisraha OÜ-ga laenulepingu nr xxxx 1000 euro saamiseks (hagiavalduse lisa 1);
−
lepingu kohaselt võimaldas krediidiandja kostjale laenusumma 1000 euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks;
−
poolte vahel oli kokku lepitud intress ja viivis 37% aastas;
−
kokku oli lepitud annuiteetgraafikus (hagiavalduse lisa 1), mille intress arvestatakse põhiosa jäägilt, st kuna iga perioodiga (30 päeva kaupa) põhiosa väheneb, siis järgneva perioodi eest arvestatakse intressi väiksema summa pealt. Tähtpäevaks tasumata maksete korral arvestatakse maksegraafikus intressi selliselt, justkui makse oleks tasutud tähtaegselt, kuid tähtaegselt tasumata põhivõlalt arvestatakse alates tähtpäeva möödumisest viivist;
−
kostja kohustus kasutatud laenu tagastama annuiteetmaksegraafiku alusel igakuiste maksetena 24 kuu jooksul alates 18.09.2017 iga kuu 18. kuupäeval summas 62,08 eurot, mis koosnesid laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust.
−
seisuga 24.04.2018 oli põhiosa võlgnevus kokku 935,79 eurot (1000 eurost tasutud 64,21 eurot), intressivõlgnevus 164,29 eurot (3. – 8. osamakse) ja hooldustasu 15 eurot, mis oli 0,25% laenusummast (ehk käesoleval juhul 2,5 eurot, mille hageja on jätnud tasumata 6 kuu eest (3. – 8. osamakse) ehk kokku summas 15 eurot;
−
5.– 8. osamakselt viivis alates maksekuupäevale järgnevast päevast (vastavalt 19.01.2018, 19.02.2018, 19.03.2018 ja 19.04.2018) kuni lepingu ülesütlemiseni (24.04.2018) ja kogu võlgnetavalt põhisummalt (935,79 eurot) alates 25.04.2018 – 08.08.2019 (hagiavalduse esitamine) vastavalt 3,12 eurot, 2,20 eurot, 1,26 eurot, 0,18 eurot ja 445,85 eurot ehk kokku 452,61 eurot;
−
kostja kohustus kokkuleppe kohaselt tasuma meeldetuletuskirjade eest 5 eurot;
−
hageja saatis kostjale tasuta ja tasulisi (4 tasulist) meeldetuletusi 22.09.2017, 26.09.2017, 22.10.2017, 26.10.2017, 22.11.2017, 26.11.2017, 02.12.2017 ja 08.01.2018 (hagiavalduse lisad 3-7) , millele hageja ei reageerinud;
−
hageja sissenõudmiskulud olid 50 eurot: 4 tasulist meeldetuletuskirja kehtivusajal igaüks 5 eurot + 2 ülesütlemise hoiatust meeldetuletusega igaüks 5 eurot + ülesütlemise teatis koos võla nõudega 15 eurot + nõude loovutamise teatis koos meeldetuletusega 5 eurot.
−
kostja on teinud tagasimakse summas 180 eurot, mille on hageja kostja võlast maha arvestanud vastavalt VÕS § 415 lg-le 2, st esmalt sissenõudmiseks tehtud kulude katteks (50 eurot), seejärel võlgnetava põhisumma katteks summas 64,21 eurot (1. ja 2. osamakse), kolmandas järjekorras intressi katteks summas 60,79 eurot (1. ja 2 osamakse) ja neljandas järjekorras hooldustasu katteks summas 5 eurot (1. ja 2. osamakse). Ülejäänud laenulepingu osamaksed on tähtaegselt tasumata ning ei ole seda ka hagiavalduse esitamise kuupäevaga tehtud;
−
hageja saatis kostjale 21.12.2017 ja 21.01.2018 laenulepingu ülesütlemise hoiatused (hagiavalduse lisad 8-9), paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul ning pakuti läbirääkimiste võimalust, kuid kostja ei tasunud võlgnevust;
−
24.04.2018. a ütles hageja laenulepingu üles, saates selle kohta teate kostjale ja nõudes kogu võlgnevuse tasumist 14 päeva jooksul (hagiavalduse lisa 10);
−
nõude loovutamise kohta edastas Ühisraha OÜ kostjale 26.06.2018 teatise (hagiavalduse lisa 11).
2-19-11913 Eeltoodud asjaolud vastavad ka viidatud tõenditele ning samuti kontrollis kohus ka hagejapoolseid arvutusi. Seega on eeltoodud asjaoludel nõuete sissenõudmise eeldused täidetud.
9.Kostja pole kohtule esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel saaks kohus leida, et hagi tuleks jätta rahuldamata põhivõlgnevuse, intressi ja hooldustasu nõudes. Kostja ei ole ümber lükanud ka asjaolu, et kostja ei ole täitnud laenulepinguga võetud kohustust tagastada laenusumma maksegraafikus kindlaksmääratud kuupäevadel. Seejuures ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi asjaolu või tõendit, mille alusel saaks kohus leida, et kostja oleks lepingut nõutud summades täitnud või et kostjal on õigus lepingut mitte täita ja jätta tasumata võetud laen ning sellega kaasnevad kõrvalkohustused. Kostja on enda vastuses hagiavaldusele üksnes esitanud järgmised vastuväited. Kostja on vaidlustanud hageja õiguse nõuda loovutuse alusel raha sisse. Hageja on asjas esitatud tõenditega tõendanud, et Ühisraha OÜ on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale (varasem ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ ja praeguse nimega Renovum OÜ) ning on sellest ka kostjat teavitanud (dtl 26). Nõude loovutamiseks ei pea olema lepingus sätet õiguse kohta andmeid edastada. Õigus nõue loovutada tuleneb VÕS § 164 lg-st 1. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (samas, lg 2). Kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv (VÕS § 170 esimene lause). Rävala Õigusbüroo OÜ ongi kostja, kuid kostja on vahepeal ärinime muutnud Renovum OÜ-ks. Kostja on esitanud ka väite, et vastavalt seadusele ei tohi kõrvalnõuded põhinõuet ületada. Iseenesest tuleb küll kohtupraktika kohaselt võlausaldajal tõendada põhinõuet ületavas osas viivisenõude osas kahju tekkimist (kui see ei kohaldu intressi ega hooldustasu puhul), kuid käesoleval juhul viivis põhinõuet ei ületa (põhinõue on 935,79 eurot ja hagiavalduse ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue 452,61 eurot). Edasiulatuvalt kui kostja ei täida enda põhinõude tasumise kohustust, suureneb viivisenõue 346,24 euro võrra aastas. Seega ei ole ka käesoleva otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõue suurem kui põhinõue. Viivisenõude kasvamist suuremaks kui põhinõue on võimalik võlgnikul endal vältida, tasudes põhinõude. Arvestades et põhinõudele pole kostja esitanud ühtegi vastuväidet, ei pea kohus ka vajalikuks ega põhjendatuks leida ja otsuses märkida, et viivis ei kuulu väljamõistmisele põhinõuet ületavas ulatuses. Asjaolu, kas Ühisraha OÜ lehel on võlgenvus kirjas või mitte ei oma hagi rahuldamisel tähendust, st isegi kui lehel poleks võlgnevust kirjas, pole see nõude eeldus (seega jätab kohus tähelepanuta ka hageja poolt 04.11.2019. a esitatud tõendi). Samuti pole Renovum OÜ-l kohustust saata uut võlateadet. Kostja on omaks võtnud, et on saanud nõude meeldetuletuskirju, kuid heidab üksnes ette, et Renovum OÜ pole seda teinud. Samas on ka tõendatud, et nõude loovutamisel Renovum OÜ-le (varasema ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ), paluti kostjal tasuda ka võlgnevus. Samuti on kostja ise võtnud omaks, et tema vastu esitati ka maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Seega on vastuolulised kostja vastuväide, et temalt pole võlga nõutud. Kostja, hoolimata ka hagi esitamisest, pole võlga tasunud, seega jäävad arusaamatuks kostja vastuväited meeldetuletuskirjade saatmisest. Asjaolu, et varasemalt algatatud maksekäsu kiirmenetlus lõpeb pole samuti alus, et leida, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kui maksekäsu kiirmenetlus lõpeb selliselt, et hagi ei esitata, on hagejal siiski võimalus pöörduda kohtusse uue hagiga. Seega ei anna kostja vastuväited alust leida, et hagi ei kuuluks rahuldamisele.
10.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping
2-19-11913 krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Ühisraha OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. 18.08.2017. a sõlmitud laenulepingu nr xxxx krediidi kulukuse määr on 55,77% (dtl 10). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2017. aasta augustis (18.08.2017 lepingu sõlmimisel) oli 18,81%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Seega ei ületanud krediidi kulukuse määr lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
11.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 935,79 eurot, intressi 164,29 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 452,61 eurot ja lepingu hooldustasu 15 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 935,79 eurot tasumata osalt 37% aastas alates 09.08.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
12.Kohus märgib otsusesse ka hageja poolt soovitud otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1). Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
14.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest, sh esitades kulu ka otsusega tutvumise eest. Kohus ei saa kulu kindlaks määrata, kuivõrd menetluskulude nimekiri tuleb seisukoha esitamiseks enne ka kostjale kätte toimetada ja temalt seisukoht küsida. Seda on aga mõistlik teha tervikliku menetluskulude nimekirja osas.
15.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.