Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.12.2019.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-11763
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
IPPON GROUP OÜ (registrikood 14085916) hagi OSAÜHING EHITUSTEHNIKA (registrikood 10982576) vastu Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses 3 500 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hagi rahuldada osaliselt.
Tunnustada IPPON GROUP OÜ nõuet Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses summas 55 611,60 eurot teises rahuldamisjärgus.
Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Määrata IPPON GROUP OÜ menetluskulud rahaliselt kindlaks summas 1 250 eurot.
Määrata OSAÜHING EHITUSTEHNIKA menetluskulud rahaliselt kindlaks 900 euro ulatuses.
Jätta menetluskulud 33% ulatuses IPPON GROUP OÜ kanda ja 66% ulatuses OSAÜHING EHITUSTEHNIKA kanda.
Välja mõista OSAÜHINGULT EHITUSTEHNIKA menetluskulud 825 eurot IPPON GROUP OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnustada Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses nõuet 74 087,71 euro ulatuses pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 17.12.2018 Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses nõude summas 74 0871,71 eurot, mida palus tunnustada teises rahuldamisjärgus. 22.07.2019 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid hageja nõude võlgnik ja võlausaldaja OSAÜHING
Hageja väitel on nõude aluseks 01.03.2017 sõlmitud töövõtuleping ja 24.07.2018 sõlmitud metallplatvormide valmistamise leping, millest tulenevad võlgnevused on Marsalis Metall OÜ jätnud tasumata. 01.03.2017 töövõtulepinguga kohustus IPPON GROUP OÜ osutama Marsalis Metall OÜ-le teenuseid metallkonstruktsioonide keevitamisel ja koostamisel ning võlgnik kohustus teenuse eest tasuma. Lepingus oli töövõtuteenuste osutamise oodatavaks lõpp-päevaks märgitud 31.12.2017, kuid teenuste osutamine jätkus Marsalis Metall OÜ soovil juulini 2018. Hageja esitas võlgnikule arved perioodil märts kuni juuli kogusummas 55 611,60 eurot, mille Marsalis Metall OÜ jättis tasumata. 24.07.2018 metallplatvormide valmistamise lepinguga kohustus Marsalis Metall OÜ valmistama IPPON GROUP OÜ-le metallplatvormid. Lepingu maksumus oli 47 170 eurot, mida hiljem suurendati 3 340 euro võrra platvormide muudatuste tõttu. Pooled leppisid kokku, et hageja ostab metalli oma vahendite eest ja see summa kajastatakse lepingu kogumaksumuses. Metall osteti X Metall OÜ-lt ja hageja tasus hinna 18 476,11 eurot. X Metall OÜ tarnis 26.07.2019 metalli võlgnikule. Hageja esitas võlgnikule arve summas 18 476,11 eurot tasutud metalli eest nagu oli kokku lepitud, kuid võlgnik arvet hagejale ei tasunud. Kostja vastus hagile Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vaidlustab IPPON GROUP OÜ ja Marsalis Metall OÜ 01.03.2017 töövõtulepingu sõlmimise, sest lepingul puuduvad Marsalis Metall OÜ esindaja allkirjad. Kostja seab kahtluse alla hageja väidetavate tööde tegemise. Kostja leiab, et kuna teenuste osutamine lõppes lepingu kohaselt 31.12.2017, siis 2018. aastal Marsalis Metall OÜ-le esitatud arved on alusetud. Kostja seab kahtluse alla hageja tööde tellimise peale lepingus märgitud kuupäeva. 24.07.2018 lepingus on poolte ühiseks tahteks, et metalli maksumus sisaldus lepingu maksumuses. Kostja kahtleb, kas hageja on täitnud omapoolse raha tasumise kohustuse metallplatvormide saamisel. Marsalis Metall OÜ võis hageja materjali hüvitamise nõude tasaarvestada platvormide valmistamisest tuleneva nõudega. Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas 2-18-10466 kuulutati välja Marsalis Metall OÜ pankrot. 08.06.2018 esitas hageja nõudeavalduse summas
74 087,71 eurot ja palus tunnustada nõuet teises rahuldamisjärgus (tlk 5-6). 22.07.2019 nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas kostja hageja nõude kogu ulatuses (tlk 8-24). Kohus loeb nimetatud asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. PankrS § 106 lg 1 järgi kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärgu või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi esitati kohtule 06.08.2019, seega tähtaegselt. Hageja palub tunnustada nõuet summas 74 087,71 eurot, millest 55 611,60 eurot on 01.03.2017 töövõtulepingust tulenev nõue ning 18 476,11 eurot on 24.07.2018 metallplatvormide valmistamise lepingust tulenev nõue. Poolte vahel on vaidlus 01.03.2017 töövõtulepingu sõlmimise ja täitmise osas. Antud õigussuhte tõendamiseks on hageja esitanud 01.03.2017 dateeritud lepingu teksti, arved ja teostatud tööde aktid, samuti konto väljavõtte arvete osalise tasumise kohta. Õige on kostja väide, et esitatud leping ei ole võlgniku poolt allkirjastatud (t lk 29-30). Mõlema poole poolt allkirjastatud lepingut kohtule esitatud ei ole ning kohus ei saa seetõttu tuvastada kirjaliku lepingu sõlmimise fakti. Samas ei pea töövõtuleping olema sõlmitud kirjalikus vormis ning selle olemasolu saab tõendada muude tõenditega. Hageja on esitanud lepingujärgsed arved ja teostatud tööde aktid (t lk 31-34, 66-70). Arvetele ja teostatud tööde aktidele on võlgniku poolt alla kirjutanud võlgniku tootmisjuht A K . Kostja vaidleb nendele tõenditele vastu, kuna arvetele ja aktidele ei ole alla kirjutanud võlgniku juhatuse liige. Kohus leiab, et esitatud arvete ja teostatud tööde aktidega on tõendamist leidnud lepingulise suhte olemasolu. Nendest tõenditest nähtub tehtud töö ja selle hind. Kohus ei pea põhjendatuks kostja vastuväidet, et arvele ja aktidele pole alla kirjutanud juhatuse liige. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 1 kohaselt tekivad õigussuhted ka võlgniku töötaja poolt tehtud toimingutest. Kostja pole vaidlustanud fakti, et A K oli võlgniku tootmisjuht. Käibes on tavaline, et töötajad võtavad tarnijatelt vastu kaupa. Seetõttu leiab kohus, et hageja on töö teinud ning kostja on selle vastu võtnud. Tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Töö eest võlgnik tasunud ei ole. Hageja esitas tõendeid ka samast suhtest tulenevate arvete tasumise kohta (t lk 77-79), milles soovis täiendavalt tõendada lepingulist suhet. Nendele tõenditele kohus ei tugine, sest arveid ei ole võlgnik aktsepteerinud ning arvest kui ühepoolsest tehingust ei tulene automaatselt teisele isikule õigusi või kohustusi. Samuti on panga väljavõttes arve number, mis peaks kattuma hageja esitatud arvetega, kaetud ning kohus ei saa selle tõendi pinnalt tuvastada, et võlgnik on maksnud just need hageja poolt esitatud arved. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna hageja on töö teinud, kuid võlgnik ei ole selle eest maksnud, leiab kohus, et hagejal on nõue Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses summas 55 611,60 eurot teises rahuldamisjärgus. Järgnevalt vaatab kohus 24.07.2018 metallplatvormide valmistamise lepingust tulenevat nõuet. Kohus tuvastab, et hageja kui tellija ja Marsalis Metall OÜ kui täitja sõlmisid 24.07.2018 lepingu (tl 36). Kuna Marsalis Metall OÜ kohustus hagejale valmistama metallplatvorid ja hageja kohustus tehtud töö eest Marsalis Metall OÜ-le tasuma, on tegemist töövõtulepinguga VÕS § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõue tuleneb hageja väitel poolte kokkuleppest, mille kohaselt hageja ostab oma raha eest töö tegemiseks vaja mineva materjali ja see summa kajastatakse lepingu kogumaksumuses. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu hind arvestab materjali maksumusega.
Kohus tuvastab, et lepingu punktis 1.3 on pooled kokku leppinud selles, et hageja kohustub võimaldama Marsalis Metall OÜ-le standardsed ostetavad tooted (fitingud), samuti soetama põhimaterjali Marsalis Metall OÜ spetsifikatsiooni järgi (tl 36). Kohus tuvastab, et lepingu punktis 2.2 on pooled kokku leppinud selles, et valmistamise maksumus, kaasa arvatud materjalid on 47 170 eurot ilma käibemaksuta. Kohus tuvastab, et lepingu punktis 2.1 on pooled kokku leppinud selles, et lepingus toodud hind on fikseeritud ja kuulub muutmisele ainult poolte kirjalikul kokkuleppel. Tuvastatud asjaoludest on kohtu hinnangul üheselt mõistetav, et lepingu alusel kohustus hageja ostma materjalid ja tasuma Marsalis Metall OÜ-le 47 170 eurot. Marsalis Metall OÜ kohustuseks oli platvormide valmistamine. Lepingus ei ole eraldi kokku lepitud materjalide hinna kompenseerimises hagejale. Kohtule ei ole esitatud tõendeid 24.07.2018 lepingu muutmise kohta. Seega hageja nõue 18 467,11 euro saamise tunnustamiseks on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja tunnustab hageja nõuet Marsalis Metall OÜ pankrotimenetluses summas 55 611,60 eurot teises rahuldamisjärgus. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata. Otsuse viitamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata, kuna need on asjasse puutumatud. Kohus rahuldab hagi 2/3 osas ning jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel vastavalt ka menetluskulud. Hageja kanda jääb 33% ja kostja kanda 66% menetluskuludest. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulud moodustuvad riigilõivust 300 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 9,5 tunni eest tunnitasuga 100 eurot summas 950 eurot, kokku 1 250 eurot. Kostjal on lepingulise esindaja kuludeks kulunud 7,5 tundi. Õigusabi teenus on osutatud tunni hinnaga 120 eurot kogusummas 900 eurot. Kohus leiab, et mõlema poole menetluskulud on käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikud. Toimingutele kulutatud aeg on mõistlik ning õigusabi hind vastab turuhinnale. Lepingulise esindaja kulud on osutatud sarnases mahus, mis kinnitab nende õiget suurust. Hageja menetluskulude kõrgem hind tuleneb täiendavalt riigilõivust. Kohus määrab rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud summas 1 250 eurot ja kostja menetluskulud summas 900 eurot. Lähtudes menetluskulude jaotuse proportsioonist tuleb kostjal hagejale hüvitada 66% hageja menetluskuludest, s.o 825 eurot. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.