Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetluse käik ja asjaolud V T esitas 25.06.2020 Harju Maakohtule avalduse OÜ Kolm Partnerit (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kustutati puudutatud isik registrist 09.09.2013 ÄS (äriseadustik) § 60 lg 3 alusel, avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule vara (nõudeõigus). Tsiviilasjas nr 21042068 on Viru Maakohus kinnitanud 04.07.2018 määrusega Trenton Invest OÜ (kustutatud) pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepaneku. Vastavalt 31.08.2018 määrusele on jaotusettepaneku alusel tehtud väljamakse puudutatud isikule summas 12 265,27 eurot. Avaldajale ei ole teada, kas nimetatud summa on laekunud puudutatud isiku arveldusarvele või on raha hoiustatud vastavalt PankrS (pankrotiseadus) § 155 lg 1 ning puudutatud isikul on nõudeõigus isiku vastu, kelle juures on vastav raha hoiustatud. Avaldaja palub läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetluse ning likvideerijaks määrata pankrotihaldur Tarmo Villman. Avaldusele on lisatud T. Villmani nõusolek likvideerija ülesannete täitmiseks. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle lisadega, leiab, et avaldus likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks vastab seaduse nõuetele ja ei esine seaduses sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku endine juhatuse liige, s.o likvideerimismenetluse läbiviimisest huvitatud isik. Avaldaja on esitanud kohtule Viru Maakohtu 31.08.2018 määruse (tsiviilasi 2-10-42068), mille kohaselt on 04.07.2018 määrusega kinnitatud jaotusettepaneku alusel tehtud puudutatud isikule väljamakse summas 12 265,27 eurot. Kohus leiab, et kuna puudutatud isikul on vara, tuleb läbi viia puudutatud isiku likvideerimismenetlus. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi on osaühingu likvideerijateks juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud

teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.

Avaldaja palub likvideerijaks määrata pankrotihaldur Tarmo Villmani. Avalduse kohaselt on T. Villman tegutsenud korduvalt kohtu poolt määratud likvideerija ja pankrotihaldurina ning ta omab vastavaid õigus- ja raamatupidamise alaseid teadmisi. Samuti on ta kantud PankrS § 59 nimetatud pankrotihaldurite nimekirja. Avaldaja on seisukohal, et T. Villman on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohus nõustub, et T. Villman on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid T. Villmani likvideerijaks nimetamise. Seetõttu määrab kohus puudutatud isiku likvideerijaks pankrotihaldur T. Villmani. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS § 209-220. TsMS § 4772 lg 1 alusel kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohus kohustab likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 5. aprilliks 2021, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruande esitamata jätmisega ajal, mil avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.