2.1.Tunnustada IPPON GROUP OÜ nõuet Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 74 087,71 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi teises rahuldamisjärgus.
2.2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA kanda. 1(8)
2.3.Määrata IPPON GROUP OÜ maakohtu menetluskulude suuruseks 1 250 eurot.
2.4.Määrata IPPON GROUP OÜ apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 800 eurot.
2.5.Välja mõista OSAÜHINGULT EHITUSTEHNIKA IPPON GROUP OÜ kasuks maakohtu ja apellatsiooniastme menetluskulud 2050 eurot.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada ja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata IPPON GROUP OÜ taotlus tõendi vastuvõtmiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.IPPON GROUP OÜ (hageja) esitas 06.08.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA (kostja) vastu nõude 74 087,71 eurot tunnustamiseks Marsalis Metall OÜ (pankrotis, võlgnik) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati võlgniku pankrot välja Harju Maakohtu 22.10.2018 määrusega tsiviilasjas 2-18-10466. 17.12.2018 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses nõude 74 087,71 eurot, mida palus tunnustada teises rahuldamisjärgus. 22.07.2019 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid hageja nõude võlgnik ja kostja.
3.Hageja väitel on nõude aluseks 01.03.2017 sõlmitud töövõtuleping ja 24.07.2018 sõlmitud metallplatvormide valmistamise leping, millest tulenevad võlgnevused on Marsalis Metall OÜ-l (pankrotis) tasumata.
4.01.03.2017 töövõtulepinguga kohustus hageja osutama võlgnikule teenuseid metallkonstruktsioonide keevitamisel ja koostamisel ning võlgnik kohustus teenuse eest tasuma. Lepingus oli töövõtuteenuste osutamise oodatavaks lõpp-päevaks märgitud 31.12.2017, kuid teenuste osutamine jätkus võlgniku soovil juulini 2018. Hageja esitas võlgnikule arved perioodil märts kuni juuli kogusummas 55 611,60 eurot, mille võlgnik jättis tasumata.
5.24.07.2018 metallplatvormide valmistamise lepinguga kohustus võlgnik valmistama hagejale metallplatvormid. Lepingu maksumus oli 47 170 eurot, mida hiljem suurendati 3340 euro võrra platvormide muudatuste tõttu. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab metalli oma vahendite eest ja see summa kajastatakse lepingu kogumaksumuses. Metall osteti Elme Metall OÜ-lt ja hageja tasus 18 476,11 eurot. Elme Metall OÜ tarnis
2(8)
26.07.2019 metalli võlgnikule. Hageja esitas võlgnikule arve summas 18 476,11 eurot tasutud metalli eest, kuid võlgnik arvet hagejale ei tasunud. Kostja seisukohad
6.Kostja vaidles hagile vastu.
7.Kostja vaidlustas 01.03.2017 töövõtulepingu sõlmimise, sest lepingul puudub võlgniku esindaja allkiri. Kuna teenuste osutamine lõppes lepingu kohaselt 31.12.2017, siis seab kostja kahtluse alla hageja tööde tellimise peale lepingus märgitud kuupäeva ja seega 2018. aastal võlgnikule esitatud arved on alusetud.
8.24.07.2018 lepingus oli poolte ühiseks tahteks, et metalli maksumus sisaldus lepingu maksumuses. Kostja kahtleb, kas hageja on täitnud omapoolse raha tasumise kohustuse metallplatvormide saamisel. Võlgnik võis hageja materjali hüvitamise nõude tasaarvestada platvormide valmistamisest tuleneva nõudega. Maakohtu otsus
9.Maakohus rahuldas 18.12.2019 otsusega hagi osaliselt ja tunnustas hageja nõuet Marsalis Metall OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 55 611,60 eurot teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud jättis maakohus 33% ulatuses hageja kanda ja 66% ulatuses kostja kanda, määras hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 1250 eurot ja kostja menetluskulud 900 euro ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 825 eurot.
10.Pooltel oli vaidlus 01.03.2017 töövõtulepingu sõlmimise ja täitmise osas. Õigussuhte tõendamiseks esitas hageja 01.03.2017 dateeritud lepingu teksti, arved ja tehtud tööde aktid ning konto väljavõtte arvete osalise tasumise kohta. Kuna mõlema poole poolt allkirjastatud lepingut kohtule ei esitatud, ei saanud kohus tuvastada kirjaliku lepingu sõlmimise fakti. Samas ei pea maakohtu hinnangul töövõtuleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning selle olemasolu saab tõendada muude tõenditega.
11.Hageja esitas lepingujärgsed arved ja tehtud tööde aktid, millele oli võlgniku poolt alla kirjutanud võlgniku tootmisjuht CC. Maakohus leidis, et esitatud arvete ja teostatud tööde aktidega oli tõendatud lepingulise suhte olemasolu. Nendest tõenditest nähtus tehtud töö ja selle hind. Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja vastuväidet, et arvele ja aktidele ei ole alla kirjutanud juhatuse liige (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1). Kostja ei vaidlustanud fakti, et CC oli võlgniku tootmisjuht. Käibes on tavaline, et töötajad võtavad tarnijatelt kaupa vastu. Seetõttu leidis maakohus, et hageja on töö teinud ning kostja on selle vastu võtnud. Tegemist on töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Töö eest võlgnik tasunud ei ole.
12.Hageja esitas tõendeid ka samast suhtest tulenevate arvete tasumise kohta, millega soovis täiendavalt tõendada lepingulist suhet. Nendele tõenditele maakohus ei tuginenud, sest võlgnik ei ole arveid aktsepteerinud ning arvest kui ühepoolsest tehingust ei tulene automaatselt teisele isikule õigusi või kohustusi. Samuti oli panga väljavõttes arve number, mis peaks kattuma hageja esitatud arvetega, kaetud ning kohus ei saanud selle tõendi pinnalt tuvastada, et võlgnik on maksnud just need hageja poolt esitatud arved.
3(8)
13.Kuna hageja oli töö teinud, kuid võlgnik ei olnud selle eest maksnud, leidis maakohus, et hagejal on nõue võlgniku pankrotimenetluses summas 55 611,60 eurot teises rahuldamisjärgus.
14.Metallplatvormide valmistamise lepingust tuleneva nõude osas tuvastas maakohus, et hageja kui tellija ja võlgnik kui täitja sõlmisid 24.07.2018 lepingu. Kuna võlgnik kohustus hagejale valmistama metallplatvormid ja hageja kohustus tehtud töö eest võlgnikule tasuma, oli tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõue tulenes hageja väitel poolte kokkuleppest, mille kohaselt hageja ostab oma raha eest töö tegemiseks vajamineva materjali ja see summa kajastatakse lepingu kogumaksumuses. Pooled vaidlesid selle üle, kas lepingu hind arvestas materjali maksumusega.
15.Maakohus tuvastas, et lepingu p-s 1.3 leppisid pooled kokku selles, et hageja kohustus võimaldama võlgnikule standardsed ostetavad tooted (fitingud) ja soetama põhimaterjali võlgniku spetsifikatsiooni järgi. Kohus tuvastas, et lepingu p-s 2.2 leppisid pooled kokku selles, et valmistamise maksumus, kaasa arvatud materjalid, on 47 170 eurot ilma käibemaksuta. Kohus tuvastas, et lepingu p-s 2.1 leppisid pooled kokku selles, et lepingus toodud hind on fikseeritud ja kuulub muutmisele ainult poolte kirjalikul kokkuleppel.
16.Tuvastatud asjaoludest oli maakohtu hinnangul üheselt mõistetav, et lepingu alusel kohustus hageja ostma materjalid ja tasuma võlgnikule 47 170 eurot. Võlgniku kohustuseks oli platvormide valmistamine. Lepingus ei lepitud eraldi kokku materjalide hinna kompenseerimises hagejale. Kohtule ei esitatud tõendeid 24.07.2018 lepingu muutmise kohta. Seega hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 18 467,11 eurot tunnustamiseks oli alusetu. Hageja apellatsioonkaebus
17.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
18.Hageja ei nõustu maakohtu metallplatvormide valmistamise lepingust tuleneva nõude käsitlusega. 24.07.2018 lepingu p-s 1.3 lepiti kokku, et hageja tellib põhimaterjali, maksab selle eest ja edastab materjali võlgnikule platvormide valmistamiseks. Lepingust lähtudes toimus materjalide ostmine lepingu maksumuse arvel. Seega pidi võlgnik hüvitama hagejale metalli maksumuse. Asjaolu, et pooled ei jõudnud vormistada tasaarvestust põhjusel, et 22.10.2018 kuulutati välja võlgniku pankrot, ei muuda hageja nõuet alusetuks.
19.Maakohus ei analüüsinud 24.07.2018 lepingu p 1.3 täitmisega seotud tõendeid. Esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et hageja tellis materjali 18 467,11 euro eest, tasus materjali eest, materjal tarniti võlgnikule ja hageja esitas võlgnikule arve metalli eest. Kõiki neid asjaolusid ja tõendeid tuli hinnata kogumis. Kuigi kostja väitis, et lepingu puntki sõnastusest ei ole üheselt aru saada, kuidas oli kokku lepitud hageja soetatud materjali hüvitamine, ei saa jätta kõrvale seda, et metall osteti ja anti üle võlgnikule. Seega pidi maakohus andma hinnangu sellele, kuidas pidi toimuma võlgniku poolt tasumine tarnitud materjali eest. Ei ole võimalik eeldada, et hageja tarnis materjali võlgnikule tasuta ja võlgnik ei ole kohustatud hüvitama hagejale metalli maksumust.
4(8)
20.Kostja ei ole tõendanud, et metallplatvormid olid valmistatud teisest materjalist ning ei ole ümber lükanud saatelehtede ehtsust. Kostja piirdus paljasõnalise väitega, et asjaolu, et hageja on tasunud mingite toodete eest Elme Metall OÜ-le, ei tõenda seda, et nimetatud tooted anti üle võlgnikule. Saatelehtedega on tõendatud, et nimetatud tooted anti üle võlgnikule.
21.On oluline, et võlgnik ei ole 03.09.2018 arvet ega põhimaterjalide kättesaamist vaidlustanud. Seega tuleks lugeda, et võlgnik võttis omaks asjaolu, et metall tarniti ja anti talle üle ning ta peab metalli eest tasuma 18 467,11 eurot. Antud asjaolu jäi maakohtu poolt tähelepanuta.
22.CC, kes võlgniku töötajana tegeles 24.07.2018 lepingu täitmisega, kinnitab, et lepingu p 1.3 sätestab, et hiljem tarnitud materjali maksumus arvatakse maha lepingu maksumusest. Kostja vastuapellatsioonkaebus
23.Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, jaotas ja määras kindlaks menetluskulud ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
24.Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning võlgniku töötaja poolt aktide allkirjastamine on piisav, et tõendada hageja poolt töö tegemist ja võlgniku poolset kohustust tehtud tööde eest tasuda.
25.Kostja möönab, et suuliste töövõtulepingute sõlmimine on võimalik, kuid antud juhul tugines hageja kirjalikule töövõtulepingule, mis oli sõlmitud 01.03.2017 ning millel puudus võlgniku allkiri. Maakohus märkis, et kohus ei saa lepingu sõlmimise fakti tuvastada. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja ja võlgniku vahel sõlmiti leping. Ainuüksi arved ja aktid ei saa tõendada lepingu olemasolu olukorras, kus hageja ise väidab, et oli kirjalik leping, kuid ei ole suutnud seda tõendada. Samuti ei tõenda üksnes esitatud arved ja aktid väidetavalt suuliselt sõlmitud kokkuleppe sisu ega töö maksumust. Vastavat kokkulepet saaks sõlmida üksnes juhatuse liige või juhatuse poolt volitatud isik.
26.Hageja väitis, et ta tegi töid vastavalt 01.03.2017 lepingule ja et tööd anti üle võlgniku esindajale. Esitatud arvetelt ja aktidelt nähtub üksnes hageja poolt väidetavalt tehtud tööde tunnimaht ning välja on toodud üksnes monteerimis- ja keevitusööde tegemine teatud tundide arvu ulatuses. Välja ei ole toodud seda, milliseid töid konkreetselt tehti, kes töid tegi ning milline tulemus tööde tegemisest saavutati. Lisaks nähtub dokumenditest, et tööde aktile kirjutas alla CC, kes ei ole võlgniku volitatud esindaja ega juhatuse liige. Hageja ei ole tõendanud, et CC-l oli õigus võlgniku nimel allkirjastada või väidetavaid töid/arveid aktsepteerida. Maakohus märkis, et kostja ei vaidlustanud fakti, et CC oli võlgniku töötaja ning töötaja poolt tööde vastu võtmine on tavapärane. Kostja ei pidanud nimetatud fakti vaidlustama, vaid tulenevalt TsMS §-st 230 pidi hageja tõendama asjaolusid, millel tema nõue põhineb. Kostja ei ole ühtegi hageja faktiväidet omaks võtnud, samuti ei ole kostja käest küsitud, kas ta võtab omaks väite, et CC oli võlgniku töötaja. Seega ei saa käsitleda CC ilma vastavate tõenditeta võlgniku töötajaks.
27.Maakohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited selles osas, et hageja nõude aluseks olevatelt aktidelt nähtub üksnes väidetavate tööde tegemise tunnimaht, kuid ei nähtu, milliseid töid tegelikkuses tehti ja vastu võeti. Samuti ei ole hageja tõendanud tööde 5(8)
tegemise hinnakokkuleppe sõlmimist. Üksnes arve või akti vastuvõtmine töötaja poolt ei saa tähendada seda, et just sellise hinnaga sellist tööd telliti. Hinnakokkuleppeid saab sõlmida üksnes juhatuse liige või juhatuse volitatud isik. Vastustajate seisukohad
28.Vastustajad vaidlesid üksteise kaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja jaotati menetluskulud. Ringkonnakohus rahuldab hagi ja jaotab menetluskulud vastavalt sellele.
30.Hageja esitas 17.12.2018 võlgniku pankrotimenetluses nõude summas 74 087,71 eurot. Nõude alusena tõi hageja esile, et võlgnik jättis talle tasumata perioodil märts kuni juuli 2018 metallkonstruktsioonide keevitamise ja koostamise eest 55 611,60 eurot ja 18 467,11 eurot oli 24.07.2018 lepingu järgi hageja poolt ostetud ja võlgnikule üleantud materjali (metalli) maksumus (tl 5-6), mis oli võlgniku poolt hüvitamata.
31.Esmalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles hageja nõue jäeti rahuldamata, s.o hageja poolt ostetud ja võlgnikule üleantud metalli maksumuse 18 467,11 eurot hüvitamise nõude osas. Nimetatud nõude aluseks oli 24.07.2018 leping (tl 38-39, tõlge tl 36-37). Lepingu p 1.1. kohaselt tellis hageja võlgnikult transpordiplatvormide valmistamise teenuse. Lepingu p-s 1.3 leppisid pooled kokku, et tellija (hageja) kohustub soetama põhimaterjali töövõtja spetsifikatsiooni järgi lepingu maksumuse arvel. Lepingu p 2.2 järgi oli valmistamise maksumus, kaasaarvatud materjalid, 47 170 eurot ilma käibemaksuta. Selle üle, et sõlmitud oli töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1), pooled ei vaielnud. Töövõtulepingu järgse töö võib töövõtja valmistada kas tellija või enda materjalist. Sellele, et lepingust tulenes hagejale kohustus võlgnikule töö tegemiseks vajalikud materjalid üle anda, kostja vastu ei vaielnud. Pooled vaidlesid lepingu tõlgendamise üle, s.t selle üle, kas hageja poolt ostetud ja kostjale üleantud materjalide maksumuse pidi võlgnik hagejale hüvitama või mitte. Pooled olid selles osas eriarvamusel. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et lepingut tõlgendades saab järeldada, et hagejal ei olnud õigus nõuda tema poolt lepingu täitmiseks ostetud materjalide hüvitamist võlgniku poolt. Lepingu p-s 2.2 on sõnaselgelt kokku lepitud, et töö maksumus koos materjalidega on 47 170 eurot ja p 1.3. järgi kohustus hageja hankima põhilised materjalid lepingu maksumuse arvel. Eeltoodust saab järeldada, et pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja poolt ostetud ja võlgnikule üleantud materjal tuli lugeda tarnituks lepingu maksumuse arvel, s.t hageja pidi võlgnikule tasuma kokkulepitud lepingu maksumuse 41 170 eurot, kuid võlgnikul oli kohustus hüvitada hagejale töö tegemiseks üleantud materjali maksumus.
32.Hageja on selgitanud, et juhul, kui võlgniku pankrotti poleks välja kuulutatud, oleksid lepingu pooled nõuded tasaarvestanud ja hagejal oli kohustus tasuda võlgnikule 47 170 eurot miinus hageja poolt võlgnikule üleantud materjalide maksumus. Pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist on tulenevalt PankrS § 99 lg-st 1 võimalik hagejal oma nõue võlgniku nõudega tasaarvestada ainult juhul, kui hageja nõue on pankrotimenetluses 6(8)
kaitstud. Kostja väitis, et hageja pole tehtud töö eest tasunud, millele hageja vastu ei vaielnud, kuid kolleegiumi arvates ei ole eeltoodu oluline, kuna võlgnikul on võimalus oma nõue hageja vastu esitada olenemata pankroti väljakuulutamisest.
33.Materjali ostmise kulu tõendamiseks esitas hageja osaühingu Elme Metall ettemaksuteatise nr 40009 24.07.2018, millest nähtuvalt ostis hageja 18 467,11 eurot eest metallitooteid, mis tuli tarnida aadressile Tallinna tn 2 Loksa (tl 40). Kostja ei ole vastu vaielnud, et tegemist on võlgniku asukohaga. 18 467,11 euro tasumise kohta on esitatud 25.07.2018 maksekorraldus (tl 41). Osaühingu Elme Metall saatelehtede nr 51926 ja nr 51925 kohaselt on kaup transporditud aadressile Tallinna tn 2 Loksal 26.07.2018 ja seal vastuvõetud (tl 42-43). 03.09.2018 esitas hageja arve 18 467,11 euro tasumiseks võlgnikule, millele märgitud tasumise tähtaeg oli 03.10.2018.
34.Arvestades eeltoodut on hageja õigustatud VÕS § 108 lg 1 järgi nõudma võlgnikult 24.07.2018 lepingu täitmiseks ostetud ja võlgnikule üleantud materjalide maksumuse hüvitamist ja hageja nõue summas 18 467,11 eurot kuulub tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus.
35.Järgnevalt kontrollib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus tunnustas hageja nõuet, mille aluseks oli töövõtulepingust tulenev võlgniku võlg perioodil märts kuni juuli 2018 metallkonstruktsioonide keevitamise ja koostamise eest summas 55 611,60 eurot. Kolleegium leiab, et vastuapellatsioonkaebuse väited ei anna alust eeltoodud osas maakohtu otsust tühistada. Ringkonnakohus nõustub osas, milles maakohus hagi rahuldas, maakohtu otsuse põhjendustega ja neid TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebuse väidetele.
36.Maakohtu otsuse järgi oli hageja ja võlgniku vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, millega osutati hageja poolt võlgnikule teenuseid (keevitamine ja toodete koostamine). Õige on see, et hageja tugines pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses ja hagiavalduses 01.03.2017 sõlmitud kirjalikule töövõtulepingule, kuid kuna lepingudokumendile ei olnud võlgnik alla kirjutanud, siis lepingut sõlmitud ei olnud. Samas ei välista eeltoodu, et poolte vahel oli sõlmitud leping suuliselt, kuid tingimuste osas lähtuti 01.03.2017 lepingu projektist. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks võlgnikule väljastatud arved ja aktid tööde vastuvõtmise kohta (tl 31-34 pöördel). Kuigi neis dokumentides on viidatud 01.03.2017 lepingule, ei anna see alust järelduseks, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde tegemiseks alates märtsist kuni juulini 2018. Aktide kohaselt on tehtud töö kohta arvestust peetud tundides ja võlgniku esindajana on aktidele alla kirjutanud CC, kes hageja väidete kohaselt oli võlgniku töötaja (tootmisjuht). Kostja ei ole vaidlustanud seda, et CC on võlgniku töötja ja võttis tööd vastu. Ebaõige on vastuapellatsioonkaebuse käsitlus, et hageja pidi tõendama, et CC-l on õigus tööd vastu võtta, olenemata sellest, et kostja vastuväiteid ei esitanud. TsMS § 231 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poolte muudest avaldustest. Vastuapellatsioonkaebuses esmakordselt sellise vastuväite esitamine on toimunud TsMS § 652 lg 4 järgi viisil, kus väide tuleb jätta tähelepanuta. Kostja maakohtus esitatud vastuväidete kohaselt pidi tööd vastu võtma võlgniku juhatuse liige. Maakohus on õigesti TsÜS § 132 lg 1 järgi leidnud, et võlgniku töötaja tegevus seonduvalt võlgniku majandustegevusega tekitas kohustuse võlgnikule. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ja võlgniku vahelise lepingu kohaselt võis 7(8)
ainult võlgniku juhatuse liige vastu võtta hageja poolt tehtud tööd. See, milline oli võlgniku sisemine töökorraldus, ei mõjuta hageja ja võlgniku vahelist suhet. Maakohtu menetluses ei ole esitanud kostja väiteid, et hageja pole tõendanud täpset hinnakokkulepet. Hageja poolt esitatud tööde vastuvõtmise aktide järgi on lepingupooled kokku leppinud tehtud töödes ja tasumisele kuuluvas summas ning kui eeltoodu oli kostja väidete järgi ebapiisav, oleks kostja pidanud maakohtu menetluses esile tooma asjaolud, millest saab järeldada, et töid ei tehtud või ei tehtud sellises määras ja tasu eest.
37.Hageja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi, milleks oli CC kirjalik kinnitus lepingu 07-2018 järgi toimuva arvelduse kohta. TsMS § 654 lg 4 järgi uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus. Hageja esiletoodud maakohtu otsuse väidetav üllatuslikkus ei ole asjaolu, mis annab poolele võimaluse apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb keelduda esitatud tõendi vastuvõtmisest. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, siis tõendit hagejale ei tagastata.
38.Seoses otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 1250 eurot ja kostja ei ole seda vaidlustanud.
39.Hageja esindaja esitas 27.06.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot ja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabile apellatsioonkaebuse koostamiseks 300 eurot (3 tundi) ja vastuapellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 200 eurot (2 tundi). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustuslane. Hageja esindaja tunnihind on 100 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja lepingulise esindaja teenuse kulud 500 eurot.
40.Riigilõiv 300 eurot on TsMS § 138 lg 2 järgi kohtukulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
41.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on hageja esiletoodud toimingud vajalikud ja ajakulu mõistlik.
42.Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 100 eurot. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus.
43.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele apellatsiooniastme menetluskuluna kokku 800 eurot ja kokku koos maakohtu menetluskuluga 2050 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar Ulvi Loonurm Gaida Kivinurm
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.