2-19-16573/15 - Asjaõigus - Korteriomandi ja kaasomandi asjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Puudutatud isikud on eksinud aegumise perioodi arvestamisel. Kuna hagi on kohtule esitatud 24.10.2019, siis võiks aegumine kohalduda mitte perioodile 01.01.2015-30.09.2016, vaid perioodile 01.01.2015-31.12.2015, so antud nõude aegumistähtaeg algaks 01.01.2016 ja lõpeks 31.12.2018; 2016. aasta eest esitatud nõuete aegumistähtaeg algaks 01.01.2017 ja lõpeks 31.12.2019, seega nõue perioodi 01.01.2016-30.09.2016 eest ei ole aegunud. TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nagu nähtub puudutatud isikute poolt kohtule esitatud KÜ XXXXXXXX päevaraamatust, siis tasusid puudutatud isikud 2015. aastal makseid korteriühistu kassasse, seega aegumine ei kohaldu, kuna arvete tasumisega (sh osaliselt) aegumine katkes. Maakohus, tutvudes kohtule esitatud arvetega ja koondväljavõtetega perioodi 01.01.201530.09.2019 eest, samuti pangakonto väljavõttega ja KÜ XXXXXXXX päevaraamatuga perioodi 01.01.2015-31.10.2019 eest, võttes arvesse ainult arvetele märgitud põhinõuded (ilma viivisteta), tuvastas, et: • alates 01.01.2015 on esitatud puudutatud isikutele arveid kogusummas 981,52 eurot, võlgnike poolt on tasutud 585,73 eurot (60,58+100+26,39+100+30+35,20+35+87,96+55,30 +55,30), võlgnevus moodustab 395,79 eurot; • 2016. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 085,02 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1074,55 eurot (140+10+20+200+200+30,25+132,30+20+80+20+40+ 20+37+20+20+15+35+25+10); võlgnevus moodustab 10,47 eurot; • 2017. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 182,66 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1907,49 eurot (100+50+247,62+229,69+184,95+156,50+159,55+ 158,79+158,39+234,72+228,28); seega moodustab enammakse 724,83 eurot; • 2018. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 281,12 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1 652,70 eurot (244,14+198,25+198,77+195,45+139,59+73,95+71,79+69,75+ 69,71+74,25+159,32+157,73); seega moodustab enammakse 371,58 eurot (2018.a. perioodi osas ei võtnud kohus arvesse 31.03.2018 arvele nr. 0318/154 märgitud „Viivise suurenemine seoses laekumiste vähenemisega summas 7,23 eurot“, kuna tegemist on viivisega ning kohtule jäi ebaselgeks selline viivise suurendamine; samuti ei võtnud kohus arvesse „Laekumiste eksitus kohtutäitur Risto Küttilt võla suurenemine seoses laekumise vähenemisega summas 318,28 eurot“, kuna tegemist on täitemenetluse raames tehtud toiminguga ning antud summat ei saa lisada jooksvale arvele. • 2019. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 882,55 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1 321 eurot (210,11+196,56+204,82+195,16+134,41+73,38+68,62+75,83+75,04+ 87,07); seega moodustab enammakse 438,55 eurot. Maakohus ei andnud hinnangut korteriühistu koondväljavõttele perioodi 01.01.201131.12.2014 eest, kuna antud väljavõttel kajastatud andmed ei ole käesoleva menetluse esemeks, antud avalduses on esitatud nõue perioodi 01.01.2015-30.09.2019 eest.

Arvestusest tulenevalt on võlgnikele perioodil 01.01.2015-30.09.2019 esitatud arveid põhinõude osas kogusummas 5 412,97 eurot, võlgnike poolt on nende arvete alusel tasutud kogusummas 6 541,56 eurot (kohus ei ole antud summa sisse arvestanud 09.01.2015 tasutud summat 141,16 eurot, kuna see on tasutud tõenäoliselt 2018 arve katteks), antud perioodil teostatud enammakse moodustab 1 128,59 eurot, seega ei ole avaldaja TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendanud puudutatud isikute võlgnevust 24.10.2019 seisuga perioodi 01.01.201530.09.2019 eest. Seega on avaldus põhjendamatu. Juhul, kui puudutatud isikutel oli võlgnevus alates 2011. aastast, nagu avalduses on märgitud, siis tulnuks põhjendatud nõue esitada oluliselt, so aastaid varem, mitte oodata sellega kuni 2019. aasta sügiseni. Praegu tundub see nii võlgnevuse kui ka sellega kaasneva viivise kunstliku suurendamisena, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega. Kuna puudutatud isikute poolt on vähemalt alates 2017. a aprillist maksekorraldustele märgitud, milliste arvete eest konkreetselt tasutakse (kuni selle ajani toimus tasumine korteriühistu kassasse), siis puudus avaldajal õigus arvestada makseid eelnevate võlgnevuste, sh viiviste katteks (VÕS § 88 lg 1). Antud asjaolule on viidanud ka puudutatud isikud kohtule esitatud vastuses. Vastavalt VÕS § 88 lg 1, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Avaldaja esitatud arved on ebakorrektsed ja ei näita võlgnevuse tegelikku suurust (muuhulgas ei nähtu mitte ühestki arvest, milline summa oli eelneva arve alusel tasutud). Isegi hagi rahuldamise korral oleks kohtul puudunud võimalus viivisenõude rahuldamiseks, kuna avaldaja poolt arvestatud viivis on vastuolus hea usu põhimõttega.