Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu avaldus solidaarvõlgnike T. K. ja B. K.i vastu võlgnevuse 8 180,69 euro nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn korteriühistu (registrikood 80204372, e-post: xxx)
Avaldaja esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post xxx) Puudutatud isik: T. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx , xxxxx xxx, e-post xxx) Puudutatud isik: B. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-xx, xxxxx xxx, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu avaldus solidaarvõlgnike T. K. ja B. K.i vastu võlgnevuse 8 180,69 euro nõudes rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
3.Menetluskulude (riigilõivu) summas 450 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
4.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
1.24.10.2019 esitas Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi T. K. vastu võlgnevuse 8 180,69 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kostja on KÜ Outokumpu 19 liige ja elab korteris aadressil xxx xx-xx, xxx. Korteriühistu liikmena on kostja kohustatud igakuiselt tasuma temale osutatud kommunaalteenuste eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Kostja võlgnevus KÜ Outokumpu 19 ees koosneb järgmistest kostjale pakutavatest kommunaalteenustest ja korteriühistu tegevusega seotud kulustest: vesi, küte, majandamiskulud. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust ajavahemikul 01.01.201530.09.2019. Kostja süstemaatiliselt rikub oma kohustust tasuda temale osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus (põhivõlgnevus) KÜ-le Outokumpu 19 30.09.2019.a seisuga moodustab 3819,55 eurot. KÜ Outokumpu 19 põhikirjaga § 3.2.11, KÜS § 7 lg 4 ja KrtS § 42 on ette nähtud viiviste arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel ja võla tekkimisel. Kostja viivise võlgnevus KÜ-le Outokumpu 19 30.09.2019.a seisuga moodustab 4361,14 eurot. Kokku kostja võlgnevus hageja ees (põhivõlgnevus ja viivised) 30.04.2019.a seisuga moodustab 8180,69 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse summas 8180,69 eurot ja menetluskulud. (k. 1, tl. 3-197).
2.Viru Maakohtu 25.10.2019.a määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so hagis esitatud viivisenõude täpsustamiseks ja täpse viivisearvestuse esitamiseks. (k. 1, tl. 198)
3.Hageja esindaja esitas 01.11.2019 vastuse kohtunõudele, milles märgib: „Varem on KÜ Outokumpu 19 kostja vastu hagiavaldusega juba pöördunud. Siis tegi Viru Maakohus tsiviilasja nr. 2-10-xxx raames tagaselja otsuse korteriühistu kasuks. Kuid kostja ei maksnud endiselt oma arveid ning tema võlgnevus kasvas edasi. Alates 01.01.2011 kasvab kostja põhivõla summa kuust kuusse. Teenuste mitteõigeaegse tasumisega, võlgnevuse tekkimisega seotult korteriühistu ees, arvestas KÜ Outokumpu 19 kostjale viiviseid. Tulenevalt kohtule esitatud KÜ Outokumpu 19 raamatupidamisdokumentidest, laekusid kostjalt ajavahemikus 2011.aasta jaanuarist kuni 2017.a. septembrini maksed korteriühistu arvele. Lähtuvalt sellest oli kostjal seisuga 01.01.2015.a. KÜ Outokumpu 19 ees kommunaalteenuste võlgnevus summas 6199,42 eurot. Samuti viiviste võlgnevus summas 1897,94 eurot. Alates 01.01.2015 kuni KÜ Outokumpu 19 pöördumiseni kohtusse, kostja võlgnevus vaid kasvas. Kui kostja oma maksetes ei selgitanud, milliste teenuste maksmisest käis jutt (põhivõlgnevus või viivised), suunas KÜ Outokumpu 19 need maksed viiviste tasumiseks. Kui kostja selgitas oma maksetes, milliste tasumisest käib jutt: jooksvast arvest, põhivõlgnevusest või viivistest, suunas KÜ Outokumpu 19 laekuvad vahendid vastavalt nende maksetele. /-----/ Nagu näha hageja poolt kohtule esitatud koondväljavõtetest, olid kostjalt laekunud rahalised vahendid põhivõla kustutamiseks oluliselt suuremad nendest, mis laekusid viiviste kustutamiseks. Kostjalt laekunud rahalised vahendid läksid esmajärjekorras põhivõla kustutamisele. Seejuures aga ei tasunud kostja korteriühistu jooksvaid arveid, või tegi seda ebaregulaarselt ja mitte täies mahus. 2017.a. septembrist kustutas süstemaatiliselt temal olevat põhivõlga. Mistõttu on põhivõla summa ajavahemikus 01.01.2015 kuni 30.09.2019.a. vähenenud. Seejuures hetkel, mil hageja pöördus kohtusse hagiavaldusega, s.o. 2019.a. oktoobris, on korteriühistu ees olev põhivõlgnevus võrreldes viiviste võlgnevusega vähenenud.“ (k. 2, tl. 2-25)
4.Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu esitas 01.11.2019 Viru Maakohtule taotluse kaaskostja B. K.i kaasamiseks menetlusse ja hagiavalduse solidaarvõlgnike T. K. ja B. K.i vastu võlgnevuse 8 180,69 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt, kostjad on KÜ Outokumpu 19 liikmed ja elavad korteris aadressil xxx xx-xx xxx linn. Hageja andmetel on kostjad on korteri antud korteriomandi omanikud. Korteriühistu liikmena on kostjad
kohustatud igakuiselt tasuma nendele osutatud kommunaalteenuste eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Kostjate võlgnevus hageja ees koosneb järgmistest kostjatele pakutavatest kommunaalteenustest ja korteriühistu tegevusega seotud kulustest: vesi, küte, majandamiskulud. Hageja nõuab kostjatelt võlgnevust ajavahemikul 01.01.201530.09.2019. Kostjate põhivõlgnevus 30.09.2019.a seisuga moodustab 3 819,55 eurot, viivisevõlgnevus 30.09.2019.a seisuga moodustab 4 361,14 eurot, kokku 8 180,69 eurot. (k. 2, tl. 27-28, 29-36)
5.Hageja esindaja esitas 07.11.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad menetluskulud kokku 650 eurot, sh 500 eurot riigilõiv ja 150 eurot õigusabikulud. Esindaja palus jätta menetluskulud summas 650 eurot solidaarselt kostjate kanda, samuti mõista menetluskuludelt välja viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1. (k. 2, t. 51-52)
PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUSED
6.T. K. ja B. K. esitasid 02.12.2019 vastuse, milles märkisid, et hagiavalduses nõuab hageja kostjatelt võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 01.01.2015 kuni 30.09.2019 eest. Põhivõlgnevuse suurus on 3 819,55 eurot, viivise võlgnevuse suurus on 4 361,14 eurot. Hagiavaldus on kohtusse esitatud 30.10.2019. Aegumise lõpetamist või peatamist ei ole olnud. Kostjad leiavad, et hageja nõude ajavahemiku eest 01.01.2015 kuni 30.10.2016 aegumistähtaeg on möödunud (TsÜS § 142 lg 1, § 143, § 154 lg 1, § 160 lg 1). T. K. ja B. K. ei tunnista nõuet alljärgnevatel põhjendustel: 10.01.2011.a. Viru Maakohus tegi tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2-10-xxx, millega rahuldab KÜ Outokumpu 19 hagi, mõistes kostjatelt hageja kasuks välja 814,85 eurot (12 749.65 krooni), sh, põhivõlgnevus summas 782.19 eurot (12 238.65 krooni) ja viivis summas 32.66 eurot (510.98 krooni), samuti lisanduv viivis alates 01.04.2010 põhinõudelt 0,07% päevas kuni põhinõude 782.19 euro (12 238.65 krooni) kohase täitmiseni; samuti mõisteti välja menetluskulud, so riigilõiv summas 191,73 eurot (3 000 krooni) ja õigusabikulud summas 127,82 eurot (2 000 krooni). Antud nõue on kostjate poolt täidetud täitemenetluse nr. 072/2011/1378 raames. Kostjad on märkinud korteriühistu poolt esitatud arvete maksmisel selgitusse, et teostatud makse on suunatud konkreetse kohustuse (konkreetse arve) täitmiseks (VÕS § 88 lg 1). Seega, kostjad määrasid millise kohustuse täitmiseks on rahasummad üle antud. Kuid korteriühistu saatis saadud rahasummad viivise tasumiseks. Selle tulemusena põhivõlgnevuse summa ei vähenenud ja sellele oli järjekordselt arvestatud viivis. Hagiavalduses on märgitud, et hageja nõuab kostjatelt võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 01.01.2015 kuni 30.09.2019 eest. Põhivõlgnevuse suurus on 3819,55 eurot, viivise võlgnevuse suurus on 4361,14 eurot. Kostjad märgivad, et korteriühistu poolt nõutav viivise suurus ületab põhivõlgnevuse summa, mis on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1). Kostjad leiavad, et hageja ei ole täitnud TsMS § 230 lg 1 tulenevaid nõudeid ja ei ole tõendanud oma nõudeid. Arve esitamine ja hageja poolt koostatud tõend võla suuruse kohta ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Kostjad leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik täpselt kindlaks teha võlgnevuse olemasolu ja samuti selle suurust. Lähtudes ülaltoodust paluvad kostjad jätta Kohtla-Järve linn, Outokumpu tn 19 korteriühistu hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. (k. 2, tl. 57-86)
ASJA EDASINE KÄIK
7.25.03.2020 kirjaga teatas kohus, et menetleb tsiviilasja TsMS 403 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses ning annab menetlusosalistele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus teatas, et vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja) esitamise tähtaeg on 13.04.2020 ning kohtulahend tehakse avalikult teatavaks 27.04.2020
kantselei kaudu.
8.Hageja esindaja M. Fedotov esitas 09.04.2020 seisukoha, milles sisuliselt kordas juba hagiavalduses märgitut, seega ei pea kohus vajalikuks seda korrata. Aegumise osas märkis esindaja, et „Vastavalt TsÜS § 158 lg 1 sätetele: Aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Vastavalt TsÜS § 158 lg 2 sätetele: Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nagu juba ülalpool märgitud, laekusid kostjatelt ajavahemikus 2011.a. jaanuarist kuni 2017.a. septembrini maksed korteriühistu arvele. Kostja ei selgitanud oma maksetes, mida makstakse (põhivõlga või jooksvat arvet). Mistõttu suunas KÜ Outokumpu 19 need maksed olemasolevate võlgade tasumiseks. Nagu tuleneb hageja poolt kohtule esitatud koondväljavõtetest kostjate võlgade kohta ja väljavõtetest kostjate pangaarvetest, kandsid nad finantsvahendeid üle ebaregulaarselt, kuid võla kujunemise kogu aja jooksul. Niisiis vastavalt TsÜS 158 lg 2 sätetele, leiab hageja, et iga kord, kui kostjatelt saabusid vahendid võla kustutamiseks, tunnistasid nad selle samaga oma kohustuste olemasolu korteriühistu ees. Järelikult, vastavalt TsÜS § 158 lg 2 sätetele, peatub iga sellise maksega hageja poolt kostja vastu esitatud nõuete aegumine. Kõike ülaltoodut summeerides leiab hageja, et asja materjalides olevad dokumendid on vastuolus kostjate järeldustega ning lükkavad need ümber. Kostjad ei esitanud tõenduseid selle kohta, et nendel ei ole korteriühistu ees võlgnevust või et nende vastu esitatud nõuded oleksid alusetud.“ Hageja esindaja palus hagi rahuldada. Koos seisukohaga esitas hageja esindaja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 950 eurot, sh riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. T. K. ja B. K. kohtule täiendavaid seisukohti, taotlusi, jne ei esitanud.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9.Kuigi kohus menetles kohtule esitatud hagi hagimenetluse sätete kohaselt, peab kohus vajalikuks/põhjendatuks teha lõpplahend kooskõlas TsMS § 613 lg 1 p 1 sätetega, so hagita menetluse sätete kohaselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Seega asjaolu, et kohus kuni lahendi tegemiseni menetles nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, kuid teeb lahendi hagita menetluse sätete alusel, ei anna alust tehtava lahendi tühistamiseks. Põhinõue
10.Puudutatud isikud kohtule esitatud vastuses nõudega ei nõustunud, leides, et nõue on täies
ulatuses tõendamata, samuti on osa nõudest, so perioodi 01.01.2015-30.09.2016 eest, aegunud. Viivisenõudega puudutatud isikud ei nõustunud. Puudutatud isikud palusid jätta hagi rahuldamata. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikutele korteriomand asukohaga xxx xx-xx, xxx (registriosa nr xxxxx). Puudutatud isikud on jätnud perioodil 01.01.2015 – 30.09.2019 tasumata majanduskulude arved (vesi, soojusenergia, hooldustasu, arvestuse teenus) kokku 8180,69 eurot, sh põhiosa 3819,55 eurot ja viivis seisuga 30.05.2019 summas 4361,14 eurot. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikutele (ühisvarana) kuulub korteriomand xxx, xxx xxxx, xxx, (registriosa xxxxx). Vaidlust ei ole selle üle, et puudutatud isikud olid kohustatud avaldajale tasuma korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud makseid vastavalt korteriühistu üldkoosoleku otsustele (k. 1, tl. 82-88) ja seadusele. Vaidlus on selle üle, kas avaldaja on oma nõudeid tõendanud, samuti on vastuväited viivise üle ja nõude osalise aegumise üle.
11.Korteriomandi – ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 65 kohaselt, korteriomanditele, mis on 15.01.2018.a seaduse jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse nimetatud seaduses korteriomandi kohta sätestatut. KrtS § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
14.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, võlgnevuste aruande, korteriühistu koondväljavõtted perioodide 01.01.2015-30.09.2019 ja 01.01.201131.12.2014 eest, arved puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest, üldkoosolekute protokollid ja teenuste osutajate poolt esitatud arved, samuti 10.01.2011 kohtuotsuse nr. 2-105
35051. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla jäägi 3 819,55 eurot perioodi 01.01.2015 – 30.09.2019 eest. (k. 1. tl. 9-12, 13-14, 15-25-82, 83-88, 89-191; k. 2. tl. 5-8, 9-25). Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida on tasutud osaliselt. Puudutatud isikud võlgnevusega ei nõustunud, märkides, et hageja ei ole nõudeid tõendanud, arved ja tabel iseenesest ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Pealegi on hageja nõue perioodi 01.01.2015-30.09.2016 aegunud. Puudutatud isikud on esitanud kohtule dokumendid 10.01.2011 otsusega seotud täitemenetluse kohta, samuti B. K.i arveldusarve väljavõtte ja KÜ Outokumpu 19 päevaraamatuga perioodi 01.01.2015 - 31.10.2019 eest (k. 2, tl. 61-72, 73-83, 84-86). Aegumine
15.Puudutatud isikud esitasid avaldusest tuleneva nõude osas vastuväite, leides, et nõue on osaliselt, perioodi 01.01.2015 - 30.09.2016 eest aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kohus peab vajalikuks puudutatud isikutele selgitada, et nad on eksinud aegumise perioodi arvestamisel. Kuna hagi on kohtule esitatud 24.10.2019, siis võiks aegumine kohalduda mitte perioodile 01.01.2015-30.09.2016, vaid perioodile 01.01.2015-31.12.2015, so antud nõude aegumistähtaeg algaks 01.01.2016 ja lõpeks 31.12.2018; 2016. aasta eest esitatud nõuete aegumistähtaeg algaks 01.01.2017 ja lõpeks 31.12.2019, seega nõue perioodi 01.01.201630.09.2016 eest ei ole aegunud.
TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Nagu nähtub puudutatud isikute poolt kohtule esitatud KÜ Outokumpu 19 päevaraamatust, siis tasusid puudutatud isikud 2015. aastal makseid korteriühistu kassasse, seega aegumine ei kohaldu, kuna arvete tasumisega (sh osaliselt) aegumine peatus.
16.Kohus, tutvudes kohtule esitatud arvetega ja koondväljavõtetega perioodi 01.01.201530.09.2019 eest (k. 1, tl. 13-81, k. 2. tl. 14-25), samuti pangakonto väljavõttega ja KÜ Outokumpu 19 päevaraamatuga perioodi 01.01.2015-31.10.2019 eest (k. 2, tl. 73-83, 84-86), võttes arvesse ainult arvetele märgitud põhinõuded (ilma viivisteta) tuvastas, et: Alates 01.01.2015 on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 981,52 eurot, võlgnike poolt on tasutud 585,73 eurot (60,58+100+26,39+100+30+35,20+35+87,96+55,30 +55,30), võlgnevus moodustab 395,79 eurot; 2016. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 085,02 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1074,55 eurot (140+10+20+200+200+30,25+132,30+20+80+20+40+ 20+37+20+20+15+35+25+10); võlgnevus moodustab 10,47 eurot; 2017. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 182,66 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1907,49 eurot (100+50+247,62+229,69+184,95+156,50+159,55+ 158,79+158,39+234,72+228,28); seega moodustab enammakse 724,83 eurot; 2018. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 281,12 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1 652,70 eurot (244,14+198,25+198,77+195,45+139,59+73,95+71,79+69,75+ 69,71+74,25+159,32+157,73); seega moodustab enammakse 371,58 eurot (2018.a. perioodi osas ei võtnud kohus arvesse 31.03.2018 arvele nr. 0318/154 märgitud „Viivise
suurenemine seoses laekumiste vähenemisega summas 7,23 eurot“, kuna tegemist on viivisega ning kohtule jääb ebaselgeks selline viivise suurendamine; samuti ei võtnud kohus arvesse „Laekumiste eksitus kohtutäitur Risto Küttilt võla suurenemine seoses laekumise vähenemisega summas 318,28 eurot“, kuna tegemist on täitemenetluse raames tehtud toiminguga ning antud summat ei saa lisada jooksvale arvele (k. 1, tl. 38); 2019. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 882,55 eurot, võlgnike poolt on tasutud 1 321 eurot (210,11+196,56+204,82+195,16+134,41+73,38+68,62+75,83+75,04+ 87,07); seega moodustab enammakse 438,55 eurot. Kohus ei anna hinnangut korteriühistu koondväljavõttele perioodi 01.01.2011-31.12.2014 eest, kuna antud väljavõttel kajastatud andmed ei ole käesoleva menetluse esemeks, antud avalduses on esitatud nõue perioodi 01.01.2015-30.09.2019 eest.
17.Arvestusest tulenevalt on võlgnikele perioodil 01.01.2015-30.09.2019 esitatud arveid põhinõude osas kogusummas 5 412,97 eurot, võlgnike poolt on nende arvete alusel tasutud kogusummas 6 541,56 eurot (kohus ei ole antud summa sisse arvestanud 09.01.2015 tasutud summat 141,16 eurot, kuna see on tasutud tõenäoliselt 2018 arve katteks), antud perioodil teostatud enammakse moodustab 1 128,59 eurot, seega ei ole avaldaja TsMS § 230 lg 1 tulenevalt tõendanud puudutatud isikute võlgnevust 24.10.2019 seisuga perioodi 01.01.201530.09.2019 eest ning kohus leiab, et avaldaja on esitanud alusetu ja põhjendamatu nõude. Kohus märgib, et tegelikkuses tulnuks avaldajal ja/või tema esindajal juba enne kohtusse pöördumist teha kõik vajalikud arvestused, siis võib-olla puuduks siis ka vajadus põhjendamatu nõude esitamiseks. Samuti leiab kohus, et juhul kui puudutatud isikutel oli võlgnevus alates 2011. aastast, nagu avalduses on märgitud, siis tulnuks põhjendatud nõue esitada oluliselt, so aastaid varem, mitte oodata sellega kuni 2019. aasta sügiseni. Praegu tundub see kohtule nii võlgnevuse kui ka sellega kaasneva viivise kunstliku suurendamisena, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega. Kohus peab samuti vajalikuks selgitada, et kuna puudutatud isikute poolt on vähemalt alates 2017.a. aprillist maksekorraldustele märgitud, milliste arvete eest konkreetselt tasutakse (kuni selle ajani toimus tasumine korteriühistu kassasse), siis puudus avaldajal õigus arvestada makseid eelnevate võlgnevuste, sh viiviste katteks. (VÕS § 88 lg 1) Antud asjaolule on viidanud ka puudutatud isikud kohtule esitatud vastuses. Vastavalt VÕS § 88 lg 1, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. Kohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja poolt esitatud arved on ebakorrektsed ja ei näita võlgnevuse tegelikku suurust (muuhulgas ei nähtu mitte ühestki arvest, milline summa oli eelneva arve alusel tasutud).
18.Ülaltoodust tulenevalt jätab kohus avalduse rahuldamata.
19.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised. Kuna kohus jätab avalduse põhinõude osas rahuldamata, siis jätab kohus ka viivise nõude rahuldamata ning ei anna hinnangut nõude põhjendatusele. Viivisega seonduvalt peab kohus siiski vajalikuks avaldajale selgitada, et ei ole korrektne esitada viivisearvestust kogu eelneva võlgnevuse perioodi eest, nagu nähtub avaldaja poolt kohtule esitatud dokumentidest. Kui avaldaja esitab võlgnevuse nõude alates 01.01.2015, siis
tuleb esitada ka korrektne viivise arvestus alates sellest kuupäevast tekkinud võlgnevuse osas, mitte eelnevate aastate (antud juhul alates 2011) eest tekkinud võlgnevuselt. Seega, isegi hagi rahuldamise korral oleks kohtul puudunud võimalus viivisenõude rahuldamiseks, kuna avaldaja poolt arvestatud viivis on vastuolus hea usu põhimõttega. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldaja on antud juhul esitanud põhjendamatu nõude, siis jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja menetluskulud moodustasid kokku 950 eurot, sh tasutud riigilõiv 500 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud riigilõivu 500 eurot. Kohus jätab avaldaja enda kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu summas 450 eurot, tagastamiseks. Ülaltoodust lähtuvalt jäävad avaldaja enda kanda tema menetluskulud kogusummas 500 eurot, so riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 450 eurot. Puudutatud isikud kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega eeldab kohus, et puudutatud isikutel puudusid hüvitatavad menetluskulud.
21.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.